heategevus

ReservKorpus korraldab EstArmy toodete laomüügi

Laupäeval, 3. veebruaril korraldab ReservKorpus MTÜ EstArmy sümboolikaga toodete laomüügi, et saadud tulust alustada 2012 tegevusplaanide elluviimisega.

Reservkorpus MTÜ toetab meie riigikaitsjaid ja nende pereliikmeid – sõja- ja mereväelasi, piirivalvureid, politseinikke, päästetöötajaid ja meedikuid. Reservkorpus on kodanikeühendus, mis tuleb appi siis, kui tööandja toetusvõimalused lõpevad.

Laomüügis on EstArmy toodete valikus sõdurisokid ja -põlvikud, T-särgid naistele ja meestele ning lastele. Lisaks veel kruuse, termoseid, helkureid, joogipudeleid, niidi-nõela komplekte, kleebiseid ja vimpleid. Ostes EstArmy märgiga tooteid toetad oma riigi kaitsjaid ja nende peresid.

Laomüük toimub kell 15.00-17.00, lisaks toimub alates kella 17.00st kohvi ja tee degusteerimine. Pakutakse 19 sorti kohvi ja 4 sorti teed Belgia kohviröstijalt „Rombouts“ ja selle Prantsusmaa tütarettevõttelt „Malongo“. Lastele näidatakse ühtlasi suurelt ekraanilt multifilme.

Laomüük toimub Tallinnas Reklaamikink OÜ kontoris Väike Tallinna Ärimajas, Türi 10C, kus parkimine on tasuta.

Allikas: MTÜ ReservKorpus, www.reservkorpus.ee

Hewlett Packard toetab SOS Lasteküla sülearvutite ja printeriga

HP Eesti esindus toetab kolmandat korda SOS Lasteküla, seekord sülearvutite ja suurema grupitöö printeriga SOS Lasteküla Eesti keskkontorile. Igal aastal on HP kaasanud projekti ka Microsoft Eesti, kes on aidanud tarkvaralitsentsidega ning Elioni (endise Microlinki), kes on aidanud seadmete ülespanekul.

„Oleme toetanud SOS Lasteküla kolm aastat järjest, kasutades oma jõulupeo ja –kinkide eelarvet ehk kaudselt on toetajateks ka meie kliendid ning koostööpartnerid,” ütles HP Eesti esinduse juht Mart Engelbrecht. „Meil on Eestis hästi läinud ning seetõttu otsustasime toetada neid, kes kõige rohkem tähelepanu ja aitamist vajavad – vanemateta lapsed,” lisas Engelbrecht.

„HP kui globaalne Ameerika ettevõte hoolib keskkonnast, kus tegutsetakse. Otsisime partnerit kellel oleks visioon pikema aja peale, et saaksime selle toetuse muuta iga-aastaseks. SOS Lasteküla valisime seetõttu, et neil on organisatsioonina selge eesmärk,” selgitas Engelbrecht.

SOS Lasteküla tegevjuht Margus Oro: „Usun, et ka Eesti heategevusse on saabunud ajad, kus toetatakse partnereid, kellega tahetakse teha pikemaajalist koostööd. HP on meid aidanud kõige paremal moel, ta on varakult meie vajadused välja selgitanud ning soovitu täpselt ka kohale toimetanud. HP toetusest võidavad meie lapsed ja SOS Lasteküla organisatsioon. Vaatamata sellele, et arvutid on osa meie igapäevaelust, jääksid need ilma toetajateta meile vajalikus mahus kättesaamatuks.“

HP Eesti toetas esimesel korral Keila Lasteküla algklassi arvutiklassi sisustusega, teisel korral SOS Eesti keskkontori serveri ja töökoha arvutitega. Hewlett-Packard loob uusi tehnoloogilisi võimalusi inimeste, ettevõtete, valitsuste ja ühiskonna sisukaks mõjutamiseks. Maailma suurima tehnoloogiafirmana pakub HP klientide vajaduste lahendamiseks printimist, isiklikku arvutikasutust, tarkvara, teenuseid ning IT-infrastruktuuri hõlmavat toote- ja teenusevalikut.

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Kuressaare linn tunnustas tublisid inimesi ja ettevõtteid

Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.

Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.

See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.

Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.

Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.

Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.

Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.

Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö.
Majandusauhinnad 2011:

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ.
Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011

Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt.
Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud.
Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.

Allikas: ajaleht Meie Maa

Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal Doonorluse aastalinnaks.

„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja“ doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat,“ ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.

PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

kids in mud house shianda — Shianda lapsed mudast majas.

Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.

Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.

Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Kella 17ks oli Jõulutunnel kogunud üle 207 000 euro

jÕulutunneli saatejuhid. — Jõulutunneli saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Saar. Foto: err.ee

“Jõulutunnel”, mis toetab seekord ühes televaatajatega pimedaid ja vaegnägijaid, oli pärastlõunaks kogunud üle 207 000 euro ning annetada saab veel südaööni.

“Jõulutunneli” partneriks on tänavu Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kes pakub oma majas tegevusi mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti vaegnägijatele.

“Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 7000 vaegnägijat ja me soovime, et Tallinnas asuv ajalooliselt pimedate kasutuses olev maja Tondil võiks kujuneda tõeliseks tegevuskeskuseks, mis vastab tervisenormidele ja kus saaks laiendada koolitust ja huvitegevust,” selgitas annetuse otstarvet saate juht Margus Saar.
Helistades numbril:
900 7701, annetate 2 eurot
900 7702, annetate 5 eurot
900 7703, annetate 25 eurot
Kui telefonil on tasuliste kõnede piirang, siis võib teha kande otse MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele nr. 221052069616 Swedbankis, selgitusena Jõulutunnel. Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Veel on võimalus teha oma annetus neile, kes seda väga vajavad.

Aitame Gilberti Soome ravile!

Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.

Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.

Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!

Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Kliki ja vaata suuremat pilti — Oma põlenud kodumaja trepilt vaatab Heneli Aduson-Pregel tänu headele abistajatele optimistlikult tulevikku. Foto: Krista Riik

18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.

“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.

Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.

Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma. Loe edasi: Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese

Lehola Kooli heategevuslikku jõululaata saatis edu

Möödunud kolmapäeval toimunud heategevusliku „Jõululaada“ tulu läks projekti „Lehola küla avaliku mänguväljaku rekonstrueerimine“ omaosalusfondi. Laada heategevuslik tulu oli 344,85 eurot. See on suur panus suure südamega inimestelt, kui arvestada meie maja väiksust. Seda summat kuuldes ütles mulle lapsevanem Maria ema, et ilmselgelt on tegemist kokkuhoidva maja kollektiiviga ja tugeva koostööga lapsevanemate ja õpetajate vahel. See lause kõlas nagu jõulukellade helin lumisest metsast.

Lehola Kooli saalis sai osta kompvekke, saiapätse, hambaharju, ajalehti, heliplaate ja naistekingi. Müüdi ka jõuluehteid, mänguasju, seeni, kõrvitsaid, pirukaid, vahvleid, hoidiseid, diivanipatju, jõulukaarte, pajalappe ning piparkooke 97 erinevas variandis. Müügilolevate asjade nimistu jätkuks veel kolmel lehel, see eelpool nimetatu oli kõigest väike valik kaubaartiklitest. Oli tunda terve maja ühist „MEIE“ tunnet ühise eesmärgi nimel. Osalejate vanusevahe oli väga suur – noorimad 2-aastased, vanimad 60ndates. Sinna vahele mahtusid kõik lasteaialapsed, kooli 1.-6. klass, õpetajad, maja personal, lapsevanemad ja vanavanemad. Siinkohal tahan tänada kõiki lapsevanemaid ja kõiki osalejaid, kes aitasid küpsetada, meisterdada või kududa, tikkida meie jõululaada tarvis.

Kooliklasside ja lasteaiarühmade vahel oli välja kuulutatud võistlus: kes panustab suurema summa raha asjade müügist omaosalusfondi? Tegemist oli kollektiivse võistlusega, mille võitja saab „kinoõhtu“ saalis suurel ekraanil, valides ise meelepärase filmi/animatsiooni. Korraliku kinoseansi juurde kuuluvad kindlasti popkorn ja jook. Igati väärt auhind, et pingutada.

Päevast jäi pähe kõlama vaid mõte Paulo Coelholt: Kui Sa midagi väga soovid, aitab kogu maailm Sul seda saavutada.

Jana Hinno
projektijuht

Allikas: Keila vald

Tabiveres on täna heategevuslik jõululaat ja -kontsert

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Eesti Ööjooksu osavõtutasust läheb osa heategevuseks

Järgmise aasta kaheksandal juunil Rakveres toimuvat Eesti Ööjooksu korraldav MTÜ Rakvere Maraton annetab osa tuleva aasta Ööjooksu
viiekilomeetrise distantsi osavõtutasust piirkondlikuks heategevuseks.
Heategevuspartneriks ja tegevuste elluviijaks saab Rakvere Karmeli Kogudus.

MTÜ Rakvere Maraton juhatuse esimehe Marko Tormi sõnul sai partneri valikul määravaks Karmeli Koguduse pikaajaline taust sotsiaalvallas ning eestvedajate tugev motiveeritus ja avatud suhtlemine. „Tegevuskava, mida
meiega jagati oli piisavalt konkreetne, läbinähtav ja kogukonda liitev,”räägib Torm.

“Oleme kindlad, et oma plaanide elluviimisel teeb Rakvere Karmeli Kogudus koostööd mitmete sotsiaalvaldkonna organisatsioonidega Lääne-Virumaal ja mujal, “ lisab ta, tänades ühtlasi kõiki eraisikuid ja organisatsioonide esindajaid, kes tegid ettepanekuid heategevuspartner imääramiseks.

Sel aastal uudse ettevõtmisena lisaks inimeste liikuma julgustamisele reaalse rahalise toega piirkondlikku heategevusse panustav MTÜ Rakvere
Maraton viib kolmapäeval, 14. detsembril kell 12.00-13.00 Rakveres Aqva Spa kohvikus „Arabella“ läbi heategevuspartneri tutvustusürituse, kus Rakvere Karmeli Koguduse eestvedajad ja Ööjooksu korraldajad selgitavad eeloleva aasta plaane.

Päkapikud külastasid lasteaeda

Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.

Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.

„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.

Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.

Allikas: jarva.ee

Misso kutsub jõululaadele

11. detsembril kell 13.00 toimub Missos jõululaat, kus muuhulgas saab jõuludeks teha kingioste ja puhata jalga kohvikunurgas.

Lisaks on võimalik teha väike heategu, tuues kingituse valla vähekindlustatud lastele, eakatele või paljulapselisele perele. Avatud on vanakraami nurk, kuhu saab ära anda oma vanad asjad ning leida teiste toodud aardeid. Lastele pakutakse tegevust lastenurgas.

Jõululaat lõpeb kell 16:00 tulede süütamisega valla jõulukuusel.

Korraldajad ootavad laadale müüma nii käsitöölisi kui ka toidukaupade pakkujaid. Eelregistreerida saab veel täna e-posti aadressil rahvamaja@misso.ee.

Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril toimub Rakvere Põhjakeskuse RIMI kaupluses toidukogumise kampaania, mille käigus saavad inimesed annetada Toidupangale toiduaineid toimetulekuraskustes lastega peredele.

Eelmistel taolistel kampaaniatel 2010. aasta detsembris koguti erinevaid toiduaineid 1900 ühikut ja 2011. aasta septembris 814 ühikut.

10.-11. detsembril ja 17.-18. detsembril kell 12.00-18.00 toimuva toidukogumiskampaania korraldab Eesti Toidupank RIMI kauplustes üle Eesti. Oodatakse nii toiduannetusi, kui vabatahtlikke kampaaniat läbi viima, et Toidupank saaks veelgi paremini aidata toita tühja kõhtu. Igal abistaval kätepaaril on hindamatu väärtus vähekindlustatud perede jõululaua katmisel.

Rakvere Toidupanga tegevus on jõudsalt kasvanud ja suureks väljakutseks on toiduainete hankimine kõigi abivajajate toetamiseks. Loe edasi: Toidupank korraldab Rakveres toidukogumise kampaania

Aravetel toimub Saint-Gobaini väärtushinnangute päev

Saint-Gobaini kontsern viib täna ülemaailmselt läbi käitumis- ja tegutsemispõhimõtete päeva. Põhja-Euroopa regioonis kaasnevad sellega erinevad heategevuslikud algatused, kus minnakse appi abivajajatele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad kogunevad selleks päevaks Aravetele.

Kontsern on sõnastanud kokku üheksa käitumise ja tegutsemise printsiipi. „Rõhuasetus on just sotsiaalsetel, inimlikel väärtustel,“ ütles Saint-Gobain Ehitustooted AS-i Weberi äriüksuse direktor Mart Arro.
„Eesmärgiks on kõigi töötajate kaasamine ja informeeritus,“ lisas Arro.

Kontserni Põhja- ja Kesk-Euroopa regioonis on väärtushinnangute päev ühendatud erinevate heategevuslike algatustega. Iga Saint-Gobain grupi ettevõtete töötaja pühendab vähemalt kaks tundi tööajast abivajajatele.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i peaaegu kõik töötajad – 48 inimest – osalevad täna Aravetel lasteaia ja kooli abistamisel. Hommikupoolikul tehakse lasteaias ja keskkoolis heakorrastustöid ning pealelõunal viiakse ühe päeva raames läbi kontserni käitumis- ja tegutsemispõhimõtete seminar, kus arutletakse ühiste väärtushinnangute üle.

Saint-Gobain Ehitustooted AS-i töötajad korraldasid oma töötajate seas ka riiete kogumise kampaania Häädemeeste valla vähekindlustatud peredele, valla sotsiaalnõuniku käest enne eelinfot küsides.

Saint-Gobain annab Eestis tööd ligikaudu 800 inimesele. Saint-Gobain Ehitustooted AS-is töötab Aravete tehases Optimix, Häädemeeste tehases Fibo ExClay ning Tartu ja Tallinna esindustes kokku 56 inimest.

Allikas: Saint-Gobain Ehitustooted

SEB Heategevusfond kutsub täitma laste unistusi

Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“

Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.

„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.

Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“

Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.

Rõuge lasteaed kutsub kõiki osalema heategevuskampaanias

Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemuse lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Haige laps saab raamatust alati tuge ja toetust. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju ammu üldtuntud.

Rõuge Lasteaed kutsub teid aktiivselt osalema heategevuskampaanias:

„KALLIS LAPS, SAA RUTTU TERVEKS!”

Kampaania eesmärgiks on aidata muuta jõulud ilusamaks ja rõõmsamaks ka nendel lastel, kes peavad jõulud haiglas veetma. Seoses sellega kutsume kõiki, kellel on võimalus, annetama uusi lasteraamatuid, värviraamatuid ja värvipliiatseid Lõuna- Eesti haigla lasteosakonnas viibivate laste tarbeks.

Mõelgem selle peale ja ärgem pidagem paljuks osta ja loovutada üks raamat haiglas viibivale lapsele.

Annetused palume tuua Rõuge lasteaeda või valla raamatukogudesse hiljemalt 18. detsembriks.

Rõuge Lasteaed

Haigekassa vanad arvutid jõudsid Kallemäe kooli

Eesti Haigekassa informaatikaosakonna juhataja Raimo Laus aitas sisustada Saaremaa Kallemäe kooli arvutiklassi haigekassa vanade arvutitega.

Raimo Lausi juured on Saaremaal Valjala vallas. Tema kodukoolil Valjalas on arvutiklass olemas. Küll oli ta kuulnud, et tema koduvalla teises koolis Kallemäel arvuteid ei ole ning nende hankimiseks pole raha. Nii otsustaski mees asja ära korraldada, kui tema asutuses vanad personaalarvutid uute vastu välja vahetati.

Õpilaste arvutiklass oli projekteeritud koolihoone uude ossa, mille ehitus valmis eelmise õppeaasta alguseks. Ka mööbel (arvutilauad, toolid) olid ostetud varem ära, need olid arvutiklassis paigalgi, aga lauad olid tühjad. Eelmisel nädalal sai aga koolipere rõõmustada, kuna seni tühjadele laudadele toodi tasuta 12 väga korralikku kasutatud arvutit.

Alguses käis Raimo oma klassivenna Jaanus Mägiga, kes on arvutispetsialist ja samuti Valjalast, Kallemäe koolis arvutite paigaldamiseks eeltööna olukorda hindamas. Mehed olid valmis võrku välja ehitama. Seda polnud siiski vaja teha, kuna juurdeehitustööde käigus oli seda juba tehtud. Raimo Laus organiseeris arvutite kohaletoomise ning käis ise Kallemäe koolis kohal ja paigaldas need.

Maire Sink, Meie Maa

Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

laulupealinnn — Laulupealinna finaalsaade läheb täna otse-eetrisse Pärnust. Foto: TV3

Täna õhtul selgub muusikasaate „Laulupealinn“ võitja, kellele kuulub ihaldusväärne tiitel ja 20 000 eurot kohalikuks heategevuseks. Finaalis madistavad esikoha pärast Kärdla ja Kohtla-Järve.

Muusikasaate finaal jõuab televaatajateni Pärnu Kontserdimajast. Nii Tanja Mihhailova kui Ott Lepland lubavad vägevaid muusikalisi etteasteid selle nimel, et võit just oma kodukohta viia. Mõlemad lauljad lähevad võistlustulle kolme lauluga, mis tulevad esitusele nii vanade kui uute partneritega. Ekspertidena kommenteerivad finaaliesitusi Anne Veski, Ivo Linna ja Ženja Fokin.

Saate võidu korral soovib Ott taastada 2008. aasta tulekahjus hävinud Kärdla laululava. Tanja toetab saate võidu korral aga Kohtla-Järve lastekodu. Võidusumma võimaldaks lastel puhata eesti peredes, et õppida eesti keelt. Loe edasi: Täna õhtul valib rahvas teleekraanil laulupealinna

Toidupank jätkab täna ja homme oma tööd

Täna ja homme korraldab Toidupank koostöös Prisma Peremarketi kõigi kauplustega toidukogumispäevi. Seitsmes Prisma kaupluses üle Eesti on võimalik annetada toidukaupa vähekindlustatud perede heaks. Kõikidest kauplustest leiab Toidupanga märgistusega kaubakärusid, kuhu poe külastajad saavad annetusena panna omapoolse toetuse vähekindlustatud peredele. Kogutud toit – kuivained, konservid, maiustused jms – toimetatakse edasi puudustkannatavatele peredele.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn on rõõmus selle üle, et seniste sarnaste kampaaniate käigus on Eesti inimesed näidanud üles hoolivust ja soovi aidata. “Eestis on jätkuvalt liiga palju lapsi, kes ei saa kodus korralikult kõhtu täis süüa, ning liiga palju vanemaid, kes ots otsaga kokku ei tule,” nendib Boerefijn kurvalt.

Seekordne toidukogumine toimub seitsmes Prisma Peremarketi kaupluses. Neist viis asuvad Tallinnas (Kristiine, Sikupilli, Mustamäe, Rocca al Mare ja Lasnamäe Prisma), üks Tartus ja üks Narvas. Toidukaupa on võimalik annetada kõikides kauplustes keskpäevast kuni kella 18ni.

Annetuskampaania raames on nädalavahetuseks appi oodatud nii senised abilised kui uued tegusad vabatahtlikud. Huvilistel on võimalus end registreerida Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toiduabipunkti (üheksa toidupanka ja Maardu harukontor), mille kaudu edastakse regulaarselt toitu allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Iganädalaselt jõuab toiduabi enam kui 1000 pereni.

Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavaid tooteid, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas ja jagades toitu neile, kel on sellest puudu.

Toidupank asutati mullu märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab Avatud Eesti Fond.

Toeta kodutuid loomi jõulukaarte saates

Sel ajal, kui inimesed jõuludel oma peredega üksteise lähedust naudivad, ootavad tuhanded neljakäpalised Eesti varjupaikades oma uut võimalust, teadmata, kas see uus võimalus neile avaneb või mitte. Ometigi väärib igaüks neist oma peret.

Tervita oma lähedasi Varjupaikade MTÜ jõulukaardiga. Jõulukaardid on saadaval kahe erineva kujundusega. Neil on kujutatud varjupaikades elanud loomi. Kaardid on kahepoolsed.

Jõulukaartide müügist saadud tulu läheb varjupaikades elavate kodutute loomade toetamiseks. Kaardid on trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Loomad jäädvustasid piltidele Karoliina Kansi Viljandist ja Jüri Vlassov Pärnust.

Toodete tellimiseks saada e-kiri oma täpsete soovidega ja oma nime ning paki kättetoimetamisaadressiga aadressile pood@varjupaik.ee