Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks.  Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Urmas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.

Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada. Loe edasi: Teaduskabaree sukeldub Universumisse

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi  Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

Teaduskabaree aitab kaamose vastu

Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.

Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.

Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.

Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.

Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.

Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.

Margit-Mariann Koppel

Tallinna Ülikoolis peetaval konverentsil vaagitakse rahvuskeelte vajalikkust teaduses ja kõrghariduses

Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus koos Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudiga korraldavad 29.-30. augustil rahvusvahelise teaduskeelte konverentsi “Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Konverentsile järgneb eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“ 31. augustil.

Konverentsil arutletakse praeguste suundumuste ja mitmesuguste lahenduste üle, kuidas saavutada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ja vahetatakse kogemusi eri rahvuskeelte seisundist teaduskeelena üleilmastuvas maailmas. Käsitletavaid keeli on poolteistkümmend, sh hiina, jaapani, katalaani, soome ja leedu.

Kahel päeval on kavas paarkümmend ettekannet ja vaatmikku. Esinejaid on lisaks Eestile ja lähiriikidele ka Belgiast, Iraanist, Rumeeniast, Suurbritanniast, USAst. Peaesinejateks on prof Kirsti Siitonen Turu Ülikoolist ja Jolanta Zabarskaitė Leedu Keele Instituudist.

Täpne kava!

Konverents toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218). Töökeeled on eesti ja inglise keel, töötavad tõlgid. Konverentsi toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

29. augustil kell 18 avatakse konverentsi osana Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) näitus „Eesti keel teaduses ja kõrghariduses“ ning esitletakse kogumikku „Eesti teaduskeel ja terminikorrastus“.

Kolmapäeval, 31. augustil kell 10 toimub konverentsi jätkuna eestikeelse terminoloogia ümarlaud „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“. Nii tehnika kui tarkvara areng on väga kiire ja puudutab erialast olenemata kõiki. Ümarlaudkonnas arutavad eriala asjatundjad ülikoolidest ja mujalt senise terminiloome õnnestumisi-ebaõnnestumisi, standardite olukorda ja kasutatavust ning tulevikupürgimusi. Võrdluseks pakub ülevaate hollandikeelsete terminite olukorrast Jan Roukens. Ümarlaud toimub Mare hoone Riho Pätsi nimelises auditooriumis (Uus-Sadama 5, M-213).

Lisainformatsioon:
Peep Nemvalts
Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja
Telefon: 640 9337
E-post: peep.nemvalts@tlu.ee

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kasaku Enn. Foto: Uma Leht
Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?

Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Täna ja homme tehakse Pärnus välku

Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste  esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.

Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.

Noorte teadusvideote konkurss tõi korraliku saagi

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Allikas: www.ut.ee

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Võrus toimus väikeste keelte sümpoosion

Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.

ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.

Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.

Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.

Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.

Tartu Ülikool korraldab noorte teadusvideote konkursi

Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.

Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“

Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.

Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video

Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.

Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video

Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video

Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee

Allikas: www.ut.ee

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html