Fotogalerii
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja linnavalitsuse liikmed Marika Valter ning Riido Villup riputasid ühiselt Tre Raadio töötajate, Pärnu Vabakooli õpilaste ja politseinikega Lastepargis kasvavale mägimännile helkurid, mida kõik võisid kaasa võtta ja pimedas liikudes riiete külge kinnitada.
Loe edasi: HELKURIPUU: OLE NÄHTAV! KANNA HELKURIT!
Kevadiselt päikselised ja soojad ilmad on toonud tänavatele hulgaliselt rattureid. Õnneks leidub nende seas lisaks täiskasvanutele ka palju noori, kes eelistavad koolitee läbimisel vanemate pakutavale taksoteenusele hoopis jalgratast.
Loe edasi: EALE VASTAVUSES JA HOOLDATUD RATTAGA KOOLITEEL
Kindlustusfirma Seesam läbiviidud uuringust selgub, et juhid näevad ohufaktorina pigem teisi juhte, metsloomi ja juhuslikult klaasi lennanud kivi, mitte aga niivõrd enda sõidustiili või juhtimisoskusi.
Loe edasi: NOORED JUHID ON OMA SÕIDUOSKUSTES PÕHJENDAMATULT KINDLADFotogalerii
Aasta üheksa kuuga on ainuüksi Elron fikseerinud 59 eluohtlikku olukorda, kus traagilisest kokkupõrkest lahutas vaid paar sekundit.
Loe edasi: TÄHELEPANEMATUS ON TÄNAVU TEKITANUD 59 ELUOHTLIKKU OLUKORDA
Täna vähesed minutid enne ühte kirjutas Tre Raadio Pärnu stuudio saatejuht Regina Jaakson oma Facebooki seinale, et kui tema topeltlugemine on õige, siis saab Pärnu Lastepargi helkuripuu vähemalt 151 esmast elupäästjat.
Loe edasi: PÄRNUS EHITI HELKURIPUUD
Pärnu linnavalitsus ja Tre Raadio kutsuvad kõiki esmaspäeval, 10. oktoobril kell 13 Lasteparki, et üheskoos helkuripuud ehtida.
Loe edasi: PÄRNU LINNAVALITSUS JA TRE RAADIO KUTSUVAD HELKURIPUID EHTIMA
Uue kooliaasta algusega on tänavatele tulnud palju lapsi, kes peale suvepuhkust taas iseseisvalt liiklema peavad või lausa esimest korda elus üksi liikluses hakkama peavad saama.
Loe edasi: LEVINUIM LASTEGA LIIKLUSÕNNETUSTE PÕHJUS ON SÕIDUTEELE JOOKSMINE
Pärnu linnavalitsus ja Tre Raadio jätkavad iga-aastast helkuripuu tava avades ka sel sügisel Pärnu südalinnas helkuripuu. Sündmus toimub teisipäeval, 12. oktoobril kell 12, kui Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja raadio esindajad riputavad Lastepargi mägimänni külge väikesed elupäästjad.
Loe edasi: TRE RAADIO JA PÄRNU LINNAVALITSUS KUTSUVAD HELKURIPUU AVAMISELE
Mõne minutiga saabunud turvatöötajad sekkusid ja ei lasknud meestel teineteisele kallale minna. Selle peale mehed lahkusid ja turvatöötajad läksid kasiinosse väljasõidu andmeid registreerima. Kui nad mõne minuti pärast väljusid, märkasid turvatöötajad, kuidas üks kasiino ees kakelda üritanud meestest on autorooli istunud ja jõudnud oma sõiduki juba ära kriimustada.
Raudtee-ettevõtted Elron, Eesti Raudtee, Edelaraudtee Infrastruktuur ja Operail pöördusid täna meedia ja avalikkuse poole: kuigi sellel aastal on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on samal ajal oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv Eesti raudteedel. Seejuures on napilt pääsejateks järjest enam lapsed.
[pullquote]Üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel on raudteeülekäikude viimine eri tasanditele[/pullquote]Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta I poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.
„Lähtudes raudtee-õnnetuste statistikast, näeme, et raudteeohutuse tase on aasta-aastalt paranenud. Kuigi sellel aastal on võrreldes mullusega traagiliste õnnetuste arv vähenenud, siis samal ajal on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevate õnnetuste arv raudteel – iseäranis oluline on rõhutada, et napilt pääsejateks on järjest enam lapsed,“ tõi esile Elroni juhatuse esimees Merike Saks.
Eile õhtul ühines ligemale poolsada sintlast üleriigilise üleskutsega helkurkõnnile „Helkuriga sõbraks”. Eesti erinevatest asukohtadest mindi helkurkõnnile täpselt ühel ja samal kuupäeval ning kellaajal!
[pullquote]Hulgakesi jalutati läbi linna Sindi gümnaasiumi õuele.[/pullquote]Sindis koguneti juba pool tundi enne teele läkitamist skateparki, kus prožektorite valgel tekitasid meeldivat meeleolu tantsutrupp Hope noored esinejad. Nende etteaste ajal sadas laia lund, mis muutis helkurite peegelduse lumesajus veelgi lummavamaks.
Tantsutrupi järel rivistusid üles õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kordamööda rääkisid helkuri ilmumise ajaloost, selle vajalikkusest ja oskuslikust kandmisest. Samal ajal kinnitasid kohalikud politseinikud helkureid neile, kellel seda polnud.
Sindi noortevolikogu algatusgrupi juht Georgina Ristoja jalutas ringi korviga ja pakkus maiustusi. Eriti osavõtlikud olid noortevolikogu algatusgrupi eestvedamisel korraldatud liiklusohutuse tunnil värviliste tuledega hästi nähtavaks tehtud koerad.
Koostöös politseiga toimub Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi eestvedamisel “Helkurkõnd 2018”, mis algab 26. novembri õhtul kell 18.00 põneva meelelahutusliku eeskavaga skatepargis ja jätkub helkurite sädeluses ühise rongkäiguga Sindi gümnaasiumi õuele.
[pullquote]Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist[/pullquote]Tori valla piirkonna politseinik Piret Dreimann teab rääkida, et Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri. Idee tekkinud tal pimedal ajal valgustamata teel koju sõites, kui ootamatult aial istunud kassi silmad vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ja see aitas tal pimedal teel püsida. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ja Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.
Dreimann meenutab, et Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik juba veerandsada aastat. Alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulates, nii halva nähtavuse korral kui ka pimedas.
Nõmme linnaosa valitsuse töötajad aitavad sel nädalal hommikuti Kadaka puiesteel Õitse bussipeatuse juures asuval ülekäigurajal õpilastel turvaliselt teed ületada.
„Kadaka puiestee on tiheda liiklusega ning seda ülekäigurada kasutavad aktiivselt Kivimäe põhikooli õpilased. Tulime politseile ja munitsipaalpolitseile appi, kes samuti koolide lähistel sel nädalal ülekäiguradasid turvavad,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Kellaajad, millal Kadaka puiesteel ülekäigurajal abiks ollakse, on valitud Kivimäe põhikooli algklasside tundide algusest lähtuvalt.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik
Kadaka puiestee ülekäigurajal. Foto: Jukko Nooni
Pärnumaa päästeõppus tõstatab küsimusi ohutuse kohta raudteel. Küsimustele vastab Pille Pärnjõe, Elroni ohutusjuht.
Täna, 27. oktoobri lõuna ajal toimus Pärnumaal Pulli külas Pulli-Urge raudtee vanal ülesõidukohal Lääne päästekeskuse juhitud õppus, millest võtsid osa Elroni, politsei, kiirabi ja pääste meeskonnad. Õppusel harjutati ametkondade ja ettevõtete vahelist koostööd, kus kõik osapooled said lihvida oskusi oma tööspetsiifikast lähtuvalt.
Päästeõppusel mängiti läbi olukord, kus õnnetusse satuvad reisirong, ohtlikku ainet vedav veok ja kaks sõiduautot. Ohtlikku ainet vedava veoki tsistern hakkas lekkima, üks sõiduauto paiskus saadud löögist kraavi, teine jäi sõiduteele. Reisirong jäi seisma õnnetuskohast 100 m kaugusel ja rongis viibivate reisijate seas oli legendi kohaselt vigastatuid.
Milliseid raudteeohutusnõudeid Elron täidab?
Pille Pärnjõe: Elronis kehtib raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteem, mis kaasab suure osa ettevõtte protsessidest raudteeohutuse teemadega tegelema. Ohutusjuhtimissüsteemi aluseks on Euroopa Liidu ohutusdirektiiv, sellest juhinduvad oma töös lisaks Elronile ka kõik teised Eesti raudtee-infrastruktuuri ettevõtted.
Loe edasi: Pille Pärnjõe vastab raudtee ohutust puudutavatele küsimustele
Möödunud teisipäeval, 16. detsembril kogunes maavanema juures esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest.
Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes. Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.
Liiklusõnnetustes on ühed haavatavamad osapooled jalakäijad ning sageli on just need õnnetused ka raskemate tagajärgedega. Jalakäijate ohutusele keskendus ka Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt, kes rääkis ülekäiguradade ja -kohtade rajamise põhimõtetest ning tutvustas Põhjamaade uuringu tulemusi, mis näitavad, et ohutumad on need ülekäigukohad, kus jalakäijal pole eesõigust ning ta peab ise oma ohutuses täielikult veenduma. Tähistatud ülekäiguradadel, kus jalakäijal on eesõigus, on inimesed valmis, oma turvalisuses täielikult veendumata, teele astuma ning seetõttu on ka õnnetused neis paigus sagedasemad.
Loe edasi: Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest
1. oktoobril 2014 algusega kell 10:30 toimub Võru maakonna lasteaedadele suunatud liiklusohutusele suunatud aktsioon “Me hoolime ja märkame”. Aktsioon viiakse läbi koostöös politsei-ja piirivalveameti, maanteeameti, Võru maavalitsuse ja Võrumaa omavalitsuste liiduga.
Aktsioon toetab maanteeameti ja politsei- ja piirivalveameti, 29. septembril algavat ühiskampaaniat, mis kutsub inimesi üles end kaasliiklejatele nähtavaks tegema.
1. oktoobril kell 10:30 oodatakse samaaegselt kõiki maakonna lasteaedade lapsi tänavatele liiklema. Kõikide maakonna lasteaedade juures tutvustavad liiklemise reegleid politseiametnikud, abipolitseinikud, Maanteeameti ennetustöötajad ning Kodutütarde Võrumaa ringkond ja noorte kotkaste Võrumaa malev.
Aktsiooniga soovitakse juhtida liiklejate tähelepanu asjaolule, et lisaks koolilastele tulevad sügisel liiklusesse ka kõige väiksemad – lasteaialapsed, kellega tuleb samuti arvestada.
“Lapsele on oluline hea eeskuju, ja seda mitte täiskasvanute jagatavates sõnades, vaid nähtavates tegudes. Kui lasterühma saatjal on enda paremini nähtavaks tegemiseks seljas ohutusvest, siis ka lapse vanemad võiksid väiksematele anda head eeskuju ja varustada end helkuriga või miks mitte niisamuti ohutusvestiga,” soovitas kampaania üks eestvedajatest noorsoopolitseinik Elar Sarik.
4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.
Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.
“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”
Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.
“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.
Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.
Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.
Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.
“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.
Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Loe edasi: Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama
Tähistamaks Euroopa koostöö päeva ning ajendatuna ESTLATRUS TRAFFIC projektist korraldatakse Võru linnas hea koostöö tunnustamiseks liiklusohutusele suunatud päev „Ohutult on ohutu!“. Üritus toimub reedel, 21. septembril kella 13–15 Kesklinna pargis. Üritusel selgitatakse kuidas ohutult liigelda nii jalakäijana kui ka rattaga. Võru Linnavalitsuse arendusnõuniku Tiina Hallimäe sõnul on üritus suunatud peredele, eelkõige noortele jalgratturitele.„See tähendab, et kõik, kellel on jalgratas, saavad kontrollida, kas kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud vahendid on õigesti paigaldatud. Kui juhtubki, et mõni kodarahelkur on puudu, siis maanteeamet on välja pannud hea koguse helkureid, millega saab rataste varustust täiendada,“ rääkis Hallimäe.
Hallimäe lisas, et Kesklinna parki on üles seatud ka erinevad keskused: G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada, Hawaii Expressi ja politseinike juhendamisel kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud, räägitakse kuidas õigesti kiivrit pähe panna. Võrumaa Autokool juhendab, kuidas õigesti turvavööd kinnitada ja peatuge sättida, ning Eesti Punane Rist räägib esmaabist õnnetuste puhul.Lisaks maalivad õpilased koolide läheduses asuvatele kõnniteedele ettevaatlikkusele suunatud hüüdlauseid.
Loe edasi: Võrus õpetatakse Euroopa koostöö päeval ohutult liiklema
Juba kaheteistkümnendat aastat järjest korraldavad Eesti Post, Politsei- ja Piirivalveamet, Falck Autoabi, Coca-Cola Hellenic ja Regio ühist rattaretke, et teadvustada rattaga ohutult liiklemist ja liikluskeerises toimetulemist. Kaheteistkümne aasta jooksul on Maanteeameti andmete kohaselt hukkunud liikluses 166 jalgratturit.
Ohutut liiklemist propageeriv ühisüritus „Tahan sõita ohutult!” toimub sel aastal 6.–7. juulil, retkele stardib ligemale sada ratturit. Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel, kogu teekonna vältel külastatakse kohalikke postkontoreid, piirivalvekordoneid ja tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Heaks tavaks on saanud, et iga läbitava omavalitsuse territooriumil sõidavad retke kaasa kohaliku võimu esindajad. Retk algas täna ennelõunal kell 11 Viljandist ning retke avas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Rattaretk „Tahan sõita ohutult!“ sõidab sel aastal Viljandi-, Valga- ja Pärnumaal
Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.
Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.
Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012 kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist.
Allikas: Veeteede Amet
Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja
Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik
Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.
Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.
Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist
Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.
„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Loe edasi: Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas
