Silt: kunst

Tartu kunstikool pani tööle 3D-printeri

3D-printimine. Foto: Tartu kunstikool
Tartu kunstikooli õpilased said esimest korda katsuda 3D-pildi järgi välja trükitud esemeid. Sümboolselt olid nendeks käed nagu oleks tehniline imeloom ulatanud õpilastele oma terekäe.

Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.

Järgmisest sügisest alustab Tartu kunstikool ka 3D-oskusinimeste koolitamist.

Allikas: Tartu kunstikool

Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse

Reedel toimus ERMi näitusemajas 15. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud kokku 25 kooli ja 119 õpilast.

Eelnevatel kordadel on joonistusvõistlus olnud nii populaarne, et esmakordselt tuli ERMil hakata joonistajate arvu piirama. Sellegi poolest saabus joonistusvõistlusele osavõtjaid  väga erinevatest Eestimaa nurkadest. Tartu koolidele lisaks saabus väikesi kunstnike Tallinnast, Põlvast, Türilt, Jõgevalt, Holstrest, Võhmast, Häädemeestelt, Roelast, Paluperast, Tõrvast, Otepäält, Mõnistest ja Lümnadast.
 
Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikoolist, eelmise aasta vanema vanuserühma võitja ja Tartu Ülikooli maaliosakonna tudeng Diana Lõhmus, sponsori Skizze kaupluse esindaja Pille Kattel ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm.

2010. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:
Noorem aste (1.–4. klass)
1. Carolyna Puiste (Võhma Gümnaasium)
2. Hanna-Liisa Koit (Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium)
3. Vahur Aasaküla (Võhma Gümnaasium)
  Loe edasi: Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse

Tartu Kunstikool avab täna õpilastööde näitus ARTHOLE

Neljapäeval, 2. detsembril kell 18 avatakse Trükimuuseumis (Kastani 38) Tartu Kunstikooli IV kursuse ühisnäitus ARTHOLE, millel osaleb kunstikooli lõpukursus täies koosseisus.

Iga õpilane esitas näitusele neli tööd, mis on omavahel seotud. Kevadel tööturule jõudvad või kõrgkooli pürgivad disainerid räägivad lugusid neile tähtsatel, antud ajahetkel sobivatel teemadel spordist hingeprobleemide lahendamiseni. Tegemist on väga kirju ning mitmekülgselt noorte kunstnike mõttemaailma avava väljapanekuga. Trükimuuseumi II korruse suures saalis on üleval maalid, fotod, graafika, joonistused, film ja installatsioonid. Näitus on avatud kuu aega.

Allikas: www.art.tartu.ee/kunstikool

Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

 

Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja

Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.

Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

Mooste Külalisstuudio esitleb: helikoosolek

MoksHelikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud.

Järgmine helikoosolek (John Grzinich: Sound aspects of material elements) toimub Tartus ERMi näitusemajas kolmapäeval, 24. novembril kell 18.

Allikas: MoKS

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Foto: hullumaja.com

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Eesti Kunstimuuseumi kullafondi esimesel margil on Nikolai Triigi “Lennuk”

uus markTäna, 17. novembril kell 12 esitletakse Kumus Eesti Posti esimest margiplokki uuest margiseeriast ,,Eesti Kunstimuuseumi kullafondist”, kasutusel on esimese päeva tempel. AS Eesti Post, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade selts kirjutavad samas kolmepoolselt alla koostööleppele iga-aastaseks kunstipostmargi väljaandmiseks eesti kunsti ja Eesti Kunstimuuseumi kogude tutvustamiseks.

“Eesti Kunstimuuseumi kullafondist” seeria esimesel margil on Nikolai Triigi maali “Lennuk” osaline repro. Poognal on kaheksa marki, mille keskel on kupong Nikolai Triigi maali “Lennuk” tervikreproduktsiooniga. 

Postmargi kujundas kunstnik Lembit Lõhmus, margi tiraaž on 80 000 eksemplari ja hind 9 krooni ehk 0.58 eurot.

Valgas on november kunstikuu

Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.

Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.

Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.

Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Peegelpilt peegeldab männilinnas isiksusi

Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni  Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.

Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.

Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.

Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.

Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.

Merike Järv

Elvas algab homme kunstikuu

Elva kuues kunstikuu keskendub portreedele meis ja meie ümber. Idee siduda Elva tänavune kunstikuu keskne teema portreega nii otseses kui kaudsemas mõttes, tuli korraldajail sellest, et Elva kunstnikel on viimasel ajal valminud ridamisi just portreid. Seetõttu otsitaksegi kunstikuul inimest ja isiksust läbi portreede, nii pildis, raamatutes, filmis kui teistes kunstiteostes.

Kunstikuu moto “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest” mõtles välja ja paigutas ristsõnakujulisse logosse Elva turismitöötaja Merili Aasma.

Tavapäraselt on kunstikuu jagatud kolmeks: on näitusi, töötubasid ja muid kunstisündmusi. Kunstikuu avatakse homme, 1. novembri õhtul huviala- ja kultuurikeskuse Sinilind tagusel platsil traditsioonilise tulešõuga , mille lavastaja Astrid Hallik on põiminud kavasse ka regilaulu. Samal ajal avatakse raekoja saalis Elva kunstniku Marju Villemi portreede näitus. 22. novembril vahetab Villemi portreed välja Inglismaal elava kunstniku Merle Silla loodusmaalide näitusmüük “Meretagused hetked II”, kus on valik Hispaanias ja Inglismaal valminud õlimaale, mis on hetkel üleval Tartu kaubamajas.

Kunstipisik on haaranud ka lasteaia Murumuna galerii, kus 30. novembrist 31. jaanuarini saab vaadata Lea Malini ja Tiina Kuusi maalinäitust “DIDLIP DASULI”.  Aga juba 5. novembril peavad Elva kultuuritöötajad koos linnarahvaga pidu sama lasteaia saalis, mis on üks suuremaid ja esinduslikumaid Elvas. Kultuuritöötajad loodavad, et hoolimata sellest, et linnas puudub korralik kultuurimaja, võib tantsupidude kohaks kujuneda edaspidi just Murumuna lasteaia saal. Esimesel peol mängib tantsuks kunagise Tartu restorani Tarvas samanimeline legendaarne ansambel

Tähistamaks koolirahu aastat Elvas, on 12. novembrist alates gümnaasiumis Jõgeva, Rakvere ja Elva noorte kunstnike ühisnäitus.

Põnev saab kindlasti olema ka noorukese Elva fotograafi Maarja-Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad pilvede all”, mille avamisel Tartumaa tervisespordikeskuses toimub ka kohtumine teleseriaalist tuttavate näitlejatega, kes on filmimas Tartus ja Elvas Kelgukoerte järjekordseid osi.

1. novembril on esmakordselt Elvas Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Kolmapäeval, 3. novembril jõuab Elva raamatukogusse kirjaniketuur ja kohtumine Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. 15. novembril aga tutvustab linnaraamatukogus Merle Sild oma esikromaani “Soovituskirjad kõigile, kes saavad ükskord vanaks” ning avab enda orhideede näituse.

Kunstikuusse mahub ka Kunstiakadeemia üliõpilase Kristo Kooskora meeleolukas loeng Elva arhitektuuri kujunemisest ja palju muud.

Sirje Veldi

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Navitrolla ja Enn Kasak astuvad jututuppa

Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.

Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.

Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.

Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.

Anne, Kärt ja belgia lambakoer Ossu. Foto: erakogu
Mis Teid Setomaaga seob?

Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.

Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust

Pärnumaa mõisas tulid ilmsiks uhked seinamaalingud

Pärnumaal Voltveti mõisas tulid siseviimistluse uuringute käigus ilmsiks arvatavalt Eesti mõisakultuuri ühed lopsakamad seinamaalingud, kirjutab Eesti Päevalehe onlineväljaanne. Uuringute põhjal valmib novembri lõpuks restaureerimiskava.
1830. aastal valminud Voltveti mõisahoone kuulus kuni selle võõrandamiseni von Stryckide suguvõsale, pärast seda on kuldsete lõvide valvatud majas maa ja metsaga seotud kutseõpet jagatud.

Täna õhtul avaneb Tartus disainitudengite kollaažinäitus

Täna õhtul kell 19 avatakse Tartus LOOV galeriis vaid viis päeva avatuks jääv näitus “6 x kollaaž”, kus saab näha kuue Tartu kõrgema kunstikooli kolmanda ja neljanda kursuse disainitudengi kollaaže.

Näitusel on Jane Lappo, Maria Kondimäe, Marin Ploomipuu, Sandra Nihvelti, Kadi Kusnetsi ja Maria Evestuse kollaažid, mis sündisid ühel koolis toimunud workshopis. Tulevasi kunstnikke juhendas Mall Nukke.

Tööde teemavalik on väga isiklik, väljendades seda, mis südamel ja hingel. Ainsaks ühendavaks lüliks on kollaažitehnika, mille mitmekülgseid ja loomingulisi võimalusi näitus eksponeerib.

Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Savivuulmine ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi` tüü

Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.

Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!

Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi Mirjam
Kõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.

Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.

Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.

Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.

Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!

Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»

Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee

Tarva karvatuusti ennistamine maksab 18 tuhat krooni

Karvatuusti kujutava detaili eemaldamisega Tarva skulptuurilt tänavu juunis tekitasid vandaalid Rakvere linnale kahju 18 000 krooni.

Info kahju suuruse kohta edastas Rakvere Linnavalitsus reedel politseile, kes on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalasja. Aluseks võeti skulptuuri autori Tauno Kangro skulptuuristuudiolt saadud hinnakalkulatsioon endise olukorra taastamiseks.

Tarva skulptuur avati Rakveres 2002. aasta 15. juunil. Kõhualust karvatuusti kujutava detaili lisas skulptor oma meeskonnaga aga alles kaks aastat hiljem, sest Tarva valmimise käigus jäi see valajate eksituse tõttu kõrvale ja läks kaotsi.

Allikas: www.rakvere.ee Jaanus Nurmoja, Rakvere LV pressiesindaja

Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Jan Rahman,
literaat

Mõnikõrd om elo suurõmb ku kunst. Ilda-aigu kõnõl mullõ üts tutva, et tälle oll keski kõnõlnu, et Pulga Jaan ollõv sõitnu bussin ja vidänü hindägä üten mehidsesülemit. Asi pandse muigama, a äkki hiitü ma är: mille ma esi säändse asja pääle tulnu ei olõ?

Kon oll mu fantaasia sis, ku kiroti näütemängu bussisõidust? Ku pallo olõs saanu näütemäng mano, ku sääl olnu tegeläne, kes tulõ bussi pääle, mehidsesüllem üten, jääs mõnõ tõõsõ bussinsõitjaga porgatama ja rõivas tulõ sülemikorvi päält är ja mehilädse lindäse bussi lakja ja kõik omma hirmun ja vehkvä kässiga ja bussijuht sõit kraavi ja…

Es tulõ ma sis tuu asja pääle ja nüüd om joba ilda. Loe edasi: Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Moostes tõmmatakse joon alla
rahvusvahelisele kunsti- ja ideesümpoosionile AVAMAA

Täna, 21. augustil võetakse kokku sel nädalal Põlvamaal Moostes toimunud rahvusvaheline kunsti- ja ideedesümpoosioni AVAMAA tegevused. Alates kella 16 on kõik huvilised oodatud sümpoosioni esitlustele. Saab näha ja kuulda, mida tehti orgaaniliste patareide ja müraringide töötoas (juhendaja Natalia Borissova), milliseid ideid ja tegevusi arendati mitmekesises ekspertiisis (Gilles Bailey ja John W Fail). Saab piiluda, milliseid mõtteid mõtlevad Mooste elanikud (Di Clay) ning millest unistavad Mooste noored ja teismelised (Selda Asal).

Õhtu naelaks on kontsertõhtu „Mesi kõrvadele”, mis algab kell 18 Mooste kultuurimajas. Otse Istanbulist tuleb Moostesse eksootiline ja verd keema panev BaBa ZuLa (pildil), kes esineb koos Müstika Maagilise Teatri kõhutantsijatega; psühhedeelset folki mängib Tomutonttu Soomest, pilte ja heli segab Electropera, act 4 ning kaasaegset ooperit esindab Repoo Ooper Pärnust.

Vaata lisa!