Harjumaa vanavanemate päeva tähistatakse maakondlikult homme kell 13 Anija valla kultuurikeskuses Kehras.
Vanavanemaid tervitavad maavanem Ülle Rajasalu ja Anija vallavanem Tiit Tammaru. Kell 13.15 algaval kontserdil esinevad Kehra gümnaasiumi koorid, segakoor Helin, tantsurühmad Kadri ja Kadrel jt. Kell 14 peab Toivo Niiberg loengu “Mõistame üksteist”. Loengule järgneb kohvipaus ja seejärel kell 16 korraldavad Anne Oruaas ja Ants Miidla MTÜst Kehra Raudteejaam ekskursiooni “Ajalooline Kehra”.
Kohal on Lõvi Leo ja politseitelk. Plaanis on käsitöö ja puutöö näitusmüük ja vanade autode näitus. Paadiga saab sõita Jägala jõel (tasuline).
Vanavanematepäevale on oodatud ka emad-isad ja lapsed. Neil on võimalus aega sisustada batuudil, elektriautodel, tasulistes töötubades ja laste spordimängudest osa võttes.
Ürituse korraldavad Harju maavalitsus ja Anija vallavalitsus.
Homme on ülemaailmne vanavanemate päev ja sel puhul kutsub Eesti Rahva muuseum aega maha võtma, selle päeva oma vanavanematele pühendama ja nad muuseumisse tooma.
Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on sel päeval avatud kell 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.
Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.
Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.
Homme, 12. septembril kell 12 -14 tähistatakse Kunda noortemajas vanavanemate päeva.
Vanavanematepäeval tutvustab Katrin Luke ravimtaimi ning pakub tutvumiseks ja müügiks oma Karepa ravimtaimetalu teesid ja salve. Väiksel ja armsal kontserdil laulavad Jana Kütt ja Harry Koop, tantsivad KuVakesed. Lauldakse ühiselt koos Sirje Koobiga. Vanaisadel on võimalus mängida piljardit, koroonat ja teisi huvitavaid mänge. Vanaemadele leidub ka põnevat tegevust. Pakutakse teed ja kooki.
12. septembril ootab C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal jälle meie esivanemate tarkustest osa saama. Kell 12 algab juba neljateistkümnes Talukultuurikooli õppepäev.
Kui aastat alustati tubaste töödega – valmistati talutoite, kooti vööd, meisterdati pulgaloomi ja rätinukke, siis imeline suvi on lasknud ka palju väljas toimetada. Nii sai meelde tuletada vikatiga niitmise ja heina hangumise, tehti saunavihtasid ja värviti lõngu. Ja loomulikult mesilatööd – neid on tutvustatud terve suve jooksul. Jäänud on veel mesilaste haigused, aga nendest räägitakse 10. oktoobril. Praegu aga on viimane aeg hakata talvevarudele mõtlema.
Pole vist saladus, et kõige tervislikum on värske toit. Kahjuks ei püsi toiduained kaua värskena ja tuleb leida võimalusi nende säilitamiseks. Kui nüüdisaja perenaised on harjunud kasutama erinevaid idamaiseid vürtse ja õlisid, siis millised olid meie esiemade võimalused? Pere toidulaud on alati väga palju sõltunud sellest, mida oli keldrist, sahvrist või aidast lauale tuua. Ja ka kitsal ajal on perenaiste leidlikkus olnud otsatu – mida kõike andis soolata, kuivatada, hapendada. Aastatega on võimalused avardunud, kogemusi on juurde tulnud ja 12. septembril oodatakse kõiki, kel huvi „vanade-uute“ retseptide ja maitsete vastu. Proovitakse koos keeta, soolata, hapendada, maitsta erinevaid hoidiseid ja vahetada retsepte. Kui jaanuaris sai iga külastaja kaasa „Kurgja Kokaraamatu“ esimese osa, siis sel korral täiendatakse seda hoidistega.
Lastelegi on tegemist – nende tööks jääb purkide kaunistamine.
Öeldakse küll, et tühi kõht on kõige parem kokk, aga head asjad mahuvad isegi täis kõhtu!
Osalustasu on täiskasvanule 40 krooni ja lapsele 25 krooni.
Kell 16 etendub muuseumis Mai Talvesti “Varrud” Vändra kultuurimaja näitetrupi esituses, pilet 50 krooni.
Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.
Lohusuu vallamajast varastati nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.
“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”
Tulekul on pöördeline ja pöördumatu mõjuga rahvusvaheline koolitus yoU-Turn! Homme on viimane päev registreerida.
21.-28. oktoobril jagatakse inspiratsiooni, motivatsiooni, diskussiooni ja oskusteavet julgetele ja teotahtelistele inimestele, kel südames tung endale ja teistelegi kaaskodanikele midagi tõeliselt head teha. Ja teha nii, et oleks hästi tehtud!
Jagajateks vahvad tegusad inimesed Eestist, Belgiast, Kreekast, Portugalist, ja Rumeeniast, kelle hulgas ehk ka sina?!
Taotlustähtaeg: 12. september, nii et ruttu-ruttu ankeeti täitma!
Taotlusvormi ja info koolituse kohta leiad SALTO koolituste andmebaasist ja Facebooki grupi lehelt yoU-Turn.
Jätku suuremeelsusele: soovita koolitust ka sõbrale-tuttavale!
Ole muutus, mida tahad maailmas näha!
Koolituse toimumist toetavad Euroopa Noored programm ja Eesti põllumajandusministeerium. Tegevused viivad koostöös ellu noortegrupp Zapanjiti (Belgia, Portugal, Kreeka, Eesti, Itaalia), MTÜ Kodukant (Eesti), MTÜ European Village (Kreeka), MTÜ ARCA (Portugal) ja MTÜ Career Development Centre (Rumeenia).
Hoone avajad ja nende taustal ehapunane Eha tänava õppehoone. Foto: Liis Pikkorainen
60 aastat võttis aega, et saaks täitud Tartu kunstikooli unistus – uus ja päris oma maja. Arhitekt Ain Padriku projekteeritud uus maja avati eile, 10. septembril Eha tänav 41.
Avatseremoonia kujutas endast pildi sisse minekut. Maja avamisele eelnes stiilselt värvikas rongkäik, mis külastas Tartu kunstikooli endiseid maju Veski, Kuperjanovi ja Tähe tänavas. Avamispidustuste ajaks on kooli ruumides sisse seatud maali-, joonistus- ja koomiksinäitused. Fotonäitus võtab kokku maja ehituse ajaloo.
Uue maja avamispidustused algasid juba eile neljapäeval kutsehariduse ümarlauaga “Kunstikutseharidus!?” ning jätkuvad täna, kui toimub endiste ja praeguste töötajate
teeõhtu, kus esitletakse Tartu kunstikooli trükist pealkirjaga “60 aastat teel oma majja”.
Tartu kunstikooli jaoks on maja avamisel eriline tähendus. Sellega saab
avalöögi kooli 60. juubeliaasta. Eesti vanim kunstialast kutseharidust
Sõna saab Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis. Foto: Liis Pikkorainen
andev kool tegutseb aastast 1951 ning õppeaasta 2010-2011 on nimetatud
Tartu kunstikooli juubeliaastaks.
Avamisel sõnas kooli direktor Kadri Kreis: “2008. aasta juunis tuli otsus Tartu kunstikooli ehitamise rahastamise kohta Euroopa Liidu regionaalarengufondist. Maja valmis 2010. aasta kevadel. Uues õppehoones töötab kaks erineva stiiliga kooli: Tartu
kunstikool tervikuna ja Tartu kõrgema kunstikooli
meedia- ja reklaamikunsti ning skulptuuriosakonnad.
Uues majas on 1000 m2 õppepinda Tartu kunstikooli käsutuses, ostetud on nüüdisaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Tartu kunstikoolis saab õppida dekoraator-stilisti ning trükimeedia kujundaja-küljendaja erialadel.
Tartu kunstikooli uue hoone ümberehitust rahastas Euroopa regionaalarengu
fond 27 miljoni krooniga. Ehitus tuli oodatust odavam ja lõplikuks
maksumuseks kujunes 15 miljonit krooni. Aastani 2013 on eraldatud 30
kutsekooli õpikeskkonna investeeringuteks üle kolme miljardi krooni, sh
2,6 miljardit Euroopa regionaalarengu fondilt ja 1,5 miljardit Eesti
riigieelarvest.
Ida-Virumaal Toila vallas Konju külas toimub nädala pärast 18. septembril algusega kell 10 Konju külapäeva raames Mihklilaat.
Meelelahutust kogu perele pakutakse hilisõhtuni.
Laadal saab müüa käsitööd, talutooteid ja aiasaadusi. Kavas on käsitöönäitus, käsitöötoad, Konju näitering etteaste, Konju laulupundi esitused, sportlikud mängud kogu perele, loterii, oksjon, juurikakonkurss, laste ja noorte etteaste, seltskonnatantsud ja -laulud ning tantsuõhtu üllatusesinejaga.
Esinevad valla laulumeistrid viisikoor Päikesekillukesed ja ansambel Siuru ning rahvatantsurühmad Voka, Vokiratas ja Kiiguri.
Külapäeva ja Mihklilaata korraldab MTÜ Konju Maanaiste Selts, tel 5650 3680.
Teo Krüüner 2009. aastal Antsla õpilastega kohtumas.
Rubriigis “Inimene” ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.
Antsla keskkool/gümnaasium on tänaseks eluteele saatnud juba 62 lendu lõpetajaid. Peatume mehel, kes läks aastal 1962 Antsla keskkoolist tõeliselt lendu. Hävituslendur-insener Teo Krüüner küll möönab, et kuigi Antsla keskkoolist sai ta edaspidiseks vajalikud teadmised, ei olnud Antsla koolil tema elukutsevalikule mingit mõju, see oli juba varem ära otsustatud.
Lenduri juured paistavad ulatuvat varajasse lapsepõlve. Juba nelja-aastaselt korjas Teo prügihunnikutest kokku vanu traktorite, mootorrataste, jalgrataste vms detaile ja kombineeris nendest mingisugused „masinaid“, mille otstarvet või nimetust ei osanud mitte keegi ära arvata… peale Teo enda.
Eile kutsus Keila linnavalitsus oma värskeid ilmakodanikke beebiballile.
Keila linnapea Tanel Mõistus ja abilinnapea Eike Käsi kutsusid linnakodaniku tunnistuse saamiseks ballile selle aasta esimesel poolel sündinud 27 tüdrukut ja 36 poissi koos vanematega. Esinesid lasteaed Rukkilille lapsed ja nende juhendaja Katrin Mandel.
Täna last Pärnus Mai rannaniidule 34 Šoti mägiveist, kes asuvad seal pilliroogu hävitama. Veised jäävad rannaniitudele seniks, kuni neile jätkub ninaesist.
Esialgu mai keskele planeeritud karjalaskepäev lükkus halbade ilmastikuolude ning mägiveiste napi ninaesise tõttu edasi. Samuti osutus mägiveiste niidule laskmine suvel ohtlikuks, kuna Mai rannaniitudel ei ole loomadel päikesepaistelise ilmaga varjulist kohta. Praeguseks on loomade omaniku Georg Artma hinnangul pilliroogu söömiseks piisavalt, samuti on ilmastikuolud soodsad ning aeg mägiveiste rannaniidule lubamiseks küps.
Ligikaudu 10 hektarile asub pilliroogu sööma esialgu 34 mägiveist. Töö teostamise tingimused on ära määratud keskkonnaametis koostatud kaitsekorralduskavas, see näeb ette, et rannaniitusid karjatatakse tulevikus väiksemate koplite kaupa.
Mägiveised on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab loomi karjus. Karjaaiad paiknevad niitudel nii, et linnarahva kasutuses olevad mere äärde viivad jalgteed jäävad avatuks.
„Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannaniitude seisund on praegu väga halb, niidud on roostunud ning võsastumas. Rannaniitude elupaigakomplekside soodsa seisundi saavutamisel on kõige tõhusamaks meetodiks karjatamine“ ütles keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsilist Agu Leivits.
Ettevõtja Georg Artma esitas möödunud aasta 4. novembril Pärnu linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks Pärnu rannaniidu kaitsealal paiknevatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu rannaniitude hoolduseks taotles Georg Artma rahalisi vahendeid keskkonnaametilt. Artma on olnud keskkonnaameti pikaajaline partner ka Soomaa luhaniitude hooldusel.
Pärnu Linnavalitsus otsustas 22. veebruari 2010 istungil anda Georg Artmale tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 otsustuskorras tasuta kasutusse maa-ala, kokku 56 hektari võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks.
Esmaspäeval Võrumaal Kääpa koolis toimuma pidanud kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovskiga lükkub Turovski haigestumise tõttu edasi. Millal kohtumine toimub, pole praegu veel teada.
2010. aasta Ullo Toomi nimelise stipendiumi saavad tantsupidude ajalugu käsitleva teose „75 aastat Eesti tantsupidusid“ kaasautorid Kadri Valner ja Anneli Ammas. Stipendium antakse üle teisipäeval, 14. septembril kell 12 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi Fond annab igal aastal tantsutaadi sünniaastapäeval välja stipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, rahvatantsu käsitlev(ad) või harrastajatele mõeldud publikatsioon(id) või muud teostatud projektid.
Ullo Toomi Fondi haldusnõukogu otsustas sel korral anda stipendium Anneli Ammasele, kes on tantsupidude ajalugu käsitleva raamatu „75 aastat Eesti tantsupidusid“ tekstide autor ning Kadri Valnerile, kes on sama raamatu projektijuht ning põhitekstide autor.
Mõlemad stipendiaadid on rahvatantsu valdkonna jäädvustamise aktiivsed edendajad. Peale rohkete teemakäsitluste meedias on Kadri Valner tänavu aasta alguses kaitsnud Tallinna ülikooli psühholoogia instituudis magistritöö pealkirjaga „Tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsujuhtide tööga rahulolu ning selle seosed tööga seotud kontrolliulatuse, subjektiivse heaolu, motivatsiooni ja enesehinnanguga“. Töö kirjeldab tantsujuhtide töörõõmu ning püüab selgust saada, kuivõrd on tantsujuhti „käivitavaks“ jõuks tantsupidude toimumine, palk, rühm jms.
Anneli Ammaselt on peagi ilmumas Mait Agu elu ning tema fenomeni käsitlev raamat, mis täidab olulise tühimiku Eesti tantsu ajaloo jäädvustamisel. Koostöös on Ammasel ja Valneril aga peagi valmimas uus raamat noorte laulu- ja tantsupidude ajaloost.
„75 aastat Eesti tantsupidusid“ ilmus kirjastuse „Varrak“ ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi koostöös 2009. aastal. Tegemist on mahuka ja kvaliteetköites kultuuriloolise teosega, mis oma 350l leheküljel koondab ühiste kaante vahele ülevaate Eesti tantsupidude traditsioonist ning arengust. Raamatust leiab ülevaate nii peojuhtidest kui ka repertuaarist. Peale Tallinnas toimunud suurte tantsupidude on kirjas ka põhjalik loetelu maakondlikest olulisematest rahvatantsusündmustest. Köide sisaldab rohkelt kvaliteetset ning huvitavat pildimaterjali. Raamatu kaasautoriteks on peale Valneri ja Ammase paljud meie armastatud tantsupedagoogid, teiste hulgas ka mitmed varasemad Ullo Toomi stipendiumi laureaadid.
Ullo Toomi haldusnõukogu esinaise Ilma Adamsoni sõnul oli raamatul tugev kaasautorite grupp, kuid just Kadri Valner ning Anneli Ammas on need, tänu kelle suurele tööle ja eestvedamisele see oluline teos tänaseks olemas on. Ullo Toomi oli tantsupidude traditsiooni mõtte algataja ning tantsupidudele tänase tähenduse andja, mistõttu on see raamat otsekui kummardus meie Tantsutaadile, sõnas Adamson.
Ullo Toomi fond on loodud rahvatantsupidude ühe algataja Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks ja rahvatantsualase tegevuse väärtustamiseks.
Homme, 11. septembril koguneb Pärnu luuleklubi Luuletaeva-Latern Port Artur 1 fuajeekohvikus. Koos minnakse edasi Lõuna tänavasse Ingeri-Soome seltsimajja, kus toimub luuleetenduse proov. Etenduse lavastab Margus Oopkaup.
Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.
“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.
“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.
Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Lõuna-Eesti haigla värski lepingu perrä saava mi kandi huuldaja naada ammõtit opma paiga pääl, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Vaia tuud om: Võro haigõmajan tege tüüd 85 huuldajat, a erialanõ haridus om näist õnnõ neläl.
Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jaana koos Maimu Truijaga Võru hooldekodus. Foto: Mirjam Nutov
«Tävvelidselt võimalik, et seo om hää võimalus,» ütel’ as’a kotsilõ Võro haigõmajan kümme aastakka vanno ja tervüseviaga inemiisi iist huult kandnu Vähi Terje. Tartohe opma minemist tä hindäle ette kujoda-i: «Koh ma sääl üüd olõ ja kiä sõs perre iist huult kand?»
Vahtsõ lepingu perrä saavaki vahtsõ aasta radokuust kuuli minnä innekõkkõ nuu, kiä joba tüütäse haigõmajan vai mõnõn Võro maakunna vannokoton. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.
Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jana selet’, õt seoilma-aignõ oppus avitas huuldajil saia viil parõmbis as’atundjis.
Tuu om hääs abis ka noilõ huuldustüütäjilõ, kiä mõista-i inemiisi iist peris õigõlõ huult kanda. «Om nii, et ku käüt üten huuldõkodon, sõs jo ussõst sisse minnen lüü kusõhais nõnna, a ku läät tõistõ, pruugi-i edimädse huuga arvugi saia, kon olõt,» tuu Trolla näüte huuldajidõ mitmõsugumadsõst ammõdimõistmisõst.
Võro haigõmaja vannokodo elänik Truija Maimu (85) ütles ummi huuldajidõ kotsilõ õnnõ häid sõnno: «Ütski lats jõvva-i nii huult kanda ku siih tetäs: minno hoitas siih ku rõnnalast!» kitt tä.
Viil om Truija Maimu väega rahul tuuga, et kõik huuldaja kõnõlõsõ timäga umah võro keeleh. «Kiräkiilt kõnõlõ-i jo mi siih kiäki, ma arva, õt siih ei mõistõtagi tõisildõ,» ütel’ tä.
«Võromaa umaperä omgi seo, et nii õe ku huuldaja piät mõistma kolmõ kiilt – võro, viru ja petseri,» muias’ Trolla Jana tuu jutu pääle.
Tä ütel’, et huuldaja omma pääas’aligult kas keskiälidse vai vanõmba inemise ja kõnõlõsõ võro kiilt tävveste vabalt. Noorõmba mõistva kas kah kõnõlda vai saava vähembält arvo.
Kuigi seeneaeg on endiselt hoos, tasub pilk puude alt seeni taga ajades ka
juba veidi kõrgemale tõsta. Nimelt annab mets oma värvumisega märku üha
lähenevast sügisest. Nädalavahetusel kanuuga mööda Soomaa jõgesid kulgedes on huvitav jälgida seda sügisvärvide mängu nii puudel kui ka põõsastel. Nii
ruttu on see muutus toimunud, kuid just vaikselt värvi muutev looduspilt teeb matka kuidagi eriliselt rõõmsaks kohe.
Soomaa teated:
* Seenehuvilistel on endiselt metsa asja – kuuseriisikad on ka nüüd valmis!
* C. R. Jakobsoni Talumuuseumis peetav Talukultuurikooli õppepäev 12. septembril võimaldab osa saada meie esivanemate tarkustest. Seekord proovitakse koos valmistada hoidiseid vanade retseptide ja nippide järgi.
* Köögiviljakasvatuse infopäev mahetootjatele toimub täna, 10. septembril Tori vallas Klaara-Manni talus.
* Ussi urguminemise päeval 8. septembril pidavat ussid maausu kohaselt talvituma minema ja oma mürgi kaotama: vaata lisaks.
* Räätsamatkade hooaeg alustab. Kuigi räätsadega saab matkata igal aastajal, on just sügis üks neist aastaaegadest, mida tasub rappa uudistama minna.
* Kõigi septembrikuus soomaa.com tagasiside ankeedi täitnute vahel loositakse välja auhid, milleks on seekord räätsamatk kuuele inimesele. Täida ka sina Soomaa.com ankeet ja osale oktoobrikuu loosimises!
ETV kutsub kirjandusõpetajaid üles valima välja eesti luulest 20 kaunimat, olulisemat, ilusamat ning mõjuvaimat luuletust.
“Me palume kirjandusõpetajate abi, et nad saadaks 1. oktoobriks oma ettepanekud, millised on need läbi Eesti ajaloo kõige ilusamad luuletused,” rääkis ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa saates “Ringvaade”.
Kui ettepanekud on laekunud, siis valitakse nende hulgast sada luuletust välja. “Profid näitlejad loevad luuletused sisse ja need tulevad järgmisel aastal eetris esitamisele,” selgitas Allikmaa.
Luuletused pannakse ka DVDle ning need saadetakse koolidesse.
Üritusele on õla alla pannud ka haridusministeerium ja kultuuriministeerium. Sel puhul olid “Ringvaatesse” kutsutud ka ministrid Laine Jänes ja Tõnis Lukas, kes saate ajal oma värsid paberile panid.
Viimastel nädalatel on Võrumaal levinud soodsa hinnaga saagide Stihl 460 ja 441 pakkumised. Odavat hinda põhjendavad müüjad enamasti sellega, et on välismaalased ja neil ei lubata saage Venemaale viia.
Ametlike Stihli müüjate sõnul on originaalis Stihl 460 puhul tegu väga võimsa lageraie saega, mida Eestis ei müüda ja mille hind oleks ca 14 000 kr. Kuna osa saage on juba toodud neile hooldusesse, siis on selgunud, et tegu ei ole originaalsaagidega, vaid need on arvatavasti järgi tehtud kuskil Hiinas. Uutel saagidel on ilmnenud kohe häälestamise probleemid ja ka võimsuselt tunduvad need olevat lubatust palju nõrgemad.
Pakkuda võidakse ka lauanõusid ja nuge. Ka nende kvaliteedis tasub kahelda. Erametsaliit soovitab sellise pakkumise korral kutsuda politsei.
Kaheksa Tiibeti munka esitavad täna kell 19 Rakvere eragümnaasiumis ja homme kell 19 Narva kultuurimajas Rugodiv budistlikke rituaale ja traditsioonilisi kloostripidustuste tantse.
Tiibeti munkade kontsert aitab taas ellu ärgata ajaloolisel Tsekarmo-nimelisel budistlikul kloostril Himaalajas, kust kõik esinevad mungad pärit on. Tsekarmo klooster asub Ladakhis, India põhjapiiril vastu Tiibetit. Ladakhi nimetatakse hellitavalt Väikeseks Tiibetiks.
Etenduse teises osas tulevad lavale nomaadide ja legendaarse tiibeti rahvuskangelase Gesari tantsud. Eestis elav tiibeti laama Sangyas peab väga oluliseks, et eesti publik saab osa autentsest kloostrikultuurist, mis Tiibetis on hävimisohus.
Homme, 11. septembril kell 12 on kõik viie- kuni kaheksa-aastased lapsed oodatud Pärnu keskraamatukogu karude jututuppa.
Koos esimese sügiskuuga saavad raamatukogu karude jutunurgas taas hoo sisse jutuvestmised. Iga kuu teisel laupäeval täpselt kell 12 oodatakse sinna kõiki viie- kuni kaheksa-aastaseid raamatusõpru, kel tahtmist toredaid lugusid kuulata, põnevaid pilte vaadata, joonistada ja üheskoos maailma asju arutada.
Seekord tuleb juttu autode põnevast maailmast. Autolugusid kuulates selgub, et neilgi võib olla oma iseloom ja omad lemmiktegevused, koguni lemmiksöök. Üheskoos vaadatakse autopilte ja aetakse autojuttu. Joonistamata ei jää ka pildid väikese autopildinäituse tarvis.
Tänasest kuni pühapäevani toimub Tartu ülikooli peahoones ajaloolase ja teoloogi Dr Pille Valgu (1959-2009, fotol) mälestuseks pühendatud akadeemiline konverents “Spirituaalsus ja kohtumine TEISEGA“.
Praegune religiooniõpetus Eestis on mitmes mõttes Pille Valgu nägu: aine keskmes on õpilane, aine sobib riikliku õppekava eesmärkidega, arvestab lapse sotsiaalse, kognitiivse, usulise ja moraalse arenguga. Mitmed uurijad on nimetanud seda laiemas mõttes spirituaalsuseks, see sisaldab endas sidususe tunnetust, imetlemis- ja imestamisvõimet ja igatsust tähenduste loomise järele.
Mälestuskonverentsi peetakse Tartu ülikooli nõukogu saalis ja usuteaduskonna ruumides. Konverentsi korraldab Eesti religiooniõpetajate liit, Tartu ülikooli usuteaduskond ja kultuuriteooria tippkeskus. Kaasatud on ka teoloogilist kõrgharidus pakkuvad õppeasutused, kus Valk õpetas.
Konverentsi erinevad ettekanded ja töötoad keskenduvad vajadusele ehitada sildu erinevaid religioone ja maailmavaateid esindavate inimeste vahele. Konverentsil on ainulaadne võimalus osa saada Euroopa religioonipedagoogika tipptegijate loengutest ja töötubadest. Esinema tuleb näiteks Warwicki ülikooli religiooniprofessor ja kultuuridevahelist õpet ja inimõigusi edendava Euroopa Wergelandi keskuse nõustaja Robert Jackson. Ina ter Avest on psühholoogina aastaid uurinud nii õpilaste kui õpetajate identiteediga seonduvaid küsimusi ja koolikultuuri. Peter Schreiner on armastatud lektor konverentsidel ning Euroopa Nõukogu tasemel religiooniõpetuse üle otsustava organisatsiooni ICCS (Intereuropean Commission on Church &
School) president ning CoGREE (Coordinating Group for Religion in Education in Europe) moderaator.
Reedeseid töötubasid juhendavad erinevate maade teadlased – neid saavad tudengid kuulama tulla konverentsitasu maksmata. Laupäeval on aga töötoad nii eesti- kui inglise keeles. Plenaarloengutelning neile järgnevatel diskussioonidel on sünkroontõlge, töötuba tuleb valida vastavalt keelele.
Konverents algab täna, 10. septembril kell 12sissejuhatavate loengute ja heade kogemuste jagamisega. Homsesse konverentsi põhipäeva mahuvad kolm ettekannet, töötoad ja Pille Valgu mälestusõhtu, käiakse tema haual ja meenutatakse tema tehtut.
18-11. septembrini müüb Vanemuine, 10.-14. septembrini Rakvere teater ja 12. septembril Estonia teater oma etendustele sooduspileteid.
Vanemuises kestab sooduspiletite müük selle nädala kolmapäevast laupäevani. Soodushinnaga saab pileteid lunastada kõigile etendustele kuni 2011. aasta maikuu lõpuni.
Piletisaju käigus tehakse sõltuvalt etendusest piletitele kuni 50protsendilist allahindlust. Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades kui ka väljaspool Tartut toimuvate külalisetenduste puhul. Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele.
Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas.
Rakvere teater alustab täna oma 71. hooaega, müües koduetenduste pileteid 50protsendilise soodustusega. 10.-14. septembrini oodatakse kõiki Rakvere teatri kassasse või kohvikusse iga päev kella 9-23ni. Samuti on sooduspiletid müügil Piletimaailma müügikohtades või piletimaailm.com veebilehel. Pileteid saab broneerida Rakvere teatri telefonil 329 5444.
Loe lähemalt: rakvereteater.ee
Estonia teater korraldab pühapäeval, 12. septembril kella 12-15ni Estonia maja taga pargis traditsioonilise turupäeva, kus müüakse kõikidele rahvusooperi etendustele pileteid 25 protsenti soodsamalt.
Rahvusooperi solistid, koor, orkester ja Eesti rahvusballett tutvustatavad meeleolukal kontserdil linnarahvale teatri 105. hooaega. Samuti on müügil Estonia meened, trükised, plaadid, teatrikostüümid ja rekvisiidid ning toimub Heli Veskuse ja Voldemar Kuslapi lavakostüümide heategevuslik oksjon.
20. septembril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas loeng-õpituba “Buddha tee”. Juhendab Laama Mingyur, kes on olnud 28 aastat laama Denys Rinpotše järgija ja õpilane ning sooritanud tema juhendamisel traditsioonilise kolmeaastase eraklaagri.
Juba 2500 aastat on lugematul hulgal inimesi järginud Buddha teed. See on mitte-teistlik ja mitte-duaalne, tugineb mõistmisele ja mitte uskumisele. Sellel teel ei ole intellektuaalne arusaamine eesmärk, vaid vahend, et juhatada meid vabaduse ja fundamentaalse õnne kogemuseni.
Kjabdze Kalu Rinpotše (1904–1989) oli üks suuremaid tiibeti kaasaegseid õpetlasi, olles tunnustatud ja hinnatud kui tohutu mõistmise ning sügava tunnetusega inimene.
Enamiku tiibeti õpetuste ülekannete pärijana, oli ta eriliselt just mahāmudrā ja dzogtšeni teostunud õpetaja. Muu hulgas oli ta ka laama Denys´ õpetajaks, kes on praegu üheks Kjabdze Kalu Rinpotše peamiseks pärijaks.
Toimub tõlge eesti keelde. Tasu 50 krooni.
Kuna kohtade arv on piiratud, siis palutakse eelnevalt registreeruda: kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 5558 8929, Kadi Noor
Järgmise nädala reedel, 17. septembril peetakse Võru kultuurimajas Kannel kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsi. Konverentsi alguses kuulutatakse välja Kangro preemia tänavune laureaat.
Konverentsi avalöök antakse kell 11.05, kui lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar räägib lühidalt aasta ettevõtmistest. Seejärel antakse välja Kangro preemia ning pärast seda peavad oma ettekanded erinevatel kirjanduse ja kirjanikega seotud teemadel Janika Kronberg, Elle-Mari Talivee, Vesta Pille ja Merle Sulg, Tiia Allas, Aidi Vallik, Leo Kunnas ja Kauksi Ülle. Päeva juhib Võru linnateatri peanäitejuht Tarmo Tagamets. Konverents lõpeb kell 15.25. Vaheajal kell 14-14.15 esinevad Võru muusikakooli õpilased.
Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Võrumaal Oe külas. Enne Teist maailmasõda jõudis ta töötada Vanemuise dramaturgina. 1944. aastal siirdus Soome kaudu Rootsi, kus ta 50 aastat hiljem suri. Paguluses toimetas ta aastatel 1950 – 1994 ajakirja “Tulimuld” ja töötas Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.
Võru maavalitsus annab kirjanduspreemiat välja alates 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli Kangro ise ning järgmisel aastal nimetati preemia temanimeliseks. Preemia omistatakse Võrumaalt pärit, Võrumaaga seotud või Võrumaa teemadel kirjutavale isikule. 20 aasta jooksul on preemia pälvinud muuhulgas Kauksi Ülle, Kaido Kama, Oskar Kruus, Rein Põder, Olavi Ruitlane, Contra jt.
