Lätlane paiskab müüki küüslauguveini

Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.

Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.

Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.

Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“

Homme toimub kuulus Lindora laat

Homme varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.

Et tänapäeval on laadale tung niivõrd suur, on võtnud laada ohjamise oma õlule Vastseliina Piiskopilinnuse SA, MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi, Vastseliina vallavalitsus, Vastseliina rahvamaja, Meremäe vald, Orava vald ja kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.

Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.

Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.

Programm:
7.00 – 14.00 Kauplemine
9.00 – 9.30 Orava valla rahvatantsijad
10.00 – 10.20 Loosi Nalanaase huumoriprogrammiga
10.30 – 11.00 Hõpehelme ja Meremäe mehed
11.00 – 11.30 Esinevad tantsutrupp Helles rahvatantsudega ja showtantsutrupp Muhedad mustlas- tantsudega, Palupera vallast

Lisainfo: tel 509 6301, e-post: linnus@vastseliina.ee

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev

Fotol Saksa kaisukaru 1954. aasta kandist.

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.

Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.

Ümarlaud otsib ohutusalaste tegevuste elluviijaid

9. novembril kell 13-15 peetakse Lõuna regionaalse maanteeameti Võru esinduse saalis Võrus Jüri tn 18 (sissepääs hoovist) ümarlaud, mille eesmärk on teavitada võimalikke koostöögruppe oma tegevustest, koostööst ning kodanikualgatuse toetamise võimalustest ja  leida aktiivseid inimesi (MTÜd, seltsingud, ühendused jne), kes hakkaksid oma kogukonnas erinevaid ohutusalaseid tegevusi ellu viima.

Ümarlaua sihtgrupp on huvilised alates noortest kuni eakateni.

Päevakava:

12:30 – 13:00 registreerimine, kohv,tee

13:00 – 14:40 ettekanded (ettekanne ja küsimustele vastamine)

  • Päästeamet – Maarika Loodus
  • Politsei- ja Piirivalveamet Tauno Klaar ja Tõnis Räim
  • Lõuna Regionaalne Maanteeamet – Triinu Õispuu
  • G4S – Natalia Mikson

14:40 – 15:00 Mõttevahetus

Huvilistel palutakse registreerida end ümarlauale 5.novembriks e-posti aadressil triinu.oispuu@mnt.ee

Maarja küla avas Põlvas oma poe

Põlvamaal asuv Maarja Küla avas sel kuul Põlva kaubamajas Kuuse-taadi lotopunkti kõrval oma poe.
Poe avamine sai teoks tänu KÜSKi (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) poolt rahastatud projektile „Maarja Küla äriplaani koostamine ja käivitamine“.
Maarja küla on valmistanud pikka aega oma tooteid ja müünud neid laatadel, Tartu ülikooli kohvikus ja Lõunakeskuses. Põlva poes töötab Põlva töötukassa poolt soovitatud meister-müüja ning temaga koos Maarja küla elanikud. Poe loomisel olid abiks ka Põlva Roosi kooli käsitööklassi õpilased ja õpetajad.

Järgmisel nädalal tuleb Eestimaa südames piimafoorum

4. novembril kell 10-16 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK)  konverents “Piimafoorum 2010”. Piimafoorumil käsitletakse traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses piimaturu arengutega, muutustega piimanduspoliitikas, infot uute teadusuuringute kohta jm.

Foorumil käsitletavad teemad:

„Eesti piimanduse ees seisvad väljakutsed“, Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees.

„Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis“, Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister.

„Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure“, Ruve Schank, põllumajandusministeerium

.„Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused“, Enn Sokk, põllumajandusministeerium.

„Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika“, Stanislav Jas, COPA/COGECA.

„Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?“, Aavo Mölder, AS Tartu Agro.

„Eesti piimandus Euroopa kaardil – kas paistame välja?“, Aivar Häelm, Eesti Piimaliit.

„Väljakutsed ja võimalused tootearenduses“, Tiina Saron, Eesti Piimaliit.

„Piimatoodete jaeturg“, Erkki Erilaid, Maxima Eesti.

„Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist“, Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

„Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist“, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool.

Peale eelnimetatu leiab foorumi kogumikust artiklid järgmistel teemadel:

Ülevaated piima tootmisest, piimaturu hindadest ja piimaturu korraldusest, põllumajandusministeerium ja EPKK; ülevaade piima tootmiskvoodist ja selle täitmisest 2004-2010, EPKK; „Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel“, Marju Aamisepp, maamajanduse infokeskus; Copa-Cogeca seisukohad ELi piimanduspoliitika tuleviku kohta, EPKK; „Mis võimalusi pakub lähitulevik lehmade tervise ja söötmise hindamisel?“, Meelis Ots, Tiia Ariko, Hedi Harzia, Jaak Samarütel, Merike Henno, Olav Kärt, Eesti Maaülikool; „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“, Pilleriin Puskar, Alltech Eesti; „Veiste nakkava rinotrahheiidi viiruse mõju karjatervisele Eestis ja tõrje strateegiad“, Arvo Viltrop, Kerli Raaperi, Toomas Orro, Annely Aleksejev, Eesti Maaülikool; „Põllumajandusloomade kloonimine – kuidas ja milleks?“, Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Piimafoorumil osalemine on tasuta.

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Euroopa Noored jagab noorteprojektidele
aasta lõpus 5,1 miljonit krooni

Tänavuses viimases taotlusvoorus annab programm Euroopa Noored noorteprojektidele üle 5,1 miljoni krooni. Taotlusi saab esitada 1. novembrini.

Sihtastuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja Reet Kosti sõnul soovitakse rahastada Eesti noorte lennukaid ideid.

“Eriti ootame noortevahetuste ja -algatuste taotlusi. Noortevahetused annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida, noortealgatuste alaprogramm seab aga keskmesse noorte innovaatilised tegevused oma kogukonna heaks,” lisas Kost.

Programmist Euroopa Noored saab toetust taotleda erinevat tüüpi projektidele. Peale noortevahetuste ja -algatustele on võimalik noorte demokraatiaprojektide või noorteseminaride abil arendada noorte osalusvõimalusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojektide toel pakkuda rahvusvahelisi enesetäiendamisvõimalusi noorsootöötajatele ja noortejuhtidele. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad aga 18-30aastased noored töötada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti organisatsioonid saavad vastu võtta vabatahtlikke üle Euroopa.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november. 1. novembriks on eriti oodatud projektid, mis käsitlevad noorte tööhõivet läbi vabatahtliku tegevuse.

Lisainfo 1. novembri taotlusvooru kohta http://euroopa.noored.ee/node/4041

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Lisainfo: Reet Kost, Euroopa Noored Eesti büroo juhataja, tel 502 1335.

Haanja noortevolikogu saab jalad alla

Laupäeval, 23. oktoobril Haanja rahvamajja kogunenud 12 noort tulid noortevolikogu käivitamisüritusele  erinevate ootuste ja mõtetega. Mis on noortevolikogu? Kas ja kuidas see üldse kohalikku elu mõjutada saab? Kas see on lihtsalt volikogu käepikendus või reaalselt iseotsustav ja lisaväärtust loov kogu? Kas meie noortena oleme üldse küpsed ja piisavalt teadlikud aktiivseks kaasarääkimiseks?

Haanja vald Võrumaal

Need ja mitmed teised küsimused olid kohale tulnud noorte mõtetes ja said ka päeva jooksul vastused. Kohal olid esindajad Ruusmäe ja Haanja noorteklubidest, samuti Haanja-Ruusmäe põhikooli õpilasesindusest. Lisaks mitu vallas veel organiseerumata, kuid suurte varasemate osaluskogus tegutsemise kogemusega noort.

Päeva moderaatori, Haanja vallavolikogu liikme ja mitme noorte osaluskogu eestvedajana tegutsenud Keit Fomotškini juhtimisel tutvuti noorte osaluse temaatikaga, käsitleti noortevolikogu võimalusi kohalikus elus kaasarääkimisel, leiti koos Haanja valla noortevolikogu moodustamiseks sobiv mudel, viidi läbi ajurünnak noortevolikogu eesmärkide sõnastamiseks ning lepiti kokku edasistes sammudes.

Nelja ja poole tunni jooksul toimunud sisukas mõttetegevus päädis kohal olnute veendumusega, et Haanjamaale on noortevolikogu kohe kindlasti tarvis. Ja mitte ainult noortele endile. Noorte aktiivne kaasatus vallaelu kujundamisel ei mõjuta ju mitte ainult noori, vaid kõiki vallas elavaid elanikke ning seega laiemalt kogu valla käekäiku.

Noorte hääl on tarvis kuuldavaks teha ja loodav Haanja valla noortevolikogu saab seda kõige paremini teha. On ju vallavolikogul noortevolikogu olemasolul kohustus teha noortevolikoguga koostööd noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel. Kohustuse alla kuulub näiteks noorsootöö arengukava või valla arengukava kinnitamise eelselt noortevolikoguga konsulteerimine, noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine vallaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (uute rajatiste (mänguväljak jm) rajamine jne), noorteprojektide ja noorteühingute valla eelarvest toetamise korra kinnitamise eelne konsulteerimine jne. Pealegi on noortel juba olemas ka otsene esindaja volikogus. Samuti kaks esindajat valla haridus- ja kultuurikomisjonis. Aktiivselt ja targalt tegutsedes on võimalik noorte esindatust valla kõrgemal otsustustasandil juba järgmistel kohalikel valimistel suurendada.

Uuesti saadakse Haanja rahvamajas kokku juba 7. novembril kell 11, et vormistada noortevolikogu põhiri (st noortevolikogu valimise kord, tegutsemise alused ja toetamise kord) ja leppida kokku edasine tegevuskava. Kui kõik hästi läheb võime juba sel aastal kuulda uudist Haanja valla noortevolikogu ametlikust loomisest. Hoidkem noortele selle eesmärgi täitmiseks pöialt. Haanjamaale on aktiivselt kaasamõtlevat ja -rääkivat noorte esinduskogu väga tarvis!

Keit Fomotškin

Kambja vallas valiti kuldlugejaid

Kambja valla kuldlugejad on Endla Langel ja Marju Orion.

“Kambja raamatukogul on küll kümneid väga aktiivseid lugejaid-laenutajaid, kuid lugemisaasta kuldlugeja tiitli võib siiski omistada pikema mõõtmise või kaalumiseta: kirjasõna künnipõldu on meil läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel. Elupõline Kambja koolmeister Endla Langel on olnud meie raamatukogu lugejaks juba enam kui 60 aastat,” seisab Kambja raamatukogu pressiteates.

Vana hea Tartu Õpetajate Seminari haridusega koolmeister pühendus ennekõike eesti keele ja kirjanduse õpetamisele. Selles rollis jagas ta õpilastele ikka ja alati toredaid lugemiselamusi ja soovitas neile häid raamatuid. Endla Langel oli Õpetaja, kes virgutas rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu. Kambja raamatukogu kuldlugeja Endla Langel ei ole jätnud raamatutest kogutud eneseharimise vilju pelgalt enda teada, vaid on jaganud seda rikast saaki kõigi huvilistega. Alates 1970. aastate algusest on Kambja raamatukogu juures koos käinud kultuurihuvilised inimesed, kes Endla Langeli suunamisel on tutvunud säravate vaimukandjate elu ja loominguga. Marju Orion – kuldlugeja Kuuste raamatukogus Kuuste raamatukogu kuldlugeja Marju Orion on Kuuste kooli matemaatika-, füüsika- ja käsitööõpetaja ning täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Ta on Kuuste naisseltsi aktiivne liige ja üliosav käsitöömeister. Samas on Marju innukas lugeja, seda nii Kuuste kui O. Lutsu nimelises Tartu linnaraamatukogus.

“Marju loeb kiiresti ja palju, ta jõuab läbi lugeda suure osa meie raamatukokku saabunud uudiskirjandusest ning on alati valmis loetu kohta muljeid vahetama ning arvamust avaldama. Samas on Marju üsna nõudliku maitsega lugeja,” teatab Kuuste raamatukogu.

Õpilastele sobiliku lugemisvara leidmise nimel on Marju võtnud vaevaks lugeda läbi ka enamiku uuemast noorsookirjandusest, seega on ta raamatukogus asjatundlik nõuandja noortele kirjanduse soovitamisel. Marju on võtnud osa kõigist Kuuste raamatukogu üritustest, seejuures enamasti mitte ainult osalejana, vaid löönud kaasa ka ürituste korraldamisel. Marju Orion väärib kahtlemata kuldlugeja aunime. KULDLUGEJA: Kirjasõna künnipõldu läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel.

Allikas: Koduvald.ee
Foto: Heigo Mägi

Põlvas toimub kümnes maaraamatukoguhoidjate päev

Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.

Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.

Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.

Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.

Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.

Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.

Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.

Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.

Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Heiferi projekt jagab soovijatele taas loomi: lambaid, kitsi ja lehmi, soovi korral vasikaid ning peagi ka lihaveiseid. Kuigi projekt on mõeldud Võru-, Põlva- ja Valgamaa jaoks, võib jätkuda tasuta loomi ka ülejäänud Eesti elanikele.

Foto: Urve Loit

Praegu jagatavad loomad on Heiferi projekti käigus saadud esimeste loomade järeltulijad. Heiferi nõue on nimelt selline, et tasuta looma saanud pere peab järgmisele perele edasi andma looma emase täiskasvanud järeltulija. Heifer jagabki peamiselt emaseid loomi, harvemal juhul isaseid tõuhoidjaid.

„Kui kellelgi on lambakari juba olemas, aga tahab tõujäära saada, siis see on võimalik, kuid pärast tuleb edasi anda emane loom,“ ütles Võrumaa Heiferi projektijuht Aigar Piho Võrumaa taluliidust. Ta lisas, et sihtgrupp on siiski need majapidamised, kus siiani pole loomi olnud. Suure karjaga talunike jaoks pole projekt mõeldud.

Piho julgustab inimesi omale loomi võtma, eelneva kogemuse puudumist ei maksa karta. Senise kogemuse põhjal võib ta öelda, et esmakordsete loomapidajate loomad on tervemad kui kogenute omad. Kui aga pere mõne aja pärast leiab, et pole siiski võimeline looma pidama, on see võimalik tagasi anda ja projektijuht otsib loomale uue pere.

Baltikumis läheb projektidel hästi

Aeg-ajalt käiakse Heiferi peakorterist USAst ka kontrolli teostamas. Teadusasutustest palgatud sõltumatud eksperdid on Eestis käinud üle vaatamas, kas paberimajandus on korras ning kuidas loomad peredes elavad. Eestit on väisanud ka USA kodanikud, kes Heiferile raha on annetanud.

Loe edasi: Heifer jagab taas lambaid, kitsi ja lehmi

Sänna Kultuurimõisas õpitakse kangastelgedel kudumist

Kolmapäeval 27. oktoobril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas kangastelgede õpituba.  
Sel korral kavas: kanga lõpetamine ning uue kanga ülesvedu. Võimalus käärida kangalõime. Õpituba juhendab Lya Veski. 
Anna teada, kui soovid osaleda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 
Õpituba toetab Eesti Kultuurkapital 
 
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis
Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa
555 88 929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kadrina kinkis Tapale sünnipäevaks Valgejõe saare

Tapa vald sai 21. oktoobril viieaastaseks, sünnipäevapidu tähistati laupäeval 23. oktoobril.

Üritustega alustati Tapa linnaraamatukogus inseneri ja kodulooruurija Harri Allandi raamatu “140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis” esitlusega ning tema isikunäituse avamisega. Raamatu esitluse ja näituse avamisega tähistas Harri Allandi ühtlasi ka enda 80. aasta juubelit.

Tapa kultuurikojas toimus traditsiooniline sündmus, kus Tapa vallavanem Alari Kirt tervitas Tapa valla uusi kodanikke, kes sündisid Tapa valla viienda tegevusaasta jooksul. Rahvastikuregistri andmetel sündis Tapa valla viiendal tegevusaastal rekordarv lapsi – 85 uut ilmakodanikku. Väikestele lastele ja nende vanematele jagati tunnistusi ja meeneid.

Õhtune kontsert-aktus kujunes erakordseks. Tapa valda tulid tervitama Lääne-Viru maavanem, naabervaldade vallavanemad jpt.

Omamoodi üllatuskingiks ja ka pretsedeniks taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos kujunes Kadrina valla kingitus Tapa vallale, kus vastavalt Kadrina vallavolikogu otsusele 20. oktoober 2010 nr 98 “Arvamuse andmine Tapa vallavolikogu piirimuudatuse ettepanekule” kingiti Tapa vallale 1,8 ha suurune Valgejõe saar.

Kontsert-aktusele järgnes ühise sünnipäevapildi tegemine, sünnipäevatordi söömine ning tantsuhuvilised said tantsida ansamblite Sailors ja Koosolek muusika saatel Tapa Kultuurikojas ning klubis Zik-Zak diskomuusika saatel.

Sänna Kultuurimõisas toimub sel laupäeval kontsert

30. oktoobril algusega kell 19 toimub vastrenoveeritud Sänna Kultuurimõisa saalis esimest korda kontsert. Esineb Mari Kalkun.
Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu-Pärnu juurtega laulja ja muusik, mistõttu võib tema lauludes kuulda nii metsa kui ka merd. Lood on valdavalt autorilooming, mis on inspiratsiooni ammutanud loodusest ja eesti luulest, rahvalauludest.
Sännast mitte kaugel asuvast Haki külast pärit Mari kasutab muusika loomisel erinevaid instrumente nagu kandled, akordion, kitarr, klaver. Oluline koht on ka improvisatsioonil ja spontaansetel helidel.
Laulude tekstid pärinevad erinevatelt eesti luuletajatelt nii kaasajast (Riina Trumm, Andreas Kalkun) kui ka kaugemast minevikust (Enn Tuuling, Paul Haavaoks, Marie Heiberg, Rihhard Iher).
Lisaks Eestile on kontserdid Marit viinud Armeeniasse, Soome, Jaapanisse, Ungarisse, Prantsusmaale, Inglismaale.
Sänna kontserdil kostuvad kaasmuusikute-sõprade toel lood äsja ilmunud albumilt “Vihmakõnõ” ja esimeselt autoriplaadilt “Üü tulõk”.
Mari Kalkun – 7keelne kannel, 12keelne kannel, kitarr, akordion
Triin Norman – laul, klaver
Silver Sepp – klarnet, käsitrumm, kilinad-kolinad
Karoliina Kreintaal – viiul, laul
Siim Soop – kontrabass
Andres Vago – helimeister
 
Sänna Kultuurimõis
Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa
555 88 929
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Lendavate taldrikute karikavõistlused Õrus

Laupäeval, 30. oktoobril kell 10 avatakse disc-golfi rada Õru puhkealal Õru alevikus ja pärast avatseremooniat toimub esimene Õru karikavõistlus disc-golfis.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne. Loe edasi valgamaa.ee-st

Reedel huvitav arutelu euroliidu ja meedia asjus

Tallinnas Euroopa Liidu Majas toimub 29. oktoobril päris huvitav meediakonverents.

Teemad ja esinejad: Eesti meedia ja ELi majanduskava: mis on puudu ja miks? Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees
 Eestimaalase ELi lugu, Raul Rebane, meediaekspert
Euroopa institutsioonid sotsiaalmeedias: Euroopa Parlamendi näide, Kristiina Randmaa, Euroopa Parlamendi kodulehekülje toimetaja
Väikeriigi võimalused kajastada ELi: Soome kogemus, Jarmo Mäkelä, YLE
EL Eesti meedias, Tiit Hennoste, Tartu Ülikool
ELi ja meedia tulevik. Kas EL annab ikka pealkirjadeks põhjust tulevastel aastatel? Paneeldiskussioon, mida juhib Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik. Panelistid: Anvar Samost, Tiit Hennoste, Raul Rebane, Jarmo Mäkelä

Karksi vallas tunnustati kohaliku kultuuri hoidjaid

23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.

Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.

Allikas: Karksi valla leht

28. oktoobril toimub Karksis ettevõtluskonverents “Julge näha võimalust!”

Karksi ettevõtluskonverentsil „Julge näha võimalust!“ jagavad Eesti ja Viljandimaa tippettevõtjad oma kogemusi ja soovitusi „ellujäämiseks“ ning julgustavad ettevõtlusega alustama.

Konverentsi eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusega tegelema hakkamisest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks reaalselt tegeleda. Tegutsevatele ettevõtjatele soovib konverents pakkuda uusi ideid ja julgust tegevuse jätkamiseks ning täiendada end spetsialistide kompetentsi ja kogemuste abil.

Ettevõtjad on need, kes loovad töökohad, kindlustavad töötajad tööga, tänu sellee saab riik ja sealhulgas kohalik omavalitsus oma tulud, millest ülal pidada nii haridust, kultuuri kui ka sotsiaalhoolekannet.

Allikas: Karksi valla leht

Vana Võrumaa kultuuriprogramm saab jagada toetusteks veel 150 000 krooni

Aasta alguses külmutas kultuuriministeerium Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2010. a eelarvest 10%, mistõttu kevadel sai programmi nõukogu jagada erinevate võru keelt ja kultuuri toetavate ettevõtmiste vahel vaid 1,35 miljonit krooni eelarves ette nähtud 1,5 miljoni asemel. Siis pälvis toetuse 23 erinevat taotlust alates Põlvas peetud võrukeelse Uma Pido korraldamise ja omakeelse Uma Lehe väljaandmise toetamisest kuni Mari Kalkuni uue plaadi tegemise ja võrukeelse lastehoiu algatuse Keelepesa toetamiseni. Kahjuks jäi hulk taotlusi raha vähesuse tõttu toetamata või osutus toetatuks vaid osaliselt.

Nüüd on ka ülejäänud programmi raha lõpuks lahti sulatatud ja nõukogul seisab novembris ees kohustus otstarbekalt jaotada veel 150 000 krooni headele ettevõtmistele Vana Võrumaa kultuuri hüvanguks.

Piusamaa pudruplatsil tuleb vestlusring Juku-Kalle Raidiga

30.oktoobril kell 15.00-17.00 Päevapööramise mäe Pudruplatsil vestlusring ajalehe KESKUS peatoimetaja ja luuletaja Juku-Kalle Raidiga teemal “Võõrad ja omad keeles ning kultuuris”  Lõke , kuum jook – toimub iga ilmaga. Samas kell 13.00-15.00 Päevapööramise mäe talgud – lõkkepuude varumine ja matkaraja korrastamine.

Info tel. 53016401 www.piusamaa.ee

Raplamaa otsib Aasta Tegu

Raplamaal alustati Aasta Teo 2010 otsinguid. Selleks otsitakse Raplamaal tegutsevaid vabatahtlikke ja heategijaid inimesi, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on aasta  jooksul mõjutanud kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kodanikuühiskonna aktiviseerumisele ja edendamisele Raplamaal.

Kandidaate Raplamaa Aasta Teo konkursile oodatakse 10. novembriks.  Nominentide tunnustamine toimub kadripäeval 25. novembril Kodanikeühenduste Kärajatel.

Alates 2004. aastast valitakse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Raplamaa Aasta Tegu, millega tunnustatakse möödunud aastal maakonnas toimunud olulisi kodanikualgatuslikke tegemisi ja projekte.

Mullu said RAPLAMAA AASTA TEGU 2009 laureaatideks Uku Masingu 100. sünniaastapäeva tähistamise üritused (projektijuht Anne Kalf),  Kohila laste mänguväljaku rajamine (MTÜ JCI Rapla),  Spido sõprade kevadpäev (MTÜ Rapla Linna Moosekandid), Linda Rausi 100. juubeliaasta sari, raamat „Mu kodune Eestimaa. Läänemaa radadel” (Harri Jõgisalu, Uno Kiisma, Jüri Kusmin, Lembit Tihkan), Rahvusvahelise vibuvõistluse Järvakandi Open 40. juubelivõistlus/ Toomas Kivilo I memoriaal (Järvakandi Vibuklubi Ilves) ja suvealguse rännak Juurust Mahtrasse koos muuseumi toetuskontsertiga „Mis maa see on…“  (Siiri Sisask, Tiia-Helle Schmitte ja Aili Normak)

Fenno-Ugria jututuba jätkab soome-ugri filmiteemadel

 Fenno-Ugria jätkab eelmisel hooajal alustatud jututubade sarja ja kutsub neljapäeval, 28. oktoobril kell 17.30 P.Süda 3-4 oma mõnusasse vestlusringi. Seekordse jututoa teemaks on “Soome-ugri rahvad kinoekraanil”. Hõimupäevade ajal näidatud viis erinevat mängufilmi soome-ugri rahvastest tekitasid elavat arutelu. Jututoas püütakse ka nüüd selgust saada, milliseid võimalusi kasutatakse põlisrahvaste kultuuri ja ajalookogemuse vahendamiseks, mis on olulisem – kas suurte vaatajahulkadeni jõudmine või põlisrahvaste loomutruu kujutamine ja milline tähtsus on nendel filmidel põlisrahvaste endi jaoks.

Filmiteemalise jututoa eestvedajateks on filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse, kirjanik Arvo Valton ja Eestis elav mari rahvusest filmimees Aleksei Aleksejevi. Vestlus toimub vabas vormis, jututoast osavõtt on kõigile vaba. Et teaksime sobivas suuruses kohvikannu tulele panna, oleme rõõmsad, kui annate oma osalemisest ette teada!

Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest

Täna  toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.

Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud.  Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.

Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.

Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.