Kindlustusfirma Seesam läbiviidud uuringust selgub, et juhid näevad ohufaktorina pigem teisi juhte, metsloomi ja juhuslikult klaasi lennanud kivi, mitte aga niivõrd enda sõidustiili või juhtimisoskusi.
„Seda, et vastaja ise võiks liikluses õnnetuse põhjustada, pidas tõenäoliseks vaid kaks vastanut viiest. Pigem nähakse ohuallikana teisi liiklejaid – 64% vastanutest kardab, et tema sõidukile tekitatakse liikluses kahju, ning pool vastanutest näeb suurima ohuallikana tema sõidukile parklas tekitatud kahju,“ sõnas Seesami sõidukikahjude valdkonnajuht Rasmus Parve.
Tema sõnul näitas uuring, et kuni 30-aastased noored ning suuremate linnade elanikud on kõige enesekindlamad. „Kõigest kolmandik selle vanusegrupi esindajatest leidis, et nemad võiksid osutuda liiklusõnnetuse või parklaintsidendi põhjustajaks. Seevastu ligi pooled 40-49 aastastest ja väikelinnade autojuhtidest peavad tõenäolisemaks, et võivad ka ise liiklusõnnetuse põhjustada,“ tutvustas Parve uuringutulemusi.
Kindlustaja sõnul on taoline enesekindlus pigem petlik, sest Seesami kindlustusstatistika kohaselt põhjustavad õnnetusi sagedamini just noored juhid, kel staaži veel vähe.
„Minu kindlustusjuhtumite menetlemise kogemus näitab, et juhtide oskus ohuolukordi ette näha ning neile kiirelt ja adekvaatselt reageerida kasvab aastatega. Isegi kui inimene on enda hinnangul väga hoolikas, siis ootamatud olukorrad võivad juhi rivist välja lüüa ning väikseimgi vale liigutus võib päädida teisele sõidukile põhjustatud kahjuga. Seetõttu soovitame võtta noortel juhtidel õnnetuse põhjustamise riski pigem tõsiselt ning sõlmida oma sõidukile kaskokindlustuse leping,“ rääkis ta.
Seesami statistika kohaselt moodustavad enamuse kaskokahjudest liiklusõnnetused, millele järgnevad klaasikahjud. Mets- või kariloomaga kokkupõrked on endiselt üsna sagedased. Viimastest kõige levinumad on sellised õnnetused, kus loom jookseb teele ning saab tabamuse auto esiosalt.
„Üksnes sel aastal on Seesam registreerinud 130 sellist kindlustusjuhtumit ja nende hüvitiste summa ulatub pea 400 000 euroni. Eelmisel aastal oli metsloomadele otsasõidu juhtumeid pea 600 ja nende hüvitamiseks kulus kaskokindlustusel üle 1,6 miljoni euro,“ rääkis Parve.
Juhtidel probleemid aususe ja tähelepanelikkusega
Uuringust selgub, et nii parklakahjusid kui ka teelt väljasõitu peavad Eesti inimesed kõige vähem tõenäolisemateks õnnetusteks.
„Kuigi inimesed ei pea parklakahjusid tõenäolisteks, siis tegelikkuses juhtub nii parkimismajades kui ka -platsidel iga päev õnnetusi, mis moodustavad liiklusõnnetuste statistikast arvestatava osa. Keskmine kahju parklas juhtunud liiklusõnnetuse puhul on umbes tuhat eurot. Kahjuks on üsna sagedased ka kahjud, kus põhjustaja on sündmuskohalt lahkunud ilma omanikku ootamata või politseid teavitamata. Selliste kahjude osakaal on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud,“ sõnas Parve.
Enim näeb parklates manööverdamise tagajärjel juhtunud riivamisi ja otsasõite, kuid tihti juhtuvad õnnetused ka parklas kehtestatud kiiruspiirangu ja paremakäereegli eiramise tulemusel.
„Kui inimene avastab poest või kodust välja tulles, et keegi on parklas tema autole kahju tekitanud ja seejärel sündmuskohalt lahkunud, siis tuleb võtta telefon ja helistada politseisse ning käituda sealt saadud juhiste kohaselt. Teame ka olukordi, kus aus pealtnägija jõudis kannatada saanud autoomanikust ette ja teavitas juhtunust politseid. Alahinnata ei saa ka parklaid valvavaid kaameraid, mille vaatevälja õnnetuse põhjustaja võib olla jäänud,“ õpetas kindlustaja.
Seesami esindaja sõnul jäävad viimase aasta statistikas lisaks parklatest lahkuvatele õnnetuste põhjustajatele silma ka tähelepanematusest tingitud õnnetused nagu otsasõidud rajatistele, tagurdamisel tekkinud õnnetused jne. „Hajameelsusele liikluses ruumi ei ole, mistõttu tuleks liiklusesse minna puhanuna, sõidu ajal ei tohi olla telefonis ega tegeleda teiste kõrvaliste asjadega. Õnnetustes vastutuse võtmine võiks saada loomulikuks osaks ka olukordades, kus tunnistajaid ei pruugi olla,“ rääkis kindlustaja.
KU päevatoimetaja