Fotogalerii
Täna kogunes Endla teatri suurde saali arvestatav hulk rahvast, et kuulata akadeemilisi ettekandeid meie armastatud poetessi kohta. Ettekanded vaheldusid Märten Männiste ja Kaidi Soosaare musitseerimise ning noorte poolt Koidulale kirjutatud kirjade ettelugemisega.
Pea kuue tunni pikkuselt kestnud koosoleng „Aeg annab arutust” algas lühikese näitemänguga, milles täna (vana kalendri järgi 12. detsembril) 180 aastat tagasi sündinud Koidula saab tänapäeva inimestega kohtudes teada, et teda polegi unustatud. Koidula rollis oli näitleja Laine Mägi. Kaasa mängisid veel Kaidi Soosaar, Märten Männiste ja Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink.
Koosolengut Trink siiski juhtima ei asunud ja palus moderaatoriks lavale kirjandusteadlase Maarja Vaino.
Esimesena paluti kõnepulti kirjandusteadlane Rein Veidemann, kes rääkis „Lydia Koidula ilmavaatest”.
Järgmisena sai sõna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, kelle teemaks oli „Koidula eesti keel”. Kuulajatele sai selgeks, et täpsemalt öeldes kasutas Koidula Pärnu keelt.
Meediaasjatundja Tiit Hennoste ja ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits võtsid teemaks „Tippajakirjanik Koidula elu ja õpetused”
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Papa Jannseni uhket tütart kosida ei tulnud pähe ühelegi edasipüüdlikest eesti meestest
Kirjandusteadlase ja -kriitik Sirje Oleski vaadelda oli „Koidula ja tema kaasaegsed”. Tema kasutada olid mitmed ajaloolised fotod. Olesk märkis kirjandusteadlase Jaan Unduski tähelepanekut Koidula abielust, mis olevat olnud tema arvates ilmselt üks eesti kirjanike kõige normaalsemaid abielusi läbi aegade. „Eesti rahvuslikud tegelased abiellusid ikka alla oma taseme: Kreutzwald, Hurt, Jakobson… tähtsam kui tüdruku looduslik säde oli tollal ta väikekodanlik saksa või kadakasaksa vaim – peaasi et samm kaugemale talupoeglusest. Koidula oli ainus, kes sihtis võrdset soome literaadi Antti Almbergi näol… Papa Jannseni uhket tütart kosida ei tulnud pähe ühelegi edasipüüdlikest eesti meestest, äia koletusuur vari peletas eemale.”
Kanni Labi on kogumiku „Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetus 1867-1873” kordustrüki toimetaja ja nii keskendus ta sellele raamatule.
Osalejatest noorim oli 13-aastane ja vanim 26-ne
Seoses 180 aasta möödumisega Koidula sünnist tegi Pärnu muuseum tänavu sügisel noortele ülesandeks kirjade kirjutamise meie armastatud poetessile. 10. novembri kuupäevaks kogunes muuseumi postkasti 78 käsitsi kirjutatud kirja, mis läkitati teele Vändrast, Narvast, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Haapsalust. Osalejatest noorim oli 13-aastane ja vanim 26-ne. Laupäevane, 9. detsembri Pärnu Postimees avaldas oma valikul neist viis kirja muutmata kujul. Autoriteks on Lume Tuum, Eliise Kirjanen, Johanna Martinson, Keidi Trellmann ja Kertu Kändla. Valitud kirjad loeti ka pidulikul kirjanduskonverentsil Endla laval ette. Kuid kõik osalejad kutsuti lava ette, kus neist igatüht isiklikult tänati. Samuti tänati õpetajaid.
Konverentsi lõppedes ootas Pärnu kammerkoor osalejaid Endla Sammassaalis, kus toimus väike kontsert „Sind surmani” Koidula sõnadele loodud lauludega.
Viimaks lõigati torti kõigi vahel välja jagamiseks.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
