Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Taaskasutatud plastikust lillekastid. Foto: plastrex.eu
Mäos tegutsev tehas taaskasutab esmakordselt Eestis kodumajapidamistes tekkivaid plastikujäätmeid, valmistades kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjali Plastrex.

Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.

Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.

Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.

Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Loe edasi: Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Metsaomanikud said investeeringuteks 2,54 miljonit eurot

Möödunud aastal esitati Erametsakeskusele investeeringute tegemise toetuse taotlusi 678, neist rahuldatakse 511. Kokku eraldatakse metsaomanikele investeeringuteks 2,537 miljonit eurot.

Oma metsa majandusliku väärtuse parandamiseks esitas möödunud aasta lõpul toetustaotluse 585 erametsaomanikku ja 24 ühistut. Kõige enam taotlusi esitati metsatehnika ostuks. Metsaomanikud küsisid selleks otstarbeks 2,8 miljonit eurot, toetusi antakse veidi enam kui 1,2 miljonit eurot. 0,84 miljon eurot toetusraha läheb hooldusraiete tegemiseks enam kui 5000 hektaril.

Meetme 1.5.3 raames antakse kahjustatud metsa taastamise investeeringuteks 41-le erametsaomanikule ja ühele metsaühistule ligikaudu 0,2 miljonit eurot; metsatulekahju ennetamiseks saab 1 metsaühistu teha investeeringu 56 tuhande euro ulatuses. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.

SA Erametsakeskus kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust investeeringuteks, mis aitavad parandada metsa majanduslikku väärtust, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud metsa või ennetada edasisi tulekahjusid. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5.1 ja 1.5.3 raames toetatavad tegevused.

Siit leiad täpsema info eraldatud toetuste kohta: www.eramets.ee/static/files/992.MM2010 toetuse saajad seisuga 19 05 2011.xls.

Allikas: SA Erametsakeskus

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Veeroja Eda. Foto: Uma Leht
«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Sännas näeb väärt filme

Juunikuus saab Võrumaal Sänna kultuurimõisas neljal korral kino näha. Esimene filmiõhtu toimub juba sel kolmapäeval, 8. juunil, algusega kell 21. Ekraanile tuleb Eesti režissööride Andres Maimiku ja Rain Tolki must komöödia “Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta”.
Peaosades Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Harri Kõrvits ja Enn Klooren.

Järgmine filmiõhtu on juba sel laupäeval, 11. juunil, algusega kell 18. Näha saab dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”. Film on valminud Austraalias septembris 2010 ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=-sDmbbqsGIg

Kolmapäeval 15. juunil algusega kell 21 on taas kinoõhtu. Esitlusele tuleb film “Kuku: mina jään ellu“. See on portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Filmi tegid Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi.

Neljanda filmiõhtu detailid jätavad korraldajad veel saladuseks.

Nädalavahetusel lähevad Kesk-Eesti harrastusnäitlejad kooli

  Sel nädalavahetusel toimub Raplamaal I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool. Tegemist on ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile. Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel. Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.

Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida. Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik“, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.

Suvekool toimub Käru valla Toosikannu puhkekeskuses.

Kuressaare rannas heisati Kotkalipp

Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare  sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.

“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.

Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.

2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.

Kehtna kunstide kool sai keraamikaahju

Ahju toomine klassi

Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest  siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.

Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.

Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.

Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning  tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused.  Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Lõuna-Eesti memmed ja taadid pidutsesid Otepääl

Eesti lipu päeval peeti Otepääl  Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu “Kaunistame oma kojad”. Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna hulgas olid kõige arvukamalt esindatud Viljandimaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

 Otepää kirikus toimus Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Willem Reimani 150 sünniaastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jumalateenistuse järel esinesid Lõuna Eesti memme-taadi  suvepeo koorid ja ansamblid kontserdiga.

Nelja maakonna suvepeole eelnes Viljandimaa memme-taadi suvepidu 29. mail Karksi-Nuias.  Viljandi maavalituse kultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhursti sõnul prooviti seal kogu Otepääle planeeritud programm läbi. Karksi-Nuias  tegi kaasa neli kapelli, kaheksa lauluansamblit ja 18 tantsukollektiivi. Kapellides mängis 21 inimest, lauljaid oli 76 ja tantsijaid 218. Samad kollektiivid astusid üles ka Otepääl.
Kati Grauberg-Longhurst

Algavad tasuta koolitused e-aruandluskeskonna muudatustest

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kutsub osalema tasuta seminaril, et anda ettevõtetele ja MTÜ-dele veel enne majandusaasta aruande tähtaega ülevaade olulistest küsimustest ja probleemidest, mis seotud e-aruandluskeskkonnaga. 

Seminaride teemad:

· Ülevaade muudatustest audiitortegevuse seaduses – mida tähendavad audit ja ülevaatus? (Sulev Luiga, BDO)

· Enamlevinud probleemid aastaaruannete koostamisel. Reidi Strandberg (Gullfia OÜ)

· Ülevaade e-aruandluskeskkonna uuendustest. (Heilika Kutsch, Kersti Rätsep, RIK)

· Ülevaade majandusaasta aruannete andmete kasutamisest riikliku statistika tootmisel. (Merike Põldsaar/Ene Saareoja, Statistikaamet)

 Seminarilt saab kaasa kirjalikud materjalid.

 Koolitused toimuvad 13. , 20. ja 27. juunil kell 10-15.45 Tallinnas Rahvusraamatukogus. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil www.bcs.ee/index.php?lang=est&main_id=241&id=183

Ettevõtjaportaali e-aruandluskeskkond on majandusaasta aruannete elektrooniliseks esitamiseks loodud lahendus. E-aruandluskeskkond asub aadressil https://ettevotjaportaal.rik.ee.

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

 Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

 Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. 

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

 Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!).  Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja.  Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta  leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi

Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti  ja küsime kuidas asi alguse sai.  Töid oodatakse  15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele.  Auhinnaks  talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid

Täna kolib kultuur mere äärde

foto: mereblog.com

Kultuuripealinn avab linna merele ja kolib kultuuri mere äärde. Täna, 5. juunil sõidab Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed linnahalli juurde Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suurejooneline rattaparaad, et avada linnas rattaliiklust innustavate pidustustega mereäärne kultuurikilomeeter. Tegemist ei ole rattaralli ega spordiüritusega, ratastel ja jalgsi liikumisel läbi südalinna mere äärde on eesmärk anda ratturitele võimalus näidata, et ka nemad on tähtis osa linnaliiklusest.

Täna avab Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 merel kohviku ja kaldal linnainstallatsioonid.

Koguperepeol „Kultuur kolib mere äärde“ avaneb kultuurikilomeetril Vana-Kalasadamas vees hõljuv Ökosaare buss-kohvik, kaldal saab kruttida luuleautomaati ning uudistada linnainstallatsioone, teiste seas maailma suurimat tuulekella.

Vana-Kalasadamas 5. juunil uksed avav Ökosaar on kui teistmoodi mõtteid genereeriv hiigelparv, kus hea sõpradega kohtuda, keha kinnitada või aega veeta – seal asuvad piljardilaud ja klaver, einestada saab bussi teisel korrusel ja värske õhu käes. Pühapäevasel koguperepeol avaneb ka mitu põnevat, kogu suveks avatuks jäävat installatsiooni. Üks neist, Vana-Kalasadama kaldapealsele paigaldatav luuleautomaat on osa Tallinn 2011 ja MTÜ Kirbutsirkus suveprojektist „Murepunktide kett“. Mereäärne luuleautomaat loeb soovi korral luulet kolmes keeles – eesti, inglise ja vene keeles.

Täna mere ääres algav kultuurisuvi pakub üllatusi, ootamatuid kohtumisi, rõõmsaid hetki ja vana taasavastamist mitmeks eelseisvaks kuuks.

Allikas: tallinn2011.ee/kultuurikilomeeter

Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva

Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.

Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.

Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.

Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.

Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Maanteemuuseum otsib maanteede uhkust

Eesti Maanteemuuseum kutsub märkama ja tunnustama meie maanteedel liikuvaid erilisi sõiduvahendeid ja kuulutab sellega seoses välja fotokonkursi “Maanteede uhkus”.

Kuigi meie teedel ringi vurav masinapark on aasta-aastalt aina mitmekesisem ja liigirohkem, leidub siiski piisaval hulgal neid hakkajaid inimesi, kes massist eristuda soovides on oma sõidumasina visuaalselt silmatorkavaks muutnud. Olgu siis ümberehitamise, -kujundamise, kaunistamise või isevalmistamise teel. Et märgata ja tunnustada erilisi sõiduvahendeid meie maanteedel, kutsume üles oma kahe-, kolme- või neljarattalisest sõbrast pilti tegema ja meile saatma.
Konkurss kestab 31. juulini. Fotokonkursi parimad kutsutakse koos oma erilise sõiduvahendiga 20. augustil Eesti Maanteemuuseumisse.

Täna avatakse kartulitrüki näitus ja töötuba

Täna, 5. juunil avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus: “POTATOPRINT V” kus on näha valik viiendal rahvusvahelisel kartulitrüki festivalil valminud töödest.

Näituse avamisel toimub kartulitrüki töötuba, kus saab katsetada kartulitrükki tekstiilil.
Kohapeal olemas kartulid, kangas, noad, švammid, pintslid, pliiatsid ja siiditrükivärvid.
Osalejad võiksid soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida
(siiditrükivärvid on vesialuselised, et trükitud kujutis säiliks ka peale pesemist, triigi see
eelnevalt üle).

Allikas: Narva muuseum

Narva muuseumi kunstigaleriis peetakse täna kunstnikupäeva

Pühapäeval, 5. juunil peetakse Narva muuseumi kunstigaleriis Kunstnikupäeva ning avatakse kartulitrüki näitus.

Tänavuse aasta Kunstnikupäev on pühendatud Narva muuseumi kunstigalerii 20. aastapäevale. Kahe kümnendi jooksul on kunstigaleriist saanud Narva linna tähtsaim kunstikeskus, kus regulaarselt avatakse uusi näitusi, toimuvad loometunnid nii lastele kui ka täiskasvanutele, korraldatakse kontserte, pidusid, kohtumisi tuntud kunstnikega ning loenguid kunstiajaloo teemadel.
Kella 11-14 saavad kõik huvilised tutvuda Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Tallinna ja Jaanilinna kunstnike loominguga. Galerii lavadel saab näha varjuteatri ja teatristuudio „16. tuba“ etendusi, tantsustuudio „Varjud“ koreograafilist flash mobi ning akustilise bändi M.O.R.A etteastet.
Lapsed on oodatud osalema Narva kunstnike Katri Kuuse ja Lilli Jefimova meisterklassides, kus saab katsetada kartulitrükki.
Kunstnikud Jana Botsarova ja Tatjana Sonina esinevad oma kontseptuaalsete performance’itega ning Mainori kõrgkooli disainistuudio esitleb oma uut kostüümikollektsiooni. Soovijad saavad riietuda ajaloolistesse kostüümidesse ja lasta end neis pildistada.
Kunstnikupäevaks avatakse Kunstigaleriis korraga viis näitust. Kunstigaleriisse sissepääs on sellel päeval tasuta.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Registreerimine Metsaülikooli on alanud

Selle aasta teemaks oleme valinud elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng”. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt.  On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb ning ühtlasi ka enda maaelu visioon kujundada. Osavõtumaks on 160 eurot, peamiselt nelja päeva majutus ja toitlustus.  On võimalik taotleda stipendiumit, mis langetab osavõtumaksu 45 eurole. Registreerimise tähtaeg on 30. juuni.

Registreerida saab MÜ kodulehel: http: www.metsaylikool.ee/

Tulemas Tallinna VI kitarrifestival

Celso Machado.

13.–19. juunini on oodata Eestisse tippkitarriste Brasiiliast, Hispaaniast, Ungarist ja Prantsusmaalt. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu Auditooriumis, Pärnu Raekojas ja Kuressaare Kultuurikeskuses. 14 .-17. juunini on Lauluväljaku klaassaalis võimalik kuulata Eesti kitarriste, kitarriorkestreid ja ansambleid. Kõlab palju uudisteoseid ja aegumatut kitarriklassikat. Lisaks kontsertitele toimuvad meistriklassid ja seminarid. 

Brasiilia muusika üks eredamaid andeid, kitarrilegend, laulja, löökpillimängija, helilooja ja improvisaator Celso Machado esineb17. juunil KUMU Auditooriumis, 18. juunil Pärnu raekojas ja 19. juunil Kuressaares. See on suursündmus kõigile muusikasõpradele.

Igaühel Oma Festival

6.-11. juuni toimub Tallinnas OMA Festival, mille eesmärk on toetada salliva ja kaasava ühiskonna arengut ning tõsta inimeste teadlikkust seksuaalvähemustega seotud teemadel. Programm sisaldab filmilinastusi, näitusi, töötubasid, vestlusringe ja kontserte. Oma Maailma Avardamise Festival lõppeb tasuta kultuuripäeva ja vabaõhukontserdiga Rotermanni kvartalis.

Avatud Eesti Fond

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”