Täna kell pool kolm öösel, 101 aastat tagasi, tapeti Jekaterinburgis Venemaa viimane tsaar Nikolai II, tema abikaasa Aleksandra Fjodorovna, tütred Olja, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane kroonprints Aleksei. Armu ei heidetud ka arstile ja kolmele teenijale.
Püha Vere kirik Jekaterinburgis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja tema perekonna märtriteks.[/pullquote]Tänavu 29. juunil avanes võimalus viibida kunagises mõrvapaigas, kus nüüd kõrgub hukatute mälestuseks Püha Vere kirik. Kuni 1977. aastani asus tolles paigas Ipatjevi maja, mis giidi jutustuse järgi ei erinenud oluliselt mitmest teisest sarnasest hoonest. Samal aastal asus Sverdlovski oblasti parteijuhi kohal Boriss Jeltsin, kes sai NSV Liidu juhtkonnalt käsukorras ülesande lammutada maja, mille keldris elajalik veretöö toime pandi. Üleöö läbiviidud lammutustööga ei jäetud alles ka vundamenti ja kogu ala kaeti kiiresti asfaltbetooniga.
Täna kogunes pisut enam kui veerandsada inimest Pärnus Aisa 39 asuva külalistemaja juurde, mille seinale kinnitatud mälestusplaat meenutab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumisest.
Balti keti otsustamise 30. aastapäeval Pärnus Aisa 39 maja juures, kus 2014. a 26. oktoobril avati olulist sündmust tähistav mälestustahvel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Arutati, et kui selle asjaga peaks midagi viltu minema, siis vaevalt tolle poisikesega midagi halba juhtub[/pullquote]Ehisplaadi valmistaja on Tauno Kangro. Heleda graniitplaadi servasid ületavalt kaunistab Rahvarinnet tähistav R-kujuline pronksist ehis, mis kujutab katkematut inimketti Tallinna, Riia, Vilniuse teel.
Päevasündmust korraldanud Rahvarinde muuseumi juhataja Helen Lausma-Saare meenutas, et juba 13.-14. mail kogunesid kolme maa rahvarinde inimesed Tallinnasse esimesele Balti Assambleele, kus arutati Balti tee mõistet ja sõnastati kolme rahva vabaduse püüet – samm-sammult, ilma vägivallata. „Tulles maist tänasesse päeva, 30 aastat tagasi ja 15. juulisse, siis just Pärnus tehti kiire lõplik otsus kolmepoolsete esindajate osavõtul, mistõttu võib Pärnut ja Balti ketti peaaegu sünonüümidena võrrelda,” rääkis Lausma-Saare.
Eelseisval laupäeval, 20. juulil toimub algusega kell 14.00 Vana-Vigala rahvamajas – endises Vigala jaamahoones – 1969. aastal suletud Peru kooli mälestuspäev, kus pikema ülevaatega õppeasutuse ajaloost esineb Jaak Uibu.
Vigala-Vanamõisa, Peru kool aastast 1936. Foto: Märjamaa vald
Jaak Uibu õppis Peru koolis aastatel 1953 – 1956. Tema hinnangul omas Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) valla kirevas haridusloos tähtsat kohta. „Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat,” jutustab 1941. aastal sündinud meditsiinidoktor ja tolle kooli omaaegne õpilane. „Peru kooliga seotud mälestused elavad praegu oma kunagiste õpilaste, õpetajate ja kooliteenistujate südameis, aga neid jääb vähemaks ja vähemaks kuni Peru kool jätkab elamist vaid mõnes raamatus, muuseumis ja arhiividokumentides,” ütleb mees, kellel on mõndagi huvitavat kooli ajaloost pajatada.
Ta meenutab, et esimene kool Vigalas ja ainuke rahvakool Läänemaal asutati Vigala praost Embkeni poolt aastal 1687, mille tegevus nähtavasti lõppes praosti surmaga viis aastat hiljem. Peagi algas Põhjasõda ja seejärel katk. Vigala jäi nii lagedaks, et puudus rahvas, kes oleks lapsi kooli saatnud. Uibu peab oluliseks öelda häid sõnu parun Boris von Üxkülli kohta. „Mina arvan, et see parun armastas eesti rahvast, oli estofiil, sest oma rikkust kasutas ta koolide rajamiseks ja sisustamiseks.”
Reedel, 12. juulil toimub Pärnumaal Mihkli kalmistul algusega kell 11.00 tunni pikkune Mihkel Havi metsavendade salga mälestamine.
Pärnumaal Mihkli kalmistul avati metsavendade Mihkel Havi ja tema salga liikmetele hauakivi 2012. aasta 12. juulil. Foto: Urmas Saard
[pullquote]tuginedes mõne aasta eest ajaloolase Tiit Noormetsa poolt leitud arhiividokumentidele saab täna väita, et salga asukoht avastati pärast kaupluseröövi läbiviidud jälitustöö tulemusena[/pullquote]Tseremoonia toimumiskoha vahetus läheduses on avatud fotonäitus Mihkel Havi salga ekshumatsioonist, hauatähise paigaldamisest ja avamisest ning väljapanek metsavendade relvastusest ja varustusest.
Muusikalise sissejuhatuse teeb kitarril Olavi Kõrre, kes esitab veel hiljemgi vahepalasid. Avasõnad ütleb reservmajor Mehis Born. Ülevaatega Mihkel Havi salga tegevusest esineb ajaloodoktor Mati Mandel. Hingepalve loeb Läänemaa praost Kaido Saak. Sõna võtavad Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Muusikalisel saatel järgneb lillede ja küünalde asetamine. Kogunemine lõpeb kohalviibijatele temaatilise suupistelauaga.
Laupäeval, 15. juunil tähistas Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu, kohaliku koolimuuseumi jt. koostööpartneritega kalmistul suure pidulikkusega Vabadussamba taasavamise 30. aastapäeva.
Vabadussõjas langenute Pärnu-Jaagupi mälestussammas. Foto: Terje Papp
Jaaguplasi ja Jaagupi sõpru oli kohale tulnud poolesaja ringis mitmelt poolt üle Eesti. Kohal oli Erna Rüütel Helmest, keda teame Parasmaa küla Männiku talutütrena Hirmus Antsu, Viktor Rumjantsevi jt. metsavendade toetaja ja varjajana. Kohal oli Relvastatud Võitluse Liidu staabipunkri kaitselahingut 1949. aastal pealt näinud praegune pärnakas Vello Leppmets ja sama aasta küüditatu Anti Markson Ertsma külast.
Ürituse tehnilist poolt aitasid ette valmistada tublid muinsuskaitsjad Arne Alemaa ja Karl Köster ning valla helitehnik ja kohalik surnuaiavaht. Sündmusele lisas pidulikkust kohal olnud major Margo Sai, kaitseliitlaste ja ühe kodutütre auvalve, samuti rahvuslipp, kohaliku muinsuskaitse seltsi jt. lipud. Vabadussamba astmestikku kaunistasid lilled, põlev küünal, Põhja-Pärnumaa mälestuskimp ja Petseri maakonna seitsmest laualipust koosnenud rivi. Need kuulusid kinkimisele koostööpartneritele.
Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.
1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.[/pullquote]Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.
Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.
Tavakohaselt tähistati 14. juunil Tartu Pauluse kirikus väärikalt juuniküüditamise, sedakorda juba 78. aastapäeva. Leinajumalateenistusel teenis piiskop Joel Luhamets. Altarivõrel oli Eesti riigi sinimustvalge kõrval Petseri maakonna väike leelokandlega laualipp. Ikka põhimõttel, „Ei ole üksi ükski maa“, mida küll lauldakse, aga kõnealuse maakonna suunal ei järgita.
Ingeri- ja Petserimaa lipud. Foto: Edgar Saar
[pullquote]põhiliselt riigiametnikke ja poliitika- ning majandustegelasi ja nende perekonnaliikmeid küüditati Siberi tühermaadele ja surmalaagritesse[/pullquote]Seejärel siirduti kirikust vaikses rongkäigus Pepleri tänavale Rukkilille mälestusmärgi juurde. Teiste lippude kõrval lehvisid ka Petseri maakonna ja Ingerimaa lipud. Ka sealt küüditati süütuid inimesi. Peeti päevakohaseid kõnesid. Eeskõnelejaks oli nagu alati Tartu Memento juht Enn Tarto. Sõna võtsid linna, kiriku, kaitseliidu jt. asutuste ja organisatsioonide esindajad. Kaitseliitlase sõnul ei lase tema ega tema relvavennad kunagi mingit küüditamist toime panna. Siit vihje hääletule alistumisele, kus me ise oma kõrge võitlustahtega mitmekümnetuhandelise liikmeskonnaga kaitseliidu laiali saatsime.
Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento korraldas juuniküüditamise 78. aastapäeva mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kus mälestati lahkunuid ja meenutati punaterrori õudusi.
Armin ja Andres Metsoja Leinapargi mälestuskivi juures. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Teisipäeval toimus esimene koosolek linnavalitsuses, kus määrati tegavuspõhimõtted ja suunad kogu Leinapargi uuendamiseks[/pullquote]Leinakivi juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva relvastatud rahukaitsjad. Pärnumaa Gaidide maleva noorte hoida olid Eesti lipu seltsile kuuluvad lipud, mille külge kinnitatud musti leinalinte liigutasid kerged tuuleiilid. Täpselt keskpäeval kõlas helikandjalt Eesti hümn. „Neid, keda viidi pikale teekonnale ei kuhugi, kes selle koleduse pidid läbi tegema, on täna meiega veel väga vähe, sest vaid pooled jõudsid elusana kodumaale tagasi ja neistki on nüüdseks juba enamus lahkunud. Aga hea, et on inimesi, kes mäletavad, kes tulevad sellel päeval siia, et mälestada meie lähedasi, tuttavaid, naabreid, kaasmaalasi,” lausus sissejuhatuseks Memento Pärnumaa ühenduse juht Isabell Maripuu ja palus rahva leinaseisakule.
Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.
Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni
[pullquote]Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna[/pullquote]Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.
Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.
Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.
Pärnu-Jaagupi muinsuskaitse selts koostöös Kaitseliidu ja Pärnu-Jaagupi koolimuuseumiga korraldab laupäeval, 15. juunil algusega kell 12 Pärnu-Jaagupi kalmistul Vabadussõja mälestussamba taasavamise 30. aastapäeva tähistamise.
Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas. Foto: Margo Sai
Mälestussammas pühitseti Pärnu-Jaagupi kihelkonnast pärit sõjameestele, kes võitlesid I maailmasõjas ja Vabadussõjas, esmakordselt avatuks 1922. aasta 24. septembril. Punasest graniidist sammas valmis Pärnus Jüri Walki marmori- ja graniiditööstuses. Sambale oli kirjutatud Piibli sõnum koos viitega kirjakohale ja kellele pühendatud: “Ole ustaw surmani. Ilm. t. 2.10. Jakobi langenud kangelastele”. Ülaosa kaunistas Vabadusristi kujutis.
Paraku õhkisid vandaalid samba 1945. aasta augustis. On teada, et 15 aastat hiljem vedasid kohalikud õpilased ühel talveööl säilinud samba tüki mälestussamba asukohta tagasi. Kui okupatsioonirežiimi julgeolekutöötajad sellest teada said, tassisid nad selle kähku metsa ja õhkisid veelkord sküütide kombel kivitükki, mille kõnekat jutustust vandaalid ei talunud.
Muinsuskaitse Pärnu-Jaagupi abiseltsi liikmed Aldo Kals ja Mati Rosenstein algatasid samba taastamise. Kuna joonised puudusid, kavandas Mati Rosenstein ise samba mõõtmed säilinud fotode järgi. Abi oli ka alles jäänud tükist, millelt võeti šriftinäidis. Purustatud mälestussamba kohale uue samba püstitamiseks koguti annetustena 10 362 rubla (seisuga 1. mai 1989).
Täpse koopiana avati sammas samas asukohas 1989. aasta 18. juunil. Vaimuliku talituse ja samba õnnistamise viis läbi EELK Pärnu-Jakobi koguduse kauaaegne õpetaja Ernst Rosenstein. Katte eemaldas sambalt Vabadusristi kavaler Jaan Hanson. Aldo Kals meenutab, et seda mälestusväärset päeva nimetati Pärnu-Jaagupi taassünnipäevaks.
Aldo Kals kutsub ühena mälestuspäeva korraldajatest kõiki laupäeval Pärnu-Jaagupi kalmistule. Kohal on ka Pärnu-Jaagupi kodutütred ja noorkotkad.
Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.
Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil[/pullquote]Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.
Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.
4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.
Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard
Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.
Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.
4. juunil 2019 möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge lipu õnnistamisest Otepääl. Selleks puhuks tuuakse Otepää Linnamäel lavale Eesti lipu sünnilugu vabaõhuetendusega “Taevas, muld ja tulevik”.
Näitlejad Veikko Täär, Lauri Kink, Raivo Adlas, Rauno Kaibiainen ja lavastaja Peep Maasik on juba Otepääl. Foto: Otepää Kultuurikeskused
Erki Aule poolt kirjutatud näidend pealkirjaga “Taevas, muld ja tulevik”, jutustab pilte Eesti lipu ajaloost. Etenduses kulgeb paralleelselt mitu lugu, mis põhinevad Eesti ajaloo hetkedel. See lugu ei räägi ainult lipust vaid ka meist, meie rahvast – meie minevikust, olevikust ja tulevikust. Vabaõhuetenduse esinemispaigaks on valitud Otepää Linnamägi ja seda mitte juhuslikult – poole kilomeetri kaugusel on Otepää kirikumõis, kus õnnistati sisse Eesti lipp ning kus asub hetkel ka Eesti liputuba.
Idee algataja ja etenduse projektijuht Otepää Kultuurikeskuste loomejuht Merilin Kirbits sõnas, et teatris ei ole varasemalt Eesti lipu teemat sellisel määral puudutatud. „Soovime selle lavastusega tuletada meelde kogu Eesti rahvale meie lipu saamislugu ning teadvustada kui erilised me oleme kogu maailmas oma ainukese esimese alles oleva lipuga,“ ütles Merilin Kirbits. „Soovin näitlejana pöörata tähelepanu kodulinna Otepää rikkalikule kultuurikihile ja anda kultuurisõbrale põhjust meie kaunist linna külastada.“
Kolmapäeval oli Sindi ajalooklubi teemaks Asutav Kogu ja Eesti Riigikogu. Ettekandega esines ja juhtis vestlust klubi oma liige Marko Šorin.
Marko Šorin minemas Sindi muuseumis toimuvale ajalooklubi kogunemisele. Foto: Urmas Saard
[pullquote]vaatamata küllaltki tuntavale revolutsioonilisele meelsusele mõistsid punased, et nad kuigi suurt toetust ei leia[/pullquote]Märtsis pensionile läinud Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend kutsus Markot juba mitu kuud tagasi meie seadusandliku kogu teemal rääkima. Aga Marko eelistas võimalike vääriti mõistmiste tõttu vastata kutsele pärast valimisi, sest kandideeris samal ajal riigikogusse. Ta on vähest aega asendusliikmena juba parlamendis töötanud (riigikogu liige 24. novembrist 2016 kuni 19. juuni 2017) ja ajalooklubi liikmed teda Toompealgi külastanud. Seetõttu oli teatavate kogemustega ja vahetuid muljeid omava mehe suust kuuldud jutt suuremat huvi pakkuv.
Marko tutvustas viis päeva varem Postimehe lisas avaldatud ajaloolase Jaak Valge artiklit „Asutav Kogu: vasakpoolne, rahvuslik ja demokratistlik”, mille päises rasvaselt trükitud nüüdse riigikogu liikme juhtmõte: „Parlamentarismi kogemust saja aasta eest kokku tulnud Asutava Kogu liikmetel nappis, see-eest oli teotahet palju ning toonased rahvaasemikud teadsid, et vanaviisi enam edasi ei saa.”
Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.
Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga[/pullquote]Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.
Äksi Jääaja Keskus on terves Baltikumis ainulaadne elamusi tekitav õppekeskkond, kus saab tutvuda aastatuhandete kestel kujunenud maailma ja Eesti looduse, elusuuruses eelajalooliste loomade ja palju muu huvipakkuvaga.
Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Päris viimasest jääajast on möödas umbes kümme tuhat aastat, aga seegi polevat veel päriselt lõppenud[/pullquote]Möödunud nädala kolmapäeval vuras taas suur buss Pärnust Äksi alevikku. Reisijateks TÜ Pärnu Väärikate ülikooli tudengid, kellest enamik külastas Vooremaa keskmes asuva Saadjärve kaldal paiknevat jääaja elamuskeskust esmakordselt. Mõned sõitsid Jääaja Keskuse õppematerjalidega tutvuma juba teist korda, sest 2200 ruutmeetri suurusel näitusepinnal jätkub vaatamist ja teadasaamisi sootuks rohkem kui tunni-paari või koguni terve päevaga suudaks haarata.
Samas iga giid on oma jutustamise tahkude poolest erinev ja iga järgmine huviseltskond võib paluda vastuseid küsimustele, mida varem pole osatud küsida. Nii pole korduvad külastused igavad varem kogetud kohtumised, vaid alati uudsed ning põnevad.
Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.
Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.
Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.
1. aprillil 1936. aastal sai Otepää linnaõigused. Sellel aastal möödub sellest 83. aastat. Linna sünnipäeva auks toimub 1. aprillil kell 18.00 Otepää Kultuurikeskuses sünnipäevaball.
Otepää linna avamispidustused- Eesti Rahvusarhiiv, Otepää 1926. aastal – erakogu
[pullquote]Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem[/pullquote]Esinevad Otepää gümnaasiumi segakoor ja lastekoor, segakoor Eveko, segarahvatantsurühm Nuustaku ja naisrahvatantsurühm Vesiroos. Sünnipäevalaps jagab ka sünnipäevatorti. Antakse üle Otepää valla medalid ning tunnustatakse valla parimaid sportlasi. Ballitantsudeks mängib orkester Tamme. Sissepääs prii.
Traditsiooni kohaselt tervitavad Otepää lasteaia lapsed linna sünnipäeva puhul Otepää vallavalitsust 1.aprillil kell 11.30 muusika ja lauluga.
„Ootame kõiki vallakodanikke ja külalisi linna sünnipäeva tähistama,“ ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. „Otepää on väärika ajalooga koht ja on seda kindlasti ka tulevikus.“
Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1. aprillil 1936.
Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.
Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv
Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.
Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.
Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.
Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.
Laupäeval, 2. märtsil saab teoks Vabadussõja sangarile Julius Kuperjanovi (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) ja tema partisanide teekonnale pühendatud Kuperjanovi retk. Ligi 25-kilomeetrine jalgsimatk algab Kuperjanovi partisanisalga formeerumiskohas Põltsamaa vallas Puurmani mõisas (legendaarne salk loodi 1918 jõululaupäeval) ning Tartu vallas Tabiveres.
Kuperjanovi retke visuaal
Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kolonelleitnant Tarmo Laaniste sõnul toimub Kuperjanovi retk neljandat korda. „Avatseremoonia toimub Puurmani lossi juures hommikul kell 10. Kõneleb Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili. Retkelisi tuleb tervitama ka leitnant „Julius Kuperjanov” ise. Retkel on avatud Kaitseliidu, Politsei, Kuperjanovi pataljoni, Punase-Risti ja Keskkonnameti kontrollpunktid. Kontrollpunktides saab proovile panna teadmisi ja oskusi, puhata ja end sooja teega kosutada,” tutvustas Laaniste toimuvat.
Laaniste märkis, et tänase keskpäevase seisuga oli Kuperjanovi retkele registreerunud ligemale veerand tuhat inimest. „Mitmedki panevad end kirja laupäeva hommikul. Alati jätkub ka kaasaelajaid. Retke eesmärk on suurendada austust ja huvi Julius Kuperjanovi ja Vabadudussõja ajaloo vastu ning ühtlasi anda võimalus rahvaspordi terviseliikumiseks. Retkel osalejate arv on aasta-aastalt suurenenud. Sageli tullakse retkele kogu perega, ja võetakse kaasa ka koeri.
Suuskadel raja läbimine pole ilmastiku olude tõttu tänavu siiski mõeldav pole.”
Veel juhtis Laaniste tähelepanu sellele, et kui keegi peaks rajal väsima, sõidutakse ta finišisse toetussõidukitega, retkele kaasatakse ka kaks kiirabiautot.
Retke lõppedes Tabiveres annab „Julius Kuperjanov” üle oma nimelise medali. Keha saab kinnitada sõdurisupiga.
Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.
Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard
Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.
Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.
Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.
Tramm Alo. Foto: Marge Tasur
Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.
Tänavu 27. veebruaril möödub 70 aastat Põhja-Pärnumaa vallas asunud relvastatud võitluse liidu Ertsma staabipunkri langemisest, mistõttu peetakse samal kuupäeval algusega kell 11.00 mälestuspäeva.
Ertsma punkri mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Sealse kandi kaitseliitlase Margo Sai teatel lauldakse hümni, avakõne järel süüdatakse küünlad ja asetatakse mälestusmärgi ette lillekimbud. Järgnevad sõnavõtud ja tunnustamised. Kaitseliitlased tulistavad aupauke. Lõpuks pakutakse kojalviibijatele suppi ja teed.
70 aastat tagasi pidasid relvastatud võitluse liidu võitlejad Ertsma küla lähedal Kodesmaa soos viimast kangelaslikku punkrilahingut. Sai sõnul avati mälestuskivi Kodesmaa soo teeäärsete puude varjus 25 aastat tagasi siseminister Lagle Pareki osavõtul. Halinga mõisa lähedalt Lubjaahju mäelt leitud graniitkivi ja mälestustahvel paigaldati kohalike elanike, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitsjate ja tolleaegse vallavalitsuse ühisel ettevõtmisel.
Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.
Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard
Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.
Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.
Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.
