Silt: konverents

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Aprill – rahvusvaheline kuu Haapsalu Kolledžis
Sellel kuul külastavad kolledžit ja esinevad ettekannete ning loengutega mitmed tunnustatud rahvusvahelised õppejõud ja spetsialistid. Huvilistel on võimalus osaleda konverentsil, loengutel ja seminaridel. Loe edasi: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž kutsub kuulama huvitavad välislektoreid

Võrumaa taluliit korraldab teraviljakasvatajate konverentsi

Foto: e24.ee

Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu  talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.

Päevaprogramm:

9.30 Kogunemine, registreerimine

10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil

11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid –  Jaanus Põldma

12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees  Mart Timmi

13-13.40 Lõuna

13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord  – Tiiu Tarang, Avo Kons.

15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.

16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest  – Sirje Madisson

Infopäev on tasuta.

NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel  517 6330,  5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.

Reedel korraldatakse Paides Vanalinna konverents

Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.

Kava:
– Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
– Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
– Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
– Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
– Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
– SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK

Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.

Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.

Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.

18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga

21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta

Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217

Pärnus tuleb konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”

Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.

Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja osast hariduses

Juba seitsmendat korda korraldab haridusportaal.ee Eestis ainulaadset ja suurimat üritust, mis ühendab endas messi ja konverentsi.
Hariduskonverents ja -mess “Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses?” toimub 3.-4. veebruaril 2011 Tartus.
Üritusel osalema oodatakse kõiki haridusasutuste juhte ja juhtivtöötajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning haridusspetsialiste.
Konverentsi eesmärgiks on uurida riigi, kohaliku omavalitsuse ning ettevõtluse koostöövõimalusi hariduselu korraldamisel. Kahe päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid ettekandeid, arutelusid ja diskussioone. Konverentsiga paralleelselt on üritusest osavõtjatel võimalus külastada messi, mis on hea võimalus tutvuda uute õppeasutustele suunatud teenuste ja toodetega, luua kliendisuhteid, vahetada professionaalset teavet ja anda teada asutuse vajadustest.
Konverentsis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Soovijad võivad registreeruda aadressil: haridusportaal.ee/konverents2011/.

Räpinas on täna aianduskonverents

Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.

Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.

Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.

Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub  Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Cätlin Jaago ja Piret Päär ”Sõnade ja sõrmedega”

cät
Cätlin Jaago.

6. veebruaril kell 16 on kõik muusikahuvilised oodatud kontserdile Haanja rahvamajja!

Kontserdil esitleb Eesti üks silmapaistvamaid pärimusmuusikuid CÄTLIN JAAGO oma värsket sooloplaati “Soolo” ning tutvustab peagi ilmuvat kogumikku “Eesti parmupill”, mis on mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest. Kogumiku kaante vahel leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.

Muusikale vahelduseks räägib jutuvestja Piret Päär nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ja torupillilood. Cätlin Jaago koostöö Piret Pääriga algas juba 1999. aastal – ikka omamoodi jutuõhtutega, kus muusika ja jutulugu üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikeks mälestusteks saavad.

Pileteid saab osta Piletilevist või tund enne kontserti Haanja rahvamajas.

Lisainfo: Ivi Rausi tel +372 5305 4164

Allikas: haanja.eu

Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele. 

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Tartus tuleb Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents

Reedel toimub Tartus Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”, kus tehakse kokkuvõtteid seltsi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjutiste võistlusest ja avatakse kolme ettekande vahendusel õppekeskkonna mõistet.

Eraldi ettekanded on pühendatud kooliuuendaja Johannes Käisi 125. sünniaastapäevale ja seltsi 20 aasta tagusele algusele. Peri POÜ ja JKS annavad üle Käisi-preemiad. Konverents toimub Tartus hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3) algus kell 11.00.

Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium ja Võru Maavalitsus.

Täpsemat kava loe siit.

Allikas: Johannes Käisi Selts

Elurikkuse elujaatavad tulevikunägemused

Novembri keskpaigas toimus Brüsselis elurikkuse kahepäevane arupidamine, kus osales üle kahesaja inimese enam kui kolmekümnest riigist üle kogu maailma. Arutelu kokkukutsujaks oli Belgia Bioplatvorm eesotsas Belgia teadusministri Sabine Laruelle’ga, kes ütles ka avasõnad arutelule.

Euroopa Liit seadis kaheksa aastat tagasi ambitsioonikaks eesmärgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid nägemisi, kuidas siiski pöörata elurikkuse kadumine vastupidiseks.

Põnev oli jälgida kahekümnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid mõtteid, mis arvutite kaudu jõudsid asjatundjate laudkonda, kus neid mõjusamaks edasi ja ümber püüti sõnastada. Samas tõi see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute mõtete ja lähenemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed mõtted takerduma nii laudkonnas istuva mõtete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisvõime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete mõtete tasalülitamine varem teada-tuntud tavamõteteks.

Näiteks pakuti meie laudkonnas välja mõte, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta möödumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud väärt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt pärit militaarvallast. Paraku takerdus mõte juba meie laudkonnas ning tõi peagi meie laua juurde asjatundjate laudkonnast hämmeldunud sõnastaja, kes küsis, kas me tõesti tahame närvigaasi anda koolilaste käsutusse.

Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega kaasas oli meie äsja kuueseks saanud tütar Aotäht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks õudus: Laps konverentsiruumis! Aotäht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, südameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast päikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina plõksusid ümber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka omad lapsed kaasa võtma.

Siit ka mõte – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame kõigepealt võtma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. Küllap on üks põhjusi, miks elurikkus on taandumas just selles, et me ei võta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, täiskasvanud.

Maarahva tavapärases olemises, nii nagu teistegi põlisrahvaste juures suhtuti lastesse ja nende otsustusõigusesse täie lugupidamisega. Saamidel on juba mõneaastastel lastel omad põhjapõdrad, kelle saatuse üle vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandiõigus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid taoline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ühe pindalaühiku kohta, nii nagu Läänemaal Laelatu puisniidul.

Meie rahva põlisväärtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ümbritsevas maastikus. See on see pärimuslik vaimuvara, mille kohta jakob Hurt ütles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, võttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ümber ning väekates pühapaikades.

Autor: Mikk Sarv

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Puuetega inimeste päeva konverents Tartus

 Tartu Linnavalitsus ja Tartu Puuetega Inimeste Koda kutsuvad kõiki puuetega inimesi täna kell 14 Dorpati konverentsikeskusesse (Turu 2 IV korrusel) tähistama rahvusvahelist puuetega inimeste päeva. Üritusel esinevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, Tartu maavanem Esta Tamm, abilinnapea Vladimir Šokman, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helju Pikhof, oma tegevusest annavad ülevaate Lõuna-Eesti Pimedate Ühing ja Tartu Autismiühing. Üritusel tänatakse selle aasta jooksul puuetega inimeste jaoks häid ja olulisi tegusid teinud inimesi. Väikese kontserdiga astuvad üles Vanemuise lauljad Siiri Koodres ja Eve Kivisaar, keda saadab Maiu Ellisaar. Päeva lõpul oodatakse osalejaid kohvilauda. Rahvusvahelist puuetega inimeste päeva peetakse Tartus kaheksandat korda.

www.tartu.ee

1. detsembril on Põlvamaal kodanikuühiskonna konverents

1. detsembril peetakse Põlvamaal Krootuse rahvamajas kodanikuühiskonna konverentsi.

PÄEVAKAVA:

9.30- 10 Saabumine, hommikukohv

10 – 12.30 Tervitussõnad ja ettekanded:

  • “Miks ei peaks jääma oma liistude juurde”. Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg räägib riigiasjade ajamise argipäevast. Kuidas kodanik saab otsustamises osaleda? Kuidas liigub info ametiasutusest kodanikuühiskonda ja vastupidi? Millised on kodanikuühiskonna arengukava suunad ja ministeeriumite plaanid lähiaastatel?
  • “Koostegemise jõud”, Eesti aasta vabatahtlik 2009 Oliver Nahkur, MTÜ Koosvmeste.
  • “Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?” Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).

12:30 – 13:30 Energiapaus

13:30 – 16:30 “Eesti kasvuvisioon 2018” (rohkem informatsiooni leiad: www.kasvuvisioon2018.ee).

Maailmakohvikus arutakse järgmise seitsme teema-valdkonna üle:

  • majanduspoliitika (milliseid ärivaldkondi eelisarendada, kuidas riik saab vaba ettevõtlust toetada);
    roheline, säästev areng;
    välispoliitika ja -majandus, Eesti roll rahvusvahelisel areenil;
    hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, avatus talentidele ja välistööjõule;
    valitsemine, riigihaldus;
    ühiskonna tüüp ja väärtussüsteem (kuidas toimivad suhted Eesti ühiskonnas eraisikute, ettevõtete ja valitsuse vahel; hoiakud erinevate Eestis elavate vähemuste ja sisserändajate suhtes);
    sotsiaalsüsteem (keda ja kuidas on ühiskonnas vaja toetada, inimeste elukvaliteet).

Juhib: Hille Hinsberg

16:30- 17:30 Põlvamaa vabatahtlike tunnustamine, tänulaud

Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.
Programm täieneb jooksvalt ja korraldajad jätavad omale õiguse teha vajalikke muudatusi.

Konverentsi korraldamist toetavad: Kodanikeühiskonna Sihtkapital, Põlva maavalitsus. Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsi üks osa koosneb avalikust loengust, mis toimub Euroopa Liidu tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.

Järvamaa aasta küla on Käravete ja külaselts Kume

Eile Kodukant Järvamaa ja Järvamaa arenduskeskuse eestvõttel Koigi mõisas toimunud kodanikeühenduste konverentsil tunnistati Järvamaa aasta külaks Ambla vallas asuv Käravete alevik ning parimaks ühinguks koos Süda-Eesti sotsiaalkeskusega külaselts Kume, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Käravete paistab silma aktiivsete elanikega: ühiselt tehakse heakorratöid ning korraldatakse põnevaid ettevõtmisi, olgu selleks siis rahvakalendritähtpäevade tähistamine, järvemuusika kontsert või augustikuine muinastulede süütamine.

Endise mõisapargi ühte ossa on rajatud külaplats rannavolleväljaku ja laste mänguväljakuga. 2010. aastal ehitati sinna veel vabaõhulava, paisjärve äärde rajati ujumissild, klubihoonesse paigaldati õhksoojuspumbad. Kõiki neid tegemisi juhib külaselts; arengusuunad on kokku lepitud küla arengukavas.

Kume seltsi eestvedamisel toimub Türi vallas Kurla ja Meossaare külas hoogne arendus-tegevus. Talgute korras on rajatud külaplatsid, ehitatud kiiged, istutatud puid, võsast on puhastatud Meossaare kabeli varemete ümbrus, Kurlasse on rajatud palliplats ning katusega varjualune. Eriti töörohke on seltsile olnud 2010. aasta. Edukalt jäädvustati külade ajalugu, täiustati külaplatsi ning renoveeriti Meossaare kabeli müüre.

Järvamaa aasta küla Käravete üks vaatamisväärsusi on Käravete mõis.

Teised auhinnatud:

  • Järvamaa aasta sädeinimene on Kaaruka külavanem Malle Rooba (Roosna-Alliku).
  • Tulihingelise eestvedaja eripreemia sai Arlet Palmiste (Ambla kultuurikeskuse direktor, Sääsküla huviklubi juhatuse liige ja Aravete kultuuri- ja huviseltsi juhatuse liige).
  • Maakonna kõige tublim vabatahtlik on Jaanus Nilp (Imavere).
  • Hea algatuse preemia sai Naiskodukaitse Järva ringkond aasta ema konkursi algatamise eest.

Rohkem infot: www.jarva.ee

Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku

Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.

Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.

Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.

Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.

Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee

Põlvamaa noored kogunevad homme konverentsile

Homme, 24. novembril peetakse Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Põlvamaa noortekonverents ja infomess “Valikute tänav”. Noortekonverentsi tänavuseks alapealkirjaks on “Loovuse jõud”, ettevõtmise peaeesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid läbi loova tegevuse ka päevakajaliste teemadega tegelema.

Noorte infomessi ja konverentsi kombineerimine annab võimaluse noortel saada infot korraga ja palju neid puudutavatel teemadel. Lisaks messi informatiivsele osale toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaalis ettekannete sessioon, kus tuntud lektorid räägivad noori puudutavatel teemadel.

Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Marju Lauristin ettekandega “Vaesus kui väljakutse”. Temale järgnevad Lehari Järg teemal “Kolmedimensiooniline inimene” ning Ott kiivikas loenguga “Motivatsioon spordis ja elus”.

Konverentsi üheks pikimaks osaks on loovuse praktiline väljendamine töötubades. Toimuvad tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti-, filmitöötoad ning vaba mõttekoja tuba. Töötubasid juhendavad JJ Street, Põlva Eksperimentaalteater, Groundhog Day ja Contra, Põlva Avatud Noortekeskus, MTÜ Munalinn, Põlvamaa Noortekogu jt.

Infomess “Valikute tänav” algab kell 9 ja jääb päeva lõpuni avatuks. Noortekonverents läheb lahti kell 9.45 Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse saalis. Täpsem informatsioon ja registreerimine aadressil www.polvanoored.ee/noortekonverents

Järvamaal pannakse inimesed akvaariumi

Täna toimuval Järvamaa kodanikeühenduse konverentsil pannakse inimesed piltlikult öeldes akvaariumi ning tavapärase konverentsi pidamise võtete asemel kasutatakse uut osalemistehnikat.

Miks inimesed käivad konverentsidel? Stormy Petersi uuring järgi lähevad inimesed konverentsile eelkõige selleks, et kohtuda tuttavate inimestega. Olulisuselt teisena nimetati kohtumist uute inimestega ning alles kolmas põhjus oli õppida juurde midagi uut.

Mittetulundusühingute inimesed peavad eriti palju koos käima, et mõista, kui oluline see on, mis nad teevad ning et enamik ajast vastuvoolu ujumine on täitsa okei.

Samas, kuna Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskus ja veel hulk ühinguid on alustanud sihtide seadmist kodanikeühenduste valdkonnas, siis pannakse kõik saadud mõtted peenelt kirja ja ehk valmib järgmise aasta kevadeks ka üks konkreetsem plaan, kuidas kodanikualgatust Järvamaal edasi aidata. Senimaani ükski maakondlik arengudokument kodanikuühiskonda paraku ei käsitle.

Loomulikult ei puudu konverentsilt asjalikud ja teravaks lihvitud ettekanded, veidi sööki, jooki, meelelahutust.

Kellele? Kodanikeühenduste konverents on kodanikualgatuse aastasündmus, mis on mõeldud kõigile neile inimestele, kes tegutsevad mittetulundusühingutes (sihtasutustes, seltsingutes jms) selleks, et kogukonnas ehk meie ümber asjad paremini käiksid.

Miks? Selleks et väärtustada seda tegevust. Kuulata tarku mõtteid siit ja sealtpoolt Eestimaa otsa. Jagada oma mõtteid ja kogemusi teistele. Saada inspiratsiooni ja inspireerida teisi.

Täpsem info: www.jarva.ee/konverents

Allikas: jarva.ee

Põllumajandusteadlased otsivad uusi ideid

Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.

Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.

Vaata täpsemat infot päevakava kohta siit

Allikas:tartumaa.ee

Järvamaa kultuurikonverents keskendus lugemise väärtustamisele

raamatJärvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.

Allikas: jarva.ee

Setomaal kõneldi täna “ääremaa” ettevõtlusest

Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.

Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.

Allikas: Setomaa Valdade Liit, www.setomaa.ee