LEVINUIM LASTEGA LIIKLUSÕNNETUSTE PÕHJUS ON SÕIDUTEELE JOOKSMINE

Ülekäigurajal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Uue kooliaasta algusega on tänavatele tulnud palju lapsi, kes peale suvepuhkust taas iseseisvalt liiklema peavad või lausa esimest korda elus üksi liikluses hakkama peavad saama.

Transpordiameti statistika kohaselt on enim ohustatud linnades ja suuremates asulates liiklevad 8-12 aastased lapsed ja kergliikuritega sõitvad noored, vahendab kindlustusettevõte Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal.

Tallinnas juhtus eelmise aasta jooksul lastega 68 liiklusõnnetust, kuid üksjagu oli neid ka teistes linnades, selgub Transpordiameti kogutud statistikast. „Enamik ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel juhtunud õnnetustest toimuvad päeva teises pooles vahemikus 15-19, kui kooliväsimus ja pingelangus on võimust võtnud. Kõige levinum lastega seotud liiklusõnnetuste põhjus on laste sõiduteele jooksmine,“ jagab Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden lastega juhtuvate liiklusõnnetuste statistikat. Ta soovitab kooliaasta alguses lisaks lastel ja lapsevanematel pöörata kõrgendatud tähelepanu liiklusohutusele ka igapäevaseid sõite tegevatel autojuhtidel.

Eriliselt ohustatud on 8–12-aastased lapsed ja kergliikureid kasutavad noored

Kõige rohkem õnnetusi juhtub lastega vanuses 8–12. „See vanusegrupp on murekohaks olnud juba aastaid. Kui esimesse klassi minejaid viiakse sageli kooli autoga, siis 8-aastased ja veidi vanemad liiklevad rohkem juba iseseisvalt. Nende puhul juhtuvadki õnnetused enamasti igapäevaselt kooli, trenni ja kodu vahet liikumise käigus,“ rääkis Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Tema sõnul aitab õnnetuste hulka vähendada see, kui vanemad oma lastega kooli- ja huviringitee mitmeid kordi läbi jalutavad, samal ajal liiklusreegleid selgitavad ning võimalikele ohtudele tähelepanu osutavad. Kindlasti tuleks tee läbi käia ka nende lastega, kes muidu autoga kohale sõidutatakse – kuna neil puudub liiklemise kogemus jalakäijana, siis kipuvad nad liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama ning teevad jalakäija rolli sattudes rohkem vigu.

Kui jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv on aastate võrdluses olnud üsna stabiilne, siis oluliselt on viimase aastaga suurenenud kergliikureid kasutavate noortega toimunud õnnetuste hulk. „Kergliikurid on meie linnapildis üha levinumad ning eriti populaarsed on need just noorte seas. Paraku on ka just 10–15-aastaste kergliikurit kasutavate lastega juhtunud õnnetuste hulk oluliselt tõusnud. Kergliikureid kasutavatele lastele ja noortele tuleb enne liiklusesse minekut anda põhjalikud teadmised sellest, kus sõita, kuidas ohutult teed ületada ning kuidas teiste liiklejatega arvestada. Rõhutamata ei saa jätta ka kiivri kandmise olulisust,“ kommenteeris Gilden.

Tema sõnul on iga lastega juhtunud õnnetus suure kaaluga sündmus, mille järel tuleb analüüsida, kuidas oleks õnnetust saanud ära hoida. „Nii laste kui ka vanemate liiklusohutuse alaste teadmiste tõstmine ja ohtude märkama õpetamine on siin väga oluline ja võib aidata hoida ära väga raskeid tagajärgi,“ ütles Seesami esindaja.

Veebitest aitab lapse koolitee ohte hinnata

Et igal lapsevanemal oleks võimalik hinnata lapse kooli- ja huviringitee turvalisust, on Seesam koostöös Transpordiametiga loonud Turvalise koolitee veebitesti, kus saab 15 küsimusele vastates nõuandeid ja juhiseid teekonna ohutumaks muutmiseks. „Testist leiab küsimusi koolitee, transpordi ja üldise teadlikkuse kohta, mis aitavad pöörata tähelepanu erinevatele teel varitsevatele ohtudele. Test õpetab neid vältima ning jagab kasulikke nõuandeid, kuidas last turvaliselt liiklema juhendada,“ selgitas Gilden.

Turvalise koolitee testi saab teha siin: https://koolitee.seesam.ee/

KU päevatoimetaja