Hakatakse uurima karjavalvekoerte kasutamisvõimalusi saarte lambakarjades

Rahvusvaheline projekt “Knowsheep” (“Tunne lammast”) selgitab välja, kui mõttekas on saartel kasutada lambakarjade kaitsmiseks karjavalvekoeri.

Projektijuht Riina Kaljulaid Eesti maaviljeluse instituudist rääkis, et karjakoerte kasutamine on saartel küllaltki aktuaalne, sest saartel on väga palju looduskaitsealuseid loomi ja linde, keda ei tohi küttida ega tõrjuda, kuid kes teevad kahju lambakasvatajatele. Väljaõpetatud karjavalvekoerad on tõelised karja kaitsjad, kes liiguvad kogu aeg koos karjaga.

Projekti raames kaardistatakse kiskjate tekitatavate kahjude ulatus ja valitakse välja mõned talud, kus hakatakse kutsikaid treenima ja jälgitakse nende tõhusust karja kaitsmisel.

Projekt võtab uurimise alla ka lammaste söötmisprobleemid, arvestades karjamaade iseärasusi saartel. Samuti hinnatakse piloottaludes söötmise korraldamist, karjamaade seisukorda ja karjamaade kasutamist. Lambakasvatajate endi palvel võetakse tõsisema uurimise alla lambaparasiidid, sest rannaaladel on teistsugused parasiidid kui sisemaal.

Projekti “Tunne lammast” eesmärk on arendada lambatoodete kasutamist ja lambakasvatust. Projekt kaardistab lambakasvatuse probleemid Läänemere saarestikus ja töötab välja strateegia. Muuhulgas rajatakse projekti raames Kuressaare turuhoone II korrusele lambateavituskeskus.

Projekti juhtpartner on Eesti maaviljeluse instituut ning partnerid Eestist MTÜ Saaremaa Vill, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ja Soomest HAMK (Hämeen Ammattikorkeakoulu), Turu ülikool, MTT (Maa- ja elintarviketalouden tutkimuskeskus) ja Västabolandi linn. Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi rahastatud projekti “Tunne lammast” kogumaksumus on 1,175 miljonit eurot.

Ain Lember, Hiiu Nädal

Heimtali lasteaiapere põimis käejäljed vaiba sisse

Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad.
Heimtali lasteaia põnnid oskavad kokatädi Ulvi Sillale väga täpselt näidata, millised käejäljed vaiba sees on nende omad. foto: Elmo Riig / Sakala

Heimtali lasteaed tähistab sel nädalal 50. aastapäeva ja sel puhul kudus lasteaiapere kunstnik Anu Raua abiga kõigi laste käejäljed kauni seinavaiba sisse, kirjutab Sakala.

Lasteaia maja ehitati pool sajandit tagasi Heimtali ringtalli kõrvale just samal eesmärgil, mida ta praegugi täidab. Nii saab lasteaiapere täna ka armsa maja juubelit tähistada.

Suure tähtpäeva puhul otsustasid töötajad ja lapsevanemad lasteaiale kingituse teha. Üheskoos meisterdati rõõmsailmeline seinavaip, mille valmistamiseks andis näpunäiteid kunstnik Anu Raud.

Heimtali lasteaia juhataja Thea Pärnamets saab vanas majas ruumist ruumi kõndides osutada viiele vaibale. Nimelt on lapsed ja nende vanemad lasteaiale tähtpäevadeks vaipu kinkinud ka varem. Gobelääni tehti siiski esimest korda ja suure juubeli puhul otsustati sellesse põimida laste käejäljed.

«Iga laps sai oma käekese paberile joonistada ja suuremad lapsed põimisid siin vanemate juhendamisel seda vaipa ka,» rääkis Pärnamets uusima vaiba sünnilugu.

Sedasama kõige uuemat vaipa hakkas lasteaiapere tegema lapsevanema, Heimtali põhikooli käsitööõpetaja Leili Viinapuu juhendamisel. Tema tõi kohale raami, sättis lõimi ja näitas asjaosalistele, kuidas midagi teha. Tema juhendamisel võeti appi ka kunstnik Anu Raud, kes on lõpptulemusega väga rahul.

«See on ilusti välja kukkunud vaip,» kiitis Raud. «Mul on hea meel, et sain näha, kuidas lapsed käe kavandeid tegid. Igaüks valis endale meeldiva värvi. Eriti meeldib mulle keskosa, mis on helge-valge ja kus number näeb nii rõõmus välja.»

Klassikaraadio saade Areaal kutsub tasuta stuudiokontsertidele

Klassikaraadio sünnipäevakuu raames toimub aprillis taas neli tasuta kontserti “Areaal LIVE”. Raadiomaja I stuudios esinevad ansamblid, kes külastanud värske eesti muusika levikuala tutvustavat saatesarja “Areaal”.

Seekord esinevad otse-eetris teise hooaja saadetes käinud Tolmunud Mesipuu, Galaktlan, Mari Pokinen ja Wrupk Urei. Kontserdid toimuvad kell 22-23 raadiomaja I stuudios aadressil Kreutzwaldi 14. Piletivaba sissepääs algab kell 21.30 sissepääsuga vana raadiomaja uksest aadressil Kreuzwaldi 14.

Klassikaraadio korraldab “Areaal LIVE” kontserte teist aastast. Möödunud aasta aprillis olid raadiomaja I stuudios toimunud Mari Kalkuni, TNVVNÜM-i, Maikameikersi ja Kirtana Rasa kontserdid äärmiselt menukad, kuulajaid oli palju nii stuudios kui ka raadio vahendusel. Tänu väikesele kontserdisarjale sai Klassikaraadio otsekontakti kuulajaskonnaga, keda toimetus varem vähe tundis.

Saatesari “Areaal” on teise hooaja lõpuks portreteerinud ligi 70 eesti bändi ja artisti. Iga saade annab võimaluse tutvuda ühe artisti või ansambliga, süveneda muusikasse ja selle tausta. Sarja roll on praegu õhus oleva potentsiaalselt kultusliku muusikakultuuri
kaardistamine, ideede laiali kandmine ja tuleviku tarbeks talletamine.

“Areaal” on eetris pühapäeva õhtuti kell 21 ja kordusena esmaspäeviti kell 23, lisaks sobival ajal internetis. Saadete autorid on kordamööda Tõnu Karjatse, Tauno Maarpuu ja Maria Mölder, saatesarja toimetaja ja koordinaator Maria Mölder.

AREAAL LIVE
Tasuta sissepääs alates 21.30

Areaal Facebookis: http://www.facebook.com/pages/Areaal/117614104947337
Areaal Klassikaraadios: http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=873

Maria Mölder, Areaali toimetaja, maria.molder@gmail.com

Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Eelmisel aastal avati Võrumaal Sõmerpalus, kust on pärit Leokite dünastia, Euroopa suurim ilma tugipostideta sisehall motokrosside tarbeks. 40 miljonit krooni maksva motohalli rajamise initsiaator oli Viljandimaalt pärit Peeter Põldaru, kes on ka ise nii mootorratta kui ralliautoga võidu kihutanud.

Nüüd on Peeter Põldaru rajamas Saaremaale Pihtla valda kalakasvandust, mille maksumus samuti 40 miljonit krooni.

“Rallist tuttavad saarlased Henry ja Andro Ots kutsusid mind kampa OÜ Veteko kalakasvandust püsti panema. Maikuu lõpus või juuni algul peaks tootmine pihta hakkama, siis võime sellest pikemalt rääkida. Praegu ehitus alles käib ja tootmistöö pole veel õieti alanud,” rääkis mees eelmise nädala neljapäeval ajakirjanikule ehitust tutvustades.

Põhjus, miks me seal kokku saime, oli selles, et 30. märtsi Meie Maa majanduskülje artiklis “Mõned toetusraha taotlejad hädas omaosalusega” teatas Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi, et kui PRIA tabelis pole 4. veebruaril 2009. aastal määratud investeeringutoetuse kohta andmeid, siis pole ilmselt ka investeeringut tehtud. Saaremaa ettevõtetest mainis Vetekot, kellel tabel tühi, ja kiitis Saare Fishexporti ning Ösel Fishi, kellel kõik nõutud dokumendid esitatud ja tabelisse kantud. Loe edasi: Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Europarlamendi Eesti saadikud debatil Tartus

“Euroopa uus reaalsus: mitu rongi või mahajäävad vagunid” – sellise moto all toimub 15. aprillil algusega 14.00 toimub Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18) Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt.

Üritust modereerib professor Raul Eamets. Ekspertidena annavad arutelule hinnanguid TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Korraldavad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. 

 „Juba palju aastaid on Euroopa Liidus räägitud kahekiiruselisest Euroopast, tänane võlakriis on mitmekiiruselise Euroopa temaatika taas päevakorda toonud. Eesti on kuulunud pigem paipoiste leeri ehk siis kiiresti areneva ja konkurentsivõimelise „Põhjala“ riikide gruppi“ selgitas Eamets teema valikut. Tema hinnangul  on üks põhiküsimusi Euroopa Liidu tuleviku seisukohast see, kas me heidame solidaarsuse printsiibi jäädavalt kõrvale ja tunnistame ausalt, et meil on Euroopa Liidu sees erineva kiirusega arenevad riigid ja regioonid, keda koheldakse samuti erinevalt või deklareerime jaanalinnu kombel, et kõik Euroopa Liidu aluseks olnud põhiväärtused kehtivad tingimusteta alati ja igal pool.
“Jaanalinnu metafooriga haakudes ongi selle debati eesmärk pea liivast välja tõsta ja arutada, mida meie (eestimaalased, kodanikud, tudengid) ELilt ootame ja kuidas seda saavutada? Millised on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohad, millisena näevad nemad oma peamisi ülesandeid ja võimalusi ELi arengusuundade kujundamisel,” rõhutas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis juhataja Kadi Herkül.
Üritust on võimalik online-ülekandena jälgida keskkonnas www.uttv.ee. Esmakordselt on video vahendusel debatti jälgivatel huvilistel võimalus esitada saadikutele küsimusi, saates need debati ajal aadressile  euro@ec.ut.ee.  Parimad küsimused loetakse ette.
Seekordne arutelu on juba kolmas kord, kui Eesti eurosaadikud kohtuvad TÜ aulas, et debateerida Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Debatil osalemine on tasuta ning registreerimine kohapeal. 

Allikas: EP Infobüroo Eestis

Lihtsalt tere

Kaia Roots,
Peetri küla elanik

Kui ma väike olin, õpetasid vanemad mulle järjekindlalt: kõigile oma küla elanikele tuleb tere öelda. Tere kui elementaarne viisakus! Igati põhjendatult – meie väikesesse külla üldjuhud võõrad ei sattunud – ikka olid need kas oma inimesed või nende sõbrad-tuttavad. Kõik tundsid kõiki.

Nüüd on mu omad lapsed vanuses, kus teretamise jutt aktuaalne. Ja mida siis neile õpetada? Küla on enam kui kümme korda suuremaks kasvanud, inimesi ei tunne enam nägupidigi. Kas üks lihtne tere on siis kohane, sobilik ja põhjendatud? Või vanamoodne ja pealetükkiv?

Hommikul kutsikaga jalutades üritan kõiki tervitada. Loogiline, et enne koitu jalutavad külas ringi tõesti vaid oma inimesed. Enamaltjaolt veel ühed ja samad inimesed. Tulemus on mõtlemapanev. Saavad  kaks koeraomanikku kokku, loomad nuusivad  – „tervitavad“ üksteist. Ütlen oma tervituse ja saan vastu terve sületäie erinevaid reaktsioone. Kes kohmab midagi, ise  püüdlikult oma peni vaadates, kes vaatab mujale. Üks noormees jäi mulle suurte silmadega otsa vaatama, nagu oleksin kohatu lähenemiskatse  teinud.  Isegi vist punastasin selle pilgu peale.

Tõsi, on vana kooli mehi, kellega ka paar lauset ilmast vahetame. On ka neid, kes peale mõnd teretamist juba ise täitsa rõõmsalt vastu teretavad ja vahel lausa esimesena. Mõni viipab edaspidi ka autoroolis. Loe edasi: Lihtsalt tere

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud  ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille  mõtestamine pakub huvi mitte ainult  toimunu mõistmiseks  vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid  valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja  valijakompassi  kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte –  Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi  kasutusstatistika ja vastukajad –  Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

30. aprillil toimub Võhandu maraton

30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.

Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal  oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.

Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.

Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas.  „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“

Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“

Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.

Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.

Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

 

Eesti ema monument Rõuges

Läheneva  emadepäeva  eel  kutsub Võru maavalitsus  esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii  kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või  on  üles  kasvanud  vähemalt  kaks  tublit  last,  kes  on  tunnustatud  nii oma  ametitöös  kui  ka  perekonna  väärtustamisel  ja  kes  on  ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa  Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

 Ettepanekuid  koos  kandidaadi  lähema  tutvustamise  ja  selle  valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest

Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.

Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.

Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid  ümarlaua taha.  Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

 Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.

Homme räägitakse Tartumaa raamatukogudes lastele loomadest

Homme tähistavad Tartumaa raamatukogud rahvusvahelist lasteraamatupäeva juba kümnendat korda, korraldades maakonna lastele lasteraamatupäeva. Idee autorid ja esimeste lasteraamatupäevade korraldajad olid Vedu, Äksi, Lähte ja  Kõrveküla raamatukogude töötajad. 2002 toimus lasteraamatupäev Tartus ja abiks oli Tartu Linnaraamatukogu lastekirjanduse osakond, 2003 -2006 toimusid lastekirjanduse päevad Tartu vallamajas Kõrvekülas. 2006 anti korraldamine üle teistele maakonnas asuvatele raamatukogudele. Osaletud on alati huviga ja tagasiside koolidelt olnud positiivne.

Kümnenda Tartumaa lasteraamatupäeva eesmärgiks seadsid korraldajad eesti lastekirjanduse tutvustamise, laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Kirjanduspäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed märtsis pilte sulelistest ja karvastest raamatukangelastest, kirjutasid luuletusi ja raamatukavandeid loomadest ning meisterdasid järjehoidjaid. Konkursile esitati võistlustöid 22 koolist, raamatukogust, lasteaiast, kokku osales 164 joonistajat, 110 kirjutajat, ja 80 järjehoidja meisterdajat. Võistlustöid hindas žürii Kõrveküla Raamatukogu juhataja Hele Ellermaa eestvedamisel. Huvilised saavad kõikide võistlustöödega tutvuda Kõrveküla raamatukogus aprillini lõpuni.

6.aprillil on Kõrvekülla  kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad. Ürituse raames  toimub ka loomateemalisi lasteraamatuid käsitlev viktoriin, kus oma teadmisi kontrollivad võistkondlikult 4.– 8. klasside õpilased.
Veel saab sellel päeval kuulata-vaadata ettekannet loodusest ja erinevatest loomahäältest, laulu ja tantsu Lähte lasteaia lastelt, lühinäidendit eesti loomamuinasjuttudest, kokkuvõtet konkursside tulemustest, kuulata parimaid luuletusi autorite esituses, väljapanekuid konkursside töödest ja tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare näitust ”Linnud muusikas”. Päev lõpeb auhindade jagamise ja maiustamisega.

Jõgevale rajatava jääalade spordikeskuse idee jõudis Eesti Olümpiakomiteesse

Eile toimus Tallinnas Eesti Olümpiakomitees nõupidamine Jõgevale jääalade spordikeskuse rajamise osas.
Jõgeval kui Eestimaa külmapiirkonnal võiks paikneda jääalade koolituskeskus, mille rajamiseks taotletakse rahalised vahendid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Õppeklassides õpiksid lapsed kogu Eestist ning rahastamine toimuks riikliku tellimuse alusel.
Koosviibimisel lepiti kokku, et maikuu jooksul esitatakse nii EOK-le kui Kultuuriministeeriumile keskuse rajamise kava, spordialade nimekiri ja finantsplaan.

Nõupidamisel osalesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Uno Valdmets, SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll ja spordiajakirjanik Tiit Lääne.

Mõte rajada Jõgevale jääalade keskus tekkis aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad. Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust ja majutusasutustest. Koolituskeskuse rajamine tooks Jõgevamaale nii uusi õppureid kui ka treenereid.

Eesti Olümpiakomitees toimunud nõupidamine oli järg mitmele eelnevale maakonna spordinõukogu kokkusaamisele, kus on osalenud erinevad spordialaliitude juhtfiguurid ja andnud ideele oma heakskiidu. Viimasel, 16. märtsil toimunud maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. „Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,“ ütles sellel koosolekul Eesti jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.

EAS ootab turismiettevõtteid osalema siseturismi toetavas kampaanias “Puhka Eestis”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab 17. aprillist 1. maini siseturismi toetava kampaania “Puhka Eestis” ning ootab sellele osalema turismiettevõtteid üle Eesti. Kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on tänavuaastase “Puhka Eestis” kampaania eesmärgiks tutvustada kodumaal puhkamise võimalusi ning suurendada reisimist ka hooajavälisel perioodil.

Loe edasi siit.

Algab Tervisedenduse baaskoolitus koolide tervisenõukogudele

Koolituse eesmärk on anda teadmisi tervise olemusest ja tervisedenduse üldistest põhimõtetest ning tutvustada kaasaegse tervisekasvatuse teoreetilisi ja metoodilisi aluseid ning rakenduslikke aspekte. Koolituse käigus saab tervikliku ülevaade tervist edendavate koolide eesmärkidest ja tegevuste põhialustest, sh. tervisemeeskonna ja -tegevuste juhtimisest, tegevuste planeerimisest ja hindamisest ning õpilaste ja kogukonna kaasamisest tervist edendavatesse tegevustesse. Koolitus toimub 2-päevasena.

Lisainfo ja registreerimisvõimaluse leiad SIIT.

Antoniuse Gild kutsub sõpruslinnade kunstnikke Tartusse

Antoniuse Gild kuulutab Tartu sõpruslinnade kunstnike vahel välja konkursi residentuurikohtadele Nahakunsti ja Tekstiilikunsti külaliskodades.

Kandideerimise tähtaeg on 1. mai 2011. Residentuuristipendiumi taotlemise võimalus on kõigil Tartu 16 sõpruslinna naha- ja tekstiilikunstnikel, kes soovivad lühiajaliselt ennast täiendada Antoniuse Gildi vastvalminud, eriseadmetega varustatud külaliskodades. Konkursi tingimustega on võimalik tutvuda kodulehe http://www.antonius.ee/?lang=et vahendusel.

Antoniuse Gildi residentuuri toetab Tartu linn.

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Metsaistutuspäevale oodatakse 4000 õpilast

RMK korraldab  6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva  eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline  metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke  ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta. 

Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud  loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja  metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka  transport istutuskohta ja tagasi.

Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu  alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.

Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.

Hea tahtega inimesi oodatakse lastekodudesse talgutele

Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.

Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.

Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.

Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com. 

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai  Peep Pedmansson   preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav  41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi  ristisid Oskar Lutsu  kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja  Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa  Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks  tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas