ajalugu

Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Markuse ehk ussikuningapäeval möödub 30 aastat muinsuskaitseklubide kolmandast kokkutulekust Keilas. Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks kutsub Eesti Muinsuskaitse Selts kõiki huvilisi 25. aprillil kell 18 Keila kirikusse.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots on andnud lahke lubaduse teha külalistele väikese tutvustamise ringkäigu nii kirikuaias kui kirikus. Kirikuõpetaja näitab, mida uut on vahepeal kirikus toimunud.

Kirikus kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste ja möödunud aegade meenutustest pajatab ajaloodoktor Aivar Põldvee, fotosid ning filmilinti näitab arheoloog Ants Kraut, kuuleb Keila muusikakooli laste esinemist.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi aseesimees Helle Solnask teatab, et osavõtt on vaba ja kutse esitatakse kõigile, kes näevad muinsuskaitset meie tuleviku pandina.

Velliste selgitab, et nüüdseks juba kümnete aastate taha ulatuvat taasärkamist ollakse harjunud rohkem nimetama laulvaks revolutsiooniks, aga veelgi täpsemini saaks selle kohta öelda restitutsioon. Tol ajal pidi tõepoolest ennistama kõike, mida veel oli võimalik ennistada. Tänaseks on muinsuste muinsus, Eesti Vabariik, ammugi taastatud. „Nüüd peame kandma hoolt, et meie juurtel oleks igaühe jaoks tähendus, vaim püsiks virgena ja ühismälu ei tuhmuks,“ manitseb Velliste.

Loe edasi: Keilas meenutatakse muinsuskaitseklubide kolmandat kogunemist

Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Sada aastat tagasi avaldas eesti rahvas jõuliselt meelt, nõudes eestlaste asuala liitmist ühtseks kubermanguks ja sellele ulatusliku poliitilise autonoomia andmist.

Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus Foto Peeter Hütt — Jüri Trei, Jüri Ratas ja Urmas Viilma 8 aprillil Peterburi Jaani kirikus. Foto: Peeter Hütt

Ettepaneku tähistada Peterburis saja aasta möödumist Eesti autonoomia loomisest tegi neli aastat tagasi Eesti Vabariik 100 ettevalmistuste arutelul diplomaat ja Peterburi Jaani kiriku Fondi esimees Jüri Trei. Ajutise Valitsuse poolt väljakuulutatud autonoomia tähendas Eesti- ja osa Liivimaa kubermangu ühendamist ning eestlaste asualade liitmist ühiseks tervikuks, ühtse juhtimise alla. Eesti sai esmakordselt eestlasest kubermangu juhi. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas tegevust Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu. Tehti ettevalmistusi rahvusväeosade loomiseks, millest kujunes peagi Eesti Vabadussõja rahvavägi.

Poliitiline autonoomia oli vahetu eeldus Eesti omariikluse sünniks. Kümme kuud hiljem, 23.veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas – aastal 1918, kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.

See seletas ka põhjust, miks Eesti lipu selts kutsus inimesi pühapäeval kaunistama oma majasid kolme koduvärviliste lippudega.

Loe edasi: Fotod: Eesti autonoomia 100 ja EV 100 proloog Peterburis

Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Tänaste sündmuste ahelast sündis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva avalöök, milles osalesid ka Sindi linna Raudtee tänava ühe väikese elamu inimesed.

Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel Foto Urmas Saard — Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel. Foto: Urmas Saard

Sada aastat tagasi, 8. aprillil, Petrogradis asetleidnud umbes 40 000 eestlase meeleavalduse mõjul liideti Venemaa Ajutise Valitsuse 1917. a 12. aprilli otsusega Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis ühtne ja autonoomne Eestimaa kubermang.

Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 2500 inimest täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Läänemere kalda ja Peipsi ranna vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste algust. Vanimad osalejad olid 91-aastane naine ja 82-aastane mees. Noorimad olid käesoleval aastal sündinud lapsed.

„Elukutselised“ matkajad asusid rännakule täpselt mööda endist piiri ja vastavalt nende kulgemisele kustus rändurite kaasaskantavate GPS-seadmete abil piirjoon kunagise Eestimaa ja Liivimaa vahel.

Lisaks liikusid rahvamatkajad lihtsamini läbitavaid radu. Erinevaid matkaradu oli 18. Matka lõppedes kogunesid kõik matkalised üheksasse rahvamajja Tõstamaal, Lõpel, Järvakandis, Lelles, Kurgjal, Oisus, Päinurmes, Sadalas ja Avinurmes, kus saabujaid ootas soe supp ja meelelahutuslik kava.

Loe edasi: Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Pealtnägijate sõnul varises 17. märtsil Sindi omaaegse kalevivabriku ühe hoone nurk suures ulatuses maha ja välisel vaatlusel võib karta peatselt uusi murenemisi.

17 märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus Foto Urmas Saard — 17. märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et talle oli sellest eile teatanud Tolaram Grupi esindaja.

„Eile õhtul leppisime kokku, arvestades omaniku esindaja ja meie insener-konsultandi ajakavu, et läheme koos omaniku esindaja ja Muinsuskaitseameti insener-konsultandiga mälestist üle vaatama ning varingu põhjuseid välja selgitama esmaspäeval. Siis on võimalik öelda, millised on esmased hädavajalikud tööd. Seadusest tulenevalt on omanikul mälestise korrashoiu ja vajadusel remondi kohustus. See on lähtepunkt. Mis, kuidas ja millal selgub järgmise nädala jooksul,“ selgitas Rent.

Tegemist on peaväravast vaadatuna parempoolse kasutuses olnud hoonega.

Sindi linnavolikogu aseesimees Aleksander Kask ütles, et on pidevalt murega vabriku varemeid jälginud. Tema teada on varinguid toimunud ka vabriku territooriumit läbiva kanali juures. Peaväravast otse kaugema hooneosa seina vaadates võib samuti näha väljasopistumist.

Loe edasi: Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Annika Põltsam alustab tööd Seljametsa muuseumi juhatajana

Paikuse Postipauna teatel valis Paikuse vallavalitsuse komisjon muuseumi juhataja kohale korraldatud konkursil välja Annika Põltsami, kes alustab tööd 1.märtsil.

Annika Põltsam elab Vaskrääma külas ja on viimased viis aastat pidanud seal kõigile avatud käsitöökambrit. Annika Põltsam on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, Räpina Aianduskoolis rahvuslikku käsitööd ja Pärnumaa Rahvarõivakoolis rahvarõivaste valmistamist. Varem on ta töötanud ajakirjaniku ning käsitööraamatute projektijuhina.

Muuseumi looja ja senine juhataja Laine Järvemäe alustab 1. märtsist tööd muuseumipedagoogina.

Annika Põltsam juhendab siidi maalimist oma Seljaku talu esimesel käsitööpäeval, 2012. a augustis. Foto: Urmas Saard →

Pärnumaa spordiajaloo päeval räägiti jalgrattaspordist

Täna toimunud Pärnumaa 22. spordiajaloo päeva peakülalised olid tuntud inimesed Pärnumaa jalgrattaspordis.

Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid Foto Urmas Saard — Spordiajaloo päeval teeb treener Toivo Kiirats ülesandeks tunda ära kolmel vanal fotol olevad ratturid. Foto: Urmas Saard

Saaremaal Mustjala vallas Küdemal sündinud Henno Sepp tähistab küünlakuul 95. sünnipäeva. Sepp on valdava osa oma elust elanud Pärnus ja raske on leida pärnakat, kes teda ei teaks. Tänagi mängis ta avahoolduskeskusesse kogunenud spordirahvale akordionil tuntud viise päris reipal moel.

Priit Neeme tutvustas vanahärrat, kes on Pärnu saarlaste seltsi, Pärnu matkaklubi, Eesti looduskaitse seltsi, Pärnu filatelistide seltsi ja suupilliklubi Piccolo asutajaliige. Ta on ühingu Teadus looduskaitse ja matkamise koolitaja ja palju palju muud. Sepp on viibinud katsumusterikkal sunnitööl Siberi vasekaevanduses ja metsatöödel. Legendaarne Sepp oli see õnneseen, kes 1946. a leidis pooljuhuslikult, aga pingsate otsingute tulemusena Lydia Koidula haua segamini paisatud Kroonlinna surnuaialt. Sepp ise mäletab kõike üllatava selguse ja täpsusega. Ka seda, et on pika elu jooksul 613 pulma korraldanud.

Kutsutud ratturitest vestlesid kuulajatega viis sportlast ja treenerit: Ants Jeret, Erich Perner, Runo Ruubel, Kaido Juurik, Toivo Kiirats ja Mart Mere.

Loe edasi: Pärnumaa spordiajaloo päeval räägiti jalgrattaspordist

Pärnumaa spordiajaloo päeval meenutati lahkunuid

Tänasel sõbrapäeval asetleidnud Pärnumaa 22. spordiajaloo päev algas möödunud aastal manalateele läinud maakonna tublimate sportlaste mälestamisega

Ellen Laul süütab küünla 2016 aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks Foto Urmas Saard — Ellen Laul süütab küünla 2016. aastal lahkunud Pärnumaa sportlaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Traditsiooniliselt läideti kõigepealt küünal eelmisel aastal lahkunud sportlaste mälestuseks. Tänavu süütas küünlaleegi Ellen Laul, kelle abikaasa Aksel Laul lahkus meie hulgast käesoleva aasta 11. jaanuaril. Spordiajaloo päeva juhtinud Priit Neeme meenutas 18. jaanuaril 1925 Valgamaal Sangaste vallas sündinud omaaegset pikamaajooksu Eesti meistrit hinnatud spordijuhina. Lisaks eelöeldule mäletatakse teda tööka mehena, kes oli 21 aastat spordielu eestvedaja ja treener Eesti pimedate ühingu Pärnu õppetootmiskombinaadis. Samuti oli ta tegusa ja elurõõmsa inimesena oodatud pillimees ja pulmavanem kõigil eluperioodidel.

Tänavu on Pärnumaa sportlastest manalateele asunud juba neli inimest. Kergejõustiklastest veel Ingrid Must (Saar) ja Uhur Kuningas, samuti maadlustreener Enn Oja.

Mullu lahkus ühtekokku 13 sportlast, kellest igaühe nime juures Neeme ka põgusalt peatus.

Loe edasi: Pärnumaa spordiajaloo päeval meenutati lahkunuid

Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme

Uudist täiendatud: 31. jaanuaril

Sintlastele ja Sindi gümnaasiumile on väga tähtis, et üks Tartu rahu sepistajatest oli Sindis sündinud ja omaaegses Sindi ministeeriumikoolis õppinud Julius Seljamaa. See teadmine selgitabki põhjust, miks peetakse 2. veebruaril taas Sindi gümnaasiumis Tartu rahu teemalist õpilaskonverentsi.

Kõigile ajaloohuvilistele avatud õpilaskonverents toimub Sindi gümnaasiumi aulas 2. veebruaril algusega kell 13.00 ja kestab ca 45 minutit.

Tänavu keskenduvad õpilased William Tomingase mälestustele. Konverentsil saavad sõna õpilased Eliise Kull, Egon Gentalen, Martin Salundi, Meelike Liiv, Eliria Kaup, Chätlyn Parts ja Ats Tobias Pikk. Õpilastelt kuuleb, et Tomingas oli üks rahukonverentsi organisaatoritest ja vahetu osaleja.

„3. detsembri varahommikul sõitis erirong Tartust Irboska suunas. Kaasa sõitis ka rühm sõdureid, kes saadeti kolonel Puskari poolt Vene delegatsiooni kaitseks. Venelaste kohvreid sai kolm koormat, seitsmele reele asusid Krassini mees- ja naiskaastöölised: 15 meest ja 9 naist. Koos Krassini, Joffe ja Klõskoga istusime autosse,“ võib lugeda Tomingase mälestustest, mida nüüd on Sindi gümnaasiumi õpilased õpetajate Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaare abiga tundma õppinud ja valmis vahendama ka teistele ajaloohuvilistele.

Loe edasi: Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.

Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul Foto Urmas Saard — Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.

Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.

Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.

Loe edasi: Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard — Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Loe edasi: Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all Foto Urmas Saard — Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard

„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.

Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.

Loe edasi: Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Sindi ajalooklubi kaheksanda hooaja esimesel kogunemisel kõneldi täna 60 aastat tagasi alanud Ungari ülestõusust, mille Nõukogude Liit veriselt mahasurus.

Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust Foto Urmas Saard — Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeval, 19. oktoobril esinesid Sindi ajaloohuvilistele põhjalikult ettevalmistatud ettekannetega ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe ning harrastusajaloolane Marko Šorin. Mõlemad rääkisid erinevaid allikaid kasutades, aga faktide võrdluses täiesti usaldusväärselt ühest ja samast sündmustikust.

Šorin oli läbi lugenud täpselt viis aastat tagasi trükist ilmunud eesti keelde tõlgitud raamatu “35 päeva”, mille tõlkija oli Hedda Maurer, toimetaja Paul Kokla ja avaldaja kirjastus Tänapäev. Lootust andvalt alanud, kuid koletuslikult lõppenud 1956. a oktoobri- ja novembripäevadest kirjutab Austria põgenikelaagris vahetult pärast toimunut Budapesti Tehnikaülikooli üliõpilane Béla Lipták, kes toona oli kõigest kahekümnene. Kuna mälestusteraamatus kirjeldatakse äärmiselt isikliku kogemuse põhjal ülikiirest lootuse vahetumisest lootusetuse vastu, siis julgeb Šorin seda lugu väga soojalt ka kõigile teistele soovitada.

Loe edasi: Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Kutse president Pätsi ümbermatmise mälestustalitusele

Reedel, 21. oktoobril mälestatakse president Konstantin Pätsi ümbermatmise 26. aastapäeva Tallinnas Metsakalmistul.

Algusega kell 12 leiab perekonna rahulas aset mälestustalitus. Hingepalve lausub isa Justinus. Tähtpäevakõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Kohal on lipuvalve. Kõik presidendi mälestuse austajad on oodatud lilleõie ja küünlaga.

Kell 14 algab korporatsiooni Fraternitas Estica ruumides (Pikk 39, II k.) mõttevahetus“Konstantin Päts Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raamistikus“. Osalevad Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindajad. Osavõtt vaba.

President Konstantin Pätsi ümbermatmise 25 aastapäeva tähistamine Tallinnas Metsakalmistul Foto Urmas Saard →

Samal teemal:

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Kui madjarid üritasid iseseisvuda

Sindi ajalooklubi alustab hooaega meenutusega 60 aasta tagusest Ungari ülestõusust, millest räägivad harrastusajaloolane Marko Šorin ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia andmeil oli Ungari vastuhakk (madjarite keeles: 1956-os forradalom) spontaanne väljaastumine nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Vastuhakk kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Oma nõudmistega raadiomajja sisenenud tudengite esindus peeti kinni. Kui tänavale jäänud demonstrandid nõudsid nende vabastamist, avas julgeolekupolitsei tule. Sõnum riiklikust kuriteost levis kiiresti üle maa ja põhjustas pealinnas jätkuvaid rahutusi, mis viis valitsuse langemiseni. NLKP Keskkomitee Presiidium olevat olnud valmis alustama läbirääkimisi oma vägede väljaviimiseks, aga mingil hetkel toimus meelemuutus ja asuti üldrahvalikku väljaastumist lämmatama. 4. novembril tungisid vene relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse, ungarlaste vastupanu lõppes 10. novembril. Hukkus üle 2500 ungarlase ja ca 700 võõrsõjaväelast, riigist lahkus paarsada tuhat inimest.

Kommunistliku Ungari kokkuvarisemise järel kuulutati 1989. aasta 23. oktoober meie hõimukaaslaste rahvuspühaks.

Lähemalt juba 19. oktoobri õhtul algusega kell 18.00 Sindi muuseumis.

Urmas Saard

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard — Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard — ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Loe edasi: Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Täna mälestati Pärnu Alevi kalmistul Eesti ajaloo mälestusmärkide taastamise algatajat, muinsuskaitseliikumise eestvedajat, Eesti sõjahaudade hoolde liidu asutajat, Pärnu vapimärgi kavaleri Ali Rza-Kulijevit, kelle surmast möödus 14. septembril 20 aastat.

Küllo Arjakas mäletab

Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad Foto Urmas Saard — Ali Rza-Kulijev lasi projekteerida oma tulevasele kalmule mälestuskivi, millel olevad kujundid on seotud mitmete maailmarahvaste religioonide ja muude sümbolitega, mis natuke ka tema päritolu meenutavad. Foto: Urmas Saard

„Mina tutvusin temaga kaheksakümnendate lõpu poolel seoses Pärnu muinsuskaitse liikumisega,“ ütles kalmul esimesena sõna võtnud Küllo Arjakas, kes on aastast 1993 Eesti sõjahaudade hoolde liidu liige ja töötab praegu Tallinna linnaarhiivi juhatajana. „Sotsiaalpsühholoogid on pannud tähele, et enamasti mälestatakse inimest peale tema lahkumist 10-12 aastat, jättes kõrvale lapsed ja kõige lähemad sugulased. Aga see, et ka 20 aastat hiljem on ikkagi terve hulk inimesi kogunenud siia Alevi kalmistule meenutama Abdul Ali Rza-Kulijevit, või nagu me lihtsalt ütleme Alid, tähendab erilist austust suurmehe vastu. Vaieldamatult oli Ali suurem Eesti patrioot, kui enamik meie kaasmaalasi,“ kinnitas Arjakas, kelle sõnul oli ta kindlasti väga otsiva vaimuga mees.

„Mäletan, kui oli teemaks seesama Saksa sõduri kalmistu. Ei olnud ju selle plaane hulk aega teada. Oli vaid võrdlemisi üldine ettekujutus: kus kalmistu asus, kuidas sõjamehed siin paiknesid. Korduvalt linna kommunaalametit külastades laskus ta ühel korral keldrisse, kus seisid vanad kapid. Olles avamas esimesi kapi sahtleid, avastas ta täiesti juhuslikult Saksa kalmistu täpse plaani, september 1944. See oli oma aja kohta tõeliselt väärtuslik leid.“ Ali algatusel loodi Eesti esimesed kontaktid Saksamaal Kasselis asuva Saksa sõjahaudade hoolde rahvaliiduga, mille tulemusel taastati Pärnu Saksa sõdurikalmistu aastal 1993 esimesena omataolistest kogu riigis.

Loe edasi: Küllo Arjakas: Ali oli suur Eesti mees!

Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu

Täna, 35 aastat tagasi, avati pidulikult läbi Pärnu kulgenud Tallinna ja Riia vaheline reisirongiliiklus, mis lõpetati 1992. aasta veebruaris.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga Foto Urmas Saard — Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos mõnesaja meetrise raudteejupiga. Foto: Urmas Saard

Pärast kitsarööpmelise raudtee asemele laiarööpmelise raudtee ehitamist saabusid 1981. aasta 17. juulil üheaegselt Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-6016 Tallinnast ja DRIA-189 Riiast. Vikipeedia andmeil sõitis 1987. aasta seisuga Tallinn–Pärnu–Riia liini mõlemal suunal üks reisirong päevas ning sõit kestis keskmiselt viis ja veerand tundi. Pärnu ja Mõisaküla kaudu Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli üle 160 km lühem, kui praegune Valgat läbiv tee. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Pärnu 20. veebruaril 1992.

Tallinna–Pärnu–Riia liini sulgemise järel kasutati Pärnu–Mõisaküla vahelist raudteed edasi.

1995. aastaks olevat Tallinna-Mõisaküla raudteeliinist kujunenud üks kõige kahjumlikumaid liine. Sõitjate vähesusele aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liini mõlemal suunal käigus ainult üks reisirong, kusjuures hommikuse rongi väljumise kellaaeg Mõisakülast oli 04:48. Pistelised kontrollid tõestasid, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides. Reisirong saabus Mõisakülla viimast korda 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu-Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani.

Raudteelõik võeti üles 2008. aastal.

Edelaraudtee kinkis ammuse raudtee mälestuseks Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesaja meetrise raudteejupiga kunagises jaamas.

Urmas Saard

Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Sõjamuuseum pakub kahel juulikuu õhtul ainulaadset võimalust teha hilisõhtune jalutuskäik kaitseväe kalmistul. Jalutuskäiku juhib Trivimi Velliste, kes räägib kaitseväe kalmistu ajaloost ja kujunemisest, mälestusmärkidest ja kabelist ning sellest, keda on lubatud erinevatel aegadel kalmistule sängitada.

Kaitseväe kalmistul on väärikas ajalugu, mis ulatub 1887 aastasse ja see on oluline Eesit ajaloo kandja. Ekskursioon on Eesti ajalugu tutvustav ja silmaringi avardav. Oodatud on KÕIK huvilised, kes tahavad avastada enda jaoks uusi teadmisi.

Esimene jalutuskäik toimus 14. juuli hilisõhtul, teine 28. juulil kell 21.00. Osavõtt on tasuta, kuid palutakse registreeruda aadressil info@esm.ee. Lisainfot saab küsida telefonil 621 7410.

Hvilistel palutakse tulla 10 minutit varem Kaitseväe kalmistu peavärava juurde, mis asub Toonela tee lõpus. Kõige lihtsam tulek oleks bussidega 17, 17A, 23, 23A Tallinna bussijaama peatusesse ja sealt jala mööda Magasini tänavat kuni Toonela teeni, paremat kätt.

Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehis on 1928. aastal avatud Edgar Johan Kuusiku projekti järgi rajatud monumendi täpne koopia. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Õhtune jalutuskäik Tallinna kaitseväe kalmistule

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Kummardus Riinu hiiepuule

Laupäeval, 11. juunil, toimus Pärnu-Jaagupi alevi Uduvere õigeusu kirikus Flora kammerkoori ja torupilliansambli Linnutaja kontsert. Uduverelane Arvo Tomson märkis taoliste kultuuriürituste korraldajana, et tegu oli juba järjekorras 18. kontserdiga, millele tänavu lisandusid torupillimängijad.

Vabaõhuteenistus Riinu juures Foto erakogust — Vabaõhuteenistus Riinu juures. Foto: erakogust

Kontsert võeti publiku poolt soojalt vastu. Pärast seda toimus kontserdipaigast mitte kaugel hiiepuu Riinu juures vabaõhuteenistus. Kuigi ilmajaam oli kohale saatnud jaanikuu kõige külmema, kõige tuulisema ja kõige vihmasema päeva, kõlas ilmastikku trotsides särtsakalt Flora esituses Tuljak ja ajaloolane Aldo Kals esines sõnavõtuga.

Kallis Jaagupi rahvas, kallid uduverelased, kallid siinolijad!

Lubage kõigepealt teile edasi anda tervitus kolmelt tuntud uduverelaselt. Nendeks on Elmar Joosep ja Viljar Raidam Tallinnast ning Aleksander Šeffer Tartust. Lubage tänada uduverelast Arvot, kes koos oma sõpradega Flora kammerkoorist ja Linnutaja ansamblist külvavad kõrgetasemelist kultuuri Jaagupi ja Uduvere mail.

Loe edasi: Kummardus Riinu hiiepuule

Priitahtlikud pritsimehed on täna kokkutulekul Tartumaal

Täna 11. juunil toimub Tartumaal, Nõos 15. Priitahtlike Pritsimeeste Foorum koos päästetehnika rongkäiguga.
Vana ja uue päästetehnika rongkäik alustab liikumist kell 16 Nõo järve äärest. Rongkäik kulgeb mööda Nõo tänavaid, eesotsas hobuvankri – lõpetades päästetehnikaga. Kokku osaleb rongkäigus ligikaudu 30 päästemasinat! Rongkäik kulgeb Tartu Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.
Soovituslik riietus daamidele on pidulikud sajandivahetuse rõivad ja härradele ajaloolised tuletõrje vormid.

Iveri Marukašvili

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.

Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga Foto Urmas Saard — Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard

Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.

Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.

Loe edasi: Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi