Riho Västriku ja Jaan Söödi loodusõhtu

Esmaspäeval, 18. oktoobril kell 18.00 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu “Leena lätetel ja deltas”. Räägivad-laulavad Riho Västrik ja Jaan Sööt.

Leena on Venemaa suurim jõgi. Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Nagu iga hiiglane, saab ka tema alguse piskust – pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks võib uhkustada unikaalse loodusega. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest ka rangelt kaitstud. Seal elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.

Loodusõhtul vaadatakse filmi „Reis Leena lättele“ (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik) ning Riho Västriku fotoprogrammi sellesuvisest ekspeditsioonist Leena deltasse. Laulab Jaan Sööt. Osavõtt tasuline.

Otseülekannet näed www.looduseomnibuss.ee/otse

Info www.looduseomnibuss.ee

Paku kandidaat Võrumaa aasta isa tiitlile

14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.

Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.

Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.

Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.

Allikas: Võru maavalitsus

Rakvere teater remondib täna talgute korras pangamaja

Rakvere pangamaja.

Täna kell 12 peab Rakvere teatrirahvas koos vabatahtlikega Rakvere turuplatsi ääres asuvas endises pangahoones talguid. Rakvere kultuurielu elavdamiseks on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja linnarahva abiga ühiselt korrastada ja muuta sobilikumaks etendusteks, kontsertideks jm.

Täna panevad teatrirahvas ja kontserdikorraldajad selga tööriided, toovad kohale töövahendid ja asuvad koos abivalmis virumaalastega pangamaja publikuruumides parandustöid tegema – kõik on oodatud värvima, pahteldama, seina- ja põrandaliiste paigaldama ning kardinaid siduma. Ruumid on kujundanud teatri dekoraator-butafoor Helen Padu. Uues lahenduses domineerivad punane ja must värv.

Laupäevakulisi ootavad pangamajas töövahendid ja juhendajad, samuti hoolitsetakse nii suupistete kui meelelahutuse eest.

Rakvere kesklinnas asuva 1930. aastatest pärinev arhitektuuri- ja miljööväärtusliku pangamaja teise korruse saal avati pärast mõningast pausi linnarahvale 2009. aasta suvel Rakvere Teatri lavastusega “Toatüdrukud”.

2010. aasta jaanuaris Rakvere linnaga ruumilepingut pikendades tegi teatrirahvas ettepaneku, et peale etenduste andmise võiks suurepärase akustikaga saali kasutada ka klassikalise muusika kontserdipaigana. Ideest kasvas peagi välja Rakvere linna, Eesti Kontserdi ja Rakvere teatri koostöö, mille käigus tuuakse pangamajas Lääne-Virumaa publikuni klassikalise muusika parimaid pärle. Selle hooaja esimene kontsert on kavas 29. oktoobril, kui saab kuulda klassikalist kvartetimuusikat, seal hulgas Mozarti “Väikest öömuusikat”.

Pangamaja edasine saatus ja tulevik on teadmata. Rakvere linn teeb omapoolseid pingutusi, et käivitada Arvo Pärdi kontserdimaja ehitust. Rakvere teatri ehitustegevuse järgmise etapina on linnarahvale juba teada kinomaja kerkimine Teatrimäele. Kõik need protsessid võtavad aga aega ja et seni mitte käed rüpes istuda, vaid siiski Rakvere kultuurielu elavdada, on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja ühiselt korrastada ja muuta kontsertideks sobilikumaks.

Allikad: Rakvere teater, Kuulutaja

Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias

Sel nädalavahetusel räägivad Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias kõige olulisematel teemadel – sünd, surm, seks.

Von Krahli Akadeemia 2010 toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab Von Krahli Akadeemias 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Laupäev, 16. oktoober

kell 15:00 Loeng-etendus: Elsa Almås ja Esben Esther Pirelli Benestad (Norra) „Gender Euphoria“
kell 17:00 Loeng: Prof Alain Giami “Seksitööstus, pornograafia ja rahva tervis”

Pühapäev, 17. oktoober

kell 12:30 Loeng: Lars Gösta Dahlöf (Rootsi) “Aseksuaalsuse hämar mõiste – kliinilised aspektid ja millest kõnelevad teadusuuringud”
kell 13:45 Loeng: Märt Läänemets (Eesti) „Isiksuse ja tegelikkuse mõistmise kolm taset budismis”
kell 15:30 – 16:45 Loeng: Olev Poolamets (Eesti) „ Mõtteid peentunnetusest sünnis, surmas ja seksuaalsuses”
kell 17:00 – 18:15 Loeng: Peeter Hõrak (Eesti) “ Suguline valik inimesel”

Loengud toimuvad Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn).

Täna kell 11-18 on Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30) avatud veel ka Stine Cathrine Kühle-Hanseni (Norra) näitus “TOUCH” (“PUUDUTUS”). Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee

Rohkem infot loengute kohta: vonkrahl.ee

Sisemise tarkuse päevad Sikupilli keskkoolis

Sel nädalavahetusel, 16.-17. oktoobril toimuvad Tallinnas Sikupilli Keskkoolis (Kivimurru 9) “Sisemise Tarkuse Päevad 2010”.

“Sisemise Tarkuse Päevad” on enese- ja vaimse arengu ning loodusteraapiate mess, kust kõik osalejad saavad leida ja avastada oma sisemist tarkust, väge ja hingejõudu, ning tutvuda erinevate loodusteraapiatega.

Kahe sisutiheda päeva jooksul on messil võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kuulata põnevaid loenguid vaimsetel teemadel ja tutvuda erinevate teenuste ja toodetega alates esoteerikatoodetest kuni ökokaupadeni. Lastele oma Loovustuba, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed.

Ettevõtmise korraldab MTÜ Sisemise Tarrkuse Keskus. Tegemist on Tallinnas tegutseva vaimse keskusega, kust inimesed saavad abi erinevatelt alternatiiv- ja loodusravi spetsialistidelt, osaleda vaimsetel praktikatel, kuulata loenguid, osaleda kursustel, seminaridel ja teraapiates. Lisaks saab laenutada vaimset kirjandust, soetada erinevaid CD plaate, raamatuid ning muid abivahendeid, mis aitavad jõuda omaenda Sisemise Tarkuseni.

Loe lähemalt “Sisemise Tarkuse Päevade” kava.

Allikas: www.siseminetarkus.ee

Vabatahtlikud jagavad toidupäeva toetuseks õunu

Ülemaailmse toidupäeva toetuseks jagavad Eesti Toidupanga vabatahtlikud täna Tallinnas Kristiine keskuses ja Ülemiste keskuses kõigile ilusaid sügisesi õunu.

16. oktoobril tähistatakse üle maailma toidupäeva, mille ühendavaks teemaks sel aastal on “Ühiselt nälja vastu” (United Against Hunger). Päeva kandvaks mõtteks on teadvustamine, et meie keskel elab tänaseks rekordilisel hulgal puuduses elavaid inimesi, kes on hädas endale igapäevase toidu muretsemisega. Sellele olukorrale lahenduse leidmine vajab terve ühiskonna – meie kõigi tähelepanu ja koostegutsemist.

Eesti Toidupanga vabatahtlikud jagavad laupäeval Kristiine keskuses (kl 11.00 – 13.00) ning Ülemiste keskuses (kl 12.00 – 14.00) toidupäeva sõnumi toetuseks kõigile inimestele ilusaid sügisõunu. Väljas on ka alanud Toidupanga annetuskampaania kogumiskastid, kuhu igaüks saab Eesti puudustkannatavate inimeste toidulaua katmise heaks kroonimünte annetada.

Toidupank võtab kauplustelt, hulgiladudelt, tootjatelt ning eraisikutelt annetusena vastu üle jäänud toitu, komplekteerib vabatahtlike abiga iganädalaselt toidukastid, ning toimetab need koostööpartneritest MTÜ-de ning sotsiaalosakondade toel puudustkannatavate inimesteni. Praegusel hetkel abistab Toidupank igal nädalal sadu peresid Tallinnas ja Tartus, kuid abi vajab erinevatel hinnangutel ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last üle Eesti.

Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks korraldatakse Eesti Pangaliidu, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liidu ning kodanikuliikumise Teeme Ära kaasabil Toidupanga toetuskampaania, mille raames saavad inimesed üle Eesti annetada kauplustes, pangakontorites ja teistes avalikes kohtades asuvatesse Toidupanga mündikampaania kogumiskastidesse kroonimünte. Et Eestis oleks üha vähem inimesi, kes peavad tühja kõhtu kannatama.

Allikas: www.toidupank.ee

Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Kylauudis.ee plaanib nüüd ja edaspidi avaldada sõnumeid ka mujalt maailmast. Järgnevalt teeme juttu Horvaatias toimuvast.

Piimatoodete müüginõuete karmistamine Zagrebi turgudel alates 4. oktoobrist tekitas protestilaine pika ajaloolise traditsiooniga juustumüüjate seas.

Maal väikemajapidamistes kohupiima ja juustu valmistavad talunaised ehk kumicad, keda armastavad ühtviisi nii kohalikud perenaised kui linna külastavad turistid, on Zagrebi turgude lahutamatuks osaks. Kohupiima ja värsket kohupiimajuustu müüvad valgetes põlledes külanaised traditsiooniliselt lahtistel lettidel, mõne kohupiimakausi ja juustukera kaupa. Linna toiduameti nõudmisel tuleb aga alates oktoobri algusest kõiki piimatooteid müüa külmletist.

Horvaatia külanaised meeleavaldusel. Foto: Jutarnji List
Selline nõudmine tekitas väiketootjate seas suurt nördimust, kuna vastavate külmlettide soetamine käiks neil üle jõu. Samas ei ole ka turu juhtkond valmis täiendavaid kulutusi pelgalt enda kanda võtma. Nõnda korraldasidki külanaised eelmisel esmaspäeval protsesti-meeleavalduse, mis liikus linna suurimalt turult Dolacilt keskväljakule. Loosungitel seisid üleskutsed säilitada kohalik traditsiooniline toidukultuur ning jätta talunikele alles nende elatusallikas. Meelepaha väljenduseks jagati tasuta kohupiima ja juustu, mille turustamise uued müüginõuded üksiktalunikele praktiliselt võimatuks muudaksid. Loe edasi: Karmistunud müügikord tõi külanaised tänavale

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Heisakem täna lipud hõimurahvaste auks

Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.

1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”

Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.

Kaitseliidu lastelaager õpetab eluks vajalikku

Täna ja homme on ligi 70 Võrumaa linnalähedaste koolide õpilast laagris Haanjas, kus nad
omandavad eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.

“Igapäevaelus on tihti vaja midagi siduda, sellepärast õpime laagris alati sõlmede tegemist,” ütles Eve Täht, kes on Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor.

Täna õhtul näevad noored peotantsu ja saavad tantsijatelt selle kohta rohkem teada.
Laupäeval ollakse palju õues.

“Õpime sissitelgi püstitamist, käime Vällamäe matkarajal ja sooritame järgukatseid,” loetles Täht olulisemaid tegemisi.

Erinevate oskuste omandamise kõrval arendab laager ka laste suhtlemisoskust ning nad leiavad omale laagrist uusi tuttavaid. Seekordses laagris on Haanja, Kääpa, Pikakannu ja Osula põhikooli lapsed.

Tuleval kuul toimub üks laager Antsla-Varstu, teine Vastseliina piirkonna koolide kodutütardele ja noorkotkastele. Võrumaa malev korraldab aastas keskmiselt kümme laagrit.

Mari-Anne Leht

Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki  Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid.  18 ekspeditsiooni vältel  salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse.  Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.

Tänasel üleilmsel blogimispäeval kirjutatakse veest

Täna toimuval üleilmsel blogimispäeval on üle 4500 blogija 134lt maalt kirjutanud veest ja sellega seonduvast.

 Juba neljandat aastat kirjutavad blogijad 15. oktoobril ühiselt kokkulepitud teemal. Eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu globaalsetele probleemidele ning otsida neile üheskoos lahendusi. Ühisest arutelust kasvavad välja värsked ideed, nõuanded, plaanid ja reaalsed teod. 2007. aastal oli ühiseks teemaks keskkond ja ajaveebidest sai lugeda teemaga seotud eksperimentide, innovaatiliste ideede ja jätkusuutlike praktikate kohta. 2008. aastal keskendusid blogijate mõtted vaesusele ning eelmisel aastal keerles arutelu kliimamuutuste ümber.

Aktsiooni korraldajate sõnul on tänavune veeteema oluline, ehkki just ülemäära sageli sellele tähelepanu ei pöörata. 

Kella 17 oli vee teemal bloginuid 4670 ja nende arvamusi lugenud üle 35 miljoni inimese.

Kutselistel kaluritel pole sel aastal Peipsile enam asja

Peipsi kutselised kalurid leppisid täna keskkonnaministeeriumis kokku, et seoses ahvena kvoodi lõppemisega jääb kalapüügikeeld Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kehtima selle aasta lõpuni.  Püügikvootide ületamise vältimiseks suleti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõikide kutselise kalapüügivahenditega juba 1. oktoobril.

„Tänasel kohtumisel kaluritega lepiti kokku, et seoses ahvenakvoodi täitumisega ja teiste kalaliikide väikeste kvoodijääkidega tänavu töönduslikku püüki Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel enam ei tehta,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Väljapüüdmata osa jääb järve alles, mistõttu järgmistel aastal saab püüda selle võrra rohkem kala.  

15.-19. novembrini toimuvad järjekordsed läbirääkimised Venemaaga, kus lepitakse kokku järgmise aasta püügikvoodid. „Et kokkulepitud kvoodi ületust ei oleks, on Eesti Vene poole pöördunud, et juurde saada veidi ahvenakvooti ja loodame, et see laheneb positiivselt, sest Vene poolel on püügikvootides kasutamata jääki,“ täpsustas Soome. „Mõlemale poolele kasuliku kvoodivahetuse tegemiseks peab Eesti andma Vene poolele omalt poolt tõenäoliselt järgmise aasta kvootidest midagi ka vastu.“

Ungari pimedad käivad rattamatkadel

Ungari mittetulundusühing Tomatiklubi on korraldanud mitmesuguseid üritusi, kaasamaks pimedaid ja nägemispuudega inimesi aktiivsesse kehalisse tegevusse – kuni osaluseni jalgrattamatkadel.

Sel otstarbel on klubi hankinud tosin tandemit. Kuna tehases valmistatud tandemid on kallid – üle 2000 euro –, on enamik kahemeherattaid kohalike meistrite valmistatud. Niiviisi saab teha ka lausa kindla inimese füüsisele sobivaid sõiduriistu. Igal tandemil sõidab üks nägija ja üks pime inimene; osaletud on koguni Viini-Budapesti maratonil.

Igal osalejal tuleb tasuda ka teatud summa, aga see on pigem psühholoogilist laadi kui kulusid kattev: enamik raha tuleb toetustest. Kümne tegevusaasta jooksul on Tomatiklubi saanud jõukohast tegevust pakkuda sadadele inimestele.

Allikas ELTIS

Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik

Võrus asuva Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik, kes on sellele ametil töötanud juba 15 aastat. Ettepaneku määrata sellele ametikohale Toomik järgnevaks kaheks aastaks tegi kultuuriministrile konkursikomisjon, kes oli kaalunud konkursile laekunud avaldusi.

 Toomik on töötanud Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis alates 1979. aastast ning alates 1995. aastast on ta töötanud direktori ametikohal. Siiri Toomik on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi hallata on ka Võrumaa muuseum ning Mõniste muuseum.

Pärnu noorkunstnikud värvisid linna prügikastid rõõmsaks

 Pärnu linna Noortekogu ettevõtmisel värvisid Pärnu Kunstikooli õpilased terve nädala kestel linna tänavate ja parkide prügikaste. Kokku said värvilisema ja rõõmsama ilme 19 prügiurni.

Kevadel korraldati Pärnu koolides prügikastide disainikonkurss, millele laekus kokku üle saja töö. Suvel valitud võidutööde kavandite järgi alustati prügikastide värvimisega eelmisel nädalal ja viimased prügikastid said uue välimuse sel nädalal. Pärnu Noortekogu esindab kõiki linna koole ja noorteorganisatsioone.

Allikas: Maaleht

Mere Marju õpetab täna Tartus kihnu keelt

Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.

Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.

Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.

Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.

Tutvu näitusega „Muuseum näitab keelt“ www.erm.ee/n2itabkeelt ning teiste näituse õpitubadega http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1815

Allikas: Eesti Rahva Muuseumi, www.erm.ee

Mikitamäe väärtuslikud alad said piiritletud

 Mikitamäel sai valmis valla üldplaneeringut täpsustav miljööväärtuslike alade teemaplaneering “Setomaa kultuuripärand”.  Planeeringu koostamise raames määratleti täpsemalt miljööväärtuslike alade arv, täpsustati nende piirid ning määratleti täpsemalt nende planeerimis- ja hoonestamistingimused.

Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on miljööväärtuslike alade väärtuse teadvustamine kohalike elanike seas. Teemaplaneering on aluseks ja abiks vallavalitsusele miljööväärtuslike alade arendamisel, Põhja-Setomaa omapära säilitamisel ning selle tutvustamisel külalistele. Käesolevale teemaplaneeringule toetudes on võimalik taotleda ka toetusi külade hoidmiseks ja hooldamiseks vastavatest fondidest.

Mikitamäe vald on ajaloolise Setomaa kõige põhjapoolsem vald. Mikitamäe valla põhjaosas on juba vene vanausuliste külad ja kultuur. Sellest tulenevalt on suhteliselt väikese valla erinevatel aladel erinev ajalugu, kultuuritaust ja kombed, samuti erinev elustiil ja ehitustavad.

 Planeeringuga saab tutvuda  Mikitamäe valla kodulehel www.mikitamae.ee.

Raamatukogutöötajad kohtusid kirjastajaga

Raamatukogutöötajate oktoobrikuisel õppepäeval esines Võrumaa Keskraamatukogus kirjastuse Canopus juht Tõnu Lember. Tosin aastat tagasi alustanud ühemehe-kirjastus on peamiselt orienteeritud maailmakirjanduse klassikale, eesti kirjandusele ning laste- ja noortekirjandusele. Tõnu Lember rääkis, et soovis alguses oma kirjanikust ema Ira Lemberit tema raamatute väljaandmisel aidata ja loobus seetõttu tänase Tallinna Ülikooli füüsika õppejõu ametikohast.  

Üks külalise suuri lemmikuid on inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874 – 1965), Canopus on välja andnud 23 tema teost. Esimene oli “Kitsas nurgake” 2001. aastal. Päris palju on ilmunud ka Võrumaalt pärit ja Rootsis surnud kirjaniku Juhan Jaigi  raamatuid. Canopuse juhil on välja kujunenud tihe loominguline kontakt Jaigi tütre Ilo Jaik Riedbergiga Prantsusmaalt. Juhan Jaigi “Kuldne elu” on Ilo Jaik Riedbergi tõlkes ilmunud ka rootsikeelsena. Samuti on Ilo Jaik Riedberg eestindanud prantsuse kunstniku, moodsa maalikunsti teerajaja Paul Gauguini  autobiograafilise teose “Noa Noa”.

Veel selle aasta lõpus jõuavad lugejani kaks Maughami raamatut: “Rangelt isiklik” ja “Lihtsalt minu enda rõõmuks” Tõnu Lemberi enda tõlkes, mis on ühtlasi kirjastaja 99. ja 100. raamat.

Autor: Liina Valper

Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette

Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.

Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.  

Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner.  Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.

1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre  “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.

2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.

Tänasest tähistatakse Kiltsis Krusensterni 240. sünniaastapäeva

Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.

Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.

Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas  1770. aastal.  Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.

Homme avatakse Moostes Eesti Fototurismi Keskus

 Homme kell 14.45 avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti Fototurismi Keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi Eestis ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust täiendada oma oskusi.

Tegijad on endale võtnud ambitsioonika eesmärgi muutuda juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused.  Koolitusi viivad läbi teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

Juba avamispäeval või kuulata loodusfotograafi Urmas Tartese loengut „Visuaalne kommunikatsioon“ ning külastada fotograafia näitust  tunnustatud autoritelt teemal “Miks ma armastan fotograafiat”. Näitusel onesindatud Sven Začeki, Urmas Tartese, Remo Savisaare, Arne Aderi, Margus Mutso ja Jaan Künnapi fotod.

Eesti Fototurismi Keskus paikneb maalilise Mooste järve kallastel ajaloolises viinavabriku hoones. Keskus pakub koolitusi ja seminare fotograafiahuvilistele.

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

Tamsalus tähistatakse homme
rahvusvahelist maanaistepäeva

Homme, 16. oktoobril tähistatakse Tamsalu kultuurimajas rahvusvahelist maanaistepäeva. Tamsalus tõstetakse esile tublisid naisi, väärtustatakse tegijaid, julgustatakse algajaid tegijaid, otsitakse uusi koostöövõimalusi ja arendatakse võrgustikku.

Päev algab hommikul kell 10 tervisekõnniga. Seejärel kell 12 öeldakse avasõnad ja esitusele tulevad ettekanded teemadel: “Soorollid ettevõtluses”, “Kuidas esitada teabenõuet”, “Pereettevõtte võlud ja valud, kui üks on vedur ja teine pidur”.

Kell 13 algab laat, kus müüakse käsitööehteid, kudumeid, tikitud ja heegeldatud linikuid, nukuriideid, täispuidust lastekelke, nahast patju, uuskasutusdisainitud riideid, vaipu, maale. Veel on laada kavas Tupperware esitlus ja müük, GNLD, Avon, Kirby teenuseesitlus ja massaaž Kirbyga, juuksur, peanaha ja juuste diagnostika, kosmeetik, Tai-massaažitool, kätehooldus, müstikatelk (Taro-kaardid, amuletid).

Kell 13-18 saab osaleda töötubades (ehete meisterdamine, taimekompositsioonid, seebitegemine, õletöötuba; Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu naisseltside kogemuste ja kontaktide jututuba). Töötuba kirjandushuvilistele.

Kell 13.30 on teatrisaalis Tamsalu tüdruku Triin Tasuja (luuletaja) ja Kadrina noormehe Priit Kaare (räppar-luuletaja) luulepärastlõuna.

Hoidiste ja omatehtud jookide näitus, degusteerimine ja parimate premeerimine.Lastele lastetuba.

Päev lõpeb kell 18 algava kontserdiga, kus esinevad Rakvere teatri kvartett “Ramm” ja Kadri Kase lauluklass Tamsalust.