Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.
Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.
Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab tublidele kodanikeühendustele suvekooli “Kuidas öelda ei?”, et aidata teha häid valikuid paremini oma igapäevast tööd korraldada. Suurkoolitus toimub 10.-11. septembril Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas.
EMSLi suvekoolis vastatakse olulistele küsimustele, mis organisatsiooni arendamisel ette tulevad: kuidas seada töötavat missiooni, kuidas teha toimivat tegevuskava, kuidas igapäevaselt oma tööd tõhustada?
„Me usume, et keegi ei käi ennustaja juures neid valikuid tegemas – ikka püütakse omast tarkusest õigete lahendusteni jõuda,“ selgitas EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk. „Kas neid valikuid tehakse kõige õigemini, sellest kahepäevases suvekoolis räägimegi.“
EMSLi suvekooli on oodatud mittetulundusühingute juures tegutsevad aktiivsed inimesed üle Eesti. Koolitajatena astuvad üles strateegilise planeerimise konsultant Indrek Maripuu, kodanikeühenduste juhtimiskoolitaja Kaidi Holm, video vahendusel EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd, suhtlemispsühholoogia nippe jagab Aeternum Koolitus. Peale koolituste on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi praktilises simulatsioonis.
EMSLi suvekool toimub juba kaheteistkümnendat korda mõnel aktuaalsel teemal Eesti kodanikuühiskonnas, pakkudes praktilisi nõuandeid oma organisatsiooni tugevdamiseks. Seekord toimub see esmakordselt Lõuna-Eestis Elvas.
Programmi ja muu lisainfo leiab aadressilt www.ngo.ee/suvekool. Registreerimine kestab veel poolteist päeva.
Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 664 5069 ja 513 3607, elina@ngo.ee
OÜ Mobiiliringlus ostab esimese Eesti firmana kokku kasutatud ja katkiseid mobiiltelefone ning taaskasutab kõik telefonid keskkonnasäästlikust põhimõttest lähtuvalt.
OÜ Mobiiliringlus on rohelist mõtteviisi propageerivate eraisikute poolt loodud firma, mis võimaldab inimestel vabaneda kasututest mobiiltelefonidest ning saada selle eest rahalist hüvitust. Mobiiltelefonide eest tasumine toimub kliendi jaoks mugavalt ja kiiresti: kõikide kasutus- või parandamiskõlblike telefonide eest laekub raha kliendi kontole alates vastuvõtmishetkest 24 tunni jooksul.
Mobiiltelefonide kogumiseks kasutatav süsteem on kliendi jaoks mugav: kliendile saadetakse koju ringluspakett, milles sisalduvasse pehmendustega tagastusümbrikusse saab panna kasutatud või katkise mobiiltelefoni. Kuna tagastusümbriku postikulud on juba tasutud, saab klient oma mobiiltelefoni ära saata tasuta. Ringluspaketi tellimise ja mobiiltelefonide hinnakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Mobiiliringlus OÜ koduleheküljel www.mobiiliringlus.ee.
Mobiiliringlus OÜ teeb ka koostööd Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Eesti Loomakaitse Seltsi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga ning klientidel on võimalik taaskasutatud mobiiltelefonide eest saadud raha annetada heategevuseks. Keskkonnasäästlik mobiilide taaskasutamine on mitmetes Euroopa riikides levinud, sest sellega vähendatakse ohtlike jäätmete hulka prügimäel.
Täna kell 15 korraldab Haanja vald Haanja spordi- ja puhkekeskuses mittetulundusühingutele ümarlaua, kus räägitakse MTÜde toetamise võimalustest valla eelarvest.
Ümarlaual räägib Võrumaa Arenguagentuuri konsultant arenguagentuuri poolt pakutavatest võimalustest. Ümarlaua lõpetuseks oodatakse MTÜdelt ettepanekuid ootuste kohta omavalitsuselt – Haanja vallalt.
Haanja vald alustab järgmisel aastal valla arengukava tegevuskava aastaks 2012 – 2014 koostamist. Teretulnud on kõik ettepanekud kolmandalt sektorilt valla arengukava tegevuskava koostamiseks.
Lisainfo: Juri Gotmans, Haanja vallavanem, tel 517 4584
Sel sügisel avab taas uksed Mooste mõisa viinavabrik, kuid mitte viina tootmise eesmärgil. Renoveeritud hoonetekompleks saab koduks Eesti Fototurismi Keskusele, mis kuulutas välja fotokonkursi viinavabriku loo jäädvustamiseks.
Fototurismi Keskus kuulutas välja fotokonkursi “Mooste viinavabriku lugu piltides”, et koos kõigi inimestega taastada viinavabriku ajalugu läbi fotode. Konkursile oodatakse kõiki pilte, mis on üles võetud Mooste viinavabriku sees, peal, aknaorvas või lävepakul, samuti fotosid, mis on tehtud mõisaajal, nõukogude perioodil või uue vabariigi ajal. Koos pildiga palutakse saata ka jäädvustatud hetke lühikirjeldus.
Pilte oodatakse kuni 3. oktoobrini. Fotole tuleks lisada kindlasti oma nimi ja kontaktandmed. Piltide saatjate vahel loositakse välja auhindu. Originaalpildid tagastatakse soovi korral omanikele.
Pildid palutakse tuua Mooste vallasekretäri kätte või saata digitaalselt e-posti aadressile siim@viinavabrik.ee. Lisainfo aadressil www.fototurism.ee
Võru Linnateater alustab oma uut hooaega täpselt kuu aja pärast 6. oktoobril, kui Võru kutuurimaja Kannel teatrisaalis esietendub Samuel Becketti “Lõppmäng”. Võru publik saab lavastust näha ainult ühel korral!
“Lõppmängu” lavastab Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets. Kuulsa iiri näitekirjaniku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Samuel Becketti “Lõppmäng” on lugu sentimentaalusest ja küünilisusest. Peategelased Hamm (Janek Joost) ja Clov (Marianne Kütt) on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Neid äraminekuähvardusi lausudes imiteerib Clov jalgadega põrandat kaapides lahkuvaid samme. Peale Joosti ja Küti astuvad lavastuses üles ka Mart Kampus ja Silvi Jansons.
Oktoobris mängib Võru Linnateater viiel korral (12., 13., 20., 21. ja 30. okt) ka menukat lastelavastust “Bibigon, Punamütsike ja naljakas argpüks.” Nukulavastus räägib vahva loo pöialpoisist Bibigonist, kes peab päästma oma õe Cincinella kurja kalkuni Torulotti käest.
Lohkva lasteia avamisel istutati aia õuealale pihlakas. Foto: Luunja vald
Augustikuu viimasel päeval avati Luunja vallas pidulikult pihlaka istutamisega uus Lohkva lasteaed.
Lasteaia nelja rühma mahub 70 last. Asutuses hakkab tööle 18 inimest.
Koos õueala ja sisustusega kujunes neljarühmalise lasteaia maksumuseks 10,6 miljonit krooni, sellest 7,8 miljonit kaeti Euroopa Liidu tõukefondide abil, ülejäänud 2,8 miljoni krooniga finantseeris ehitust Luunja vald. Ehitustöid alustati eelmise aasta oktoobris. Vallavalitsus võttis valminud ehitise koos õueala mänguvahenditega ehitajalt üle juuli keskel.
Lasteaed rajati Lohkvas asuvasse vallale kuuluvasse hoonesse, kus varem tegutses raamatukogu. Olemasolevale hoonele tehti lisaks ühekorruseline juurdeehitis. Ehitustööd sisaldasid ka haljastuse, spordiplatsi, mänguväljaku, välisvalgustuse ning autoparkla rajamist.
Hoone esimesel korrusel paiknevad kahe rühma ruumid, samuti juhataja ning majandusjuhi tööruumid, köök, pesuruumid ja laod. Teisel korrusel hakkavad lisaks rühmaruumidele paiknema muusikasaal, eripedagoogide kabinetid, personali olmeruumid ning tehnilised ruumid.
Lasteaial on kavas välja arendada kunstikallak, mille eesmärgiks on laste loomingulisuse esile toomine ja kujundamine.
Koos Luunja lasteaiaga Midrimaa ja Kavastu algkool-lasteaiaga on algaval õppeaastal Luunja vallas kokku ligi 200 lasteaiakohta.
Lisainfo: Tea Pendla, Lohkva Lasteaia juhataja, tel 51988835,, lohkva.lasteaed@luunja.ee
Aare Anderson, Luunja vallavanem, tel 7417100 ja5200794, aare@luunja.ee
Lavastus "Caligula" saabub festivalile väliskülalisena. Foto: draama2010.festival.ee
Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.
Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.
Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.
Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.
Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.
Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.
Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.
Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!
Rõuges toimub reedel, 10. septembril algusega kell 11.00 renoveeritud lasteaia pidulik avamine, millega tähistatakse ühtlasi lasteaia 40. aastapäeva.
Renoveerimisprojekti maksumus ulatus 15 834 970 krooni, millest valla omaosalus on veidi üle 5 miljoni krooni. Projekti rahastas EAS läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, kohalike avalike teenuste arendamise KOV investeeringutoetuste kava.
Praeguseks on teostatud Rõuge lasteaia renoveerimistööde I etapp, mis algas 2009. aasta septembris. Ehitustööde käigus said lasteaia rühmad magamis – ja mängutoad, suurenes saal, ehitati juurde laste bassein ning sisustatud on kaasaegne köök. Lisaks soetati kõikidesse ruumidesse kaasaegne sisustus. Samuti uuendati mänguala. I etapi ehitustöödega lisandus 810 m² kasulikku pinda.
Projekti teises etapis, lõpptähtajaga 31. august 2011, ehitatakse lasteaiale juurde neljas rühm, millega lisandub 144 m² kasulikku pinda. See suurendab lasteaia kohtade arvu 80-ni.
Hetkel käib Rõuge lasteaia kolmes rühmas 63 last, lisaks tegutseb Viitinas lasteaiarühm 15 mudilasega. Investeeringu tegemiseks andis kindluse kõrge sündide arv. 2007. aastal sündis vallas 23 last, 2008. aastal 33 last, 2009. aastal 26 last. Käesoleval aastal on sündinud juba 17 last. Eelmisel aastal kasvas rahvaarv Võrumaa omavalitsustest ainsana Rõuge vallas, kus elab 2284 inimest (seisuga 01.01.2010).
Lasteaia avamisel osaleb haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kohale on lubanud tulla ka Europarlamendi liige Ivari Padar, riigikogulased Kalvi Kõva, Kaia Iva, Võru maavanem Andres Kõiv ja paljud teised.
Uuel nädalavahetusel, 11. ja 12. septembril võivad kõik huvilised Tallinna Lillepaviljonis osa saada lõhnakunstnik Riina Tartu 20. juubelinäitusest ja huvitavast lõhnamuusika projektist.
Mõlemal päeval kõlab ka lõhnadest inspireeritud vahetu elav lõhnamuusika. Vahendajaiks häälel ja ülemhelipillidel Eve Lukk, Silva Valdt ja Kaili Lass, kes musitseerivad torukelladel, kõlakaussidel, tsakrofonidel, gongidel ja häälel.
Riina Tartu unikaalsed lõhnad on disainitud Eestimaa taimedest. Näitusel saab igaüks ka endale luua isikliku parfüümi, testida oma lõhna ja saada head nõu lõhna kasutamisest. Näitus on avatud mõlemal päeval kell 11.00-18.00.
18. septembril tähistab Kuusalus tegutsev Veljo Tormise kultuuriselts Harjumaal Kolga mõisa valitsejamajas Kuusalu kihelkonnast pärit teeneka loodusteadlase Gustav Vilbaste 125. sünniaastapäeva teemakohalise seminari ning näitusega.
Seminarile järgneb loodus- ja kultuurilooline retk Vilbaste huvirändamise vaimus Tsitre külas ja mõisapargis. Päevale paneb punkti meestelaulude õhtu Tsitres. Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 14. septembril telefonil 607 7177 ja 5333 2299 või e-posti teel kolga.muuseum@kuusalu.ee. Ettevõtmist toetab LEADER-i programm.
Tartu Ülikooli Türi Kolledž pakub projekti raames õpet eakamatele inimestele ja töötutele noortele. Türi Kolledži projekt “Teadmised avavad uksi” sai toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
Projektiga loodetakse aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis. Projekti raames pakutakse vanemaealistele (50-74 aastased) ja töötutele noortele (16-24 aastased) võimalust õppida sotsiaalseid oskusi, arvutiõpetuse algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust või osaleda klienditeenindus/etikett, koduõpetaja/abiõpetaja, lapsehoidja/koduabiline kursustel.
Koolitustele saab kirja panna kuni 15. septembrini e-posti aadressil Kristina.Gudinas@ut.ee või telefonil 384 9163 (384 9164). Osavõtjate arv on piiratud.
Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.
Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.
Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.
Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee
Sel nädalal alustab uut hooaega Eesti esimene keelepesa – võrokeelne laste päevahoid, mille eestvedajateks on Haanimiihhi nõvvokoda ja Võro Instituut.
2009. aasta sügisel tegevust alustanud ainulaadse omakeelse keelepesa eesmärk on pakkuda lastele võrukeelset päevahoiu võimalust. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haani mõjutustega võro keelt.
Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad (mäng, laul, söömine, riidessepanek jne).
Keelepesa on regulaarselt tegutsenud juba terve ühe hooaja ning pärast suvepuhkust tullakse taas kokku, et jätkata omakeelse lastehoiuga. Seni on lapsed koos käinud ühe korra nädalas. Keelepesa igapäevaseks muutmine on jäänud rahaliste võimaluste taha, keelepesa eestvedajad otsivad ainulaadse omakeelse lastehoiu rahastamiseks uusi võimalusi.
Keelepesalised alustavad uut hooaega sel neljapäeval, 9. septembril. Kõik, kes soovivad oma last või lapsi keelepessa tuua, võiksid ühendust võtta keelepesa juhendajatega. Samuti on võimalik lihtsalt toetada keelepesa tegevust.
Lähipäevil on Tartu ja Elva kandis tulemas mitu huvipäeva seeneriigi saladuste avastamiseks. Seenemetsa saab minna koos juhendajatega.
TÜ loodusmuuseumi seente huvipäev on 8. septembril. Metsas ei õpita seeni mitte ainult tundma, vaid kogutakse neid ka seenenäituse tarbeks. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest. Juhendavad Külli Kalamees ja Kadri Pärtel. Üritus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee,: Info 737 6076 (loodusmuuseumi administraator).
Kahel järgmisel päeval, 9.-10. septembril korraldatakse seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. 9. septembril on see lahti 10-19, 10. septembril 10-17.30; konsultatsioonid on kell 11 ja 16. Juhendavad Kuulo Kalamees (09.09 kell 16) ja Külli Kalamees.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse korraldatav tasuta seeneõppepäev on Elva-Vitipalu maastikukaitsealal laupäeval, 11. septembril algusega kell 10. Kogunetakse 9.45 Elvas nn Mahlamäe teeristis, kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Retk kestab umbes neli tundi. Osalejate arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine: 525 4172 või triinu@vvvs.ee. Seeneõpet toetab KIK.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab kodanikeühendustele suvekooli, et aidata paremini oma igapäevast tööd korraldada. Kodanikeühenduste suvekool „Kuidas öelda ei?“ toimub 10.-11. septembril Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses.
EMSLi info kohaselt on suvekooli temaatika praktiline ja seotud kodanikeühenduste igapäevaste tegemistega. Iga aasta, iga hooaeg, iga päev seisavad kodanikeühendused oluliste valikute ees: kas meie missioon töötab endiselt või on meil vaja see üldkoosolekul uuesti üle vaadata; kes otsustab, millised on algava sügise kõige olulisemad tegevused; leidsime huvitava projektikonkursi – miks mitte kandideerida? Kuidas selliseid valikuid teha? Kindlasti on igal organisatsioonil kujunenud välja omad võtted, kuidas olulist ebaolulisest eristada. Suvekoolis uuritakse, kas need on kõige tõhusamad võtted.
Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.
Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.
Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.
Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.
Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.
Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.
1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.
Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.
Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:
Türi valla kauneim õunapuu
Türi Õunakook 2010
Õunavein 2010
Õunamahl 2010
Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010
Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.
Esmaspäeval, 6. septembril alustab AS Saarte Liinid Heltermaa sadamas põhjakindlustuse tugevdustöid, mis toovad kaasa ka muudatused Väinamere laevastiku asetuses parvlaevaliinidel.
Ehitustööd toimuvad Heltermaa sadamas kail number 4, mida kasutab parvlaev Muhumaa. Remonditööd viib vastavalt AS-i Saarte Liinid välja kuulutatud hanke tulemustele läbi AS Raunopol, tööde kestvus on planeeritud novembri keskpaigani.
Foto: www.hiiumaa.eeAjavahemikus, mil parvlaeva Muhumaa kai Heltermaal on remondis, teenindavad Hiiumaa ja mandri vahelist liini Väinamere Liinide laevastiku kogenud liikmed Ofelia ja Regula. Parvlaeva Muhumaa toob Väinamere Liinid remonditööde ajaks Kuivastu-Virtsu liinile, kus on sadamates olemas tema jaoks ohutud sildumiskaid.
„Parvlaev Muhumaa sai suvekuudel liini teenindada vaid ajutiste navigeerimisjuhiste järgi, mis sügis-talvehooajal oleksid pannud Muhumaa liiklusele olulisi piiranguid. Palume reisijatelt ja ettevõtjatelt mõistvust – loodetavasti sujuvad ehitustööd graafikus ning muudatused laevastiku asetuses on lühiajalised. Samas on need remonditööd üliolulised nii reisijate, ettevõtjate veoste kui laevastiku ohutuse tagamiseks,“ ütles Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel.
Laevade vahetused liinide vahel toimuvad pühapäeva, 5. septembri hilisõhtul. Seega alates esmaspäevast teenindavad Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevad Ofelia ja Regula ning Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa.
Heltermaa sadama probleemid ilmnesid mai alguses Saaremaa Laevakompanii uue laeva Muhumaa liiniletulekul, kui selgus, et AS-i Saarte Liinid hallatava Heltermaa sadama kai põhjaplaadistus ei pidanud konsultatsioonifirma AS Merin poolt koostatud esialgse tööprojekti olulistest puudustest tingitult vastu laeva sõukruvide tekitatud veevooludele ning tekkis oht laeva vigastamiseks. Alates sellest ajast on parvlaev Muhumaa liini teenindanud üksnes ajutistes navigeerimistingimustes seatud piirangute alusel.
Algaval nädalal toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet “Vooluveekogude seisundi parandamine”.
Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.
6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.
Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee.
14. septembril toimub Tartus Tigutornis ja selle ümbruses päästjate individuaalne ja võistkondlik jõukatsumine: “Pritsumees 2010” ja “XI Kõrghoone Kuningas”. Esimene start antakse kell 11.00.
Lõuna-Eesti Päästekeskus korraldab Tartus võistluse, kus päästjad erialaste ülesannete lahendamisel jõudu proovivad. Osalevad nii võistkonnad kui individuaalvõistlejad. Esimene, nn pritsumehe võistlus, koosneb neljast harjutusest: kõrghoonejooks Tigutornis, harjutus voolikutega, veepäästeharjutus Emajõel ning takistusriba.
Lisaks toimub eraldi jooksuvõistlus Kõrghoone Kuninga tiitlile. Võisteldakse üle 17 kilo kaaluvas erivarustuses.
Seoses veepäästeharjutusega kehtivad 14. septembril kell 12-14 võistluste toimumispagas Emajõel veeliikluse piirangud.
Mõniste pargis korraldatakse 18. septembril algusega kl 10.00 Mihklipäeva laat, mille raames selgitatakse konkursi korras välja parim leib, parim kringel, parimad marineeritud seened ja ilusaim hoidis.
Oodatud kõik, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid – võimalus tulla ja teha oma toodetele reklaami.
Teadmiseks konkurssidel osalejatele:
Parim leib – konkursile palutakse tuua terve leivapätsi (ei ole oluline, kas põranda või vormileib), hindajateks UMA MEKK (Võrumaa päritoluga toit) eestvedajad.
Parim kringel – kringel peaks olema ümmargune, sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes kringleid hindavad
Parimad marineeritud seened – konkursile tuua pooleliitrilise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed
Ilusaim hoidis – sellel konkursil tingimused puuduvad – võib lasta fantaasial lennata, hindajateks on laadalised.
Konkursile esitatud hoidised (juhul, kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.
Laadal tuleb ka rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemel, et need kompostihunnikusse vista, too taimed laadale ja inimene, kellel on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.
Laadal kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on aga korraldajatel palve, et müüjad loovutaksid on toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti), et need saaks oksjonil maha müüa. Oksjoni tuluga kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.
Tänasest alustame uue rubriigiga “Inimene”, kus ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.
Antsla kooli 65. juubeli puhul ilmub koolilehe KooliSilm erinumber, kus juttu mitmetest lõpetajatest läbi mitme aastakümne. Värskeim neist, Jonatan Karjus, Võrumaal tegutseva Metsamoori Perepargi perenaise Irje Karjuse poeg, lõpetas Antsla gümnaasiumi sel aastal ja asub sügisest Tallinna Ülikoolis õppima riigiteadusi.
19aastane Jonatan kuulub noorte orienteerujate hulgas Eesti teravamasse tippu, osales juulis juunioride MMil, Taani rajad küll Jonatanile erilist rõõmu ei toonud. Siiski, looduses, eriti metsas kulgev spordiala sobib Metsamoori pojale imehästi, tal on plaanis oma vigadest õppida ja leida veelgi rohkem aega treeninguteks.
Laupäeval korraldati Rakveres endises Kesko Agro hoones (Ringtee 4) Viru turg, kuhu oli vaatamata jahedale ilmale tulnud kauplema ja uudistama palju inimesi.
Kõige pakutava seast oli võimalik endale soetada mett, kaltsuvaipu, erinevaid kudumeid, ehteid, riideid jms.
Üks kauplejatest, Olav Mäe, oli tulnud näiteks müüma keskkonnasõbralikku puhastusainet Eco-Sheen. Kaupmees ütles, et proovi korras testib ta toodet kas ehete või prillide peal – tulemuseks piisavat väikesest piisast. Puhastusaine sisaldab 100% naturaalset Brasiilia karnaubapalmi vaha, mis sobib kõikide siledate ja kõvade pindade puhastamiseks.
Turule jagus huvilisi pikalt, isegi pärastlõunal jätkus kauplemine veel täie hooga.
Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.
