Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuses toimus 4. detsembril teist korda Põlvamaa noortele suunatud motivatsiooni- ja inspiratsioonikonverents INSPO, mis sel korral kandis alapealkirja “Võta aega”.
22. aprillil peeti Tartu Ülikooli väärikate ülikooli 15. aastapäevale pühendatud konverents „Väärikad on väärtus, haridus on vabadus“, mis toimus ülikooli peahoone aulas.
18. aprillil toimub Tartus Riia ja Kastani tänava nurgal asuva Aparaaditehase Armastuse saalis noortele suunatud luulekonverents, mille eriilmeline programm julgustab noori rohkem kirjutama ja oma loomingut maailmaga jagama.
Täna kogunes Endla teatri suurde saali arvestatav hulk rahvast, et kuulata akadeemilisi ettekandeid meie armastatud poetessi kohta. Ettekanded vaheldusid Märten Männiste ja Kaidi Soosaare musitseerimise ning noorte poolt Koidulale kirjutatud kirjade ettelugemisega.
Täna toimuval Eesti elektrivõrgu sajandat aastapäeva tähistaval konverentsil ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm, et kliimamuutustest tulenevate ilmastikutingimuste tõttu tuleb meil senisest enam mõelda vajadusele investeerida järgneva viie aasta jooksul miljard eurot tormikindlama elektrivõrgu rajamisele.
Täna ja homme Tallinnasse kogunevad teadlased otsivad koos uudseid ja ainulaadseid materjale ning lahendusi, et toota päikesest elektrit ning teha seda senisest keskkonnasõbralikumalt, odavamalt ning ressursisäästvamalt.
Kadrinas otsitakse esindusliku konverentsiga vabaühenduste edulugusid ja mõtet ning Mihhail Lotmani loengu kuulamise järel uuritakse kokkutulnuilt kas seltsitegevusel on tulevikus üldse tulevikku.
Kolmapäeval, 15. septembril toimub Kultuurikatlas Tallinna visioonikonverents „Õnnelik linn“. Konverentsipäev on jagatud kolme plokki: linn on lahendus, mitte probleem; linn, kus on aega – inimese mõõde linnas ja intelligentne roheline maailmalinn.
Reedel, 10. septembril toimus Pärnu Nooruse Majas rahvaülikoolide esimene konverents, millega teadvustati vabaharidusliku koolituse ja rahvaülikoolide tähtsust elukestvas õppes. Eestis sündis rahvaülikool 115 aastat tagasi. Konverentsi üldpealkiri sõnastati mõttesse „Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?
Rahvaülikoolid kutsuvad märkama vabaharidust ja seda silmas pidades toimub reedel, 10. septembril rahvaülikoolide konverents, mis ärgitab kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle.
Täna peeti RITA-ränne projekti lõppkonverents “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Arutleti, millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile.
Tallinna visioonikonverentsil „Tark linn ei saa kunagi valmis“ ettekande pidanud arhitekt Ignar Fjuk keskendus logistilistele ja planeeringulistele aspektidele linna arengus. Fjuki nägemuses on tark linn tehnoloogilises mõttes ning tark linn linnaplaneerimise aspektist lähtudes erinevad paradigmad.
Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor Douglas Gordon pakkus täna Tallinna visioonikonverentsil peetud ettekandes välja lahendusi, kuidas Tallinna tulevik edulooks muuta. Professor Gordoni sõnul põhineb kõik usul, et ruumiline planeerimine saab aidata linna tulevikku ette määrata.
Tallinna visioonikonverents „Tark linn ei saa kunagi valmis“ toimub kolmepäevase digikonverentsina. 3.-5. novembrini kella 10-12 saab aadressil www.tallinn.ee/visioonikonverents vaadata ettekandeid ning jälgida arutelusid.
Laupäeval, 24. oktoobril toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 Langenud Vabadusvõitleja Päeva 24. konverents, mis kevadel koroona tõttu ära jäi.
Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus toimetatud justiitsmõrva ohvri Jüri Kuke mälestuseks ja okupatsioonirežiimile vastupanuliikumise austuseks peetakse traditsiooniline iga-aastane konverents Tartu Ülikooli peahoones 24. oktoobril.
Täna tähistati Valgamaal Helme kiriku lähedal mälestusväärse Köstrimäe konverentsi 150. aastapäeva, mis algas Kiriku teel rongkäiguga – saatjaks Audru pasunakoor „Õnn tuli õuele” Ado Kirsi dirigeerimisel, Mulgi rahvariietes tantsijad, hobuvankrid ja tuules lehvivad sinimustvalged kandelipud.
Pühapäeval, 26. jaanuaril kogunes Tallinnas rahvusraamatukogu suurde konverentsisaali pea sadakond ajaloohuvilist, et kuulda üksikasju Tartu rahulepingu kohta ja mõelda kaasa idapiiri küsimustes.
Ettevalmistatud teemadega esinesid Rein Koch, Aldo Kals, Henn Põlluaas, Jüri Adams, Rein Einasto, Jüri Estam ja Ando Leps. Põhiettekannete järel võis kasutada avatud mikrofoni. Sõna võtsid Mart Niklus ja teised. Seitsme põhiettekandja analüüsid, seisukohad ja arvamused on põhijoontes kättesaadavad äsja ilmunud kogumikus „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”.
Rein Koch mõtestas lahti rahulepingu artikleid ja ütles lõpuks kokkuvõtvalt, et kuigi juriidiline tekst koostati lühikese ajaga, on kirjapandu sisukas, täpne ja kahtlematult suurepäraseks näiteks ning eeskujuks meie riigi praegustele ja tulevastele diplomaatidele. Vähe teada faktina rääkis ta sellest, kuidas Lenin tegi juba pool aastat pärast lepingu allkirjastamist ülesandeks Eesti piiriäärseid alasid rünnata ja üles puua sada kuni tuhatkond ametnikku.
Rahvusraamatukogus peetakse eelseisval pühapäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12 Tartu rahulepingu sõlmimise juubeliaastapäevale pühendatud konverentsi.
[pullquote]Igor Gräzin ütleb, et Venemaaga piirilepet sõlmides saame küll plangu Piusa metsadesse, aga kustutame piiri sõja ja rahu vahel[/pullquote]Konverents algab riigihümni ühise laulmisega. Avasõnad ütleb Rein Koch. Sõna saab seto pillimees Aivar Oroperv.
Ajaloolane Aldo Kals tutvustab trükisooja raamatut sajandilisest rahulepingust. Riigikogu esimees Henn Põlluaas esitab oma ettekandega küsimuse, kas uus Eesti-Vene piirileping oleks ära andmine või äraandmine? Mõlemad mehed on äsja ilmunud raamatu „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“ koostajad.
Eesti põhiseaduse projekti peamine autor Jüri Adams käsitleb piiriläbirääkimiste küsimust. Rein Einasto ettekande pealkirjaks on „Petseri maakond ja Eesti Ingerimaa kuuluvad põhiseaduslikult meile”. Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam leiab oma sõnavõtus, et Eesti välispoliitika peaks toetuma okupatsiooni alt väljatulemise normaalsele loogikale.
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom tegi 10. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimunud VIII Peipsimaa Arengufoorumil ettekande „Peipsimaal tehtud 2019, Peipsimaal tulemas 2020”. Samas tutvustas ka „Nutikate pinkide projekti”, mis võimaldab piirkonda veelgi mitmekülgsemalt ja atraktiivsemalt tundma õppida.
Peipsimaa Turism korraldab igal aastal piirkonna aasta konverentsina Peipsimaa Arengufoorumit. Tänavu tunnustatakse esmakordselt tublisid ettevõtjaid ja inimesi Peipsimaa kuldkalaga.
Peipsimaa Arengufoorum toimub teisipäeval, 10. detsembril algusega kell 11.00 Mustvee kultuurikeskuses. Peipsimaad teatakse puhta looduse, kireva kultuuri ja rahvusvaheliselt tuntud eheda turismipiirkonnana. Asudes pildis oma eripäraga on Peipsimaa nii sise- kui väliskülaliste seas armastatud ja omanäoline sihtkoht.
Peipsimaa Turismi juhataja Kadi Ploom teeb ülevaate arengufoorumi esimeses pooles Peipsimaal olnust ja 2020+ tegevustest. “Kümne aasta jooksul on Peipsimaast saanud tuntud ja atraktiivne turismisihtkoht, kuhu leiavad oma tee nii siseturistid kui külalised kaugemalt. Arvestades Peipsimaa potentsiaali ja head koostööd, tegutseme jõudsalt sihtkoha arendamisega ja külastajate arvu suurendamisega.“ sõnab Kadi Ploom.
Edukas sihtkoht näeb aina uute elamuste pakkumist võimaldavaid seoseid ning arendab end külastaja loogikast ja teekonnast lähtuvalt. Turism on traditsioonidega nagu Peipsimaagi, mille arendamiseks on pidevalt vaja värskeid kuid samas töötavaid ärilahendusi. Sihtkohtade tulevikust Eestis 2020+ räägib EAS turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks korraldas teisipäeval, 26. novembril Tallinnas, Õpetajate Maja Kroonisaalis konservatiivse konverentsi, mida käis tervitamas välisminister Urmas Reinsalu.
Välisminister tänas oma lühikeses sõnavõtus Varro Vooglaidi ja tema meeskonda hea algatuse eest. „Kes ma olen? Ma olen inimene, ma olen abikaasa, ma olen pereisa, ma olen eestlane. Ma määratlen ennast läbi väärtuste, mis mulle kallid olnud. See on minu võõrandamatu õigus. Neid väärtusi, millesse ma usun, ma pean kaitsma, et jääda inimeseks ja anda see arusaam oma järgnevale põlvkonnale edasi.” Reinsalu hinnangul elame me tänapäeval moraalselt ja väärtuseliselt negativismi ajastul. Tema sõnul on kõik suhteline: Kõik on arbitraalne, enamushäältega, toore seadusandliku jõuga võiks sõnastada otsekui väärtusi ümber. Ma ütlen teile: väärtusi me ei reeda, väärtusi me kaitseme ja me julgeme nende üle pidada avalikku ja ausat arutelu. Nii nagu meile on õpetanud Ülo Vooglaid.”
Kahel paneelarutelul osalesid Ivan Makarov, Malle Pärn, Henn Põlluaas, Markus Järvi, Jaak Valge, Tiit Madisson, Varro Vooglaid, Maarja Vaino. Ilmavõrgu väljaande Objektiiv teatel on konverentsi otstarve koondada konservatiivsete ideaalide eest seisjaid ja ehitada sildu, mis ületaksid erakondlikke eristusjooni ning panna olulised sõnumid ühiskonnas laiemalt kõlama.
21. novembril toimub Mustla rahvamajas järjekorras kaheteistkümnes Mulgi konverents, mis on üks olulisim mulkide kokkusaamise koht. Tänavuse konverentsi teema on Mulgi patrooni president Toomas H. Ilvese poolt välja öeldud mõte “See, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi”.
[pullquote]Konverentsil kuulutatakse välja 2019. aasta Mulgimaa Uhkuse auhinna laureaat[/pullquote]Konverents keskendub mõtteviisile, kuidas Mulgimaal targalt toimetada, et sellest oleks kasu nii ärielule kui ka kultuurile. Mulgi vanema Siim Kabritsa sõnul on Mulgimaal olemas kõik, mida ühel piirkonnal edulooks tarvis – oma toit, tugev kultuur ning edukad äriettevõtted ja ettevõtlikud inimesed. „Seekordne konverents on oluline ja vajalik eelkõige sellepärast, et inspireerida noori ja näidata, et koostöös peitub võti ja kogu piirkonna tähelepanu alla seadmine aitab kaasa meist igaühe arengule eraldi. Hea näide koos tegemiseks on esmakordne ja ajalooline kolme Mulgi omavalitsuse ühine volikogude päev enne konverentsi, mil ühise laua taha kogunevad Tõrva, Mulgi ja Viljandi valla esindajad“, räägib Kabrits.
Täna peeti Sindi gümnaasiumis sinimustvalgele lipule pühendatud õpilaskonverentsi, kus peamised esinejad olid taas noored ise, aga nendega liitusid ka väljapaistvate tegudega kodulinna inimesed ja diplomaadid.
Uued tegijad pikal teel
[pullquote]Eneli Arusaare juhendamisel toimunud ettekanded, mis olid enamuses õpilastel lausa pähe jäänud, oli elamus omaette[/pullquote]Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentside ajalugu on pikk ja kõikide teemade käsitlused ühe hetkega enam ei meenugi, aga Sindi muuseumi endine juhataja Heidi Vellend omab head ülevaadet ning tema kinnitusel oli seekordne kolmeteistkümnes. Harjumuspäraselt ja kooli tavasid austades seisid tänagi Eesti lipu seltsi noored abilised Sindi gümnaasiumi 6a klassi õpilased lipurivis, millest möödudes aulasse kogunenud rahvas rõõmustas.
Konverents algas helikandjalt kõlanud Eesti hümniga. Õpilane Kertu Kirke Hansen esitas viiulipala „Eesti lipp“.
Õpilastest rääkisid Braian Kulp, Merilin Haasmaa, Antti Riiet, Kertu Kirke Hansen, Kertu Õunapuu, Vanessa Viikoja ja kooli vilistlane Chätlyn Parts. Konverentsi ettevalmistamine ja läbiviimine oli õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe kanda.