Silt: pärimuskultuur

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Loe edasi: Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

  • Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
  • Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
  • Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Loe edasi: Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012”.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata.  Loe edasi: Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

II Haanjamaa suitsusauna nädala järelkaja ja pildid

2.-5. augustini toimus Eestimaa kagunurgas Haanjamaal juba teine suitsusauna nädal. Seekordne üritus pakkus huvilistele rohkelt tegevust. 2. augustil andis nädalale avalöögi Alar Krautmann, kes viis läbi pärimusmeditsiini õpitoa „Pärimuslik saunaravi”. Õpituba algas ennelõunal teoreetilise osaga, pealelõunal mindi koos sauna, et kõik ka praktikas läbi proovida ning saunatamine kestis õhtuni välja!

Reede, 3. august algas Mooska talus liha suitsutamisega. Oluliste õpetustega läbisegi pandi liha suitsusauna suitsema. Hiljem oli võimalik samas talus uudistada suitsusauna ehitamist. Õhtul toimus Haanja rahvamajas „Stepslivaba“ muusika kontsert. Kordamööda musitseerisid Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Kati Soon, Ann Maria Piho ja paljud teised Lõuna-Eesti pärimusmuusikud.

Laupäev on ikka Eestis saunapäev olnud ning seda ka suitsusauna nädalal. Hommikul jagati huvilised suitsusauna peremeeste- ja naiste vahel ära ning osalejatel oli võimalus veeta terve päev pererahvaga. Koos pandi saun küdema, tehti lõuna- ning õhtusöögid ja nauditi sauna. Saunast sauna käisid kohalikud muusikud, et kostitada külalisi hea muusikaga.

Pühapäeval, 5. augustil pani nädalale punkti Haani naiste korraldatud Suvetare Suurel Munamäel. Päeva jooksul said nii Munamäe külastajad kui muud asjahuvilised proovida kätt erinevates töötubades: pitsitegemises, kaartide ja kottide meisterdamises, kirvevarre ja puutöö tegemises, savivoolimises ning pudrukeetmises. Taustaks ikka vana hea kohalik pillimäng.

Vaata rohkem pilte Haanjamaa suitsusauna nädala kodulehelt või Haanjamaa Elu Facebooki lehelt!

Tekst ja pildid: Kärt Pettai

Jätkub vägikaikavedu Pikakannu kooli ümber

Pikakannu pärimuskooli eestvedajaks on Ave Tamra. Foto: FB
13. juulil algusega kell 16.00 toimuvad Võrumaal Pikakannul mõttetalgud teemal “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Lasva Vallavolikogu andis pärast Pikakannu Põhikooli sulgemise otsust garantii, et kinnistu koos ajaloolise koolihoonega antakse rendile sealsamas juba 12 aastat tegutsenud MTÜ-le Pikakannu Kooli Areng. Nüüd soovib Lasva vald tühistada oma rendile andmise garantii otsuse.

Enamus 1700 elanikuga valla rahva esindajatest ei saa aru, et sellega teevad nad reaalseid takistusi kodanikuühiskonna arengule, piiravad rahva vaba tahte elluviimist ning tõmbavad kogu piirkonnale negatiivset tähelepanu.

Lapsevanematest ja kogukonna liikmetest koosnev MTÜ otsustas asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse, millel on 4 allüksust: lastehoid (tegutseb samal kinnistul asuvas Seltsimajas juba kaks aastat), 6-klassiline kool, huvikool ja abiteenistus. Haridus-ja teadusministeerium väljastas mõlemale koolile tegevusloa.

Ajendatuna siirast soovist lahendada kogukonna ja kohaliku omavalitsuse konflikt, toimuvad Pikakannul 13. juulil algusega kell 16.00 mõttetalgud “Kuidas Pikakannul koolielu jätkub?”. Oodatud on kõik, kellele on oluline ühe maapiirkonna ellujäämine. Kõik kes kohale tulevad, on oodatud, sest nad hoolivad Pikakannu koolielu tulevikust. Arutelude aluseks ongi hoolimine. Nõnda kogutud mõtted on Lasva valla volikogule abiks hooliva otsuse tegemisel. Arutelu juhib Mikk Sarv Tohkri küla Ilmamäe talust.

Allikas: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse projektijuht, www.pikakannu.ee

Väelaulude kontsert Toom-Rüütli vaateplatvormil

Kolmapäeval, 20. juunil algusega kell 21 annab Tane Mahuta esimese suurema Väelaulude kontserti Tallinna vanalinnas privaatsel Toom-Rüütli 10 asuval vaateplatvormil, kus saab imetleda lisaks lauludele ja ilusatele lauljatele nii merd, Paljassaaret, Kalamaja kui ka uue linna pilvelõhkujaid ja Lasnamäge.

Urbanfolk ansamblis Tane Mahuta (elupuu maori k.) tegutsevad eesti,vene ja soome juurtega muusikud, kes esitavad skandinaavia, keldi, india ning lõuna-ameerika põlisrahvaste väelaule ja maaema laule nii eesti kui muudes keeltes. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, prantsuse torupillil, kitarril, ocariinil, kalimbal, beatboxil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urbanistlikuks haldjafolgiks, mis sulatab endas kokku tuva kõrilaulu, kaasaegset rütmikat ja iidseid värsse.

Piletid müügil Baraka poes (Pärnu mnt 4, Tallinn) alates 12. juunist 7 € ja kohapeal 10 €.

Lisaks pakutakse teed ja vaadatakse päikeseloojangut!  Saju puhul vihmavarjuks telgid!

Lisainfo Tane Mahuta kodulehelt!

Tartus korraldatakse pärimuspäev “Lindude keel”

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts korraldab 14. aprillil pärimuspäeva “Lindude keel”, mis toimub Tartu Seltside Maja (Pepleri 27) väikeses saalis (maja paremas tiivas) ja suures saalis (maja vasakus tiivas). Majas on sel päeval avatud ka väike Lelula mängutuba koos muusikakuulamisvõimalusega emmedele-issidele.

Ajakava:

11.00 (väike saal, ilusa ilma korral läheme ka õue)
Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste
Õpime rahvapäraselt linde imiteerima, tähistame õuesõppe päeva

13.00 (väike saal)
Laulumänge juhendavad Terje Puistaja ja Anne Maasik (Eesti Rahvapärimuse Kool). Midrilind, Siidisulis linnuke, Rikas mees, Linnutundmise mäng, Käomäng, Vares vaga linnuke, Till-lill-lippu linnaksed, rahvamäng Lindude rändamine, Loomise laul; mängituslaul Tii-tii tihane Loe edasi: Tartus korraldatakse pärimuspäev “Lindude keel”

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Linnutaja Klubi korraldab August Pulsti õhtu

Vändras tegutsev torupilliansambel Linnutaja on oma tegevuse laiendamiseks kutsunud möödunud sügisel ellu klubiõhtute sarja, mis kannab nime Linnutaja Klubi. Sarja kokkusaamised toimuvad Vändra raamatukogu kaminasaalis ning on mõeldud kõigile pärimuskultuuri huvilistele siit ja sealtpoolt Vändrat.

Klubiõhtu esimeses osas saavad külalised kuulata ettekandeid pärimusmuusikast ja selle ajaloost, õhtu edenedes võetakse ette ühislaulud ja –tantsud. Linnutaja liikmed pakuvad kokkutulijatele sooja teed ja küpsetisi.

Järgmine klubiõhtu, mis toimub 14. jaanuaril, on pühendatud vanavara kogujale, entusiastlikule muuseumitegelasele, kunstnikule August Pulstile, kelle sünnist möödub samal päeval 123. aastat. Klubi õhtujuhid Krista ja Raivo Sildoja meenutavad August Pulsti ja tema tegemisi ning jutustavad Pulsti kirjalikele mälestustele tuginedes lugusid vanadest Vändrakandi rahvapillimeestest. Õhtu erikülaliseks on rahvamuusik Leanne Barbo, kes laulab, mängib erinevaid rahvapille ning õpetab tantse.

Ootame teid külla Vändrasse, pange tantsukingad kotti ning toreda kohtumiseni.

Lähem info: https://www.facebook.com/events/224044321006762/

Krista Sildoja, Linnutaja, www.rahvamuusika.ee

Haanjas kohaliku köögi töötuba

Kolmapäeval, 11. jaanuaril kella 18-21 on kõik oodatud kohaliku köögi töötuppa.

Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpitakse üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Lõõtsa mängimise õpitoad Haanja rahvamajas

Jaanuarist maini toimub igas kuus 2 lõõtsa õpituba. Jaanuari lõõtsa õpitoad toimuvad Haanja rahvamajas 14. ja 28. jaanuaril algusega kell 10.

Õpituba kestab 60 min. Juhendaja on Tarmo Noormaa Haanjamaalt!
Tarmo lõõtsamängu saab kuulata Youtube’s: Nõianeitsi jaUkuaru valss.

Oodatud on lõõtsahuvilised olenemata vanusest! Alustame algusest! Soovijatel palume võimalusel lõõts kaasa võtta. Olemas on mõned lõõtsad. Palume registreerida: ivirausi@gmail.com

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Kohtumiseni!
Ivi ja Taisto
pärandkultuuri programmi elluviijad

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab  luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Eestimaa rahvused kutsuvad ühisesse tantsuringi

Sel laupäeval, 5. novembril saavad juba kolmandat korda kokku Eestimaal elavad rahvused, et tutvustada oma pärimuskultuuri. Ühisel peol esitavad oma pärimustantse, -laule ja pillilugusid eestlased, kabardinid, lezginid, lätlased, tšerkessid, tšuvaššid ja ukrainlased.

Seekordne Kultuuriruumi rikkuse kontsert on pühendatud pärimustantsu aastale.

“Pärimutantsu võib mõista mingi kogukonna ehk pärimusrühma tantsuviisina, mida kujundlikult on nimetatud improvisatsiooniks traditsiooni piires, st kasutades varasemate põlvkondade liikumismustreid või -elemente,” on selgitanud Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu teema-aastat
välja kuulutades.

Seega võivad kohaletulnud kuulajad-vaatajad näha erinevate rahvaste tantse ning kaasa lüüa ka ühises tantsuringis.

Kontsert, mille raames antakse üle ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi pärimuskultuuri allfondi 2011. aasta stipendium, algab kell 15 Eesti rahvusraamatukogus. Sissepääs on kõigile tasuta.

Rohkem teavet: www.folkloorinoukogu.ee

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee

Omakultuuriakadeemia alustab argiuskumustega

Omakultuuriakadeemia hooaja teema on “Argiiakadeemia”. Viljandi Pärimusmuusikaaida väikeses saalis avab 20. septembril omakultuuriakadeemia loengutesarja Risto Järv, kes räägib teemal ”Argiuskumused meie ümber”.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv kõneleb argielu uskumustest. Kõik ei usu kõike, ent igaüks usub midagi. Tänapäeva inimene peab end küll ratsionaalseks, aga ometi ümbritseb teda argielus hulk uskumusi. Seepärast nimetatakse neid argiuskumusteks. Sageli on need meie jaoks nii tavalised, et neid võib olla isegi raske enda mõtetes ja jutus märgata või pidada pärimuseks. Argiuskumused ei tarvitse alati tervenisti paika pidada, kuid sageli aitavad meid elus kergemini orienteeruda.

Juttu ohjab Kairi Leivo. Korraldajad: Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Fotol Risto Järv.

Allikas: folk.ee

Uma kandi tarkus koolin

Pikakannu kool. Foto: Uma Leht
Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil

20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel.  Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.

Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.

Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.

Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.

Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.

Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.

Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendused Navikõ külas

Sel nädalavahetusel toimuvad veel kolm viimast Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendust Obinitsa lähistel Navikõ külas:
Laupäeval, 13. augustil kell 13 (peale etendust toimub viikingiaegsete esemete valmistamise õpituba).
Pühapäeval, 14. augustil kell 13 ja kell 18.

Lähtuvalt koha eripärast palume aegsasti kohal olla, et etenduse algus hilinejate tõttu ei viibiks. Soovitame tulla vaatama pigem laupäeva ja pühapäeva päevaseid etendusi, sest pühapäeva õhtune, kõige viimane etendus võib olla väga täis. Pileteid (täisilet 9 eurot, sooduspilet 4,5 eurot õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) saab osta Piletilevist ja kohapealt. Mõned piletid peaksid olema veel järgi Setomaa muuseumides ja Värska Turismiinfopunktis.

Taarka Pärimusteatri suvelavastus MARATSÄUK

Autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Merle Jääger, Lavastaja assistent : Tanel Jonas
Kunstnik: Epp Margna
Osatäitjad (nii professionaalsed kui harrastusnäitlejad): Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.

Tegemist on siis kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.

Laule seadsid Tsibihärblaseq.
Prooviperioodi pilte saab vaadata Taarka Pärimusteatri facebooki lehelt, esietenduse galerii Õhtulehes, AK uudised 7.08.2011.

Vaimuvalguse suvepäev Koeru kandis

Homme, 30.juunil toimub Koeru vallas vaimuvalguse 3. suvepäev pealkirjaga „Tunne Koeru kihelkonna pärimusi!”.

Väljasõit kell 10 Koeru kultuurimaja eest. Külastatakse Endla looduskaitsekeskust ja Kärde rahumaja. Endla järve puhkekohas räägitakse veekogu omapärast ja elustikust. Piknik järve ääres, vestlused kohapärimuskultuurist.

Kaasa võtta piknikukorv! Korraldajad arvestavad registreerijatega. Info tel 385 4448 või 5650 9727.

 

Inämb umma kiilt kuuli!

Allasõ Tiia,
Võru instituudi koolioppusõ projektijuht

Pikäkannu kuul küsse ilda aigu Võro instituudi inemiisi käest, kuis oppajit perimüskultuuri vallan koolita. Lisas senitsele võro keele tunnilõ nakkas näil sügüsest pääle ka umakeeline perimüskultuurioppus.

Pakimi vällä keeletsukõlus- vai keelekümblusmeetodi:võrokeelidse matõmaatiga, luudusoppusõ jt tunni. Nii 3. lehekuu pääväl Pikäkannun oll’gi ja oppaja kõnõli päävä lõpus õnnõ uman keelen. Esi kah imehtivä ütstõsõ üle. Kõnõlda mõistsõva tõtõstõ ka nuu, kiä ütli Võromaalõ sissetulnu olõvat.

Uma umasvõtminõ lää-i sõski egäl puul nii laabsalõ. Sakõst om meil arvosaaminõ, et perimüskultuur om folklooriansambli, talorahvamuusõum jms. Tuu tähendäs, et hää om külh etnomuusigapunti kullõlda vai rahvarõivin inemist kaia, a ku esi ei laula, tandsi jne, sis mis taa mullõ õks nii putus.

Tegeligult nakkas perimüskultuur õkva mi seest. Mi, võrokõisi, a muiduki ka mulke, kihnlaisi, setodõ ja tõisi puhul nakkas tä keelest.
Õkva näüde Pikäkannun peetüst võrokeelitsest luudusoppusõ tunnist, mink oppaja oll’ Kalla Urmas. Inemise «sisso» opatõn kõnõl’ tä mõistõst «suurõ süämega inemine». Eesti kiräkeelen tähendäs taa hääd inemist, a võro keelen inemist, kiä kergele süändeles.
Perimüskultuur mi kandin om tuu, midä iks viil teemi. Näütüses lõikami koolnuga kalmuaida sõitõn puu pääle ristimärgi.Olõs hindästmõista, et taad – miä om mi ümbre ja mi seen – oppami seoilmaaigu ka koolin. Loe edasi: Inämb umma kiilt kuuli!