Taasiseseisvumispäeval lõppes okupatsioon Eesti Vabariigis ning jätkus vahepeal de facto katkenud riigi toimimine.
20. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu koostöös Eesti Komiteega otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist teiste maailma riikidega.
Taasiseseisvumispäev on riigipüha, millega iga aasta 20. augustil tähistatakse Eesti Vabariigi de facto taastamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti vastu kooskõlastatult Eesti Komiteega 1991. aasta 20. augustil kell 23.03.
Peatselt asusid maailma riigid ridamisi tunnustama Eesti taasiseseisvust. Sama aasta 17. septembril võeti Eesti Vabariik ÜRO liikmeks.
1998. aasta 27. jaanuaril Riigikogu poolt vastu võetud “Pühade ja tähtpäevade seaduse” parandusega sätestati taasiseseisvumispäev riigipühaks ja töövabaks päevaks ning sama aasta 20. augustil tähistati seda esimest korda riiklikult.
Eesti lipu seaduse järgi on 20. august lipupäev ja § 7 kohaselt heisatakse Eesti lipp päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ning langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui kell 22.00.
§ 9. sätestab nõuded heisatavale lipule: lipp peab olema puhas ja terve; hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit; Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul; heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.
Lisaks eelnevale tuleb vastavalt lipu seadusele jälgida, et koos teiste lippudega heisatakse Eesti lipp kõige auväärsemale kohale.
Urmas Saard