Silt: keskkond

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

 

Keskkonnaministeerium lubab lambakarjadele suuremat kaitset

Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.

Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.

Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.

Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.

Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.

Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.

Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

 

Aasta keskkonnateod ootavad äramärkimist

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaatide kohta. Ettepanekuid saavad esitada kõik, kes soovivad tunnustada eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone nende panuse eest keskkonna heaks.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

– Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni 20. oktoobrini.

Lisateavet konkursi tingimuste, ankeetide ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt

Mahhe-huvi nõsõs

Mahhe süük huvitas kõrrast inämbit inemiisi, näüdäs’ mahhesöögipäiv Hartsmäe talon Haanimaal 26. põimukuu pääväl.

Hollo Agu Hartsmäe talo muro pääle tull’ kokko 60 inemise ümbre.

Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.

Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.

Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.

Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.

Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Seitsmndal ökofestivalil peetakse liblikalaagrit ja ehitatakse väiketuulikut

Seitsmes ökofestival “Rohelisem elu” toimub tänavu 16.-20. augustil. Viie päeva jooksul oodatakse rohemeelseid ja loodusesõpru Põlvamaa erinevais paigus toimuvatesse õpitubadesse, loodusretkedele ja seminaridele ning festivali perepäevale, mis toimub 19. augustil juba traditsiooniliselt Karilatsis, Põlva Talurahvamuuseumi murusel õuealal.

Tänavune festival pöörab enam tähelepanu alternatiivsetele energialahendustele. Nii käsitletakse seminaril “Rohelise energia maja”, mitmeid energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning külastatakse ka Põlvasse ehitatavat passiivmaja.

Mooste mõisa meistrite hoovis toimub väiketuuliku ehitamise töötuba, mille raames valmib täiesti töötav väiketuulik kodumajapidamises kasutamiseks. Tuuleenergia teemasid käsitletakse ka festivali perepäeval, kus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon korraldab näituse ning saab vaadata filmi Šotimaa kogukonnast, kes muutis oma energiaprobleemid võimalusteks ning on eesmärgiks võtnud täielikult jäätme- ja CO2-vaba kogukonna loomise. “Keskkonna ekspluateerimisele orienteeritud elukorraldus ei saa ju igavesti kesta ning seepärast otsime ka Põlvamaal rohelisemaid ja säästvamaid alternatiive,” kinnitas Põlva maavanem Ulla Preeden.  Loe edasi: Seitsmndal ökofestivalil peetakse liblikalaagrit ja ehitatakse väiketuulikut

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda

Karuputketõrjega läks mullu nihusti, tänavu töö alles käib

Karuputketõrjetööd hakkavad peagi lõppema, muu hulgas tuleb Pärnumaal eelmisel aastal tehtud praaki parandada.

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Tarmo Männigo ütles, et karuputketõrje on kulgenud Pärnumaal tavapärases tempos.

Vegetatsiooniperioodi alguses piisas sooja aega, karuputked said kasvuhoo sisse. Vihmad võivad mõju avaldada tõrje kvaliteedile, kui mürk ei saa küllaldaselt mõjuda või mürgitatakse niiskeid taimi.

“Töö vastuvõtmisel jälgitakse täpselt kvaliteedinõudeid ja kaardimaterjali, sest putked peavad olema tõrjutud nii koloonias endas kui 20 meetri kaugusel kolooniast,” rääkis Männigo. Enamikus Pärnumaa tõrjekolooniates on tema andmeil tehtud kaks tõrjet.

Riigihankelepingu järgi peab käsitsi mürgitamisel tegema sõltuvalt kolooniast kaks–kolm tõrjeringi. Mitu korda kusagil tõrjet teha, on Männigo jutu järgi tegija otsustada. “Põhieesmärk on, et töö vastuvõtuks oleks tehtud kvaliteetne tõrje, olla ei tohi elujõulisi vegetatsioonitaimi,” rõhutas looduskaitsebioloog.

Tööde üleandmise-vastuvõtu aeg on 25. juulist 25. augustini. Siis selguvad tõrje tulemused. Pärnumaal tuleb tänavu karuputke tõrjuda 35 hektaril kasvualal, mis koosneb 79st eraldi paiknevast ja eri suurusega kolooniast, millest suurim on 3,8 hektarit.

Annika Poldre


Battery Surfilaager 2012 on Eesti esimene roheline festival

Sel komapäeval algav Roosta Puhkekülas toimuv Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager keskendub esimese suurüritusena loodust säästvatele teemadele. Organiseeritud on nii prügi kogumine, sorteerimine kui taaskasutusse suunamine.

Eesti Purjelaualiit teeb laagri jäätmehalduse osas koostööd Pakendikeskuse, Eesti Pandipakendi ning TVO-ga. “Koostööpartnerite abil varustame laagrilised prügikottidega ning rajame laagri territooriumile 36 prügikogumispunkti, sh. 6 suuremat sorteerimisjaama. Kõik toitlustajad ja müügipunktid sorteerivad samuti prügi ning kõik läheb maksimaalselt ümbertöötlemisele,” rääkis Surfilaagri peakorraldaja Kristel Vettik.

Uudse lähenemisena on Battery Surfilaager sel aastal võtnud kasutusele korduvkasutatava laagri logodega joogitopsi. “Spetsiaalse laagritopsi saab pandi vastu vahetada igas müügipunktis ning hiljem soovi korral ka tagastada. Kõiki jooke serveeritakse laagritopsist ning ühekordsete nõudega ning originaaltaaraga platsil liikuda lubatud ei ole. Sel aastal on toitlustajate valik oluliselt suurem ning toome kohale ka poehindadega Laagrilavka, kust igaüks sobivad tooted leiab. Sööke ja jooke kaasa võtta ei ole vajalik ning jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks me sel aastal seda ka ei luba,” selgitas Vettik.

Keskkonna säästmise temaatikat kohtab ka Surfilaagri koolituste nimekirjas. Keskkonnameti koolitajad peavad kolm loengut ökoloogilise jalajälje vähendamisest. Tervisele pühendutakse Surfilaagris enamgi – viie päeva jooksul saavad laagrilised kuulata harivaid loenguid näiteks veeohutuse, esmaabi, nahahoolduse ning tervisliku toitumise teemadel.

Surfilaagri muusikavalikust on aastal žanriliselt lai – kuulata saab reggaet, rokki, afro beati ja ladinapäraseid rütme. Peo naelaks on laupäevane “Kümnendite kulla” kontsert, kus esinevad eksklusiivselt Siim Aimla juhendamisel Georg Otsa nimelise Muusikakooli big-band solitidega Liis Lemsalu, Mikk Saar, Rosanna Lints ja Raimondo Laikre ning Eesti muusika raudvarasse kuuluvad Voldemar Kuslap, Heidy Tamme ja Ele Kõlar. Lisaks esinevad viie päeva jooksul Eesti-Kuuba-Venetsueela bänd La Perfecta Combinacion koos solisti Martha Acostaga Puerto Ricost, DJ Bert on Beats, Dice Rudy & Tommyboy jpt.

11.-15. juulil toimub Roosta Puhkekülas 14. korda Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager. Esindatud on surfiklubid üle Eesti ning toimub arvukalt koolitusi nii algajatele kui ka juba kogenenud purjelaua- ja lohesurfaritele. Esimese festivalina on Surfilaager korraldatud “roheliselt”, organiseeritud on prügi sorteerimine ning telkimisalal kasutatakse päikesepatareidel töötavaid valgusteid.

Jooksvat infot ja täienevat programmi saab jälgida kodulehelt www.surfilaager.ee ning Facebookist.

Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Eesti kaart uue jahiseaduse veebilehel on täis tipitud punaseid täppe. Need on katastriüksused, mille omanikud soovivad keelata oma maal jahipidamise.

Käimas on protestiaktsioon, või nagu nimetab selle algataja Eesti Erametsaliit – hoiatusaktsioon. See kulgeb üsna vaikselt ja rahulikult, lihtsalt punaseid täppe tuleb kaardile juurde.
Rapla maakonna pindalast on aktsioonist haaratud seitse protsenti. Sellega on maakond Pärnu, Saare, Viljandi ja Valga maakonna järel viiendal kohal. Esirinnas on Pärnu 17 protsendiga. Loe edasi: Maaomanikud loodavad keeluaktsiooni abil jõuda uue jahiseaduseni

Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.

Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.

“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest. Loe edasi: Jahimehed said teada ehmatava puugitõe

Eesti foto oli parim!

Eesti foto oli parim!

Euroopa maaeluvõrgustiku ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud üle-Euroopalisele konkursi “Euroopa maaelu piltides” parima keskkonnafoto tiitli sai Jõgevamaa Koostöökoja piirkonna fotograaf Liina Laurikaine foto “Väike mees – suur puu” (“Small man – big tree”) eest. Rohkem infot Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php

Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

EKO liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.
EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja
(Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.
EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Petersoni arvates viitab see selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada.
Loe edasi: Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

Algavad meediakoolitused keskkonnaühendustele

Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust?MTÜ Ökomeedia viib Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel läbi kaks kahepäevast (a 8 tundi) keskkonnameedia koolitust. Koolitajateks on Erkki Peetsalu, Maie Kiisel ja Katrin Lipp.

Ühest koolitusest võtab osa 10-15 keskkonnaorganisatsioonide esindajat. Üks kahepäevane koolitussari (2×8 tundi) toimub Tallinnas (29.06.2012 ja 02.07.2012) ja teine Tartus (26.06.2012, 27.06.2012).

Koolituste eesmärk on tõsta keskkonnaorganisatsioonide võimekust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Bioneeri portaal soovib koolitusega tugevdada koostööd erinevate keskkonnaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel ning tõsta eestimaalaste keskkonnateadlikkust.

Õpetame koolituste jooksul praktilisi oskusi (kuidas pressiteadet, uudist, artiklit paremini koostada; kuidas teha oma organisatsioon meedias nähtavamaks; kuidas paremini turustada oma projekte, et nendest tõuseks maksimaalset kasu; kuidas sotsiaalmeediast kasu saada; kuidas Bioneeri uusi võimalusi rakendada; mida on otstarbekas kajastada; kuidas panna paika enda roll keskkonnainfo edastajana; laiem lähenemine keskkonnateemadele jne).

Igast organisatsioonist või ühendusest saame osalema võtta ühe inimese. Osalema pääsevad 15 kiiremat Tallinnas ja 15 kiiremat Tartus. Vaata lisaks http://www.bioneer.ee/tegutse/bioneeri_koolitusele_registreerumine

 

Aeg on esitada keskkonnategusid

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.

*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.

*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen räägib laupäevases KUKU Raadio Ilmaparandaja saates selleaastasest Rohelisest nädalast Euroopas

Euroopa Roheline nädal, mida Brüsselis hiljaaegu külastasin, kujutab endast Euroopa suurimat iga-aastast keskkonnapoliitika konverentsi. Tänavune Roheline Nädal oli aga tegelikult sinist värvi, sest arutluse keskmes olid veega seotud keskkonnaprobleemid. Nii oli ka Euroopa Rohelise nädala alapealkirjaks seekord lause: „Every drop counts“ ehk „Iga piisk loeb“. Annan siin väikese ülevaate, milliseid veega seotud keskkonnaküsimusi Brüsselis esile kerkis ning toon välja mõned faktid Euroopa veekeskkonna kohta, mis ma ürituselt kõrva taha panin.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potocnik lausus Rohelise nädala avakõnes, et vaid kaks protsenti maakeral leiduvast veekogusest on värske ja kasutatav ning praegu on see vesi suuremas ohus kui kunagi varem. Maailma üha kasvav rahvaarv, majanduse areng ning muutused maakasutuses viivad üsna tõenäoliselt reostuse suurenemise ja vee nappuseni. Kliimamuutused mõjutavad meid enam ja enam, eriti Vahemere ääres ning üleujutused saavad olema sagedasemad ja intensiivsemad mitmetes Euroopa paikades. Loe edasi: Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Eile oli rahvusvaheline Taimede lummuse päev

18. mail toimus Eestis teadusaasta raames esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev, mille puhul toimusid Tartus ja Tallinnas arvukad põnevad ettevõtmised. Tartu Raekoja platsis ootasid huvilisi õpitoad, 3D simulatisoon taimede mõjust linnale, näitused ja videoprogramm, mis avasid külastajale taimede värvilise sisemaailma. Tallinnas avati Viru keskuse II korrusel näitus, Miia-Milla-Manda muuseumis toimusid töötoad lastele.
Taimed on imetabased organismid. Nende võime ise toitaineid sünteesida muudab nad loomade ja inimeste olemasolust sõltumatuks. Kuid meie ilma taimedeta ei saa. Ettevõtmise eesmärgiks on tekitada inimestes üle maailma huvi taimede vastu ning panna neid mõistma taimeteaduste tähtsust.
19. mail kell 21.30 linastub muuseumiööl Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) film “Vaimustavad taimed” (“Amazing Plants”). Film on eestikeelse tõlkega, sissepääs tasuta.
19. ja 20. mail saab Taimede lummuse päeva plakatite ja fotode näitust vaadata Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Taimede lummuse päeva kava on leitav internetis:
http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/
Lisainfo Teadusaasta sündmuste kohta www.miks.ee <http://www.miks.ee>

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja