Maavald taotleb hiitele maamaksuvabastust

Eesti põlise loodususu järgijaid ühendav Maavalla koda teatas lõppenud nädalal, et on erakondadele saatnud ettepanekud täiendada 2011. aasta riigikogu valimiste platvorme kultuuripärandi ja usuvabaduse valdkonnas.

Muu hulgas taotletakse, et looduslikud pühapaigad vabastataks maamaksust samamoodi kui võõrsilt tulnud usundite pühakojad; suitsusaun ja hiied esitataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse; kaotataks riigipalgaliste pastorite ehk kaplanite ametikoht ning võimaldataks igal aastal valida teatav arv päevi isiklike (usu)pühade tähistamiseks.

Maavalla koda teeb ettepaneku suurendada kultuurivaldkonna eelarvet 50% ning sellest pool suunata pärimuskultuurile, toetades kohalikke põliseid kultuuriruume, looduslikke pühapaiku, talurahvaehitust, regilaulu jms.

Koda juhib pöördumises tähelepanu, et Eesti riik on süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja süvendab ühiskonna tasakaalutust. Riigi- ja omavalitsusasutused on põhiseaduse vastaselt asunud rahastama ja korraldama usulist pööramist ning loonud olukorra, kus mittekristlasi koheldakse nende maailmavaate alusel ebavõrdselt.

Erakondadele saadetud kirja ja ettepanekud leiate aadressil http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=16&id=4046&op=lugu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Kalapüügiandmete esitamise kord muutub

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist kehtivad kalapüügiandmete esitamise korra muudatused, nende eesmärgiks on saada parem kontroll kalakoguste üle, mis on püütud kutselise kaluri kõigi püügivahenditega.

Enne püügilt naasmist nõutakse nüüd andmete esitamist kõikide kutselise kalapüügivahendite tarvituse korral. Praegu kehtib selline nõue üksnes mõrra- ja põhjanoodapüügi kohta. See kohustus võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid ning vajaduse korral ka kasutatud püügivahendeid.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Pernau Rahwateater alustab täna oma esimest hooaega

Täna õdakul kell 19 alustab Pernau Rahwateater oma esimest hooaega, kaasa lööma oodatud on kõik huvilised! Kohtumispaigaks on Pärnu Nooruse maja Ülejõe linnaosas.

Harrastusteater on Eestis olnud populaarne rahvuslikust ärkamisajast saadik. Ka Pärnus on aegade jooksul püütud asjaarmastajatega teatrit teha, kord edukamalt, kord vähem edukamalt. Nüüd, üle aastate, on taas ideed ja on lava ja on näitejuht. Loodetavasti leidub ka tahtmist täis inimesi, kes täis kirge ja tungi tegelemaks teatrimaagiaga.

Teatrit juhendab vabakutseline näitleja, Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengiteatri juhendaja ja Täna va’ teatri eestvedaja Meelis Sarv.
„Esmane eesmärk on moodustada tugev ja toimiv tuumik, kellega saab hakata tööd tegema. Järgmisel aastal tähistab Pärnu oma 760. aastapäeva ja Pernau Rahwateatril peaks selleks puhuks valmima suur vabaõhuetendus,“ kergitas Sarv saladuseloori Pärnu Postimehes.

Juba täna alustatakse trupi koostamist. Kõik huvilised on teretulnud.

Rõuge televisiooni näeb tänasest internetist

Täna, 20.septembril avas Rõuge TV esimese looga Rõuge lasteaia avamisest oma tegevusperioodi. Peatselt on lisandumas uusi lugusid.

Uudised on üleval internetis aadressil: http://www.facebook.com/rougetv

Rõuge TV on noorteprojekt, mis on loodud noorte meedia- ja videohuvi rakendamiseks. Rõuge TV tegevused aitavad kaasa noorte sidususele kogukonnaga. Koostatavad videouudised internetis saavad pidevalt täiendust, kajastades olulisemiad üritusi vallas, kohtumisi huvitavate persoonidega või reportaaže põnevatest tegevuspaikadest. Rõuge TV
videouudistest moodustub ajapikku põnev materjal Rõuge valla ajalooarhiivi.

Rõuge TV meeskond koguneb Rõuge noortekeskuses igal teisipäeval kell 17-19 ja reedel kell 17-21. Kõik huvilised on oodatud kaasa lööma! Rõuge TV  tegevusi juhendavad ajakirjanik Grethe Rõõm ja videostuudio juhendaja Karel Saarna.
2010. aasta Rõuge TV tegevust toetab Võru maavalitsus avatud noortekeskuste toetusprogrammi kaudu.
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988, rouge.noorteklubi@gmail.com

„Paide pajataja” tiitli pälvis Ellen Rosimannus

Giidikonkurssi „Paide pajataja 2010”, mille eesmärk oli tekitada üldsuses huvi Paide ajaloolise vanalinna vastu, leida uusi Paide tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda uudsete vaatenurkade alt teavet Paide linna kohta, võitis Ellen Rosimannus, teatas Järvamaa infoportaal.

Kolm finalisti, peale Rosimannuse veel Elle Hallik ja Urve Schkiperov, tutvustasid žüriile oma marsruute Paide vanalinnas, teine võistluse osa oli kirjalik töö.

Urve Schkiperov pälvis tunnustuse meeleoluka esinemise ja elava oma linna loo eest, Elle Hallikut kiideti põhjaliku ettevalmistuse ja julge alguse eest. Ellen Rosimannust iseloomustas žürii kui tõelist entusiasti — ta oli ainus, kes end ajastule sobivalt ka riidesse pani. Žürii teatel tegi Rosimannus teistest veidi paremini nii kirjaliku töö kui ka ringkäigu.

„Hinded olid suhteliselt ühtlased ja kõigi kolme kirjaliku töö puhul oli vahe minimaalne. Just nii nagu ühe ühtlase tasemega konkursi puhul olema peabki,” lausus MTÜ Järvamaa Giidid juhatuse liige Tiiu Saarist.

Tema sõnul oli kõigis töödes oli omajagu väärtuslikkust, midagi uut ja omapärast, midagi sellist, mis eneselegi üllatusi valmistas. „Igal juhul kõik tööd on kiidusõnu väärt,” lisas Tiiu Saarist.

Žürii koosseisu kuulusid peale tema veel Järva maavanem Tiina Oraste, giid ja võitluse idee autor Marek Vahula, Paide linna esindaja Elena Sapp, Paide linna tundja, ühenduse Weissenstein esindaja Rainer Eidemiller ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees Andrus Ristkok.

Järgmine konkurss toimub loodetavasti Türi vallas. „Anname teatepulga edasi Türi rahvale, sest neil on esiteks giide jupike rohkem kui Paides ning mingi eeskuju praegu ka olemas. Ja kui tänavu Türi rahvas Paidesse jõudu katsuma ei tulnud, siis pole välistatud, et paidekad siiski Türile oma ninaotsa pistavad,” ütles Tiiu Saarist.

Konkursi korraldas MTÜ Järvamaa Giidid koostöös Marek Vahula ja Paide linnaga.

„Paide pajataja 2010” tiitli võitis Ellen Rosimannus (vasakul). Foto: Jarva.ee

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Viirelaiule kavandatakse puhkekompleksi

Juba aastaid kasutuseta seisnud Viirelaiu majaka hoonete kompleksi soovitakse rajada puhke- ja majutuskoht, kus saab ka konverentse ja pidusid korraldada, kirjutab ajaleht Meie Maa.

OÜ Paternoster soovib rekonstrueerida Viirelaiul asuvat majakat ümbritseva hoonete kompleksi, et rajada sinna puhkekeskus. Muhu vallavalitsus on andnud ka loa renoveerida Võiküla Majakavahi maaüksusel Viirelaiu majakavahi kompleks üldplaneeringuga määratud ehitustingimustele vastavate projekteerimistingimuste alusel.

Hoonetele antakse uus funktsioon, kuid nad säilitaks suures osas endise ilme. Hoonete rekonstrueerimisel järgitakse väljakujunenud hoonestuse tihedust, hoonete ehitusmahtusid ning arhitektuurset lahendust, sobitades uut vanaga.

Majakavahi maaüksus on Viirelaiul ainus hoonestatud kinnistu, ülejäänud osa laiust ei kasutata.

Esimest korda peeti Ulvi külalaata

Eile, 18. septembril peeti Ida-Virumaal Ulvis esmakordselt ajaloos laata. Laada korraldas Ulvi naisteühendus.

Laat toimus Ulvi rahvamaja esisel platsil. Natuke küll tibutas vihma, kuid laadalisi see ei häirinud. Müügiletid olid korraldajate poolt ette valmistatud, osa kaupa müüdi ka autokapottidelt. Oma kaupa pakkus 13 müüjat. Kaubeldi aedviljade, taimede, käsitöö, raamatute, puidutoodete, lasterõivaste ja meega. Kohapeal pakuti sooje pirukaid ja tasuta pannkooke.

Selgus, et puudu tuli kartulist ja küüslaugust. Talunikud, müüge Ulvi rahvale kartuleid! Ühel müüjal said õunadki otsa. Arvatavasti muutub Ulvi laat traditsiooniliseks ürituseks.

Ella Kraav

Pähni looduskeskus pakub naistele sügisesi tegevusi

Varstu vallas asuv RMK Pähni looduskeskus kutsub pühapäeval, 26. septembril algusega kell 12 naisi üritusele „Naised sügises”. Kavas on leivaküpsetus (kõik soovijad saavad kaasa juuretise), seni kui leib tehakse joogat ja vahtralehtedest kuldseid roose.

Üritus on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 5300 2181 või e–posti aadressil helina.tammemagi@rmk.ee.

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Tartlasi kutsutakse Elistvere loomadele tõrusid korjama

Tammelinna ja Tähtvere päevade korraldajad kutsuvad tartlasi ja linna ümbruse elanikke taas Elistvere loomapargi asukatele tammetõrusid korjama.

„Tammelinna päevadel on tõrusid korjatud kolm aastat, Tähtvere päevadel alustati nende kogumisega eelmisel aastal. Elistvere asukad said mullu tartlastelt kokku kaks tonni tammetõrusid. Tänavu loodame seda kogust ületada, sest saak on suurem,” ütles Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen.

Tammetõrusid võetakse vastu kahel neljapäeval: 23. septembril kella 8-10 ja kella 16-18 lasteaia Tõruke õues (Tamme puiestee 43A) ja 30. septembril kella 8-10 ja 16-18 Tähtvere lasteaia õues (Tammsaare 10).

Vastu võetakse ainult tammetõrusid ja need ei tohi olla hallitanud, näiteks varem ette korjatuna kilekotis või kuhilas hoitud. Kastaneid palutakse mitte tuua, sest loomad neid ei söö.

Elistvere looduskeskuses tulevad seenepäevad

RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.

Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.

Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.

Pärnus seatakse septembri lõpus sihte ökoturismis

Esimene rahvusvaheline Euroopa ökoturismi konverents toimub 28.–29. septembril Eestis. Peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos rahvusvahelise ökoturismi ühinguga.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.–27. ja 30. septembril, mil on võimalus külastada erinevaid looduslikke paiku ja erinevate vahenditega reisida/matkata (Pärnu linna mere poolt kajakis sõudes või jahil purjetades, luusida huntide ja põtrade radadel, nautida sügisest linnurännet rannikul või matkata Soomaa soodes). Põhikonverents toimub 28.–29. septembril Pärnus Strandi spaa- ja konverentsihotellis.

Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, ametnikud ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist.

Lisaks saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Vaata lisa!

Infopäev, mille peateemaks on imeline ja ohtlik internet

24. septembril kõneldake Lasva vallas Pikakannu koolis interneti ohtudest ja võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse internetiturvalisuse spetsialist Anto Veldre räägib noorte käitumisest kübermaailmas. Arutelu keskmes on küsimused, milliseid ohte kätkeb endas internet ja kui tõsiselt peaks suhtuma isikuandmete kaitsesse.

IT-konsultant Ingmar Orav toob välja info tarbimise ja jagamise võimalused (efektiivne infootsing, olulise ebaolulisest eristamine).

Teabepäevale on oodatud 8.–12. klasside esindajaid ja õpilasesinduse liikmeid, kes saavad kogutud teadmisi hiljem kaaslastega jagada.

Osaleda võivad ka kõik infotehnoloogia ja käitumisõpetuse valdkonnaga seotud õpetajad ja noortega tegelejad. Neil on võimalus liituda Anto Veldre peetava täiskasvanute vestlusringiga.

Infopäev kestab kella 13–16.30 ja on kõigile tasuta. Kui tarvis, korraldatakse ka transport. Osalemisest ning transpordisoovist tuleb teatada Kati Oravale tel 5649 8816 või e-posti aadressil kati@kating.ee.

Lõppes Laupa mõisa restaureerimine

Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.

Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid

Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.

Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.

Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.

Vaata lisa!

Näitus, mida keegi pole veel näinud

Kuni novembri lõpuni on Tartu Lõunakeskuses asuvas AHHAA-keskuses avatud interaktiivne näitus “Ahhaa, nähtamatu näitus”, kus pimedad ja nägijad vahetavad rollid – kogu näituse läbib nägija midagi nägemata, saatjaiks pimedad.

Külastajaid juhatatakse 45- 60 minutilise (orienteeruv aeg) ringkäigu jooksul läbi erinevate tavapäraste keskkondade, nagu linnapark, paadiretk ja kohvik ning teejuhtideks on  nägemispuudega inimesed. Sellises olukorras tavarollid vahetuvad: nägijad vajavad toimetulekuks pimedate giidide abi.

Näituse idee autoriks on Andreas Heinecke, kelle väljapanekuid on aastast 1988. külastanud miljonid inimesed üle kogu maakera, kuid keegi pole neid veel oma silmaga näinud.

AHHAA uksed on kõikidele seiklushimulistele avatud iga päev 10 – 20.

Põlvamaa tervisefoorum Värskas

Põlvamaa mehi oodatakse 24. septembril Värska sanatooriumi tervisefoorumile. Ettevõtmisega soovitakse parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust ning muuta tervisega seotud hoiakuid 
Tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010” korraldavad meeste terviseliikumine „Mehed liikuma!“, meesteportaal Mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsus.

Põlvamaa „Mehed liikuma!“ patroon on Põlva maavanem Priit Sibul.

„Keskmine eesti mees elab ligi 12 aastat vähem kui keskmine eesti naine. Selleks et Põlvamaa kogukonnad oleksid ka kümne aasta pärast elujõulised, tuleb senisest enam korraldada selliseid projekte nagu „Mehed liikuma!“,” lausus Sibul.



Foorumil esinevad ettekandega peale Priit Sibula TÜ kliinikumi meestearst Kristo Ausmees, Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv ning dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Põlvamaa terviseprofiili tutvustab Põlvamaa tervisenõukogu liige Katti Lainoja ning „Mehed liikuma!” tegevusest Tartumaal annab ülevaate Andres Agan. 


Kõnetundidele järgneb aktiivne liikumistegevus Värska veekeskuses.

Lisainfo veebiväravates  www.mehedliikuma.ee/polvamaa  ning http://tervis.polvamaa.ee.  


Pajusi vald soovib riigilt saneerimist

Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.

Metsaühistute liikmeskond on kasvanud viiendiku võrra

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Võrumaa MTÜd asuvad kogemusi vahetama

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 1. oktoobri pärastlõunal Võrumaa MTÜde kogemuste vahetamise ümarlaua.

Esimesel  kohtumisel jagatakse kogemusi nais- ja külaseltsidega. Mõttekaaslased, kohv ja tee ootavad asjast huvitatuid Võrus kohvikus Spring. Ettevõtmine toimub piirkondliku kogukonna ja koostöö arendamise projekti raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osalemisest tuleb teada anda 23. septembriks projektijuhile Külli Piirisillale telefonil 5660 0689 või e-posti aadressil kyllipiirisild@gmail.com.

Nädala pärast on Mäetagusel moosi- ja pannkoogipidu

Tuleval laupäeval, 25. septembril toimub Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”, kus selguvad nii tublimad moosikeetjad kui ka parimad purkide kaunistajad.

Üritusel valmib ka valla suurim pannkoogitort, pakutakse musikalist meelelahtútust ning tunnustatakse fotokonkursi „Suveaeg Mäetaguse vallas” parimaid.

Moosipurke oodatase Mäetaguse rahvamajja hiljemalt 24.septembriks. Lisainfo telefonil 3366960 või www.maetagusevv.ee.

Alatskivil võisteldakse täna sibulatükeldamises

Peipsi ääres Alatskivil toimuvad täna maailmameistrivõistlused sibulatükeldamises, kirjutas Maaleht.

Sibula tükeldamises pole midagi keerulist — seda on vist enamik inimesi oma elus teinud. Konkurentidega maailmameistri tiitlile võisteldes on oluline sibula koorimise tehnika, tükeldamise kiirus ning sibulatükkide suurus. Parimatele on Peipsi-äärsete turismiettevõtjate võrgustik Sibulatee välja pannud hulgaliselt auhindu.

Võistluse korraldaja Triinu Akkermanni sõnul on Sibulatee erinevad veidi kiiksuga üritused ja võistlused väga hästi omaks võetud.

„Arvan, et meie sibulatükeldamise MM-st saab vähemalt sama menukas üritus kui sääsepüüdmise meistrivõistlustest,” ütles ta. „Sibulahooaeg on meie piirkonnas hooga käimas ning homne võistlus näitab, kes on parimatest parimad sibulakäsitlejad mitmes kategoorias.”

Sibulatee lõikuspidu, mille raames sibulate tükeldamise võistlus toimub, on Sibulatee sügisene retro-stiilis pidu, kuhu on oodatud kõik Sibulatee sõbrad. Lõikuspidu algab kell 19 Alatskivil Apollo Belvedere restoranis.