Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee

Ansambel Vägilased lõpetab oma tegevuse galakontserdiga

Ansambel Vägilased lõpetavad oma tegevuse suure galakontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivalil. Üksteist aastat tegutsenud ja omal ajal Viljandi kultuurikolledžist alguse saanud ansambel Vägilased on otsustanud oma tegevuse lõpetada ja pöördusid oma fännide ja sõprade poole: ”Kallid sõbrad! Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Ansambli Vägilased jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu.

Need üksteist aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes olete meid kuulamas/ vaatamas käinud ja kellega oleme saanud koos muusikat teha. Tahaksime teid kõiki isiklikult tänada. Aga hakates joonima elanike registris alla nimesid, keda külastada, selgus, et teid on päris palju. Seega ainuke võimalus on kutsuda teid meie juurde. Tulge meie kontsertidele! Enam pole palju jäänud. /—/

Vägilaste viimane kontsert  toimub 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivali ööklubis.

Soovilugude list Folgi ööklubiks on avatud Vägilaste Facebooki kontol.

Praeguses Vägilaste koosseisus mängivad:
Meelika Hainsoo – laul, viiul;
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled, laul;
Jan Viileberg – kitarrid;
Tiit Kikas – elektriviiul;
Marti Tärn – basskitarr;
Reigo Ahven – trummid, löökpillid.

Mees kahe kaameraga

Fotonäitust ”Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga.” saab Viljandi muuseumis vaadata 5.-31. juulini. Viljandi muuseumis on välja pandud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös sündinud näitus Johannes Pääsukese fotodest. ERMi kogudes olevatest Johannes Pääsukese fotodest tegi näituse jaoks valiku Toomas Kalve.
Näitus valmis 2003. aastal ning on olnud aastate jooksul eksponeeritud mitmetes paikades nii Eestis kui kaugemal. Sellest hoolimata pole Pääsukese ülesvõtete väärtus kahanenud, need köidavad vaatajaid endiselt. Tublisti suurendatud fotod on oma detailsuses elamuslikud ja võimaldavad vaatajal ajastusse justkui sisse astuda. Muuseumi näitusetoas on eksponeeritud näitusest ligikaudu üks kolmandik, mitmetel fotodel on jäädvustatud ka 20. sajandi alguse Viljandimaad. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L kella 10-17. Info tel 433 3316.

Evald Okase muuseum ootab graafikat õppima ja filme vaatama

Pühapäeval, 10. juulil kell 12 toimub Evald Okase Muuseumis graafiku Britta Benno juhendamisel graafikapäev lastele. Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu Rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali.

Laste graafikapäev toimub Evald Okase muuseumis graafik Britta Benno juhendamisel.

Ühepäevase kursuse raames saavad lapsed kätt proovida ühe lihtsaima ja kiirema sügavtrüki tehnikaga – kuivnõela trükiga. Tööde formaat on postkaardisuurune ja lõpptulemusena saavad lapsed endale ise trükitud tõmmistest kaunid kaardikesed. Tööprotsess algab ideekavandiga ja pildi graveerimisega pleksiklaasile. Seejärel kantakse peale värv ning trükitakse tõmmis. Töö käigus saavad lapsed teada, mis on traditsiooniline vabagraafika ja selle tehnilised põhimõtted.

Ühel õpilasel võtab töö valmimine aega 2-3 tundi. Graafikapäev on tasuta ning sobilik lastele alates 8. eluaastast. Grupi suuruseks on maksimaalselt 12 last. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-maili teel: eo.muuseum@gmail.com või muuseumi telefonil 5549024.

Esmaspäevast neljapäevani, 11.-14. juulini, võõrustab Evald Okase muuseum XXV Pärnu rahvusvahelist dokumetnaal- ja antropoloogiafilmide festivali. Neljal päeval linastub muuseumis valik filme festivali kavast. Filmiseansid toimuvad kahel korral päevas: kell 17 ja 19. Filmifestivali Haapsalu kava on leitav aadressil http://www.evaldokasemuuseum.ee/uudised/2011-filmifestival.html .

Suveteatris jõuavad Pokud koju

9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat. 
Etendab Vilde Teater.

Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.

Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.

Täna avatakse Võrus taas liivalinn

Täna, 9. juulil algusega kell 13 avatakse taas Tamula järve rannapromenaadil Võro Liivaliina liivaskulptuuride ansambel ja kujud jäävad randa suve lõpuni. Seekord on tööde teemaks kuulsad ehitised meilt ja mujalt. Näiteks võivad liivast linnas kerkida nii Egiptuse püramiidid, Triumfikaar, Munamäe torn kui Tartu Ülikooli peahoone. Täpsemat infot leiab Võru linna koduleheküljelt.

Võru linn korraldab juba viiendat aastat liivaskulptuuride ehitamist, jätkates sellega uut traditsiooni Lõuna-Eesti kultuurimaastikul. Eestis on selline üritus esimene omalaadsete seas, kuid laias maailmas on erinevad jää-, liiva- ja lumeskulptuuride üritused – sümpoosionid, võistlused ja muidu tegemised – viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud. Skulptorite jaoks seisneb tundide ja päevadega mõõdetava elueaga skulptuuride võlu just mängulustis ja teadmises, et kõik loodu on tegelikult kaduv.

Liivaskulptor Henry Timusk: “Liiv on huvitav ja põnev materjal – ühest küljest käepärane ja tuttav, kuid sellest saab teha ootamatult mastaapseid asju. Mängu ilu juurde kuulub ka liivakunsti kaduvus – kõik loodu ei pea olema igavene.”

Liivaskulptuurifestivali korraldab Võru Linnavalitsuse toel MTÜ MaaÕhkTuliVesi, mis tegeleb liiva-, lume- ja jääskulptuuride valmistamise organiseerimisega. Tuntumaid üritusi lisaks Võro Liivaliinale on Lumelinn ning “Tule ja jää pidu”.

Rapla Kirikumuusika Festival toimub tänavu
14. kuni 24. juulini

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal. Koostöös soome kirikumuusikutega üles ehitatud festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Kahe torniga avar ja kaunis ning suurepärase akustikaga Rapla Maarja-Magdaleena kirik on nagu loodud väga eripalgelise muusika esitamiseks. Rapla rahvas ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel − oratooriumid Messias ja Belsatsar, F. J. Haydn − oratoorium Loomine, J. S. Bach − Johannese passioon ja Missa h-moll, M. Reger − Psalm 100 jne). Rapla Kirikumuusika Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi ”Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005. Vaba sissepääsuga on kontsert 10. juulil Juuru kirikus.
1997. aastast väljus festival Rapla kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel vaimulik muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka meie kaunites mõisates.

Heinakuul Eesti Vabaõhumuuseumis
saab vaadata ja kaasa teha, õppida ja puhata

* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:

10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.

* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.

17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.

* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.

9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.

* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse  toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.

* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.

* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.

* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.

* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad  noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Euroopa laskesuusatajad võistlevad Haanjas

8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.

Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.

Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).

Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.

Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

 

Kaotatud esemete hulgas on ka urn tuhaga.

Politsei- ja piirivalveamet palub oma kodulehel abi leitud asjade tagastamisel. Kokku on kodulehel üle 600 omanikuta eseme andmed.

Kõige rohkem on kaotatud (auto)võtmeid, jalgrattaid, telefone ja (käe)kotte. Nii ootab politsei hoiupaikades omanikku üle 200 jalgratta, 95 telefoni ja üle 70 koti. Omapärasematest esemetest on leitud näiteks kirves, ülikond, liiklusmärk, hauaristi alus, aiavardad, rahakott A. Liivaku nimele, tööriistakohver, veresuhkrumõõtja, katkine trükimasin, õhkrelv, Eesti Vabariigi lipp, kitarr, pintballi kuulid ja urn tuhaga. Palju on leitud ka erinevaid riideesemeid.

Politsei ja Piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama sõnul satuvad kodulehele need leitud esemed, mille omanikku ei õnnestu kuidagi kindlaks teha. Igas prefektuuris on olemas kindlad inimesed, kes sisestavad leitud omanikuta esemed politsei kodulehele. „Kahjuks suurem osa politseisse toodud esemetest õige omanikuni tagasi ei jõua,“ tõdeb Annama.

Esemete tuvastamisel on kõige parem, kui inimesel on alles eseme ostmisel saadud dokumendid. Annama väitel on see aga harv juhus ja seetõttu tuleb omanikul asja tagasisaamiseks eset võimalikult täpselt kirjeldada. Näiteks jalgratta puhul võivad olla abiks kleebised või kriimustused kindlal kohal. Loe edasi: Kaotatud asja võib leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt

Lõuna-eestlased saavad tutvuda Põhja-Eesti aedadega

30.-31 juulil saavad Lõuna-Eesti aiandushuvilised sõita tutvuma Põhja-Eesti ja Lääne-Virumaa aedadega. Reis saab alguse Võrust ja selle korraldab ABZ Reisid.

Reisipaketi maksumuseks on 124 eurot. Pakett sisaldab bussisõitu, majutust, reisijuht-giidi, toitlustust, sissepääsu tasulistesse vaatamisväärsustesse ning aiakülastuse pääsmeid.

Täpsema reisikava leiab ABZ Reisid kodulehelt

Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

Limbazhi noored olid politsei töövarjuks.

9. juulil on Karksi-Nuias kavas poolteist aastat kestnud Viljandimaa ja Põhja-Läti noorte osalusprojekti lõpusündmus, kus projekti otsad võetakse kokku.

Projekt koosnes neljast etapist. Esimeses etapis loodi kaks töögruppi, üks Viljandimaal ja teine Läti piiriäärsete kohalike omavalitsuste tasandil, kes hakkasid projekti nimega “Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale” ette valmistama.

Projekti teises etapis keskenduti erinevatele tegevustele. Ürituse “24h noortega” esmaseks eesmärgiks oli jääsulatamine ning piiride kaotamine noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Igas Viljandimaa ja kaasatavas Läti piiriäärses omavalitsuses viidi läbi noorte, noorsootöötajate, omavalitsusjuhtide ja –ametnike vahelised ümarlauad “Noored võtavad sõna!”. Ümarlauale järgnes noorte ja otsustajate vaheline debatt “Muna vs kana”. Korraldati spordivõistlused “Võim vs noored” ja peeti kahepäevane maakondlik noortefoorum “Pole ükskõik – kõik on üks!” Lisaks toimusid noortevahetused ja töövarjupäevad. Loe edasi: Eesti-Läti noorte osalusprojekt võetakse kokku

Kuressaare kultuurikeskusesse oodatakse doonoreid

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ootab uusi ja püsidoonoreid Kuressaare kultuurikeskusesse. Verd saab Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis loovutada järgmistel aegadel: 11. juulil kell 15-20, 12. juulil kell 13-18 ja 13. juulil kell 8-13.

Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on kolme viimase aastaga doonorite arv tõusnud, seda just korduvdoonorite arvelt. “Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning saarlased on selleks alati märkimisväärse panuse andnud! Loodame, et ka seekord on Saaremaa inimestel võimalus vereloovutusele tulla,” märkis Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.

Lisainfot leiab Verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehel “Doonorid ja Sõbrad” www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs  Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.

Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja

Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.

Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.

Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.

XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Nädalavahetusel toimub Rogosi mõisas koduveini meistriklass

Rogosi mõis

Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.

Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.

Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha,  kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.

Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.

Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“

 Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.

Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.

 Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.

Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

On mitu asja, millele tuleb suveetendusele minnes mõelda. Piletid, need kipuvad olema kallid, kuid see, kes armastab kultuuri ja teatrit, ei hooli sellest eriti. Ilm, sellega võib kord vedada, kord mitte. 7. juuli õhtul vedas, Peko etenduse alguses pidi käe panema päikesevarjuks, et lava näha. Kui etenduse asemel oleks taibanud vaadata taamal olevat päikseloojangut, küllap oleks sedagi näinud, aga etendus köitis rohkem. Sääsed, neid kardeti, seda oli inimeste riietusest näha, kuid tegelikkuses ei domineerinud sääsed üldse, või oli jälle etendus see, mis suutis tähelepanu sääskedelt eemale viia. Nüüd siis etendusest endast.

Lavast on juba ajakirjandusest palju juttu olnud. 800 ruummeetrit lõhutud küttepuid Iir Hermeliini kujunduses olid osavalt paigutatud ning täitsid oma ülesannet väga hästi, olgu selleks siis venelaste auto peatamine või Petseri kloostri seinteks olemine. Puud liikusid rööbastel ja puud suitsesid, puid loobiti riidast välja ja laoti uuesti riita. Loomulikult olid puud ka need, mille kohal ilmutas end vägev Jumal Essu (Juss Haasma). Loe edasi: Peko – naljakas, ent mõtlemapanev

Suvekool hakkab hirmu tähendusvälja analüüsima

Kuuendat korda toimuva Tallinna Ülikooli rahvusvahelise suvekooli selleaastaseks teemaks on hirmu tähendusväli. Hirmu tähendusväljaga on seotud nii suvekooli peakursus „Fear: Poeticks and practises“, kui ka mitmed teised selleaastased kursused.

Peakursuse esinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning uurib, kuidas modernses ühiskonnas on omavahel seotud hirm, usaldus ja abitus. Vaatluse alla võetakse ka hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks peakursusele saab selleaastases suvekoolis osaleda kursusel, kus uuritakse, kuidas on turundusvõtteid kasutades võimalik ühiskonnas õhutada või leevendada hirmu võõra ees ning kohtuda mitmeid auhindu võitnud kriminaaljuttude autori kanadalase Peter Robinsoniga.

Esimest korda õpetatakse suvekoolis algajatele hiina keelt. Õppida on võimalik ka fotograafia põhitõdesid ning ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalistele kursustele.

Rahvusvaheline suvekool stardib 11. juulil ja kestab 29. juulini. Täpsemat infot suvekooli kohta võib leida siin.

El escritor estonio en Barcelona

El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas Peipsiveere programmi 2011. aasta tegevuskava, millega toetatakse Peipsi äärset ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte 267 000 euroga.

„Rahaline toetus võimaldab pakkuda rohkem tegemisi Peipsi äärde tulevatele turistidele nii Eestist kui teistest riikidest,“ ütles regionaalminister. „Teiselt poolt aitab inimeste ettevõtluse ja tööturul vajalike oskuste arendamine aga kaasa uute töökohtade loomisele piirkonnas,“ lisas ta.

Peipsiveere turismipotentsiaali suurendamiseks saavad toetust Liivi Muuseumi koolituskeskus, Mehikoorma sadam, Peipsimaa külastuskeskus, Peipsi Infokeskus, Lohusuu Rannakultuuri Selts, Kolkja Vanausuliste Muuseum ja Gustav Suitsu majamuuseum. Toetuse saajate hulgas on ka mitmed kogudused, kes avavad oma kirikud ja palvemajad suveperioodidel nädalavahetusteks kõigile külastajatele.

„Peipsiveere Eesti alade kultuur ja siin kõneldav kodavere kiil vajavad kaitset, tutvustamist ja edasikandmist,“ ütles Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra ning avaldas heameelt, et muuseumi rajatavas pärandkultuuri koolituskeskuses on edaspidi võimalik Kodavere kultuuri uurida ja talletada. „Tänu rahastusele saame tulevikus seda kõike paremini eksponeerida ning külastajad ja kohalikud omal käel traditsioonilise käsitöö valmistamist ka ise proovida,“ lisas Niitra. Loe edasi: Peipsiveere piirkonna eestvedajad saavad 267 000 eurot

Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Laupäeval, 9. juulil kell 10.00–15.00 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis ökotoodete laat, kus on võimalik osta mahetoitu, ökokosmeetikat ja palju muud. Kohapeal on grill ja barbeque, lastele ponisõit. Samal ajal toimub 30. jooks ümber Pühajärve. Laadalt on võimalik osta köögivilju ja marju, mahlu, moose, mett, piimatooteid, jahu ja jahutooteid, pagaritooteid ning maiustusi, lisaks ökoloogilist kosmeetikat, pesu- ja puhastusvahendeid. Laadal on esindatud TÜ Eesti Mahe, Kopra Karjamõis, Pajumäe talu, Taali mesila, Tarvastu-Saariku talu, Säga-Aaviku talu, OÜ Mahe Seeme, OÜ Olivello, Taarapõllu talu, Evard-Jaan Keerd, Süvahavva talu, Zerna ökotalu, Uuskaubi talu, Ly Laasik, OÜ Vändra Leib, OÜ Ökosahver, Liisi Kutkina, OÜ Teraviljatoode, Reeno Sikk.
 
Ökotoodete laada korraldajad on Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Mahe ja Pühajärve Spa & Puhkekeskus. 
Vaata lisainfot: www.maheklubi.ee
Loe edasi: Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Lilli külas tutvustatakse uut Eesti mängu – jalggolfi

Eestis leiutatud mängu – JALGGOLFI uusima variandi esmaesitlus toimub Lilli külas Anija vallas 16. Juulil algusega kell 16.00 Lilli külapäeva raames www.lillikyla.ee . Jalggolf on loodusesse või tehismaastikule paigaldatud spetsiaalsetest pesadest rada, mis läbitakse nendesse võimalikult väheste löökidega palli jalaga lüües. Lüüakse kordamööda, üks löök korraga. Igal mängijal on teistest erinev pall. Tabamuseks on palli maandumine ja jäämine pessa. Tabatud pesast tehakse järgmine korraline või preemialöök uue pesa suunas maksimaalselt ühe meetri kauguselt. Võitjaks on kogu raja läbinud ja esimesena palli üle lõpujoone toimetanud mängija. Jalggolf on mängitav kõikjal – rannas, staadionil, aasal, saalis, asfaldil, lumes. Pesad asetatakse üksteisest sobivale kaugusele rea, ringi või kujundina, vastavalt võimalustele, soovidele ja pinnasele. Rada on olematute kuludega kiirelt paigaldatav. Osalejate arv sõltub vaid seltskonna suurusest, kuid korraga ühel ringil on siiski parim 3-5 mängijat. Jalggolf ei nõua erilisi oskusi ega füüsilist jõudu, tempo valib iga mängija ise. Veetke vaid aega lõbusa ja vigastustevaba sportliku liikumisega ning nautige loodust ja kaaslasi. Mängu kaasakiskuvus ja selle emotsionaalsed momendid (kaasmängija palli pesa lähedalt eemalelöömine, võidulöögi eufooriast möödapõrutamine, preemialöögid jne.) panevad unustama mured ja aja.

Loe lisaks: http://www.footgolf.eu/eesti.htm 

Lugupidamisega,Kätlin Jäger
Lilli Küla Arendamise Selts
MTÜToominga talu, Lilli küla,
Anija vald 74414, Harjumaa,
ESTONIATel: +372 520 6817
E-mail: info@lillikyla.ee  
http://www.lillikyla.ee