Äsja viieaastaseks saanud südamlik ansambel Indigolapsed ootab muusikalistele koosviibimistele etno-folki kuulama ja Tommi rännumemuaare nautima inimesi igas vanuses kogu perega.
Alla 8-aastastele põnnidele ja üle 70-aastastele memmedele-taatidele on kontsert tasuta, teised peavad ikka pileti ka lunastama.
Täna astub Tom koos Indigolastega üles kell 19.30 Tallinnas Matkamajas (Raekoja plats).
Allikas: indigolapsed.ee
Kavas saunaga seonduv mõtteleil (Indrek Linnuste), aikido (Vladimir Sillaste) ja diskussioon teemal: “Kas läheme enne üle kui alla me jääme või läheme enne alla kui üle me jääme?”
Saunaseminari lahutamatuks osaks on ka muusikaline meelejahutus (Kadi Uibo).
Saun tähendab, eriti põhjamaa rahvastele, vaieldamatult rohkem, kui lihtsalt pesemiskohta. Saunas sünniti ja mindi viimasele teekonnale, saun oli nii sotsiaalne väljund kui ka koht, kus jagati traditsioone põlvest põlve, lõõgastuti, raviti jne.
Saun on olnud puhastus ja uuestisünnirituaal igas mõttes. Riietega jäeti ukse taha vaen ja lahkhelid…
Kes tunneb seminari vastu lähemat huvi, võib täpsemat infot küsida korraldajatelt telefonil 56647656.
Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.
Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee
Täna, 12. detsembril kell 17 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses ARSISE kellade ansambli advendikontsert, dirigent Aivar Mäe. Piletid (25 krooni) müügil tund enne kontserdi algust.
Arsise kellade ansambli noortekoosseisud on võrsunud Arsise Kellade Koolist, mis avas oma uksed 1999. aastal. Noored, kes konkursil valituks osutusid, on tõelised kellamuusika fännid, kes Aivar Mäe juhendamisel oma käsikellamängu oskusi edasi arendavad. Täna tegelevad ansamblid aktiivselt kontserttegevusega nii Eestis kui ka välisriikides.
Täna kell 19 algab Koeru Holaöö otseülekanne aadressil:
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud.
Järgmine helikoosolek (John Grzinich: Sound aspects of material elements) toimub Tartus ERMi näitusemajas kolmapäeval, 24. novembril kell 18.
Allikas: MoKS
Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut otsib katseisikuid muusikakuulamisega seotud eksperimendi jaoks. Katse korraldatakse laupäeval, 27. novembril Nokia Kontserdisaalis algusega kell 10 ja planeeritud lõpp kell 14. Kõik katseisikud saavad ka kõhu täis.
TLÜ Psühholoogia Instituut viib ettevõtte Eventech OÜ tellimusel läbi eksperimendi, milles uuritakse kontserdikuulajate eelistusi heli erinevate parameetrite suhtes. Laval on elavat muusikat esitavad koosseisud (viiul ja klaver, klaver ja vokaal, kammeransambel, bigband, popartist jt). Katseisikutel tuleb hinnata kuulatava muusika suhtes etteantud tunnuseid.
Ekseprimendile vajatakse umbes 250 inimest. Korraldajate eesmärk on, et unikaalses katses osaleksid võimalikult erineva vanuse ja erineva muusikalise taustaga inimesed ehk nn läbilõige kontserdipublikust.
Huvilistel palutakse registreeruda aadressil www.tlu.ee/eksperiment
Lisainformatsioon: Tiina Tambaum, tambaum@tlu.ee, tel 53424504.
Allikas: Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskus
Käimas on koolimuusikasarja “Kammermuusika mõisakoolides” hooaeg.
Teisipäeval, 16. novembril kell 13.00 jõuab kammermuusika Voltveti koolituskeskuse saali. Esineb Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Kadri Rehema (vioola), Reet Mets (tšello)
Kavas Eino Tambergi, Borodini, Beethoveni, Mendelssohni teosed.
Nelja keelpilli kooslus keelpillikvartett on üks armastatumaid kammermuusika koosseise. Viiulite särinat mahendavad vioola sume kõla ning tšello toekas bass; keelpillid võimaldavad leida ka huvitavaid kõlaefekte. Sellele koosseisule on kirjutatud lugematu hulk teoseid varasest klassitsismist tänapäevani.
Käesoleva kavaga avaldatakse austust eesti muusika vanameistrile Eino Tambergile, kel täitus kevadel 80 eluaastat. Tamberg on alati nii inimese kui muusikuna kiiranud erilist positiivsust, rõõmsameelsust ja heatujulist energiat. Nii kätkeb ka tema Keelpillikvartett särtsakaid rütme ja eredaid kujundeid. Lisaks tulevad esitamisele teosed kvartetimuusika klassikast.
Tartu Keelpillikvartett on loodud 2006. aastal ning koosneb Vanemuise Sümfooniaorkestri rühmakontsertmeistritest ning H.Elleri nim. Tartu muusikakooli pedagoogidest. Kõik on aktiivsed ja nõutud tegevmuusikud.
Kontserdisari on mõeldud eelkõige koolilastele igas vanuses, samuti on oodatud kontserdile kõik teised huvilised.
Tänu Kilingi-Nõmme Muusikakoolile ning Voltveti koolituskeskusele on kontserdist võimalik osa saada tasuta.
Allikas: Saarde valla leht
Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.
Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.
Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.
Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“
26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.
August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.
Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.
Allikas: Pärimusmuusika Ait
Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF), Tallinna G. Otsa nim. Muusikakool ja Vene Kultuurikeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed käivitasid õppeprojekti, mis on mõeldud nii vene kui eesti koolide vanemate klasside õpilastele.
Vene Kultuurikeskuse laval algasid maailma ühe tuntuima muusikali – Jerry Bock`i „VIIULDAJA KATUSEL“ proovid. Etendused toimuvad detsembri alguses Vene Kultuurikeskuses.
Muusikali lavastab Tiit Tralla. Osalevad G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper „Estonia“ lauljad. Kaastegevad on Vene Kultuurikeskuse tantsukollektiivide liikmed. Kammerorkestrit juhatab Eivin Toodo, kunstnik on Riina Vanhanen, tantsujuht Olga Privis, koormeister Aivar Leštšinski.
Etendused on eesti keeles sisuseletustega vene keelde. Tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toetusele on koolidele suunatud õppeprojekti etendused tasuta pääsmetega.
Allikas: Pille Lille Muusikute Toetusfond
Kehala klubis toimub neljapäeval, 11.novembril kell 19 XVII Lääne-Virumaa muusikute ja bändide pidu.
Pillimehi koguneb sellele peole üle Eesti. Tegemist on omamoodi suure perepeoga, kus kokku saavad kolme põlvkonna pillimehed. Muusikapeole on teretulnud tegevmuusikud, endised pillimehed ja kõik muusikasõbrad. Noortel pillimeestel on hea võimalus end tuttavaks teha ja tuult tiibadesse saada. Muusikutel on suur huvi selle peo vastu, iga aastaga kasvab osalejate arv.
Allikas: www.virumaa.info
Torsten Riemann Saksamaalt tuleb Eestisse kontserdiga „Sina oled õnn“ („Das Glück bist Du“)
9. novembril kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis,
11. novembril kell 18 Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis,
12. novembril kell 19 Tartus Saksa Kultuuri Instituudis.
Berliini laulja, helilooja ja laulukirjutaja Torsten Riemann laulab elust, igatsusest inimliku läheduse järgi. Riemanni hääl laulab, sosistab ja hüüab end kuulajate hinge. Laval saadab Torsten Riemann end vaheldumisi kitarril, akordionil ja klaveril. Ta laulab suurepäraselt nii ballaade kui ka salsat, tangot või rock`n`rolli. Riemann on Goethe Instituudi kutsel esinemas käinud väga mitmes riigis: Alžeerias, Bosnias, Eestis, Horvaatias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Leedus, Lätis, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.
1964. aastal sündinud Torsten Riemann on juba üle 20 aasta tegutsenud vabakutselise muusiku, laululooja, helilooja, näitleja ja meelelahutajana. 1996. aastal sai ta Saksa Muusikaühenduselt parima laulukirjutaja „Bester Songwriter“ tiitli ning 2001. aastal Saksamaal toimuval lauluvõistlusel „Zarah 2001“ 2. koha.
Möödunud laupäeval alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.
Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.
Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.
Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast
Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.
Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.
Kati Taal
Türil asutatava koori eesmärk on nauditaval kunstilisel tasemel esitada maailma ja ka eesti koorimuusika varasalve kuuluvaid teoseid. Teha koostööd Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestriga ning erinevate interpreetidega nii Eestis kui välismaal. Koori peadirigent ja ellukutsuja on Lilyan Kaiv.
Lauljaid oodatakse üle Eesti. Koori suuruseks on planeeritud 28 inimest: 14 naishäält ja 14 meeshäält. Konkurss koori toimub laupäeval, 8. jaanuaril 2011 aastal kell 12.00 Türi Kultuurimajas.
Lisainfo telefonil 5253760 või meilitsi: lilykaiv@gmail.com
Foto: Keskmaa Kammerkoor
Reedel, 29. oktoobril toimub uues Emmaste avatud noortekeskuses järjekorras neljas Hiiumaa noorte muusikute päev.
“Otsustasime ka sellel aastal ürituse korraldada, kuna eelnevatel aastatel on olnud väga hea tagasiside noorte poolt ning sellest on kujunenud juba traditsiooniline sügise üritus meie noortekeskuses,” ütles Emmaste noortekeskuse noorsootöötaja Kaie Pranno Hiiu Nädalale.
Sel korral on kavas kolm erinevat töötuba – kitarr, DJ-töötuba ja Aafrika trummid – ning päeva lõpus kontsert ja järelpidu.
Registreerumine algab kell 12.30.
Elena Tammsaar, Hiiu Nädal
Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit 
Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva
Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.
„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.
Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.
Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.
Allikas: haanja.eu
Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.
Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.
Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?
“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.
Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.
Allikas: www.olemine.com, www.no99.ee
Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.
„Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“
Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.
Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.
“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.
Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.
Autor: Mirjam Nutov
Homme, 23. oktoobril algab Viitina mõisas uus muusikasari “Aafrika rütmid”. Esimene musta mandri muusikuid tutvustav kontsert toob kuulajateni Senegali päritolu Ndioba Gueye, kes on koostööd teinud mitmete Euroopa ja Aafrika artistide ja bändidega, aga ka Villu Veski ja Tanel Rubeniga.
Ndioba loomingus segunevad musta mandri rütmid jazzi, salsa, funki, reggae, hip-hopi, maailma- ja popmuusikaga. “Muusika on universaalne keel, mis toob kokku rikkad ja vaesed, mustad ja valged, noored ja vanad,” rääkis Ndioba, kelle lood kõlavad wolofi ehk kongo-nigeri, inglise, prantsuse kui soome keeles. Viitina kontserdil mängib Ndioba kitarri,
basskitarri ja kongasid ning laulab.
Võrumaal astub Ndioba üles esmakordselt, Lõuna-Eesti kaunitest paikadest on Ndioba külastanud vaid Tartut.
Kontsert algusega kell 16.00 toimub 23. oktoobril Viitina mõisas.
Allikas: Viitina Loodushariduskeskus, www.viitinalhk.ee
E STuudio tütarlastekoor osales 6.-10. oktoobrini Rimini rahvusvahelisel koorikonkursil, kus osales kokku 38 segakoori, nais- ja meeskoori ning noortekoori üle maailma.
E STuudio tütarlastekoor võitis laste- ja noortekooride kategoorias esikoha ning teise koha folgikategoorias, kus võisteldi kõrvuti 12ne täiskasvanute kooriga.
Lõpptulemusena osales E STuudio koor konkursi kuue parema koori hulgas Grand Prix voorus. Kulddiplomid konkursi mõlemas kategoorias viisid koori ülemaailmsesse kooride tulemustabelisse.
E STuudio tütarlastekoor esitas konkursil Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Karin Rehnqvisti ja Egil Hovlandi koorimuusikat. Koori dirigeeris Külli Lokko, kontsertmeister oli Kersti Juurma.
Allikas: polva.ee
Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.
Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.
Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor, keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk. Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus. Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.
Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”. Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.
Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.
Kogu peorahvast tuli tervitama Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber ja tantsupõrandal jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril 2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.
Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.
Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja
Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt
Viru Folgi ja ajalehe KesKus folgiklubi Folgikeskus kutsub homme, 6. oktoobril kuulama Bonzot, keda saadab sõnadel Peeter Sauter. Igakolmapäevane Folgikeskkus asub Tallinnas Woodstocki keldris Tatari tn 6. Sissepääs prii, uksed avatakse kell 16, esinejad lähevad peale kell 19.
Pühajärve restorani menukad suvekontserdid saavad sügisel jätku. Kui päikseliste ilmadega oli võimalus kontserte kuulata imelise vaatega väliterrassil, siis nüüdseks saab üritusi nautida hubastes Pühajärve restorani siseruumides.
Esinemas võib kuulda nii kuulsaid kui ka alles tõusvaid tähti. Oktoobrikuu vaieldamatu pärl on Lauri Saatpalu, kes oma sõnade rittaseadmisega on lummanud kuulajaid juba aastaid. Pühajärve restorani külastanud Lauri on öelnud: “Ahjaa… kaotasin restosse kuhugi oma südame, see kukkus vist suppi süües põrandale. Kui leiate, toksake jalaga kuhugi kõrvale. Muidu mõni tuleb, astub peale, kukub, lööb laua nurka pea lõhki ja rikub nii oma lögaga disaineri must-valge joonlaua kontseptsiooni! Võib ka pista nööpnõelaga teiste kõrvale oma tagaruumis asuvasse organi kogusse”.
Lisaks saab veel hea toidu kõrvale nautima tulla karismaatilist ja omanäolist Taavi Petersoni, lummava häälega Andre Heina ja Margo Peetsalut ja teisi. Ürituste algus kell 19.
Allikas: GMP Clubhotel & Pühajärve Restoran
Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.
Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.
Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).
Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.
