Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud.
Järgmine helikoosolek (John Grzinich: Sound aspects of material elements) toimub Tartus ERMi näitusemajas kolmapäeval, 24. novembril kell 18.
Allikas: MoKS
MTÜ Lahedad Naised Lahedalt annab teada, et uues Piusa Külastuskeskuses on avatud noorteprojekti digigraafika õpitubade raames valminud piltide näitus. Keskus on avatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kl 11- 17, teistel aegadel ettetellimisel tel 53044120 või info@piusa.ee.
Allikas: www.lahedadlahedalt.eu
Neljapäeval, 25. novembril peab maailma semiootikaseltsi IASS/AIS (International Association for Semiotic Studies) president, Helsingi Ülikooli professor Eero Tarasti Tartu Ülikoolis loengu-seminari “Maailma tõlgendamine ja rahvuslik vaatepunkt” .
Kolmapäeval, 24. novembril kell 16-19 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas Hollandi päev, kus esinevad muuhulgas Saxioni ülikooli esindaja ning Hollandi suursaadik Eestis. Susanna Hartzheim Saxoni ülikoolist on seotud mitmete Hollandi kõrgkoolidega ning kursis erinevate stipendiumide ja rahastamisvõimalusega.
Üritusel käsitlevad nii Hartzheim kui ka suursaadik Maurits R. Jochems lisaks õpingute finantseerimisele Hollandi kõrghariduse omapärasid ning annavad ülevaate erinevatest õppimisvõimalustest. Dream Foundation Eesti esindaja Virge Tamme sõnul tulevad arutlusesele ka erinevused akadeemilise ning praktilise suunitlusega ülikoolide vahel. Samuti räägitakse Hollandi tööturu ja õppimise kõrvalt töötamise puudutavatel teemadel.
Lisaks Hartzheimile ja Hollandi suursaadikule jagavad oma kogemusi ka noored, kes on Hollandis õppinud ning seal juba diplomi omandanud. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine siin: http://tinyurl.com/study-in-Holland
Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.
Allikas: Setomaa Valdade Liit, www.setomaa.ee
Laupäeval, 27. novembril kell 21.00 toimub Tallinnas Õnnepanga Õnneõhtu. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis muudab inimeste mõtteviisi ning ärgitab inimesi mõtlema ja tegutsema südamega.
Kavas on Õnnepanga tutvustus ning terve õhtu jooksul esineb ansambel TULV, mille repertuaari kuuluvad lood liigituvad peamiselt bluesi või blues/pop-rocki alla. Lisaks räägivad oma kogemustest Õnnepangaga meie enda õnnepankurid. Kui on kedagi, kes on Õnnapanga vahendusel saanud abi ning sooviks seda kogemust ka teistega jagada, siis palutakse võtta ühendust assistendi Ingridiga aadressil ingrid@onnepank.ee.
Loomulikult on üritus avatud kõigile ning õhtu jooksul on soovijatel võimalik liituda Õnnepangaga, vahetada heategusi ning veeta üks mõnus õhtu mõnusate inimestega. Õnneõhtu toimub pubis Seiklusjutte Maalt ja Merelt, osalemine kõigile tasuta. Lisainfot sündmuse kohta siit.
Allikas: Õnnepank
Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil kooskõlastati kala püügimahtude riikidevaheline jaotus järgmiseks aastaks. Muuhulgas otsustati taas lubada pisut rääbist püüda, vahendas Postimees.
Eesti kalapüügikvoot suurenes 760 tonni võrra. Nimelt saavad Eesti kalurid 2011. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda kokku 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni, teatas keskkonnaministeerium. Sel aastal oli ahvena kvoot 1200, latikat sai püüda 460 ja koha 546 tonni.
Üle kümne aasta saab järgmisel aastal Peipsi järvest püüda ka rääbist, kelle püük seoses varude madalseisuga on olnud alates 2000. aastast keelatud. Järgmisel aastal lubatakse rääbisepüüki ühe kuu vältel – 1.-31. juulini ja rääbise püügikvoot on 10 tonni.
2011. aastal on oodata siiavarude jätkuvat vähenemist, mis on tingitud viljakate põlvkondade puudumisest. Tindivaru Peipsi ja Pihkva järvel on endiselt madalseisus seoses röövkalade suure arvukusega ja ebasoodsate keskkonnatingimustega.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2011. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2011 Venemaal toimuval kahepoolsetel konsultatsioonidel.
11. novembris kuni aasta lõpuni on Võru `82 botased Eesti disaini väljapanekul “Design_Estonia” Normandia kultuurifestivalil (Festival Les Boreales).
Prantsusmaale reisisid kaks paari botaseid ja kaks paari kingi ning seltsiks on neil puidust prilliraamid, lapsekandmiskott, ilusat mööblit ja muud head.
12. detsembril kl 11-15 toimub Pärimusmuusika Aidas Viljandi waldorfpere traditsiooniline jõululaat sealse kooli ja lasteaia toetuseks.
Laadalt leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ja palju käsitööd (külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt, oma lapsevanematelt).
Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida.
Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on avatud lapsehoidjaga mängunurk. Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon ning laadatraditsioonide kohaselt loterii.
Laval on aga palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina ja Maarja, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt.
Sissepääs on prii, tasuda tuleb osalemise eest töötubades. Laada tulu eest ostetakse koolile ja lasteaiale õppevahendeid.
Lisainfo: Gea, tel 58424080. www.waldorf.vil.ee
Allikas: Viljanda Vaba Waldorfkool
Täna esitletakse Võrus peetaval konverentsil ligi aasta kestnud projekti käigus koostatud kolme omavalitsuse võimaliku ühinemise ettevalmistamiseks vajalikku uuringut, mille on kokku pannud Geomedia OÜ koostöös omavalitsuste esindajatest koosnevate töörühmadega, kes teemagruppide põhiselt andmed kokku kogusid.
Võru Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on töörühmades on tehtud ära mahukas töö ning analüüs edaspidiseks mõttetööks saadud.
“Ühinemine saab teoks muidugi ainult juhul, kui sellest tõuseb kasu kõigile inimestele,” lisas Saarman.
Uuringu tulemused on kõigile Võru linna veebilehelt kättesaadavad alates detsembrist. Võru linna, Võru valla ja Sõmerpalu valla võimaliku ühinemise uurimiseks said omavalitsused Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi programmist umbes 600 000 krooni toetust, sellele lisandusid omavalitsuste osalused.
Eesti külaliikumise Kodukant poolt algatatud projekti “Kodanik Noor, võta sõnast” raames annavad organisatsiooni noortevaldkonna aktiivsemad liikmed erinevates Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde ja viivad läbi volikogu istungite simulatsioone. Esimene tund toimub täna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis. Tunde viivad läbi aktiivsed noored, kes on eelnevalt omandanud vajalikud teadmised. Koolitundide läbiviimise eesmärk on anda edasi teadmisi ja kogemusi tehes seda otse noortelt noortele. Tundide alateemaks on hea kodaniku mõiste ja tegevused, mille läbi heaks kodanikuks saadakse, sealhulgas Kodukandi noortevaldkonna pakutavad võimalused.
Esimene volikogu simulatsioon toimus 16.novembril Palupera vallas, järgnevad neli toimuvad nagu ka ühiskonnaõpetuse tunnid novembri lõpupoole ja detsembri alguses. Vallavolikogu simulatsioonidega tahetakse noortele näidata, millega omavalitsuste juhid tegelevad, milliseid otsuseid vastu peavad võtma ning mis kõige tähtsam – kuidas noored ise saaksid tähtsates otsustes kaasa rääkida.
Detsembris ilmub projekti tegevusi ja tulemusi kokku võttev ajaleht “Meie meel(est)”. See on väljaanne, mis sisaldab põnevaid ja mõtlemapanevaid artikleid kodanikuühiskonna ja demokraatia, kohaliku algatuse ning ideede elluviimise teemal. Nagu ka ajalehe pealkiri ütleb, on tegemist noorte arvamusavaldustega, mis tähendab, et ajalehe koostavad ning toimetavad noored ise.
Projektijuhiks on külaliikumise Kodukandi juhatuse liige ja organisatsiooni noortevaldkonna aktivist Deivi Sarapson.
Võrus alustab tegevust avatud eneseväljendusklubi Kohvik-labor Ajaajaja, milles soovitakse osalejaile pakkuda võimalust sari-orienteerumiseks erinevates kultuurivaldkondades.
Kohvik-labor AJAAJAJA ürituste sari saab täna, 19. novembril, kell 20:00 alguse Võru Kultuurimajas Kannel Tartu Noorte Autorite Koondise armastusluuletuste kogumiku „Lemberaamat“ esitlusõhtuga, mis pakub luulet, vestlusi, muusikat, kärtsu, mürtsu, kooki, kohvi ja muud reede õhtusse sobivat. Loe edasi: Võrus algab täna kohvik-labori Ajaajaja ürituste sari
Foorumil pealkirjaga “Julgus muutuda ja muuta” soovivad korraldajad Võrumaa Naiste Ühendusest otsida ja leida võimalusi, kuidas naised saavad veelgi enam rikastada ühiskonda, teostada ennast ja aidata abivajajaid.
Teemal “Naine ja mees poliitikas ja ametiredelil” arutlevad Liia Hänni e-riigi Akadeemiast ning kaks endist Võru naislinnapead Kersti Kõosaar ja Anneli Viitkin.
Lähisuhte vägivallast räägib Tõnis Räim Võru politseist ja lähisuhtevägivalla seostest perekonnaseadusega advokaat Li Uiga.
Julgusest muuta oma elu toovad näiteid Ave Tamra, kes räägib lastehoiu teenuse uut moodi korraldamisest Lasva vallas ja aasta õppija Anu Jõgeva.
Foorum toimub 23.novembril Võru kultuurimajas Kannel. Info ja registreerimine kyllipiirisild@gmail.com /5660 0689/ www.vorumaanaisteyhendus.ee
Kõigil võrumaalastel on hea võimalus osaleda Eesti Arengufondi poolt algatatud
“Eesti Kasvuvisioon 2018” koostamises (http://www.arengufond.ee/foresight/growth).
Sel eesmärgil toimuvad nädala pärast laupäeval, 27. novembril mõttetalgud igas maakonnas, et visiooni olulised valikukohad laiemalt läbi arutada. Võrumaa poolt on Arengufondi ja Teeme Ära – Minu Eesti koostööpartneriks Võru maavalitsus, kelle ülesandeks on meie maakonna arutelupäeva koordineerimine.
“Eesti kasvuvisioon 2018” koondab mitut üksteisega seotud teemat (majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne). Vaata: www.kasvuvisioon2018.ee
Mõttetalgute eesmärgiks on koos kaaluda, kuidas kujundada Eesti kui terviku tulevikku: majanduse, ühiskonna ja inimeste heaolu.
Võrumaa arutelu toimub 27. novembril kell 11 Haanja rahvamajas. Arutelu kestab umbes viis tundi.
Osavõtust palutakse teatada hiljemalt 22. novembriks aadressil kertu@mv.werro.ee või telefonil 786 8308. Võimaluse korral palutakse jagada seda informatsiooni kõigi inimestega, kellele Võrumaa ja Eesti hea käekäik on oluline.
Allikas: Võru maavalitsus
Rogosi mõisa külalistemajas toimus tänuõhtu, kus tunnustati pikaajalise töö eest Helgi ja Elmar Partsi, kes on suure osa oma elust pühendanud Rogosi mõisa ajaloo uurimisele, mõisamuuseumi loomisele ja selle edasiarendamisele.
Perekond Partsid on muuseumiga tegelenud juba 45 aastat. Rogosi mõisa muuseum on üks vanimaid väikemuuseume Võrumaal. Tänusõnu tulid ütlema Võrumaa Muuseumi filiaali juhataja Maimu Telk, Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kultuuri alal Peeter Laurson, Haanja vallavalitsuse esindajad, Haanja-Ruusmäe Põhikooli direktor Urmas Veeroja ning endised kolleegid ja tuttavad Ruusmäe kooli päevilt.
Täna kell 13-17 peetakse Türi kultuurimaja saalis (Hariduse tn 1) konverentsi “Eestimaa küla – elu ise või tagahoov?” Konverentsi korraldavad Eesti Külaliikumine Kodukant, koolituskeskus Pro Patria ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam koos Konrad Adenaueri fondiga.
Toimub avalik arutelu kohalikust mainekujundusest. Sõna võtavad Tunne Kelam, Helir-Valdor Seeder, Agu Uudelepp, Olev Kenk, Kaie Toobal, Ülle Välimäe. Päeva juhib Kaia Iva.
Täpsema kava leiab siit:
Tänasest pühapäevani, 19.-21. novembril toimub Narvas rahvusvaheline festival “Ajalugu elustub Narvas”. Festivali raames korraldatakse Põhjasõja 1700. aasta lahingu ulatuslik sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon, milles osalevad ka Viru maleva kaitseliitlased.
Maleva kaitseliitlase Marko Moori ütlusel on taoliste ürituste mõte taaselustada tolleaegseid lahingud ja tutvustada sõdurite elu, tehes seda siis kas autentseid või originaalile lähedasi esemeid kasutades.
Ajastu uurimise ja taaselustamise kaudu saab Moori arvates silmaringi laiendada ja suhelda erinevate inimestega.
“Rahvused ja vaated on erinevad, aga samas ajavad kõik ühte asja,” rääkis Moor.
Põhjasõjaaegse Rootsi armee eestlastest koosneva rügemendi jäljendamisega tegelemiseks on loodud asjahuvilistel mittetulundusühing Kolme Krooni Klubi, kuhu kuuluvad enamjaolt maleva kaitseliitlased. MTÜ omab sidemeid erinevate klubidega Venemaalt, Ukrainast, Lätist, Soomest, Rootsist ja ka Eestist.
Varem on klubi liikmed osalenud mitmetel ajaloofestivalidel Viiburis, Riias, Soomes, Narvas, Saaremaal, Rootsis, Lätis, kandes kuningas Karl XII aegseid Rootsi vorme ja olles põhiliselt kahurimeeskonnas.
Eestis on tuntumad Narva linnuses toimuvad ajaloofestivalid, millest üks toimus augustis ja teine tulemas sel nädalavahetusel.
Kristel Kitsing
20.-28. novembrini 2010 toimub 15 Euroopa riigis (sh Eestis) jäätmetekke vähendamise nädal. Mõned riigid ühinevad selle kampaaniaga tänavu juba teist korda.
 |
Eestis koordineerib jäätmetekke vähendamise nädala ettevõtmisi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond, kutsudes kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri/spordi/haridusasutusi jpt aktiivselt osalema.
Alates 2000 aastast on kogu jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud. Stabiilsust on märgata ohtlike jäätmete tekkes. Tavajäätmete tekke kasvutempo on aga olnud vahelduv, kord suurema kord väiksema sammuga. Peamise põhjusena ebastabiilses tekkes võib tuua seotuse majanduskasvu, kaubanduse edenemise ja tarbimise hoogustumisega. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks ühine eesmärk jäätmetekke vähendamine.
Majanduskasvuga ei tohi kaasneda keskkonnakoormuse suurenemine! Sellise suhtumise kujundamise üheks abinõuks on meie kõigi teadlikkuse tõstmine ja ühiskonna mõtteviisi muutmine.
Jäätmevaba nädala korraldamise eesmärk on:
– näidata, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi ning rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost;
– muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks;
– ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema järgnevatel alateemadel:
Liiga palju jäätmeid – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Loe edasi: Homsest algab jäätmetekke vähendamise nädal
Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.
Ettekanded:
Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.
Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.
Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee
Laupäeval avati Viljandimaal Tarvastu vallas taastatud metsavennapunker, mis on mitmes mõttes omapärane, edastas reporter.ee.
Punkri külastajal tuleb ette võtta ligi pooletunnine jalutuskäik läbi metsa. Selle teekonna läbis laupäeval ka Senta Matsi, kelle isa elas ja hukkus neljakümnendatel aastatel just selles punkris.
Teisipäeval, 16. novembril avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.
Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.
Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi üles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.
Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud pilootprojektidest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma pilootprojektis põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, püstandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits. Loe edasi: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi
Alates kadripäevast, 25. novembrist tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Statoili bensiinijaama ja surnuaia vahele jääval haljasalal Alutaguse hirve pronksist kuju.
„Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib
hästi Jõhvit iseloomustama,“ ütles kuju looja, Jõhvist pärit skulptor Aivar Simson.
Arhitekt Andres Toome sõnul kannab Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur linna identiteeti:
„See on linna isikupära väljendamine kunsti kaudu. Inimesed, kes annetasid selle kuju heaks,
näitasid, et nad usaldavad Jõhvit ja toetavad tema sellist nägu ja arengut.“
Alutaguse hirve skulptuur on kahe ja poole meetri kõrgune, kaalub umbes 400 kilogrammi ning maksab üle poole miljoni krooni. Pool vajaminevast summast saadi annetustena, ülejäänu tuleb valla eelarvest.
„Eks hirv on Jõhvi vapiloom ja seepärast sobib ta ka hästi linnasõitjaid tervitama,” arvas Kalev Prits ja lisas, et hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada.
Kuju avamise tseremoonial esitatab Kirderanniku segakoor hirvega seotud regilaulu, mille tekst pärineb Kalev Pritsu, Lembit Pritsu ja Jaak Eelmetsa sulest. Kalev Prits tõdes, et kui vanametallist tehtud siiliskulptuuri avamisel oli lihtne saatesõnu leida, sest siil on ju literatuurne kangelane, siis hirvest kirjutamine valmistas parajat peamurdmist.
Kuju pidulik avamine toimub 25. novembril kell 14.
Täpsem info: Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, tel 5390 2457.
Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis väga pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti
Maavalla korraldatava Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutatakse välja Hiie sõbra 10223 aunimetus, antakse ülevaade aasta hiiesündmustest ja tutvustatakse maavalla hiite kuvavõistlust ning autasustatakse võitjaid.
Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika.
Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba.
Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.
Allikas: Ahto Kaasik
MTÜ Metsanurme annab aegsasti teada, et tänavu on avatud jõulumaa Metsanurme rehetoas Saku vallas.
Taas oodatakse külla lasteaiarühmi ja õpilasi, kaasa elama ennemuistsele jõuluootusele.
Külaskäigud jõulude eel kell 11-13.30 (või 10-12.30) ja kell 14-16.30.
Pärast pikka ootamist alustas tööd Tapa valla noortekogu. Noortekogu esimesel koosseisul toimus reedel, 12. novembril kell 18 Tapa vallavolikogu saalis ka juba esimene koosolek.
Esimest koosseisu ootab ees palju rasket tööd, kuna noortekogule on vaja valmistada põhikiri, eelarve, tegevuskava, arengukava ja oma sümboolika.
Esimese asjana korraldab Tapa valla noortekogu endale koolituse, et teha selgeks, millised õigused ja kohustused tal on, ning peale selle annab koolitus ka suurepärast võimaluse liikmetel omavahel tutvuda. Heaks koostööks on oluline oma meeskonda tunda. Uue aasta alguses valivad noortekogu liikmed endi hulgast ka juhi ja juhatuse.
Noortekogusse kandideeris 30 inimest ja valimisest võttis osa 150 inimest. Iga kooli õpilasesindus valis endi seast noortekogusse kaks inimest. Tapa piirkonnast sai noortekogusse neli ja teistest piirkondadest kolm inimest. Kokku on noortekogus 21 liiget.
Tapa valla I noortekogusse pääsesid valimiste tulemuste põhjal Kristin Bugri, Margus Saks, Linda Tali, Kristlin Läänemägi, Kätlin Vait, Teno Kongi, Iris Reinula, Johannes Must, Maret Must, Rauno Viltrop, Sandra Paulus, Andres Vaher, Margus Kamlat, Natali Buntsel, Aleksandra Chmil, Ingrid Aus, Martin Kaio, Anette-Clarissa Juht, Katti Rüütnurm, Ade Piht ja Kaari Aupaju.
Täname Aivi Musta, Alari Kirti, Ave Pappet, Piret Treialit, Tiina Talvikut, Heli Silda, Kadri Toomingat, Indrek Jurtšenkot, Kristilin Läänemäge, Leelo Jürimaad, Sirje Selli, Margit Vijarit, Lilli Strõnadkot ja Helgi Tiitsod, kes noortekogu loomisel kaasa aitasid.
Reigo Tamm, noortekogu idee autor, Tapa vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees.
