Muhu murre jõudis netiavarustesse

Muhu murdevõistluse korraldaja Irena Tarvise eestvedamisel võtab internetis ilmet saare murdesõnastik.

Netientsüklopeedia, mille leiab aadressilt http://muhu.rehepapp.com/murre/index.php/Esileht, koondab enamjaolt kõiki sõnu ja väljendeid, mis murdevõistluse sõnaraamatu jaoks saadeti, kirjutab Muhulane.

Veebilehe idee autor, MTÜ Muhu Kess juhatuse liige Irena Tarvis teatab ajalehes, et tegelikult pole muhulased nii väheste sõnade ja ütlemistega nagu väljaandes praegu üleval (1250 – toim) ei varem ega praegugi läbi ajanud.

Neh, ma ep usu mitte märki, et sial kõik muhu kiel sihes oo. Seda oo rahva ulkas ikka tüki rohkem kuulda. Ja nüid olge munuksed ja andke moole tiada, mis sialt puudu oo,” kutsub Tarvis muhulasi murdesõnastikku uurima ning enesele teada olevatest sõnadest ja väljenditest teada andma kas meili teel irena.tarvis@gmail.com või telefonil 459 8142.

Edaspidi kavatseb lehekülje autor veebi lisada ka murdevõistluse töid ja muid muhukeelseid pikemaid jutte. Muhu murdesõnastiku veebilehekülje valmistas Madis Rehepapp.

Tänavu aset leidnud neljandale Muhu murdevõistlusele laekus tosin tööd ning võistluse korraldajate hinnangul on ettevõtmine edendanud Muhu murde laialdasemat kasutamist saarel.

Janne Nurmik, Meie Maa

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.