„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“

Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Algavad meediakoolitused keskkonnaühendustele

Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust?MTÜ Ökomeedia viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel läbi kaks kahepäevast (a 8 tundi) keskkonnameedia koolitust. Koolitajateks on Erkki Peetsalu, Maie Kiisel ja Katrin Lipp.

Ühest koolitusest võtab osa 10-15 keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Üks kahepäevane koolitussari (2×8 tundi) toimub Tallinnas (29.06.2012 ja 02.07.2012) ja teine Tartus (26.06.2012, 27.06.2012).

Koolituste eesmärk on tõsta keskkonnaorganisatsioonide võimekust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Bioneeri portaal soovib koolitusega tugevdada koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel ning tõsta eestimaalaste keskkonnateadlikkust.

Õpetame koolituste jooksul praktilisi oskusi (kuidas pressiteadet, uudist, artiklit paremini koostada; kuidas teha oma organisatsioon meedias nähtavamaks; kuidas paremini turustada oma projekte, et nendest tõuseks maksimaalset kasu; kuidas sotsiaalmeediast kasu saada; kuidas Bioneeri uusi võimalusi rakendada; mida on otstarbekas kajastada; kuidas panna paika enda roll keskkonnainfo edastajana; laiem lähenemine keskkonnateemadele jne).

Igast organisatsioonist või ühendusest saame osalema võtta ühe inimese. Osalema pääsevad 15 kiiremat Tallinnas ja 15 kiiremat Tartus. Vaata lisaks http://www.bioneer.ee/tegutse/bioneeri_koolitusele_registreerumine

 

Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Rohelist eluviisi edendav kodanikumeedia portaal Bioneer tähistas neljandat sünnipäeva. Sünnipäeva puhul sai portaal ka uue kujunduse.

„Nende nelja aasta jooksul on Bioneeri peamiselt vabatahtlikest koosneval toimetusel olnud tänuväärne võimalus anda oma panus eestimaalaste keskkonnateadlikkuse edendamisse. Bioneeri portaali tublid vabatahtlikud on Eesti sõltumatu kodanikumeedia pioneerid,“ selgitas portaali tegevtoimetaja Katrin Lipp. „Kodanikumeedia võlu seisnebki selles, et igaüks meist võib anda läbi selle oma isikliku panuse. Igaüks, kes tunneb, et just temal on midagi olulist keskkonna või rohelise eluviisi kohta öelda, võib oma kaastöö meile saata,“ lisas Katrin Lipp.

Läbi aastate on Bioneeril olnud ligikaudu 150 vabatahtlikku, kelle kaasabil on ilmunud üle 13 000 artikli, uudise ja teate. Keskmiselt külastab Bioneeri kuu aja jooksul 25 000 individuaalset külastajat, kes teevad ligikaudu 35 000-40 000 külastu st ja 65 000-100 000 klikki.

MTÜ Ökomeedia juhatuse liige Rasmus Pedanik ütles, et 2008. aastal portaali luues oli peamiseks eesmärgiks sõltumatu ning apoliitilise keskkonnainfo jagamine. Eestimaalasi huvitas keskkonna- ja ökoteema ning Bioneer täitis inimeste infonälga teotahtelisi kodanikke kaasates. “Olime ja oleme endiselt bioneerid püüdes saada ise keskkonnast teadlikumaks ning jagada meid ümbritsevaid teadmisi kõigi huvilistega,” selgitas Rasmus Pedanik Bioneeri portaali tegijate eesmärki. Loe edasi: Bioneer.ee tähistab neljandat tegevusaastat

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Värskeimad, 2012.aasta varakevadised loetavusandmed TNS Emorilt näitavad, et eelmise aasta sügisel turule tulnud ajakirjadest on kõige edukamalt läinud rahvusvaheliselt laia haardega ja oktoobrikuust ka eesti keeles ilmuval väljaandel National Geographic, millel on keskmiselt 45 tuhat lugejat numbri kohta.

Lugejaskonda on aidanud kasvatada tellimuste müük (ca 29% ajakirja lugejatest on tellijad) ning eelkõige viimaste aastate ootuspärastele trendidele mitte-vastav üsna suur üksikmüügihuvi (36% lugejatest ostavad ajakirja üksikmüügist), mis ei ole peale esimeste numbrite väga head läbimüüki oluliselt vähenenud – nii, nagu see pahatihti uute väljaannetega olema kipub. Väheoluline ei ole ka nö tasumata levi osa, sest 35% ajakirja lugejaskonnast saab ajakirja kas sõpradelt, töö juurest või loeb raamatukogus.

National Geographic lükkab ümber ka levinud väite, et noored trükimeediat ei tarbi – ajakirja, mis ei ole otseselt noorele sihtrühmale suunatud nišiajakiri, lugejaskonnast 38% ehk ca 17 tuhat on vanuses 15-29 aastat, mis tõstab ajakirja noorte hulgas loetavamate kuukirjade TOP5 hulka. Loe edasi: Uued ajakirjad tõid juurde 14 tuhat lugejat

Avalda arvamust, aga mille kohta?

Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik

Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.

Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.

Vajadus olla üliaktuaalsed

Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.

Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Loe edasi: Avalda arvamust, aga mille kohta?

Täna valitakse parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.

Allikas: EALL

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

National Geographic Society andis teada, et käivitas uue ülemaailmse uuringufondi Global Exploration Fund, mille eesmärgiks on rahastada teadustöö-, loodushoiu- ja avastusprojekte läbi regionaalkeskuste üle maailma. Uue fondi stipendiumitele saavad kandideerida ka Eesti teadlased ja loodusuurijad.

Esimene National Geographic’u regionaalne fond alustab tegutsemist Stockholmis, toetamaks Põhja-Euroopa nii algajaid kui nimekaid teadlasi, kelle teadus- ja uurimustöö toob ühel või teisel viisil kasu meie planeedile.

„Paljud usuvad, et uurimuste ja avastuste kuldaeg on möödas. Vastupidiselt sellele arvan ma aga, et täna seisame alles suurte avastusteajastu lävepakul,“ ütles Terry Garcia, National Geographic’u missiooniprogrammide juhtiv asepresident. „Meie planeedil on veel nii palju sellist, mis vajab alles avastamist.“ Fondi Global Exploration Fund loomisel võeti eeskujuks National Geographic’u sajandipikkune eesmärk toetada teadustöid ning looduskaitse- ja avastusprojekte läbi kindlate stipendiumprogrammide.

Vastloodud fondi stipendiumeid saavad taotleda 14 riigi elanikud. Lisaks Eestile kuuluvad sellesse nimekirja ka Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Island, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Teaduslik nõuandekogu, mis analüüsib kõikide stipendiumikandidaatide projekte, koosneb juhtivatest teadlastest üle kogu regiooni. Loe edasi: Eestimaalased saavad taotleda toetust teadustööks

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3
Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust

Digiboksis või digiteleris tuleb teha nn tehase algseadete taastamine. Foto: digilevi.ee
Aprilli keskel hakkavad ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 programme edastavad digilevi telesaatjad Lõuna-Eestis tööle uuel sagedusel. Seetõttu tuleb tavaantenniga televisiooni vaatavates kodudes teha digiboksides või digitelerites uus kanaliotsing. Üleminek madalamale sageduskanalile tagab Eesti telekanalite parema levi.

14. aprilli varahommikul, kella 2 ja 4 vahel, viiakse digilevi 40. kanali saatjad Valgjärvel, Tartus, Viljandis, Valgas, Haanjas, Ähijärvel, Ruusmäel, Vastseliinas ja Kallastel üle madalama sagedusega 23. edastuskanalile. See tagab Eesti telekanalite parema levi kogu Lõuna-Eestis.

Tavaantenniga digilevi vaatajad peavad sagedusemuutuse järel tegema oma digiboksis või digiteleris niinimetatud „tehase algseadete taastamise“. Sellega puhastatakse seadme mälu ja leitakse teleprogrammid nende uutelt sagedustelt. Lähemaid juhised leiab seadme kasutusjuhendist.

Kortermajade ühisantennisüsteemides võib olla vajalik kanalipõhiste võimendite ümberseadistamine. Kui ühisantennisüsteemiga ühendatud digiboks või digiteler pärast uut kanaliotsingut tasuta levivaid Eesti telekanaleid üles ei leia, tuleks pöörduda maja antennisüsteemi hooldava ettevõtte poole. Loe edasi: Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust

Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010

Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus. 
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.

Info: http://aki.ut.ee/selts

Pressinõukogu uus liige on Aivar Reinap

 
Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi Pressinõukogu uueks liikmeks saab alates tänasest Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap.
Nii otsustas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu eelmisel nädalal toimunud koosolekul.  See on ka märk muutustest meedias, varem ei ole Pressinõukogus olnud otseselt online-meedia esindajat.
EALL nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Viive Kauri liikmeksoleku aja lõppemise tõttu. Viive Kaur oli Pressinõukogus neli aastat. Vastavalt Pressinõukogu statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.
 
Pressinõukogu koosseis on: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk,  Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap ja Harju Maakohtu kohtunik ja Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
 
Pressinõukogu pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis ta antud kaebuse arutusel ei osale.
 
Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna konkurss 2011

 
Euroopa Parlament annab tänavu neljandat korda välja auhinna ajakirjanikele, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud Euroopa tasandi küsimuste selgitamisele või edendanud Euroopa Liidu institutsioonide või poliitika paremat mõistmist. Ajakirjanikud saavad oma töid konkursile esitada alates tänasest ehk 15. jaanuarist.
 
Auhind antakse välja neljas kategoorias: trükimeedia, raadio, televisioon ja internet. Iga kategooria võitja saab auhinnaks 5000 eurot.
 
Ajakirjandusauhinna konkursile saab töid esitada alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini 2011. Autoriteks võivad olla üksikisikud või kuni viiest inimesest koosnevad meeskonnad. Kandideerimiseks esitatavad tööd peavad olema avaldatud või eetris olnud ajavahemikus 1. aprill 2010 kuni 31. märts 2011, ning peavad olema ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Kõik kandidaadid peavad olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või alalised elanikud, ja peavad olema registreeritud ajakirjanikud.
 
Konkursil on kaks vooru. Kõigepealt valib kohalik žürii igas liikmesriigis välja iga kategooria rahvuslikud võitjad. Seejärel valib üldžürii, kuhu kuulutab ka Euroopa Parlamendi asepresident, välja neli üldvõitjat, kellele antakse auhind üle oktoobris toimuval auhinnatseremoonial.
 
2010. aasta Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna võitjad olid pärit Ungarist, Poolast, Rootsist ja Ühendkuningriigist.
 
Ajakirjandusauhinna veebileht http://www.eppj.eu/view/et/introduction.html

Kotkakino taas avatud

Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.

„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.

Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla

Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.

Värske ajakiri KoguKonnad teeb juttu külauudistest

Eesti Ökokogukondade Ühenduse meediatiimil valmis ajakirja KoguKonnad kaheksas number, mida võivad lugeda veebist kõik huvilised. KoguKonnad on hea näide kodanikuajakirjandusest, mis Eesti jõudsalt pead tõstmas.

Seekordses numbris tehakse juttu päikeseküttesüsteemi ise tegemisest, psühholoogilisest hügieenist, külauudiste portaali käekäigust, samuti on palju uudiseid. Meediatiim, kuhu kuuluvad Ingrid, Auli ja Kadri, tänab kaasalööjaid ning annab teada, et järgmine number ilmub juba järgmisel aastal. Endiselt on oodatud kõik kaastööd: artiklid, uudised, pildid, videod, vihjed… kogukondlikel ja ökoteemadel.

Värske nubriga saab tutvuda otse siit või ühenduse kodulehe kaudu aadressil www.kogukonnad.ee.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Võrumaa keelehuvilised jagasid omavahel kogemusi

Kolmapäeval, 24. novembril kogunesid Võrumaa keelehuvilised noored keskpäeval Võro Instituuti, et avardada oma silmaringi ajakirjanduse ja meedia osas. Muuhulgas tähistati aasta möödumist esimesest kohtumisest.

Kohtumise juhatas sisse Võru Kesklinna Gümnaasiumi 12. b klassi õpilane Birgit Pettai, kes rääkis oma suvisest reporteriametist Võrumaa Teatajas. Värvikaid seiku 30-aasta pikkusest ajakirjanikutööst ja näpunäiteid uudise kirjutamiseks jagas Mikk Sarv. Sõna sai ka Uma Lehe toimetaja Ülle Harju, kes kutsus noori üles kirjutamises kätt proovima. Päeva viisid läbi eesti keele õpetajad Raili Leesalu ja Kristi Pettai.

Rühmatöid alustati tutvumisringiga ning siis panid õpilased end proovile uudise kirjutamises. Tehti ettepanekuid ka tulevikuplaanide suhtes. Noored tahaksid edaspidi:

  • korraldada keelelaagreid;
  • mõelda keelehuviliste rühmale või organisatsioonile välja sobiv hüüdlause;
  • korraldada keelepäevi;
  • kohtuda kirjanike ja ajakirjanikega;
  • teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;
  • tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Autor: Raili Leesalu

Pressinõukogu taunis Postimeest Tõrva TÜ endise juhi vastulause avaldamata jätmise pärast

Pressinõukogu arutas  Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhi Olev Tomsoni kaebust Postimehes septembris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht ei eksinud artikli sisuga, kuid rikkus head ajakirjandustava vastulause avaldamata jätmisega.

23. septembril 2010 ilmunud artikkel „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“  räägib sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.

Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga peetud telefonivestluse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.

 Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.

Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka oli artiklis piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine.  Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.

 Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.

 Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse 26. novembril.