Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.
Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.
Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.
Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.
Antsla valla delegatsioon külastas möödunud nädalavahetusel Lätis Vidzemēs asuvat Ikšķile valda, kus kirjutati alla ka kahe omavalitsuse ametlik sõprusleping. Ikšķile vallas on umbes 8760 elanikku, Antsla vallas 3900.
Tartu raekoja platsile sobiv jõulupuu leiti tänavu linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel Alatskivi lähedal asuvast Naelavere külast. Salu kinnistul kasvav kahara võraga kuusk on umbes 16 meetrit kõrge, kirjutas Tartu Postimees.
Kokku pakuti tänavu tartlastele jõulupuuks 11 kuuske. Pakkumisi tuli Tartu linnast ja maakonnast, Põlva- ja Viljandimaalt ning Lääne-Virumaalt, kaugeim pakutud kuusk asus linnast 90 km kaugusel. Eile vaatasid linna haljastustöötajad üle viimased pakkumised. Peale tänavuse kuuse leiti jõulupuu kandidaate ka järgmiseks aastaks.
Kuusk hakkab raekoja platsi täies ilus ehtima 28. novembrist, kohale toimetatakse ta kolm-neli päeva varem. Kuuse toomiseks ja paigaldamiseks kuulutab linnavalitsus lähipäevil välja riigihanke.
Jahimehed märkasid Puhja vallas mullu tavalisest rohkem karusid, ka tänavu on neid sealmail juurde siginud. Ametlikel andmeil on Eestis karude hulk aga muutumatu nagu ka karujahiks jagatavate lubade hulk, kirjutas Tartu Postimees.
Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga, kirjutas Tartu Postimees.
„Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,” kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.
Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru.
Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.
Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.
Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.
Soomaa rahvuspargi keskuses toimub homme, 22. oktoobril kell 18 teemaõhtu „Kes teab karust rääki?”. Lisainfo telefonil 5346 7391 või e-posti aadressil rait.parts@rmk.ee.
Tuhala nõiakaevu kaitseks valjuhäälselt sõna võtnud helilooja Urmas Sisask pidas eile, 20. oktoobril 2010 kell 20.10 nõiakaevu juures maha loitsimistseremoonia, kirjutas Õhtuleht.
„Tuhala ja Nabala — looduse karstialad käsikäes. Rahvusvaheliselt koos, meie heliseme selles loos,” kõlas Sisaski poolt ligi kümme minutit lauldud loits, mida laulsid kaasa ka üle saja kohalolnud pealtvaataja.
Sisaski sõnul on Tuhala nõiakaevu kaitseks allkirja andnud juba üle 60 000 inimese ning de facto ka üle 100 riigi. Et Sisask kutsub end veresugulust pidi Tuhala põlisasukaks, kuulutas ta nõiakaevu rahvusvaheliseks karstialaks.
Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.
Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?
Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.
Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.
Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain. Foto: umaleht.eeVinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.
Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga. «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.
Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago. Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.
Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.
Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja. Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä. Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil. Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.
Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta. «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.» Loe edasi: Tatrik uma maa päält
Rõuge TV tegi täna tagasivaate Jaanipeebu külas peetud kartulipäevale, kus olid kohal nii talukauba pakkujad kui ostjad. Toimus hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagas oma teadmisi. Viitina Tehnikaklubi seadis üles päevinäinud põllutehnika näituse. Talgu korras korjati tonn kartulit Rõuge Põhikoolile.
Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.
Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.
Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.
Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.
Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig
Tartu Rahvaülikool korraldab järgmise nädala lõpus muusikateraapia kursuse, et tutvustada huvilistele muusika mõju inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele.
Kursusel räägitakse erinevate muusika elementide (meloodia, harmoonia, rütm jne) olemusest ja karakterist, nende seotusest inimese füüsilise ja hingelise ülesehitusega. Tunnetatakse muusikaelementide olemust elava muusika (lüüra) abil ja kõneldakse muusika psühhofüsioloogilisest toimest (hingamine, südame töö, vererõhk, ainevahetus jne).
Lisaks tehakse praktilisi harjutusi: muusikalisi enesevaatlus ja -tunnetuslikke harjutusi ja rühmaharjutusi üksteise mõistmiseks ja tunnetamiseks. Demonstreeritakse erinevate pillide (tämbri, helikõrguse, helitekitamisviisi, materjali jne) teraapilist kasutust ja mõju eluprotsesside tasakaalustamisel. Lihtsamaid pille saab kohapeal ka ise proovida.
Kursust juhendab Karmen Linnamägi, kes on õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja muusikateraapiat Dorioni Muusikateraapia Koolis USAs. Muusikateraapia kui terapeutiline, tervendav kunst toetab inimese tervist ja aitab luua tasakaalu.
Kursus toimub reedel, 29. oktoobril, osalemine tasuline ja vajalik eelnev registreerumine.
Täna kella viieni õhtul on veel viimane võimalus viia oma soolane või magus hoidis Saaremaal ajalehe Meie Maa kuulutuste osakonda, et osaleda toimetuse korraldataval hoidistekonkursil. Kõik osalejad on oodatud neljapäeval, 21. oktoobril kell 15.00 Kuressaarde GO Spasse, kus toimub vestlusring hoidistamise teemadel ning seejärel saavad kõik osavõtjad hoidiseid maitsta.
Täna kell 17 annab Viljandi linnapea Kalle Jents Pärimusmuusika Aidas üle linna vapiga hõbelusikad uutele linnakodanikele ning nende vanematele. Vastuvõtule on kutsutud 38 uut linnakodanikku, kelle vanemad on esitanud Viljandi linnavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks 2010. aasta kolmandas kvartalis. Viljandi linna vapiga hõbelusikate pidulik üleandmine uutele linnakodanikele toimub neli korda aastas.
Foto: peipsimaa.eePeipsimaa Külastuskeskus jätkab hoogsalt oma käsitöökoolituste sarja – homme, 21. oktoobril õpetatakse kõlavööde valmistamist.
Äsja õpiti Kasepääl kalavõrgu punumist Kolkja mehe Konstantini juhendamisel ja roostemustrites sallide tegemist Kadi Pajupuu suunava käe all. Kõlavööde huvilised saavad homme asjaga lähemat tutvust teha, koolituspäev algab kl 10.
Peipsimaa Külastuskeskus asub Peipsimaa südames, põlises vene vanausuliste ridakülas Kolkjas Tartumaal. Peipsimaa Külastuskeskus on kogu Peipsimaal tegutsev vene vanausuliste traditsioonilist käsitööd ja elu-olu toetav ning edasiarendav keskus. Keskuse eesmärk on alles hoida Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana. Loe lähemalt siit.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.
„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.
Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.
Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.
Neljapäeval korraldavad Saaremaa väiketootjad Tallinnas Sadamaturul tutvustuspäeva, kus pakuvad mahedast kohalikust toorainest valmistatud uusi ja huvitavaid tooteid. Meretaguse maa mahetootjate esitlus, degustatsioon ja müük algab Sadamaturul homme hommikul kell 10.00.
Viljandi Nukuteatris esietendus kaheosaline lavalugu, mis avab varjuteatri tagamaid ja kutsub lapsi ka ise aktiivselt osalema.
Lavaloo esimeses osas “Nukk ja vari” räägib lavastaja, lava-ja nukukunstnik Altmar Looris varjuteatri kui ühe vanima teatriliigi sünnist ning annab näpunäiteid, kuidas kodustes tingimustes valmistada varjuteatri lava, lõigata siluettnukke ja kuidas nendega laval mängida. Minilaval saavad lapsed seda ka ise proovida.
Teises osas näeb vaataja varjuteatri nukuetendust “Kõige suurem sõber”, mille lavastas Altmar Looris, muusika Peeter Konovalovilt. Etenduses arutatakse selle üle, kas hea sõber peab olema kujult suur või võib ta olla ka päris-päris tilluke, aga sõbrana ikkagi suur.
Viljandi Nukuteatris alustas ka taas tööd nuku-pantomiimistuudio, millega on soovijatel võimalus liituda. Tunnid igal kolmapäeval kell 16 nukuteatris.
Illustratsioon: www.swedbank.eeSwedbanki Noortepank NPNK ootab noorteprojektide konkursile “Tähed särama” põnevaid algatusi, et toetada noori nende endi ideede elluviimisel. Projektide vahel läheb veel selle aastanumbri sees jagamisele pool miljonit krooni.
Konkurss on suunatud neile, kellel on noorte elu edendamiseks häid ideid, kuid napib raha nende teostamiseks. „Tähed särama” konkursile oodatakse projekte, mis avardaksid koolinoorte ja tudengite maailma ning aitaksid noorte elu põnevamaks ja sisukamaks muuta teaduse, tööhõive ja praktika, karjääri planeerimise, spordi, meelelahutuse, hea- või tugitegevuse, hobide või mis tahes muu innovaatilise valdkonna kaudu.
Eelistatakse eristuvaid, atraktiivseid ja lennukaid ideid ning kõrgelt hinnatakse igasugust isetegemist. Oodatud on nii uued kui ka töösolevad projektid, mis vajavad toetust. Konkursil võivad osaleda nii juriidilised kui eraisikud. Vanuse alampiiriks on 16 eluaastat, ülempiir puudub. Tähtaeg 14. november.
Juba kümnendat aastat korraldatava konkursi raames on toetatud üle 400 särava idee rohkem kui 9 miljoni krooniga.
MTÜ Pererahvas, Tallinna südalinnas tegutsev loovuspesa, kutsub linnalapsi ja vaheajal linna sattunud külajõnglasi enda juurde meisterdama.
25.- 29. oktoobril saavad Pererahva pesas meisterdades aega veeta kõik kooliealised huvilised, kes end eelnevalt kirja panevad. Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud. Pesa avab uksed kell 12.00 ja tegevus käib kella viieni pärastlõunal.
Foto: pererahvas.eeMida siis koolivaheajal teha saab? Pererahvas ütleb nii:
Esmaspäev, 25. oktoober
Üritame valmistada täiusliku pabermaterjalidest kingituse – perekonna pildialbumi, teeme scrapbook-tehnikas kaarte, lilli, valmistame ise ka pakendi. Soovi korral võid kaasa võtta mõne foto, mida oma töös kasutada! Loomulikult saab kõik ise tehtu koju kaasa viia!
Teisipäev, 26. oktoober
Saad helkurkangast valmistada endale täiesti ainulaadse helkuri. Disainime, õmbleme, liimimine, kaunistame. Räägime muidugi ka helkuri vajalikkusest. Proovime üheskoos planeerida unistustelinna!
Kolmapäev, 27. oktoober
Meisterdame polümeersavist ehteid ja vidinaid! Voolime kaelakeesid, kõrvarõngaid, külmikumagneteid, võtmehoidjaid, põletame kenasti ära ja vormistame korralikult ehteks. Kõik ise tehtud asjad saab loomulikult koju kaasa!
Neljapäev, 28. oktoober
Meisterdame vanalinna tornid ja linnamüüri! Proovime kätt klaasivärvidega – kaunistame klaaspurke ja teeme neist riputatavad õuelaternad!
Reede, 29. oktoober
Kuidas vanasti asju tehti? Küpsetame ise rukkileiba, proovime telgedel kangast kududa. Sekka räägime muidugi ka oma esivanematest ja nende töödest-tegemistest.
Pererahvas on mittetulundusühing, mille eesmärgiks arendava huvitegevuse pakkumine kogu perele. Pererahva pesa asub Tallinnas Süda tn 8, väikese rohelise jalgvärava taga.
Koolivaheaja tegemistele on vajalik registreerumine meilile või telefonil 58063742. Kui ei saa tulla kõikidel päevadel, võib end kirja panna päeva kaupa.
Puhja valla Arengukogu korraldab täna arengupäev, et arutada valla arengu seisukohalt olulisi teemasid. Arengupäev algas juba hommikul ja jutud saavad räägitud orienteeruvalt kella neljaks. Huvilistele teadmiseks, et arengupäev toimub Puhja seltsimajas.
Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.
Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast. Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.
Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid. Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.
12 noort lammast, kes kuu aega tagasi Saaremaal Leisi vallas plehku panid, on koju tagasi jõudnud, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Esimest korda nähti plehku pannud lambaid Metskülas, seejärel tiirutasid nad Laugu ja Nurme külas. „Ühe saime Metskülast teiste lammaste hulgast kätte,” ütles peremees Jüri. Kõige kaugem punkt, kus lambaid märgati, asus kodust 10 kilomeetri kaugusel Laugu ja Nurme küla vahel.
Pererahvas otsis lambaid peaaegu iga päev autoga ringi sõites. Loomad saadi lõpuks kätte tänu ühe poisi telefonikõnele Murikast, mis jääb lammaste elupaigast viie kilomeetri kaugusele.
Millal lambad täpselt kaduma läksid, ei ole teada, kuid peremehe sõnul võis see juhtuda võõrutuse ajal. Vanad lambad olid pügamisel ja umbes 30 talle jäi omapead välja.
„Üks väike punt otsis vanasid taga ning nii nad läbi aia läksid,” lausus peremees, pakkudes, et kokku võisid lambad maha käia umbes 50 kilomeetrit.
Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.
Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.
Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.
Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.
Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.
Tartu raekoja platsile sobiv jõulupuu leiti tänavu linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel Alatskivi lähedal asuvast Naelavere külast. Salu kinnistul kasvav kahara võraga kuusk on umbes 16 meetrit kõrge, kirjutas Tartu Postimees.
