Tegevust alustab Põlva Energiakeskus, kuhu avamisnädalal on kõigil huvilistel võimalus pakutavate tegevustega tasuta tutvuma minna.
Alates esmaspäevast, 6. septembrist saab nädal aega tasuta osa võtta treeningutest, praktikatest ja seminaridest, kohtuda õpetajate ja treeneritega ning esitada küsimusi. Samuti on võimalus registreerida ennast trennidesse ja kursustele soodushinnaga. Põlva Energiakeskus on seadnud oma tegevuse motoks: “Elujõud, tervis ja õnnelik elu”.
Keskus alustab tegevust Põlvas Kesk tn 17 (II korrus) ja on avatud E-R 9.00-21.00, L-P 11.00-19.00. Kohapeal on olemas kõik harjutamiseks vajalik. Lisainfo tel: 56258818 või aadressil www.meditatsioonikool.ee
Täna enne lõunat vigastas Tartu poolt tunud auto-tõstuk Otepää valgusfoori, kirjutab ajaleht Valgamaalane.
Sõiduk rebis valgusfoori ühe posti kinnitustest lahti ning vigastada said ka maantee kohal olnud teeviidad. Liiklus Otepää tähtsaimal ristmikul on häiritud.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Liina Pissarevi teatel tuli juhtunust teade politseisse kell 10.52. “Renault veok ei mahtunud valgusfoori alt läbi. Veoki juht tunnistas oma süüd. Juhtumiga tegeleb edasi kindlustus.”
Allikas: ajaleht Valgamaalane, www.valgamaalane.ee
Väike-Maarja vallavalitsus on otsustanud alghinnaga 3 miljonit krooni panna müüki Simuna alevikus asuva Avanduse mõisa.
Ajalooürikutes on Avanduse mõisat esmakordselt mainitud 1494. aastal. Mõis kuulus algselt von Taubede perekonnale. Mõis on olnud ka von Fockide, von Lütkede ja von Bremenite valduses. Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin von Bremen. 1849.aastast oli mõis koduks Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile ja Venemaa Geograafia Seltsi esimehele admiral Friedrich Benjamin Lütkele.
Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ja see sai oma praeguse kuju läinud sajandi alguses, kui hoone ehitati arhitekt Rudolf von Engelhardti kavandite järgi ümber ja selle tulemusel sündis omanäoline neorenessansi sugemetega osalt ühe-, osalt kahekorruseline hoone. Vanim hoone osa on parempoolne ots – 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis.
Viimati asus hoones Avanduse vallavalitsus. 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald ja Avanduse vald kadus.
Allee tn 1 paiknev kinnistu pindala on 60 798 m2, sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel. Osalemiseks tuleb esitada kirjalik avadus Väike-Maarja vallavalitsusele aadressil Pikk 7, Väike-Maarja 46202 või meiliaadressil vv@v-maarja.ee hiljemalt 20.septembriks. Eelläbirääkimistega pakkumisel osalemiseks tuleb tasuda Väike-Maarja Vallavalitsuse arvele nr 10502009482007 SEB pangas osavõtutasu 1000 krooni ja tagatisraha 99 000 krooni. Info tel 50 53 558.
Väike-Maarja vald on müüki pannud ka Vao külas asuva kinnistu (reg nr 4850831, pipindala 3113 m2 , ärimaa) ja Avanduse külas asuva Sireli kinnistu (reg nr 5038831, pindala 8080 m2, elamumaa).
Allikad: Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti mõisaportaal
Fotomeenutus 2008. aasta motopallist. Foto: www.motomaania.ee
Täna kella 17 paiku algab Põlvamaal Ahja vallas Mustakurmus põnev jalgpallivõistlus, kus kõik võistlejad on mootorratastel.
Mustakurmu Motopalli 2010 peetakse orginaalmõõtmetega jalgpalliplatsil. Osaleda saavad kõik, kelle mootorratas kannatab põllu peal sõita. Väiksemas ringis sai esimene motopall Mustkurmus teoks 2008. aastal, ent kuna ala osutus atraktiivses, otsustati teha ka võistlused.
Registreerimine võistlustele algab kell 15.
Pealtvaatajatel ja osalejatel on koha peal võimalik kuulata ka muusikat, nautida sööki-jooki ja saunamõnusid, osta Teet Lauri sepiseid, LOOV galerii noorte kunstnike loomingut ja mõningaid disainibrändide tooteid. Sissepääs 75 krooni.
Täpsem info ja registreerimine:
Teet Laur – 5213242, teet.laur@gmail.com
EENet ja TTÜ Geoloogia Instituut kutsuvad kõiki osalema arvutijoonistuste võistlusel, mis on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse aastale.
Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ning vanemad kui 18-aastased. Iga osaleja võib esitada kuni kolm enda tehtud arvutijoonistust. Osaleda saavad pildid, mis on esitatud hiljemalt 15. novembril 2010.
Võistluse teemad on:
Elurikkus luubi all
Emakese Maa lapsed
Kliimamuutuste haardes
“Elu puu”
100 aastat looduse kaitsel
Öö loodusmuuseumis
Ürgmere elukas
Kadusid elupaigad, kadusid liigid
Oma liik ja võõras liik
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkus on elu alus – ükski organism ega liik ei tule toime üksinda, oleme kõik omavahel seotud. Ka inimese heaolu ja püsimajäämine Maal sõltub tohutust hulgast teistest liikidest, kes tagavad meile muuhulgas hapnikurikka õhu, puhta vee ja mitmekesise toidulaua.
Alates elu tekkest on bioloogiline mitmekesisus olnud pidevas muutumises. Liigid on tekkinud ja kadunud, kord kiiremini, kord aeglasemalt. Elurikkust on mõjutanud kliima, vulkaanid, asteroidide langemine ja maakoorelaamade liikumine.
Ometi ei ole ükski liik muutnud planeedi keskkonda ja kahandanud elurikkust sellisel määral nagu meie, inimesed. Inimese põhjustatud elurikkuse vähenemine on võrreldav Maa geoloogilises ajaloos toimunud katastroofidega, ületades tuhandekordselt keskmist väljasuremise kiirust. Oleme olukorras, kus kahanev elurikkus seab küsimärgi alla inimkonna tuleviku.
Et juhtida tähelepanu elurikkuse väärtustele ning vajadusele vähendada inimtegevuse mõju loodusele, on ÜRO kuulutanud 2010. aasta rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.
Põltsamaa vein tähistab tänavu 90. sünnipäeva ning seoses sellega on uuendatud Põltsamaa veinide välimust.
Põltsamaa veinide lugu ulatub aastasse 1920. Täpselt nii nagu toona, valmivad ka täna Põltsamaa vaid kodupäikese all küpsenud puuviljadest ja marjadest. Vähemalt kaks aastat laagerdumist Põltsamaa veinikeldrites annavad veinidele meeldivalt küpse maitse ja hõrgu aroomi.
Kohalikku veinitööstust aastaid missioonitundest elus hoidnud Põltsamaa Felix on turule toonud uue välimusega veinid Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Kuldne, peagi lisandub neile ka Põltsamaa Punane. Põltsamaa Kuldne passib hästi juustu- või puuviljavaagna kõrvale, Põltsamaa Tõmmu ja Põltsamaa Punane sobivad nii aperitiiviks kui desserdi juurde.
Põltsamaa veinid kannavad märki Kaitstud Geograafiline Tähis, mis on tõenduseks, et need valmivad Põltsamaal.
Pühapäeval, 5. septembril algusega kell 13.00 toimub Tartumaal Konguta vallas Lembevere külaplatsil koolialguse perepäev. Kavas on sportlikud ja meelelahutuslikud võistlused ning mängud lastele ja vanematele. Oodataksee kõiki lapsi, isasid, emasid, tädisid, onusid ja vanavanemaid.
Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.
Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.
Vaade Loogamäelt Luutsniku poole. Foto: Erkki Peetsalu
Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?
Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.
Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.
Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.
Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.
Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.
Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.
Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.
Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.
Pühapäeval, 5. septembril kell 12-18 toimub Tartumaal Luke mõisas tasuta perepäev “Kalad”. Tulla võib kogu päeva jooksul mis tahes sobival ajal.
Perepäeval meisterdatakse õnge ja paati ning püütakse kala. Kalu saab ka joonistada ning tähistada meeldivas mõisamiljöös kogu perega kooliaasta algust. Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid kaasa tasub võtta ka vihmakeep. Avatud on kärnerimaja kohvik, kus müüakse jäätist, kohvi ja kohvikõrvast. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist.
Perepäeva toetab KIK.
Lisainfo telefonil 508 8359, info@lukemois.ee, vaata ka www.lukemois.ee
Uusmaailmlased vallutavad sel nädalavahetusel tänavad. Foto: Uue Maailma Selts
Täna ja homme toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval.
Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.
Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.
Festivali korraldajate sõnul on senised üritused näidanud, et festival toob endaga alati kaasa suurema huvi linnaasjades kaasa lüüa. “Pärast seda, kui sa oled autoteel jalgpalli mänginud või kõrvuti rätikusse mähitud saunanautlejatega mingi laheda bändi saatel keset autoristmikku üles-alla hüpanud, ei ole see koht linnas sinu jaoks enam kunagi see, mis ta oli enne,” ütleb festivali peakorraldaja Madle Lippus.
Festival toimub Luha ja Väike-Ameerika tänavate ristmikul, Luha tänaval, Uue Maailma Seltsimaja juures Koidu 82 aadressil ja mujal tänavanurkadel. Festivali korraldab Uue Maailma Selts, üritust toetavad SA Kultuuripealinn 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Vabaühenduste Fond.
Väljavõtted olulisematest sündmustest:
Laupäeva ja pühapäeva päeval kaubeldakse Luha tänaval vanakraamiga, isetehtud asjadega, talukaupadega jne.
Seltsimajas aadressil Koidu 82 on avatud maja päästmise kohvik. Kogutakse raha Seltsimajale uue katuse hankiseks.
Laupäeva õhtul esinevad Eliit, Lenna jt. Kui õigel ajas õiges kohas olla, võib sattuda ka vingete tänavamuusikute peale.
Laupäeval kell 16. astub üles Cabaret Interruptus, oma loomingut esitavad Jürgen Rooste, Asko Künnap, Jan Kaus jt
Laupäeval kell 17. Kunst tuleb Luha tänavale. Avame Lilli-Krõõt Repnau plangumaali.
Toimuvad töötoad ja loengud – Uue Maailma Seltsi tütarprojekt Community Tools tutvustab internetilahendust, mis hõlbustab kogukonna asja ajamist, Linnalabor räägib linnaaiandusest, Plektrummi festival õpetab roboteid ehitama.
Kava täieneb pidevalt aadressil www.uusmaailm.ee/festival.
Tartu Näituste messikeskuses reedel avatud aia- ja lillemessil põigatakse tagahoovi, sest esmapilgule varjatud tagahoovidest võivad aiandushuvilised alati leida palju põnevat ja isikupärast.
Nimega „Tagahoovis“ oli pealkirjastatud ka reedel toimunud lilleseadevõistlus. Konkursi töid saab näha laupäeval ja pühapäeval.
Laupäeval on võimalik Siret Seedri loengutes tutvust teha koduaia feng shuiga, osaleda Airi Gailiti kuivviltimise õpitoas ja Kerttu Karkise pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpitoas, kuulda paljasjuursete ja konteinertaimede istutamisest.
Pühapäeval saab Arnold Hannustilt omandada teadmisi selle kohta, mida iluaias enne talve tuleb ära teha. Väino Eskla annab nõu, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid talveks ette valmistada.
Veel pakutakse messil maitsta eestimaiseid viinamarju ja osta omale meelepäraseid viinamarjaistikuid. Maitsta saab ka teisi sügisande. Lillesortidest on erilise tähelepanu alla orhideed. Spetsialistid annavad nõu kõikvõimalike aiandust puudutavatel teemadel.
Aia- ja lillemess on avatud: laupäeval, 4. septembril kell 10-18 ja pühapäeval, 5. septembril kell 10-16. Vaata lisa: http://www.tartunaitused.ee/lillemess/2010/
Renoveeritud Aravete Keskkool. Foto: Andrus Eesmaa, jt.eeTäna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.
Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.
Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.
Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.
Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).
Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.
Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.
Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko
Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.
Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.
Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.
Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.
Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).
Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.
Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit korraldavad 24. septembril disainjuhtimise konverentsi “Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägitakse lähemalt disainjuhtimisest ja selle kasutamise kasulikkusest.
Euroopa disainjuhtimise pioneerid Jean Schneider ja Kathryn Best annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Põhjanaabrite juurest tuleb esinema Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis on saanud Voldemar Kolga ja Martin Pärn. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.
Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Rotermanni kvartalis. Täpsem info http://www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html
Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.
Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!
Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.
Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.
Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).
Uue Maailma tänavafestival. Foto: www.fairtrade.ee
Kõigil huvilistel on võimalus sel nädalavahetuse Tallinnas Uue Maailma tänavafestivali raames peetaval õiglase kaubanduse kohvikurallil – külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita erinevaid auhindu.
4. ja 5. septembril peetaval Uue Maailma tänavafestivali sünnib taas väga erineva kaaluga väikesi ja suuri tegusid. Festivali jooksul on avatud ajutised tänava- ja aiakohvikud ning muuhulgas pakutakse mitmes neist ka õiglase kaubanduse märgiga kakaod ja kohvi. Lisaks kohvikute külastamisele on huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada vastavas infotelgis.
Pühapäeval, 5. septembril toimub hariv mäng “Õiglane hommikusöök”, kus saab kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama. Samuti saab infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.
Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.
Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.
Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.
Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Soomaa Sõprade Selts kutsub sel laupäeval, 4. septembril suvelõpu talgutele Oksal. Korrastatakse Oksa puisniitu heinaküüni ümbruses.
Talgutele on oodatud kõik huvilised, eriti vajatakse võsalõikajatega sõpru. Enne väljasõitu vaata Soomaa ilma veebikaamerast Karuskosel, mis edastab reaalajas pilti: www.soomaa.com/veebikaamera
Soomaal jätkub ka hea seenehooaeg, seeneretki võib ette võtta nii omal käel kui retkejuhiga. Vihjeid parimate seenemetsade kohta tasub uurida kohalikelt elanikelt.
Loe Soomaa Rahvuspargi kohta lähemalt aadressil www.soomaa.ee
Linnalabori viis 2008/2009. aastal Tallinnas läbi põneva linnaaianduse eksperimendi ja on selle põhjal kokku pannud uurimuse raporti „Söödav linn I”. Raporti esimesed 1000 eksemplari on trükisoojad ja sellega seoses korraldab Linnalabor mitu sündmust, kuhu on oodatud eksperimendi tulemustega tutvuma kõik huvilised.
Kuidas nägi siis välja Linnalabori linnaaianduse eksperiment? Kuue kuu jooksul kasvatati Tallinnas suuremate liiklusmagistraalide vahetus läheduses, Eesti Kunstiakadeemia ning Kultuuritehas Polymeri varikatusel söögitaimi, mõõtes seejärel neisse kogunenud saasteainete hulka. Selle lihtsa populaarteadusliku katsega püüdis Linnalabor kaardistada hetkeolukorda ja lõhkuda kehtivat status quo’d. Meedia kaudu juhtiti tähelepanu linnas toimuvale tarbeaiandusele, sellega seotud probleemidele ja ka võimalustele.
Raport sisaldab linnas kasvatatud söögitaimede bioloogilisi teste, mahukat teoreetilist taustmaterjali ja rahvusvahelisi näiteid ning praktilisi soovitusi linnaaedade rajamiseks. Tänu trükisele saab linnas söögi kasvatamise lisada linnade säästva arengu programmidesse.
Juba sel laupäeval, 4. septembril, räägivad Linnalabori eestvedajad Uue Maailma Festivalil selle linnaosa näitel linnas söögi kasvatamise võimalustest ja väljakutsetest. Ettekanne toimub kell 16.00 Kirjanike Liidu õues (tulla läbi Seltsimaja hoovi).
Seejärel esinetakse ettekannetega Omakonna 2. suurkohtumisel Olga ja Arvo Laudi maakodus 18. septembril ning 7. Urbanistika päevadele 22.-23. septembril Kanuti Gildi saalis. Samuti on tulemas üritus Tartus.
Linnalabor on linnaliste uuenduste katselava. Siin valmivad lahendused linnade toimimise parandamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse Linnalaboris eksperimenteerimisega. Katsetame linnaühiskonna projektidega, kasutades nii teaduslikke, ühiskondlikke kui ka kunstilisi vahendeid.
Linnaaianduse uuringu raportiga saab tutvuda ka elektrooniliselt http://issuu.com/linnalabor/docs/linnaaiandus.
Linnalabori kohta loe lähemalt aadressil http://www.linnalabor.ee/
Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.
Kuressaare muusikakoolKuressaare muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul annab uuenenud koolimaja värske hingamise ja võimalused nii kooliperele kui kultuurihuvilisele linnakodanikule, sest uue kammersaali näol on Kuressaare rikkam ühe kontserdipaiga võrra. „Hea meel on ka selle üle, et muusikakoolil on nüüd professionaalne helistuudio väga korraliku tehnikaga,“ sõnas Tarmo Berens.
„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.
Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.
Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.
Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.
