keskkond

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

Puhta Vee Teemapark kutsub tutvumispäevale

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone

Olete oodatud Puhta Vee Teemapargi (PVT) tutvumispäevale 16. ja 30. mail kell 13-17 Metsamõisa tallu (Järsi küla, Lääne-Virumaa).

Külastuspäeval osalemiseks on vajalik ette registreerumine hiljemalt 10. maiks saates selleks kirja aadressile info@metsamoisa.ee või info@okokratt.ee. Registreerumisel palume märkida oma nime, kontaktandmed ning haridusasutuse (kooli või lasteaia nime).

Kohapeal toimub PVT tutvustus ning pakutakse suppi.
Riietuse palume valida maastikul liikumiseks ja ilmale sobilik.
Külastuspäeval osalemine on tasuta!
Transpordi kulusid ei hüvitata!

Kohtade arv on piiratud!

Oleme suhteliselt uus ja tegutsev loodushariduskeskus. Tutvustus!
Pakume programme!

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest sõltub vee kvaliteet. Samuti saab osaleda loodusõpperetkedel. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Eile, 24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.

Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. “Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,” selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. “Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.” Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Loe edasi: Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.

Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.

Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”

EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Loe edasi: MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!

Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.

Aasta keskkonnategu selgub avalikul hääletusel

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.

Pille Rõivas

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Tule perega maheaeda!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub vanemaid koos 2-7-aastaste lastega laupäeval, 24. augustil kell 11 Eesti Maaülikooli mahekeskusesse. Prof Anne Luik tutvustab maaülikooli mahekeskust ja õunapuude välikatseid. Maitseme mahlaseid maheõunu ja arutleme mahetoidu ja keskkonnasäästlike valikute teemal. Lapsed teevad koos särasilmsete juhendajatega lõbusat
õunateatrit. Ürituse orienteeriv kestus on 1-1,5 tundi.
Info ja registreerimine e-posti aadressil mirjam.burget@teec.ee või tel (+372) 5343 2408. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.
Eesti Maaülikooli mahekeskus asub Tartu linna piiril Ülenurme vallas Õssu külas. Täpsem info siin: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mirjam Burget

Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad seminarile “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”. Seminar keskendub toidu ja keskkonna vahelistele seostele: selgitatakse toidutootmise keskkonnamõju, tutvustatakse projekti jooksul loodud õppematerjale, veebirakendusi ja näitust.

Seminar toimub neljapäeval, 29. augustil Tartus teaduskeskuse AHHAA konverentsisaalis Lektoorium (Sadama 1). Seminarile saab registreerida kuni esmaspäeva, 26. augustini vormi /goo.gl/K43UL5/ kaudu. Seminar on osalejatele tasuta.

Seminari päevakava

10.30 Tervituskohv

11.00 Sissejuhatus – Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

11.15 Ettekanne “Mis on toote olelusring?” – Siret Talve (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum)

12.00 Ettekanne “Eesti inimeste teadlikkus toidutootmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest” – Liisi Vassar (Eesti Maaülikool)

Loe edasi: Tulekul on seminar “Räim tomatis ja selle keskkonnamõju”

Kaheksas ökofestival kutsub loodusesõpru augustis taas Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht

polvamaa.ee

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes.
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.

Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.

Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

Sindis uputab jõevesi elumaju

Sindi paisult liikuma hakanud jäämass on ummistanud Pärnu jõe ning tõstnud jõevee taseme Sindis kõrgele. Veetõus ujutas üle Sindi paisu lähedal asunud hooned ja jõudis Sindi jõe ääres asuva Linnuriigi elamurajooni elumajadeni ja vesi on tunginud majadesse sissegi.

Sündmusele reageerisid päästjad ja politsei. Samas piirkonnas on veetaseme tõusuga olnud probleeme ka eelnevatel aastatel. Päästekeskus hoiab uputusaladel silma peal, vajadusel ollakse valmis reageerima ning inimesi abistama. Jõe vabastamise olukorda hinnatakse pidevalt, probleemiks on ummistuse ulatus ja kuhjunud jää ebastabiilsus, mis ei võimalda teostada näiteks jää õhkimist. Pärnu kesklinna sillast kuni Sindi uputusalani on Pärnu jõgi jääkaane all. Politsei on elamurajooni ligipääsuteed sulgenud, vältimaks loodusjõude uudistama tulevate autode ja inimeste kogunemist.

Mujalt maakonnast teateid üleujutatud aladest päästele laekunud ei ole.

Kuna Pärnu jõe alamjooksul on jääolud ettearvamatud ja jää võib mujalgi kuhjuda, tuleb jõeäärsete majade elanikel ennast võimalikuks kodust lahkumiseks või majade kaitsmiseks ette valmistada. Ohustatud piirkond on Pärnu lahte suubuvate jõgede äärsed asumid alates Torist kuni Pärnuni. Inimestel tuleks kokku leppida võimalik alternatiivne majutuskoht, läbi mõelda esmatarvilikud esemed, mis endaga kaasa võtta ning väärtuslikum sisustus maja kõrgematele korrustele viia. Vajadusel korraldab majutuse kohalik omavalitsus. Kui vesi hakkab majja tungima, tuleb majast välja lülitada elekter.

Kui inimeste elu on otseses ohus tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.

Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.

Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus