Tormikahjud saavad aasta lõpuks koristatud 

Augustis Eesti metsi räsinud tormikahjudest on koristatud 80%, hiljemalt aasta lõpuks on riigimetsas tehtud kogu vajaminev erakorraline seisundist tulenev lageraie ja suuremamahulisemad sanitaarraied.

Kõige enam said suurte tuuleiilide tõttu kannatada Lääne-Virumaa metsad, kus lageraiet vajas 430 hektarit metsamaad. Metsad said tugevalt kahjustada ka Võrumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.

Tormikahjude likvideerimiseks tegi RMK ümber oma raieplaane, saates töövõtjad tööle just kiiret tegevust nõudvatesse piirkondadesse.

Aastast raiemahtu mõjutas erakordne august niipalju, et kuusikute puhul taotleb RMK keskkonnaministrilt aasta optimaalse kasutusmahu suurendamist 10%. See võimaldab selle aasta lõpuks kogu tormikahjustuse likvideerida.

Küttepuidu vajadusest tulenevalt lubas RMK vähem ohtlikel lankidel kohalikel elanikel ka sanitaarraiet teha. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on seda võimalust ka aktiivselt kasutatud. Selle aasta algusest on metskonnad elanikele müünud üle 21 000 m3 raieõigust, millest septembri-oktoobrikuu müük ulatus ligi 8000 m3-ni.

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Keskkonnaamet kutsub kiirgusallikaid tasuta ära andma

Keskkonnaministeerium alustas 25. oktoobril kampaaniat, mille käigus korjatakse kokku vanad suitsuandurid, mida ei kasutata enam eesmärgipäraselt, ja muud radioaktiivsed seadmed, millel pole omanikku.

“Eestis võib siiani inimeste kodudest ja töökohtadest leida selliseid seadmeid, mis ühel või teisel viisil sisaldavad radioaktiivseid elemente,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima ja kiirgusosakonna peaspetsialist Evelyn Pesur. “Üldiselt on tegemist mitukümmend aastat vanade suitsuandurite või fluorestseerivate käekellade, lennukite pardanäidikute ja muude pimeduses helendavate mõõteriistadega,” märkis Pesur. “Tervelt need seadmed inimese tervisele ja keskkonnale ohtu ei kujuta, kuid kuna alati on võimalus nende purunemiseks, siis tuleks need ära anda.”

Mõnikord leitakse Eestist ka väga suure aktiivsusega kiirgusallikaid, mille olemasolust ei olda teadlik. Põhjus on kõige sagedamini see, et Eesti taasiseseisvumise järel lõpetas mitu kiirgusallikaid kasutanud tööstusettevõttet oma tegevuse või need erastati. “Oli juhuseid, kus ettevõtte ostnud inimesed ei olnud teadlikud seal leiduvatest kiirgusallikatest ja nii sattusid need vanametalli või lammutusprahi hulka,” ütles Pesur. Kui lammutuspraht on kallatud lihtsalt metsa alla, võib inimeste elu- ja tööpaikades ning ka lihtsalt looduses siiani leiduda ohtlikke kiirgusallikaid.

Võimalikest kiirgusallikatest tuleb kuni 1. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat aktsiaseltsi A.LA.R.A., tööpäeviti 9-17 telefonidel 6716 307, 555 63851 või e-posti teel kairi.tanavsuu@alara.ee.

Teavitajaga võetakse ühendust ning lepitakse kokku aeg, millal A.L.A.R.A. töötajad tulevad ohutustamist vajavat kiirgusallikat ära viima: ise ei tohi kiirgusallikat transportida.

Keskkonnaministeeriumi teist aastat järjest korraldatava kampaania käigus saab kiirgusallikaid üle anda tasuta.

Seda, milliseid kiirgusallikaid kogutakse ning kuidas need välja näevad, saab teada hiljuti valminud juhendmaterjalist “Leitud kiirgusallikatest teavitamine”, mis on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1144314.

Abja gümnaasiumis valmis uus käsitöökompleks

Abja gümnaasiumile algas november piduliku sündmusega: avati käsitöö ja tööõpetuse klassidega juurdeehitis, kirjutab Maaleht.

Kool on käsitöö ja tööõpetuse klasside valmimist kaua oodanud. Klassiruumide ja võimlakompleksiga juurdeehitis pidi valmima juba eelmise aasta septembris, kuid ehitusfirmaga puhkenud tüli tõttu lükkusid tööd edasi. Spordihoone on praegugi pooleli, kuid peaks valmima järgmisel aastal

Pidulikul lindilõikamistseremoonial osales ka president Toomas Hendrik Ilves.

Sõrves avastati taas uus liblikaliik

Juba kolmandat korda sellel aastal avastati Sõrves liblikaliik, keda Eestis kunagi varem nähtud pole, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Hiljaaegu avastati Eesti ühe tuntuma liblikaasjatundja Teet Rubeni ja kohaliku linnuvaatleja Mati Martinsoni üles pandud valguspüünisest stepi-häguöölane. Haruldane liblikas oli püünisesse jäänud juba 26. augustil, kuid alles nüüd vaatas Ruben Martinsoni suvel püütud putukasaagi üle.

Ruben saatis fotod kinnipüütud isendist ka Soome tuntud liblikauurijale Kauri Mikkolale, kes kinnitas, et tegu on Hoplodrina ambigua ehk stepi-häguöölasega.

Teet Ruben ütles Meie Maale, et tänavusest kuuest suurte liblikate esmaleiust Eestis on koguni kolm leitud Sõrvest. Mõned liblikad on püütud küll juba varematel aastatel, kuid liik on kindlaks tehtud tänavu,.

Stepi-häguöölane levib peamiselt Euroopa, Ees- ja Kesk-Aasia steppides. Tema siiajõudmisele aitasid asjatundjate hinnangul kaasa augustikuised äikesetormid, mille ajal ilmus Eestisse mitu uut võõramaist putukat.

Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu

Tuntud ajakirjanik Rein Sikk ütleb, et asjade käigust paremini aru saamiseks ei pea alati esimesena kohal olema. Foto: Elina Kononenko

Eesti Päevalehe ajakirjanik ja tuntud ugrimugri eestkõneleja Rein Sikk esines eile Võrumaal Väimelas kodanikuühiskonna konverentsil „Ise teemegi ära?“ Pärast ettekannet „Kas ja miks on ajakirjandus must ja karvane“ sundisime ajakirjaniku seekord vastaja rolli.

Rein Sikk, kahtlaselt palju võib sind kohata nii Võrumaal kui ka teistes maapiirkondades. Milles asi? Kas Tallinna toimetuses juba imelikult ei vaadata?

Mul pole elu sees Tallinnas üheski toimetuses oma lauda olnud. Ma olengi maalt. Ma läksin pärast ülikooli lõpetamist tööle Kadrinasse. Töölaud on mul kogu aeg Rakveres olnud ja umbes kahe kvartali piires asukohta vahetanud, oli see siis Virumaa Teatajas või kunagises Rahva Hääles. Maainimene läheb tõnts-tõnts Tallinna toimetusse ja küsib, kas siia lauanurgale saab oma läpakaga tulla.

Ütlesid konverentsil, et oled oma toimetuses vaat et ainus hull, kes vaatab väljapoole Tallinnat. Millest see tuleb, et Tallinnas ei suudeta näha, et Eestis on ka teisi piirkondi?

Aga oma kodu on kõigile kõige tähtsam. Ma olen ise täiesti teadlikult selle valiku teinud. Algul mind vaadati ka väheke imelikult, et kui ma olin ülikooli lõpetanud, oleksin saanud raadios või teles koha, aga mina läksin Kadrinasse. Ma olin pealinna poiss. See oli niivõrd põnev ja huvitav hakata külaühiskonnast aru saama, kuigi Kadrina pole ka mingi klassikaline küla.

Teine asi on praegu see, et pealinnas, kus on toimetus kontsentreeritud ühte kohta, on ajakirjandust odavam teha. Raha ei ole praegu eriti kusagil. Au ja kuulsus rahvusringhäälingule, kes peab oma kontoreid väljaspool Tallinna. See on ju märksa kallim. Minagi kasutan üksinda autot, telefoni, sideliini, mida mujal omavahel jagatakse. Loe edasi: Rein Sikk: Igal ajahetkel on Eestis kirjutamata
miljon lugu

Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Pärnus Endla teatrikohvikus toimus eile põnev muusikasündmus, kus koos Eesti muusikutega astus üles Norras elav USA päritolu laulja, helilooja ja pillimeister Ross Reaver. Põnevaks tegi sündmuse asjaolu, et Reaver tutvustas uuenduslikku keelpilli nimega Worldstick, mille ta on ise välja töötanud. Reedel on uue keelpilli õpituba Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Novembri algul toimub veel mitmes paigas üle Eesti kontsertide ja õpitubade sari „Waking in a dream world Estonia 528“. Projektil on selge eripära: muusikud ei kasuta tänapäeval üldlevinud ning suhteliselt hiljuti standardiseeritud absoluutsete helikõrguste süsteemi ning võrdtempereeritud häälestust. Muusika kõlab pikaajaliste traditsioonidega meloodilises (Pythagorase) häälestuses, mille aluseks on 417 Hz.

Erinevaid helisagedusi saab seostada teatud kindlate elementidega, näiteks on 528Hz südame sagedus, 417Hz Päikese ja 396Hz Maa sagedus. Nõnda tuuakse ajatu ja ajalooline vahepeal unustusse jäänud kõlapilt tänapäevasel kujul kaasaega. Tulemuseks on helipilt, mis on värskendav ja nauditav kõigi muusikasõprade jaoks.

Projekti idee autor on muusik Ross Reaver, kelle loodud keelpilli nimega Worldstick kogub populaarsust mitmel pool maailmas. Eestis astub Reaver üles koos siinsetest muusikutest koosneva ansambliga, kuhu kuuluvad mitmed oma ala värvikad ning tuntud tegijad. Lavale tullakse unikaalse, kaasaegse ja dünaamilise seguga jazzist, folgist, popist ja maailmamuusikast. Loe edasi: Uus keelpill Worldstick eile Pärnus, täna Viljandis

Miljööväärtusliku hoone renoveerimise koolitus Pelgulinnas

Säästvad Ehituslahendused korraldab Tallinnas kümnest loengust ja praktilisest õpitoast koosneva koolituste sarja – „Miljööväärtusliku hoone säästev uuendamine”.

Koolitus toimub remonditavas Lenderi tüüpi hoones Pelgulinnas aadressil Pebre 8. Koha valik on tingitud asjaoludest, et reaalsete probleemide ja tööde keskel on parim võimalus näidata, milliseid materjale ja töövõtteid kasutada miljööväärtusliku hoone uuendamisel. Lisaks on see hea võimalus aidata noortel EKA tudengineiudel korrastada vana ja väärikat maja.

Koolitus on tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Foto: Säästvad Ehituslahendused

Tõrvas luuakse piparkoogifantaasiaid

Tõrva kultuurimaja on kuulutanud välja piparkoogifantaasia meisterdamise konkursi.

Võistlusel võivad osaleda kõik, kellel on soov oma loomisoskustega teistele jõulurõõmu valmistada. Konkursil ei või osaleda autor või kollektiiv, kes töötab kondiitri-pagarina.

Konkursil osalemiseks tuleb võistlustöö registreerida hiljemalt 25. novembriks telefonil 766 5332 või 553 8491 või e-posti aadressil pille@torva.ee; kylli.alumae@torva.ee.

Meistriteosed tuleb viia 28. novembril ajavahemikus kella 9-10 Tõrva Kevade keskusesse, kus neid samal päeval ka eksponeeritakse.

Võistlustöid hindab kolmeliikmeline žürii, arvestades tööde väljanägemist, originaalsust ja tehnilist teostust. Antakse välja peapreemia, publiku- ja eripreemiad.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad jagatakse kätte 28. novembril Tõrva jõulukuuse küünalde süütamise üritusel, mis algab kell 17.

Rohkem infot: www.torva.ee

Riidaja kultuurimaja kutsub diskoõhtule

6. novembril toimub Valgamaal Riidaja kultuurimajas retrodisko, kus mängitakse muusikat Riidaja disko algusaegadest kuni 1999. aastani, mil kultuurimaja remonti läks ja seal diskotamine lõpetati.

Kodupaigast kaugemal on Riidajale kuulsust toonud torupillimehed, kuid lähemas piirkonnas tunti Riidajat mitme aastakümne vältel hoopis diskotamispaigana.

Diskole oodatakse ümberkaudset rahvast, aga klassikalisest küladiskost võivad osa saada ka heade kavatsustega kaugemalt külalised.

Plaate keerutavad ja linte sahistavad eri põlvkondade diskorid.

Anne Pai, endine diskoline

Kuressaare kindluses toob iga nädal üllatusi

Kuressaare kindluse restaureerimistööde käigus tuleb iga nädal üllatusi: äsja leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse praegugi tule teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.

„Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” tutvustas Karel Püüa teist üllatusleidu.

Tunnelit kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb ka uus läbimurre lossi hoovi.

Kihnu Kultuuriruumi pillitagavara suureneb

Foto: kihnu.ee
SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.

Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.

SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.

Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.

Allikas: Kihnu Leht

Täna kuulutatakse välja konkursi „Hea eeskuju” võitja

Üle-eestilise konkursi „Hea eeskuju” tiitli pälvib Tartu tüdruk Oliivia Narits, kelle käe all on saanud HIV-teemalist koolitust peaaegu 300 noort. Head eeskuju tunnustatakse 20 000kroonise stipendiumiga täna Vanemuise teatris toimuval noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010”.

Oliivia Narits õpib Tartu Descartes’i lütseumi 12. klassis. Mõni aasta tagasi alustas ta tegevust Punase Risti Tartumaa seltsi vabatahtlikuna. Praeguseks on ta seltsi noorterühma juht.

Peale HIV-teemaliste koolituste on Oliivia eestvõttel organiseeritud vähekindlustatud perede mudilastele laagreid ning korraldatud lastekodulastele mänguõhtuid.

Konkursile „Hea eeskuju” esitati Eestimaa noortest 45 säravat lugu. Neid oli lindude abistajatest, prügikasti värvijatest, muusikutest, lõputu energiaga noortesündmuste eestvedajatest jne.

Oliivia Naritsa valis üksmeelselt võitjaks žürii, kuhu kuulusid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, UNICEFi, Lastekaitse Liidu, Lastevanemate Liidu, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Tallinki esindajad. Žüriid juhtis konkursi patroon Riigikogu esimees Ene Ergma.

„Hea eeskuju” tunnustuskonkurss toimus kolmnandat korda.

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.
 
Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.  

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

„Taluperenaiste hoidiseid” saadab edu

Aasta kokaraamatute konkursil tunnistati kolmanda koha vääriliseks „Taluperenaiste hoidised“, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
 
Septembris Põlvamaal Savi talus esitletud raamatus „Taluperenaiste hoidised“ soovitavad seitse taluperenaist vanu häid hoidiseretsepte, millest osa on pärit juba vanavanaemadelt.

Kogu pere lemmikretseptide kõrval leiab raamatust saiavõideid lastele ja tuliseid ampse meestele, kiireid koduseid purgitoite argiõhtuks ja pidulikke salateid peolauale ning mis sombusel sügisel eriti oluline – energiapomme halva tuju ja haiguste vastu.

Raamatu on koostanud Anu Jõesaar, välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus.

Konkursi „Aasta kokaraamat 2010” võitjaks tunnistati Aive Luigela raamat „Hoidised” (AS Varrak). Teisena leidis tunnustust „Ulukiroad“ kirjastuselt Menu. Kokku esitati konkursile 13 raamatut.



Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

IV Kalevipoja uisumaraton toimub 26. veebruaril 2011

Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.

Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.

Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.

Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee

Peagi avatakse Jõgevamaa Koostöökoja ideedevoor

21. novembrist kuni 20. detsembrini on avatud Jõgevamaa Koostöökoja 2011. aasta projektitoetuste jagamise ideedevoor. Kui suur on eelarve, pole praegu veel täpselt teada, kuid taotlejad võivad hakata mõtlema, milliseid projekte nad sooviksid LEADER-meetmesse esitada ning soovi korral tulla oma taotlusega konsultatsiooni saamiseks Jõgevamaa Koostöökoja büroosse.

Täpsema info leiab siit.