4. juunil tähistab Eesti lipu häll Otepää sinimustvalge lipu õnnistamise 136. aastapäeva.
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää vallavalitsus paluvad saata sinimustvalgeid fotosid teemal „Eesti lipp minu sees ja minu ümber“.
Tänavu 15. juunil täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest ning selle auks heisatakse sel päeval lipud. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Loe edasi: EESTI PÕHISEADUSE JUUBELI AASTAPÄEVAL HEISATAKSE LIPUD
Igal aastal saab esimene Tallinna päeval sündinud laps linnavolikogu esimehelt kingiks hõbelusika. Täna oli esimeseks tulijaks 3244 grammi kaaluv ja 48 sentimeetri pikkune poisslaps, kes sündis varastel hommikutundidel Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas. Vastne ilmakodanik on perele esimene laps. Linnavolikogu esimees Tiit Terik õnnitles värskeid lapsevanemaid ja soovis väikesele tallinlasele rõõmsat kasvamist targaks ja tugevaks linnakodanikuks.
Tallinna päeva esmasündinu õnnitlemise tava on aastakümneid väldanud kaunis traditsioon. Eriolukorra tõttu jõudsid hõbelusikas ja õnnesoovid pereni kontaktivabalt.
Tallinna päeva tähistatakse 15. mail. Sellega meenutatakse Tallinnale Lübecki linnaõiguste andmist 1248. aastal. Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Tallinna päeval esmasündinud. Foto: Jukko Nooni →
KU päevatoimetaja
[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.
Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.
„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.
Kell 10.10 algab lühike videotuur, kus linnavolikogu esimees Tiit Terik tutvustab volikogu hoonet, ajalugu ning seda, millised otsused istungitesaalis sünnivad. Samuti näitab ta, mida peidab volikogu esimehe kabineti seinas asuv seif. Tallinna linnavolikogu töötab vanalinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuvas omaaegses uhkes linnavillas. Kohaliku omavalitsuse volikogu on nagu kogukonna parlament, kus elanike valitud esindajate kaudu otsustatakse kohaliku elu kõiki küsimusi.
Kell 11-11.30 on veebiülekanne, mis kannab pealkirja „Jaan Pehk ja 30 aastat Tallinna linnavolikogu“. Armastatud laulja Jaan Pehk annab (mini)veebikontserdi, kus saab kindlasti kuulda laule „Korstnapühkija“ ja „Laul Tallinnast“, kuid loomulikult on Pehkil muudki varuks. Muusikalise etteaste vahepeal vestlevad volikogu esimees Tiit Terik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sellest, kuidas on Tallinn 30 aastaga muutunud. Tallinlastel oli uuesti võimalik oma linna kohalikku elu korraldama hakata 1989. aasta detsembris, kui valiti pärast poole sajandi pikkust pausi taas Tallinna linnavolikogu. Mäeltsemees oli aastatel 1989−1996 linnavolikogu liige ning 1992-1993 linnavolikogu esimees.
Mõlemat veebiülekannet saab vaadata tallinn.ee/tallinnapaev ja www.delfi.ee/z/tallinnapaev.
KU päevatoimetaja
Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.
Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL
Avastasin imeilusa särava häälega norra laulja Sisseli plaadilt kauni laulu, mille algus võiks eesti keeles kõlada umbes nii:
Ema, kuidas oli minu algus,
kuidas jutustada sellest, mis kord sündis?
Inglid kuulsid sinu imeilusaid palveid
ja näitasid mulle teed sinu juurde.
Nad teadsid, et armastus täitis su südant,
seepärast saatsid nad mind taevastest alla.
Inglid nutsid ja suudlesid mind hüvastijätuks
ja nii asusin ma teele ning siin on mu laul sulle.
Iial ei ole minu laul nii pehme ja armas
kui laul, mida laulsid mulle.
Iial ei ole mu armastus nii sügav
kui sinu armastus minu vastu.
Loe edasi: TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS
Kivi külge on kinnitatud mõõk, teravikuga ülespoole, mille tähendust seletaks taiese autor ise kõige paremini. Langetatud mõõk võinuks tähendada rahu tegemist. Aga antud juhul võib kivi ees peatuja jääda mõttesse ja arutleda, kas mõõk tähistab tõsist hoiatust neile kurjategijatele, kes päästsid valla suure sõja? Ülestõstetud mõõk võiks tähendada relvaga käes seismist selle vastu, et ajalugu ei korduks samasuguses õuduses.
Sindis ei ülistata küüniliselt ühe kurjategija võitu teise üle – nii nagu seda on tehtud palju kordi nii monumentaalselt kui inimeste meelsuses, ideoloogiliselt ja suurriigi ülbelt positsioonilt. Sindis langetatakse pea nende mälestuseks, kes langesid kangelaslikult või hukkusid mõttetult kahe totalitaarse režiimi verise heitluse püünises.
Urmas Saard
Sindi elanikele… Foto: Urmas Saard / Külauudised →
Ajaloost on teada, et Eestis tähistati emadepäeva esimest korda 1922. aasta jaanikuul Elva lähedal asuvas Uderna koolimajas. Emadepäeva algatajad olid Udernast pärit Helmi Mäelo ja Järvamaalt pärit kümne lapse ema Helmi Johanna Põld. 1923. aastal tähistati emadepäeva mitmel pool Eesti naisorganisatsioonides, sealt edasi juba üleriigiliselt. Hommikul seitsmest heisati sinimustvalged lipud kirikukellade helina saatel ja orkestrid mängisid “Ema süda”.
Alates aastast 1928 hakati emadepäeva tähistama maikuu teisel pühapäeval, kuid Nõukogude režiim püüdis emadepäevast vaikida. Uuesti asuti Eestis emadepäeva avalikult tähistama 1988. aastal.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt hommikul kaheksaks ja langetatakse päikeseloojangul, siiski mitte hiljem kui kell 22.
KU päevatoimetaja
Riigikantselei tuletab oma kodulehel meelde, et 9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning õitsengu.
Schuman nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas. Vähem kui aasta pärast kirjutatigi alla sellise organisatsiooni asutamise lepingule ning algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimumine. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks. Euroopa Liidu edasist poliitikat kavandades on Tunne Kelami hinnangul põhjust alati meeles pidada Euroopa ühinemise isa Robert Schumani lausutud juhtmõtet: „Demokraatia on kristlik või seda ei ole üldse.” (Maailma Vaade 13, 2011: „Imalikustunud Euroopa ja maailma kristlased 2011).
[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.
Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Loe edasi: SINDI VIIEKÜMNENDAST JUUBELIST TÄNASE TÄHTPÄEVANI
[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.
Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.
Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.
Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
KU päevatoimetaja
22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.
Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“
Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.
KU päevatoimetaja
Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”
[pullquote]tagasisides ütles valdav enamus muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada[/pullquote]Seoses Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad käesoleva aasta Muuseumiöö toimumise edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud sündmus liigub 29. augustile, tingimusel, et saame koos aegsasti viirusest võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.
Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti Muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna ka Eestit tabanud mastaapsest pandeemiast välja rabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. “Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töörutiini juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail Muuseumiööd ei toimu ning lükkame sündmuse edasi 29. augustile,” selgitas Muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.
[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.
Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.
[pullquote]Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame[/pullquote]Avalikke mälestusüritusi ei toimu ka mujal Eestis.
Pärnumaa omavalitsuste liit kutsub inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid pereringis, süütama koduaknal küünla ja mõtlema nende tuhandete peale, keda võõras võim siit 71 aasta eest Siberisse viis.
Samasuguse üleskutse on avalikkusele läkitanud ka mitmed mälestuspäevaga seotud vabaühendused, kes kutsuvad läitma küüditatute mälestuseks koduaknal küünla. Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse postitada küünla süütamisest pildid ja lisada postitusele märksõna #Mäletame. Märksõna võimaldab liita kõik sellised pildid ühte voogu ja inimesi sümboolselt ühendada, asendades nõnda eriolukorra tõttu tühistatud mälestusüritusi.
Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.
Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.
Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD
[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:
„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“
[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.
Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA
Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.
Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.
Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.
Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.
KU päevatoimetaja
[pullquote]head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal „volikogu oma käes hoida“[/pullquote]Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. „Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,“ sõnas volikogu esimees.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.
Loe edasi: TALLINNA LINNAVOLIKOGU KINKIS POSKA MAJALE JAAN POSKALE KUULUNUD RAAMATU
