Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.
Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.
Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.
Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.
Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.
Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.
Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.
NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.
Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.
Otepää Avatud Noortekeskus korraldab konkursi Otepää Noor Talent 2011. Talendikonkursil osalejate kontsert toimub laupäeval, 2. aprillil 2011 kell 19.00 Otepää Kultuurikeskuses.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul võtavad talendivõistlusel osa Otepää vallaga seotud noored vanuses 7-26 aastat. Finaalis saab näha 10 erinevat etteastet. Peale igat etteastet annab oma hinnangu üks zürii liige, samuti küsitakse mõni küsimus äsja esitanud esitajalt.
Žüriis on erinevaid inimesi, näiteks on üks kohtunikeks Eesti Talendis edukalt esinenud otepäälanna Margit Tali. Finaal algab kell 19.00, sissepääs maksab 3 €. Lisaks talentidele esineb noor mustkunstnik ja tsirkuseartist Samir Lahtinen Vihti vallast.
Auhinnad esinejatele on välja pannud Otepää Avatud Noortekeskus, Eesti Kultuurkapital, Otepää Lihatööstus, Oti Pubi, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, Pühajärve Spa ja Puhkekeskus, GMP Hotell, Hotell Karupesa.
31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.
Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.
Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast.
Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.
31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.
Foto: Mõniste MuuseumMõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.
Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.
Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.
Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.
Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.
15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.
Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.
Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt
Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.
Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC
2.-3. aprillil toimub Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses (MoKSis) Hannes Heyne heliworkshop “Mängides Helimaastikel”. Tegemist on MoKSi heliworkshop´ide sarja avalöögiga.
Workshop pakub osalejaile võimaluse proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa erinevaid omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja muud taolised on MoKS`is avastamiseks ja mängimiseks.
“Kõikidel füüsilistel objektidel on oma heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida aga iga tähelepanelik ja kuulata-oskaja võib õppida,” tutvustas MoKS`i koordinaator Evelyn Müürsepp. “Mängureeglid aitavad süvendada meie tajuviise ning utsitavad erinevate mõtte- ja kogemisviiside vahelist infovahetust. Teiste hõimude mängud, rütmid ja laulud rikastavad ning toovad meie ellu uusi värve.”
Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad jt – ühesõnaga igaüks, kes tahab avastada erinevaid helitekitamisvõimalusi.
Workshopi läbiviija Hannes Heyne on pärit Dresdenist, Saksamaalt. Ta on sündinud 1958. a DDR-is. 7 aastat õppis ja töötas Hannes hüdroloogia ja ökoloogia alal, seejärel studeeris Hamburgis improvisatsiooni ja pilliehitamist. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduse, muusikaökoloogia ja muusikalise improvisatsiooni alal.
Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee
kodukakutibu
Teisipäeval toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale. Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.
Täna tähistab Toidupank oma sünnipäeva ja ühtlasi mündikampaania lõppu. “Möödunud aasta oli Toidupangale ühtaegu nii asutamise kui ka üle ootuste kiire laienemise aasta,” sõnas Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet
Boerefijn.
Esimesed toidupangad Eestis alustasid tööd Tallinnas ja Tartus 2010. aasta kevadel. Tänaseks on Toidupanga tegevus laienenud üheksasse piirkonda üle Eesti. Tallinna ja Tartu algatusest võtsid peagi eeskuju Narva, Jõhvi, Rakvere, Põlva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu.
“Kui meie esimene plaan oli laieneda, luues igal aastal ühe uue Toidupanga, siis kõige selle toetuse taustal, mida oleme Eesti inimestelt, ettevõtetelt ja koostööpartneritelt saanud, on rõõm aasta lõpus tõdeda, et ületasime oma
plaane seitsmekordselt!,” sõnas Boerefijn, lisades, et nende üheksa toidupanga abil saavad Eestis igal nädalal toiduabi ligikaudu 700 peret.
Tallinn ja Tartu Toidupangad jagasid peredele aasta peale kokku enam kui 10 000 kasti toitu. Kui arvestada toidukasti väärtuseks pisut rohkem kui 10 eurot, sai 2010. aastal jagatud peredele kokku rohkem kui 100 000 euro
väärtuses toiduabi.
Täna lõppes ka mullu oktoobris Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu pooltalgatatud mündikampaania. Selle kaudu kutsuti eraisikuid ja ettevõtteid üles Toidupanga kogumiskastidesse kroonimünte annetama. Kampaania kestis 2011. aasta jaanuari lõpuni ning selle aja jooksul annetasid eraisikud ning 167 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni eesti kroonimünte ja -sente annetusanumatesse, mis asusid rohkem kui 800 erinevas paigas üle Eesti. Kõige suuremad – Saku Lätte poolt annetatud tünnid, asusid rohkem kui kahesajas erinevas paigas ning sisaldasid igaüks täidetult ligi 10 000 eesti krooni väärtuses münte. Raha transport, ülelugemine ja kokkuvõtete tegemine toimus AS G4S Eesti eestvedamisel veebruaris ja märtsis.
Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Annetustünnidest pudenes välja muuseumiväärtusega leide, millest mõni
jõudnud meieni väga kaugelt ning mõni lausa sada korda eakam kui Eesti Toidupank. G4S Noorteklubi lapsed on pressikonverentsi külaliste rõõmuks kokku pannud neist leidudest eraldi näituse.
Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin JoakitTeeme Ära talgupäeva kodulehele on tänaseks kirja pandud juba 165 talgut, mis on kahe esimese registreerimisnädala kohta väga hea algus. Kõige aktiivsemalt on talguid kirja pandud Harjumaal, seni kõige vähem aga Hiiumaal ja Põlvamaal.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks talguliigiks heakorratalgud ning külatalgud, palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid. „Korraldusmeeskonnal on põhjust rõõmustada, sest talgute kirjapaneku algus on olnud aktiivne. Eks see hea start näitab, milline ootus oli kogukondades Teeme Ära talgupäeva suhtes,“ märkis Tüür. „Ma loodan, et maapiirkondade aktiivsus äratab ka linlased talveunest – linnades on talguid registreeritud veel suhteliselt vähe.“
Huvitavaid talguid ja talgukohti leiab kõikjalt üle Eesti. Nii on näiteks Harjumaal tulemas lõbusad talgud Kiruvere muinasmaastikul, Pärnumaal Selistes plaanitakse indiaanitalguid, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ja Rakkes korrastatakse mullusuviseid tormikahjustusi, Raplamaal Varbola linnuse varemeid ja Läänemaal Saueaugu teatritalu, Tartumaal peetakse Sibulatee talguid ning Ida-Virumaal tehakse korda Narva bastionid. Tallinnas Haaberstis plaanib aga kasakate organisatsioon istutada puudeallee. Mitmel pool on ühendatud töö- ja mõttetalgud.
Teeme Ära talgupäeva kodulehele on juba üles pandud ka esimesed talgulood, ent Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav talgulugude kogumise veebiretk kogub alles hoogu. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi, uurimiseks teaduritele ja osaks tulevastele näitustele. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetaval talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania, vaid on kujunenud igakevadiseks ühiseks traditsiooniks, mis rõhutab ühtlasi pikaajalisi talgutraditsioone meie kultuuriruumis.
Talgute kirjapanek algas 15. märtsil, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.
Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal jt.
Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke.
Reedel ja laupäeval toimub üle-eestiline IT öö, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja suuri, uusi ja lahedaid ideid. Nii toimub tuleviku IT laiutajate ja geenisute mäng „Kuidas IT saab elu paremaks muuta“. Mäng algab 1. aprillil kell 19. 30 ja lõpeb järgmisel päeval kell 12.
IT öö elluviimises osalevad noortekeskused, ITtudengid erinevates ja ettevõtjad. Noori oodatakse Paide, Meremäe, Muhu, Annelinna, Roela, Keila, Põlva, Võru,Karksi-Nuia, Räpina, Kuremaa, Maidla noortekesklustesse. Noortekeskuste meeskonnad saavad korraga täitmiseks sarnsaed ülesanded, mida öö jooksul lahendatakse. Noorte kõik tegemised on nähtavad reaalajas veebikaamerate vahendusel – selle kohane täpsem info tuleb ülesse StartIT Facebooki. IT öö tegemisi kantakse üle Tartu, Muhu ja Keila noorteraadiote vahendusel. IT öö tulemused pannakse üles startIT Facebook keskkonda.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.
Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.
Programmis osalev mentor :
1. soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2. tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3. empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4. oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5. julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6. omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7. omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8. on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9. saab hädapärast aru vene keelest;
Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.
25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.
Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks. ELF otsib vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.
Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.
Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.
ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.
Laupäeval, 2. aprillil algusega kell 12.00 toimub Märjamaa vallas, Russalu külakeskuses Vardi Erametsaseltsi praktiline õppepäev teemal “Valgustusraie – tähtsaim metsakasvatuslik võte”. Üritus kestab 3 tundi ja on tasuta. Lektor Liivi Ehrpais.
Peipsiäärsel Sibulateel toimuv kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ näitab osalejatele kevadist Emajõe Suursood, pakub elamusi liikumissõpradele ning adrenaliini jõhvikaotsijatele. 3. aprillil kell 10 antakse start Tartumaal Kargaja külas, kuhu oodatakse kuni 50-t loodussõpra. Üle talve lume all vastu pidanud jõhvikad on endiselt täis vitamiini ning osaliselt sulanud lumi toob nähtavale punaseid marju täis mättad. Kahevõistluse korraldaja Tauno Laasiku sõnul on jõhvikas kodumaine viinamari, mis väärib korjamist ka kevadel. Kahevõistlus „Käi jõhvikale!“ hõlmab endas suusatamist ja jõhvikakorjamist – suusatades tuleb leida parimad jõhvikaid täis mättad ning korjata kiiresti nii suur kogus kui osaleja suudab. Või hoopis leida kogu võistluse suurim mari. Võistluskategooriaid on mitmeid ja parimad saavad auhinnatud. Auhinnad panevad välja Sibulateel tegutsevad turismiettevõtjad, kohapeal toidab sooja „Külmalinna küüslaugusupiga” külmapealinn Jõgeva. Suppi jagab Linnapea isiklikult. Ürituse korraldamist toetavad Peipsi Vikat ja Kallaste linn.
Registreerimine toimub kuni 1.aprillini e-aadressil info@sibulatee.ee. Ettetellimisel saab rentida suusavarustust soodushinnaga 8 eurot komplekti kohta Tähtvere Puhkepargi suusalaenutusest. Oma suuskadega tulijaile on kahevõistlusel osalemine täiesti tasuta. Etteregistreerimine vajalik.
2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?
Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.
Kolmapäeval, 30. märtsil avati Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees Soomaa suurvett kajastav näitus, mis tutvustab ühtlasi üht osa varsti ilmuvast raamatust «Teekond läbi viie aastaaja».
Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses. Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Valik langes tegutsemise kasuks ning sellest annavadki tunnistust näitusel väljas olevad fotod ja tekstid. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm. Nüüdseks on autorid raamatu kallal töötanud juba rohkem kui aasta. Valmiv teos keskendubki 2010. aastale, mis oli looduses paljuski erakordne ning tõi Soomaale viimase 50 aasta võimsaima suurvee. Raamat kannab pealkirja «Teekond läbi viie aastaaja» ning see kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab raamat lugejateni juuni algul. Loe edasi: Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega
Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:
UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus, uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.
UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ – selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.
Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine
Täna öösel oli kährikkoer Tapa linnas Õuna tänaval aia vahel kinni ja ei suutnud ise ära minna. Väljakutse peale saabunud Tapa päästjad püüdsid ta kinni ja viisid looma tagasi metsa. Kährikkoer kannatada ei saanud.
Võrtsjärve Sihtasutus ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldavad Euroopa päeva puhul 1.–9. klassi õpilastele joonistusvõistluse teemal “Minu Võrtsjärv”, võistlusele oodatakse töid kuni 2. maini. Korraldajad ootavad joonistusvõistlusele töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega. „Näiteks võib joonistada kaunist suvepäevast Võrtsjärve ääres või kalalkäigust järvele või hoopis kujutada ette, milline võiks Võrtsjärv ja selle ümbrus välja näha kümne aasta pärast,“ ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo. „Autor võib aga käsitleda ka Võrtsjärve hoidmist ja kaitsmist või anda edasi oma nägemust järve veepealsest või veealusest maailmast. Sellel teemale saab kahtlemata läheneda väga mitme nurga alt,“ lisas ta.
Joonistusvõistlusele on oodatud osalema 1.–9. klassi õpilased. Töid hinnatakse kahes vanuseastmes: 1.–4. klass ning 5.–9. klass. Piiranguid tööde formaadi või teostamise tehnika osas ei ole. Joonistused tuleks tuua tähtajaks Viljandi maavalitsusse või saata need hiljemalt esmaspäevaks, 2. maiks märgusõna all “ED joonistusvõistlus 2011” aadressil: Viljandi Maavalitsus, Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi. Töö pöördele tuleks lisada autori nimi, kool ja klass ning juhendaja nimi. Tublimatele joonistajatele, kes kuulutatakse välja 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses, on auhinnaks raamatupoe kinkekaardid ja erinevad Euroopa Liidu sümboolikaga meened. Loe edasi: Käimas on õpilastele joonistusvõistlus teemal “Minu Võrtsjärv”
Vormsile kavandatavad innovaatilised lahendused muudavad saare lähiaastate jooksul energiamajanduslikult iseseisvaks saareks, mille ainulaadset kontseptsiooni on plaanis eksportida erinevatesse riikidesse.
Ökoloogiliste energialahenduste, inftehnoloogia ning tuuleenergia klastrite ühisel eestvedamisel loodava sihtasutuse eesmärk on erinevate tehnoloogiliste ja energeetiliste lahenduste kasutuselevõtmisega muuta Vormsi nö nutikaks saareks. Smart Vormsi projekti lahendustest saavad eelkõige kasu saare elanikud, kuid ka Eesti riik tervikuna.
Smart Vormsi idee algataja, Net Group juhi Priit Kongo sõnul on maailmas teadaolevalt kaks sarnast lahendust – Bornholmi saar Taanis ja Jeju Lõuna-Koreas: „Mõlemad on väga hästi töötavad kontseptsioonid, kusjuures Jejul juurutatud lahendusi on müüdud erinevatele riikidele, sh Kanadale. Meie ideekontseptsioon baseerub energiaefektiivsete ehitus- ja IT-lahenduste kasutamisel. Samuti nutikatel avalikel teenustel ja elanike teadlikkuse tõstmisel.“ Loe edasi: Vormsist saab nutikas saar
