Olustveres kõneldakse Eesti konkurentsieelistest

Laupäeval, 25. septembril 2010 toimub Olustvere mõisas samaaegselt hoidiste messi ja Eesti künnimeistrivõistlustega konverents “Eesti konkurentsieelised”. Konverentsil käsitletakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Konverentsi korraldaja Aarne Toomsalu Sünergia Üksusest on kirjutanud ettevõtmise kohta: “Majanduskriisi läbimise järel vajavad Eesti ettevõtted uut põlvkonda. Olemasolevatel turuosalistel ei jätku enam küllalt ideid majandusarengu eelduste taastamiseks. Kas majandus vajaks maatööstuse infrastruktuuri? Meie maaelu valupunktide teemasid avav üritus on konverents vabaturu konkurentsi tõeliseks kaitseks olukorras, kus turg on olemasolevate turuosaliste huvides paralüseeritud. Miks asjade seis selline on?”

Samaaegselt toimub Olustveres ka traditsiooniks kujunenud hoidiste mess ning künnivõistlus. Konverentsi päevakava Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli veebilehel: www.olustvere.edu.ee/index.php

Vargamäel tähistatakse homme mihklipäeva

Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.

„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.

Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.

Foto: tammsaare.albu.ee
Moosikonkursil või mahevahetusel osalejaile on sissepääs tasuta, teistel tuleb lunastada muuseumi pilet.

Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.

Uuendatud Abruka sadam ootab külastajaid

Foto: Saarte Liinid
Eile võeti pidulikult vastu kolme aastaga renoveeritud Abruka sadam, mis läks maksma 32 miljonit ja millest EAS tasus 2,1 miljonit krooni, kirjutab tänane Meie Maa.

Väikesaarele rajati uus sadamakai koos juurdepääsuteede, parkla ning vajalike infrastruktuuridega. Uuendatud Abruka sadam tagab saareelanikele ja külalistele senisest paremad liikumisvõimalused.

www.meiemaa.ee

Tartu kunstiõpilased pälvisid võõrkeeleteo auhinna

Tartu Kunstikool sai konkursil “Aasta võõrkeelealane tegu 2010” auhinna kunstiõpilaste rahvusvahelise projekti eest, mille raames valmisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel.

Fragment projekti raames valminud koomiksist

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes korraldatud konkursi žürii otsustas tunnustada Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirja ja rahalise preemiaga Tartu Kunstikooli huvitava, sihtrühma motiveeriva projekti “Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture” eest. Projekti raames arendati erialast ja keelelist koostööd ning tutvuti kultuuridevaheliste erinevustega.

Projekt kestis kaks aastat ja selle tulemusena sündisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel. Kolme maa kunstiõpilased mõtlesid ühiselt välja loo ja andsid kuju loos osalevatele tegelastele. Selles loos püüdis mees järvel kala ja sai õnge otsa soovikala, kes ta veealusesse linna viis. Veealuse linna turul nägi mees kõige imetabasemaid ja erilisemaid olendeid. Linna turg annab võimaluse rakendada kogu fantaasiat ja nii loodi suur hulk kentsakaid, õudseid ning naljakaid olevusi. Kauplemine turul toimus naeratuste eest. Aga mil viisil naeratusi sai? See jääb praegu saladuseks nagu ka loo edasine käik ja lõpp.

Keeleõppe tunnuskirja ja preemia said lisaks Tartu Kunstikoolile Pärnu Ühisgümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium. Seejärel esinesid Tartu Kunstikooli õpilased ettekandega ja näitasid dokumentaalfilme töötubadest ning kolme maa kunstiõpilaste koostöös valminud animatsiooni. Auhind anti üle reedel Euroopa keeltepäeval haridusminister Tõnis Lukase poolt.

Piret Paluteder, Tartu Kunstikool

Nädalavahetusel saab Mikk Sarve talus väelaulu õppida

Väelaulu kursus toimub 25.-26. septembril Mustveest 3,25 km põhja pool Peipsi kaldal Vilusi külas Mikk Sarve talus. Õpetab Mikk Sarv.

Kursusel käsitletakse laulu vahendi ja väeallikana šamaanipraktikas. Kasutatakse laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Maagiline laulmine oli keskne ja kõrgelt arenenud Põhjamaade varajases šamanismis regi- ja runolauludena. Kursusel kasutatakse laulmise kui vaimustumise vanu traditsioone ning võimalust tajuda meie laulude ja hääle rituaalse kasutamise vahelist sügavat seost teiste aegade ja kultuuridega.

Väelaulmisel ei järgita meie kultuuris heakskiidetud laulmise reegleid. Laul on metsik, looduslik jõud nagu tuul, päikesepaiste ja äike ning šamaani kombel laulmine viib sageli teisenenud meeleseisundisse, kus laul ise laulab meid. Seetõttu pole üldsegi vajalik oskus “laulda” tavatähenduses.

Kursus algab kell 10. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva lõuna ajal. Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi või trumm, kui on olemas.

Söömine on ühises perelauas, magada on võimalik kursuseruumis, kaasa magamiskott ja matt küljealuseks, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele. Riietuda nii, et tunnete end mugavalt. Kursus on tasuline.

Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 55577795

Albu vald kutsub tervisespordipäevale

Pühapäeval, 26. septembril Albu vallas Valgehobusemäe puhkekeskuses toimuvale tervisespordipäevale ja sügisjooksule on oodatud kõik huvilised.

Päev algab kell 11 lastejooksudega. Lastele tuleb külla ka Lotte. Keskusehoones on avatud väikelaste hoiutuba juhuks, kui vanemad on otsustanud minna jooksma või kepikõndi tegema.

Seekord on võistlejate klassi jooksumaa pikkus 15 km ning start antakse kell 12. Kell 12.15 antakse start harrastajate klassile ning seda maad saab läbida nii joostes kui ka kepikõndi tehes. Start antakse jooksjatele ja kepikõndijatele koos.

Keskuses on pühapäeval võimalik teha ka jalalaba digiuuringut, et teada saada, millised jooksujalanõud kellelegi sobivad.

Järvamaa muuseumis on uus püsiekspositsioon

Järvamaa muuseumi uues püsiekspositsioonis on aukohal Kihme hõbeaare, kuid piiluda saab ka Nurmsi ja Tarbja kalme põhjal rekonstrueeritud tarandkalme sisemusse; vitriinis vaatavad vastu Villevere hõbeaarde mulaažid aga ka päris ehtsad muistised Paide Vallimäelt, vahendab ERR oma uudistes.

Varem asus arheoloogiaväljapanek Paide vallitornis, uut ekspositsiooni ärgitasid koostama muuseumi arheoloogiavaramut revideerinud arheoloogid.

Järvamaa muuseumi uus ekspositsioon annab hea ülevaate kiviaja inimese Järvamaa aladele jõudmisest kuni vara-uusajani välja.

Setumaal alustab tööd seebikoda

Vahtraoru talus Setumaal alustas tööd seebikoda. Kogu seebikoja toodang valmib käsitööna.

Tootjad on välja töötanud palju 
huvitavaid seepe, mille üheks komponendiks on kindlasti midagi Setumaaga seotut. Praegu on pakkuda kümmet seebisorti: 
kadakaseep, saviseep, seep kuivatatud õunte ja meega, seep 
hansaga, tõrvaseep, koduõlleseep, köömneseep, suitsusaunaseep, Setumaa 
seep, Kuningriigi seep. Lähiajal toodete valik kindlasti laieneb.


Seebitööstus kannab nime Vana Jüri seebikoda ja tootjaks on Silver 
Hüdsi. 
Turule jõuavad seebid alates 27. septembrist.

Saaremaa jõevähk on ohus


Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.



Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.


„Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.



Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Uljastel selgusid Eesti parimad spinningistid

Uljatse järve ääres peeti läinud laupäeval Eesti meistrivõistlused spinninguga kalapüügis, teatas Virumaa infoprtaal. 
Kehva ilma trotsides võeti viie tunni jooksul järvest välja hulgaliselt  kaalukaid kalu — hauge ja ahvenaid.


Võistlejaid kogunes poolsada, kohal oli kogu Eesti paremik eesotsas Erki Oppega, kes on kuulunud juba mitukümmend aastat nii Eesti kui ka Baltikumi kalasportlaste tippu.

„Soovisime kasutada ja näidata võistluste läbiviimisel eelkõige Rakvere  lähikonnas asuva Uljaste järve potentsiaali, sest selle näol on tegemist areneva kultuuri- ja looduskeskonnaga,” ütles võistluse korraldaja,  Rakvere spordikeskuse direktori asetäitja Allan Jaakus.



Meeste arvestuses saavutas esikoha Alar Ruzits, kelle saagi kogukaal küündis ühe haugi näol 2278 grammini. Talle järgnesid teisena  meisterlikult hulgaliselt ahvenaid püüdnud Erki Oppe (1372 g) ja  kolmandana Mati Banhard (1252 g).

 Naistest teenis esikoha Julia Ivanova (144 g) ja noorte arvestuses Georg Semenovski (574 g).

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Täna õhtul esietendus sinu koduseinte vahel

Vähem kui 24 tunni pärast, täna õhtul kell 19 esietendub Rakvere teatri väikeses saalis Andres Noormetsa lavastus “Tuulte pöörises”. Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma!

August Kitzbergi näidendi audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut-versioon.Lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab, ning annab hinnagu teatrilaval toimuvale reaalajas. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas peavad pingele vastu näitlejad, lavastaja, ja publik (nii saalis kui ka arvutite taga).

Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!

Kaduviku nimel,
Rakvere Teater

Stipendium kogukonna elu edendajale

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi Domus Dorpatensise stipendiumile, mis on mõeldud kogukonna elu edendajale.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate. Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2010. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2010. aastal novembri lõpus.

Lisainfo: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Narva on eilsest Eesti sügispealinn

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis eile Narva linnuses Narva linnapeale Tarmo Tammistele üle sügispealinna tiitli ning vastava tunnistuse.

Tiitli pidulikul üleandmisel osalesid ka talvepealinna Otepää ning kevadpealinna Türi esindajad. Tervitussõnadega pöördus kohalolijate poole Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

Tunnistuse kohaselt kehtib Narvale antud sügispealinna tiitel astronoomilise sügise algusest (23. septembrist) kuni astronoomilise talve alguseni (21. detsembrini).

Narva saab sügispealinna tiitli juba kolmandat korda. Esimest korda kandis Narva linn sügispealinna austavat tiitlit 1999. aastal ning 2009. aastal sai Narva linn taas sügispealinnaks.

Koeru hooldekeskus sai juubeliks korras ruumid

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab 60. aastapäeva tutvustades värskelt renoveeritud osakondi ning vastvalminud kohvikut, teatas Järvamaa infoportaal.

Hooldekeskuse alguseks loetakse 1950. aastat, kui endises kirikumõisas avati 18 kohaga Koeru invaliididekodu. 1986. aastal valmis hooldekeskuse uus peahoone. Täna on hooldekeskuses 217 kohta ja eakatele pakutakse üldhooldus-, hooldusravi- ja koduõendusteenust ning psüühiliste erivajadustega inimestele ööpäevaringset hooldusteenust ja toetatud elamise teenust.

Sihtasutuse juhataja Rünno Lassi sõnul on 60. aastapäev hooldekeskuse klientidele ja töötajatele suursündmus. Aastapäeva tähistamiseks korraldatud piduliku aktuse raames tänatakse koostööpartnereid, antakse kuuendat korda välja aasta töötaja tiitel ning tunnustatakse kauaaegseid töötajaid. Pärast aktust on huvilistel võimalik tutvuda keskuse hoone ja osakondadega.

Lassi hinnangul on juubeliaasta olnud keskusele äärmiselt tegus ja seda just füüsilise keskkonna parendamise osas. „Kui eelmisel aastal investeeris hooldekeskus hoonesse kolm miljonit krooni, siis tänavu 6,6 miljonit krooni. Mullu oktoobris lasti käiku uus lift, tänavu on renoveeritud kaks osakonda ning aasta lõpuks renoveeritakse lisaks veel kaks osakonda.

Lisaks värske ilme saanud osakondadele on sügisest hooldekeskuse fuajees avatud klientidele, töötajatele ja külalistele kohvik, kus pakutakse hooldekeskuse köögis valminud värskeid pagaritooteid. Õdusat meeleolu aitavad luua fuajees asuvad akvaarium ja purskkaev.

Lassi sõnul valmis juubeliaasta raames hooldekeskusele ka uus internetileht.

Sihtasutus Koeru hooldekeskus tähistab oma 60. aastapäeva reedel, 1. oktoobril, pidulik aktus algab hooldekeskuse saalis kell 15.

Koeru hooldekeskus.
Foto: Jarva.ee

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Telliskivi Selts korraldab Kalamaja-Pelgulinna rattaretke

Telliskivi Seltsi eestvedamisel toimub 25. septembril Kalamaja ja Pelgulinna tänavail suur rattaretk, mille eesmärgiks on edendada jalgrattakasutust linnaliikluses ja tõmmata tähelepanu ratturi liikumisvõimalustele piirkonna tänavatel.

Telliskivi Seltsi teatel algab rattaretk kell 14.00 Salme Kultuurikeskuse eest. Retke käigus läbitakse kindlaksmääratud kontrollpunktid, kuid nendevahelise maa läbimiseks võib igaüks valida endale meeldivaima tee. Nii ei ummistata tänavaid ja hiljem tekib võimalus võrrelda, kustkaudu sai kiiremini ja mugavamalt ning kus oli rattaga keerulisem liikuda.

Peale sõitu toimub Telliskivi Loomelinnakus avalik arutelu, mille käigus püütakse leida vastused järgmistele küsimustele: Kus on praegu suurimad kitsaskohad, mis ei võimalda piirkonnas mugavat jalgrattaliiklust? Kuidas muuta Kalamaja ja Pelgulinna tänavad jalgrattasõbralikumaks ja kas ratas võiks olla alternatiiviks autole? Arutelust võtab osa ka Kesklinna politseiosakonna juht Valter Pärn, kes räägib liiklusohutusest ja nõuetest rattaga liiklemisel.

Rattaretkele oodatakse ligi sada ratturit, teiste hulgas ka linnaosavanem Karin Tammemägi.

MTÜ Telliskivi Selts on avalikes huvides tegelev piirkondlik selts, mis loodi 2009. aastal. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parandamine, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine.

Allikas: Telliskivi Selts

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

2. oktoobril Valga mihkliturg ja pidu

Laupäeval, 2. oktoobril kell 9-15 peetakse Valga muuseumi hoovis, Kesk tänavas ja Säde pargis mihkliturgu.

Päeva juhib Jorh Adniel Kiir Paunverest (O. Lutsu huumoripreemia laureaat Margus Abel). Kultuuriprogrammis kultuurikeskuse ees esinevad Pärnumaa Mandoliiniorkester Olavi Kõrre juhendamisel, orkestriga soleerib Melani Tali suupillil. Valga linna rahvatantsurühmad Pilleriin, Rukkilill, Sõsarad, Valge maja laulukoord, folkbänd Valgõ jänes – vabariigi parimad jahisarve puhujad, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ . Samas kohas selgitatakse välja tugevaim Mihkel.

Muuseumis: konkurss-näitus “Sügis aias, metsas ja purgis” ja koduleiva konkurss. Kultuurikeskuses: koduveinide degusteerimine, hindamine ja oksjon. Esineb segakoor Rõõm. Rahvuslikud õpitoad: rahvuslike motiivide joonistamine kotile. Registreerida telefonil 5556 3735, A. Hulkko.

Valga muuseumi ees: Mõniste muuseumi lambaprogramm: lamba pügamine (puulambal naturaalse nahaga), luuvalu – lõnga ketramine pesemata villast, seljavalu – kasuka valmistamine pesemata villast või nahast, villa pesemine, viltimine, kraasimine, ketramine jne ja Valga Muuseumi vanaaegne laadalett. Avatud on Valgamaa sepa Mart Salumaa sepikoda. Metsatarga teemajas pakub Metsamoor energeetilisi teesid.

Säde pargis: Raja Talu miniloomad ja ponisõit lastele. Rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemele, et need kompostihunnikusse visata, too taimed turule ja inimene, kellele on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.

Kultuurikeskuse ümbruses: lastele batuudid, elektriautod, näomaalingud, asfaldijoonistuste võistlus “Sügis korvis”.

Kuni 28. septembrini toimub registreerimine kauplemiseks Mihkliturul (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e:post: mainorman@hot.ee. Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 5646 7946.

Rohkem infot aadressilt www.valga.ee või telefonil 5345 3457.

Paide Vallimäel tuleb nädalavahetusel muinasaja festival

Sel nädalavahetusel 25. ja 26. septembril Paide Vallimäel peetava festivali “Aegade tuuled” teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis (13. sajand). Ühtlasi avatakse vallitorni loodud seninägematu ajakeskus Wittenstein.

Ajaooliset oli muinasaja näol tegemist õige pika perioodiga, mis ulatus esimeste inimeste saabumisest viikingiajastul ja lõppes võõrvõimu kehtestamise ja ristiusustamisega. Festivali korraldajate sooviks on pakkuda külastajatele läbilõiget muinasaja maailmast kuni selle loojanguni 13. sajandil.

Festival saab avalöögi laupäeval kell 12, kui Paide raekoja ees tunnustatakse Paide linna tänavust aukodanikku ja vapimärgi kavalere. Ühtlasi tähistatakse Paidele linnaõiguste andmist. Pärast seda liigub protsessioon kos rahvaga Paide Vallimäe Ajakeskusesse.

Laupäeval saab Vallimäel tutvust teha Mõniste muuseumi kiviaja külaga, MTÜ Austervegri viikingite laagriga. Arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel korraldatakse rauasulatuse eksperiment. Arheoloog Ain Mäesalu aitab kiviheitemasinat valmistada. Keskaja muusikat ja muusikariistu õpetab tundma vanamuusikaansambel Rondellus. Saab näha näitusi, demonstreeritakse relvi, esinevad mitmed muusikud ja huvilised saavad osaleda kohalike käsitöömeistrite laadal ja õpitubades ning tarkust omandada ajalookooli loengutes.

Kell 18 algab etendus “Lauluväe rahvas”, selle teksti autoriks on Jürgen Rooste ja lavastajaks Reeda Toots, peaosas Kaire Vilgats. Kell 20 läheb lahti linna sünnipäevapidu koos Siim Aimla bändi ja Kaire Vilgatsiga.

Festivali teise päeva kava kattub peaaegu eelmisega, kell 10-17.30 on avatud atraktsioon “Ajamasinaga läbi Eestimaa ajaloo”. Ka teisel päeval kell 18 saab näha etendust  “Lauluväe rahvas”.

Vaata lisa: www.wittenstein.ee

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

ELFi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean
jagab täna Tartus muljeid

Täna, 23. septembril kell 18 räägib Tartus Lille majas oma muljetest ja tegemistest Eestis ning näitab pilte Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean. Iain on Eestisse tulnud kolmeks kuuks Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi raames.
Peale Iaini kuuleb Lille maja itaallasest vabatahtliku Paolo muljeid. Lille maja asub Tartus Lille 9. Jutu kõrvale saab rüübata teed-kohvi ja krõbistada küpsiseid.