Õpilased saavad end koolikoka rolli panna

Tervise Arengu Instituut kuulutab viiendat korda välja õpilaste loovtööde konkursi „Söögivahetund“, mille tänavune teema on „Kui mina oleksin koolikokk“.

Konkursi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul on konkursi eesmärk tekitada kooliõpilaste seas diskussiooni koolisöögi teemadel. „Tahame, et konkurss aitaks väärtustada koolikokkade igapäevast tööd ja nende panust tervislike koolilõunate valmimisel. Noored saavad läbi oma tööde näidata, millist menüüd nemad kokana valmistaks või mida nad ise kokana teisiti teeks,“ lausus Viitamees. „Kindlasti saame nii palju kasulikku tagasisidet ja uusi ideid.“ Konkurss on mõeldud kõigile kooliastmetele ning piiranguid ei ole ka tööde tehnikale – pilt võib olla joonistatud käsitsi või arvutil, kokku kleebitud kollaažina või olla hoopis video vormis. Hindamisel arvestab žürii töö ideed, loomingulisust ja originaalsust. 2010. aastal osales konkursil kokku 550 tööd.

Koolitoidu kvaliteedi ja kokkade professionaalsuse tõstmiseks jätkub loovtööde konkursiga samal ajal ka sööklaperele mõeldud võistlus „Parim koolisöökla“, mille finaal peetakse 4. novembril. Augustis ja septembris toimusid erinevates maakondades ka koolikokkade koolitused, mis olid sel aastal suunatud toidu maitse ja serveerimise parandamisele. Nii teoreetilist kui praktilist osa hõlmanud koolituste põhiteemaks oli puu- ja köögiviljade kasutamine ning kalatoitude valmistamine.

Konkursi „Söögivahatund“ tööde esitamise tähtaeg on 24. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 28. novembriks. Konkursi tingimused leiab Terviseinfo veebilehe rubriigist „Konkursid“. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks MP3-mängijad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Lisainfo:
Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, +372 659 3972, reelika.viitamees@tai.ee;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel +372 659 3906, +372 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Mihklilaat Haanjas

Haanja Vallavolikogu alatise sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja Kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub

30. septembril 2011 algusega kell 12
Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.

Oodatakse kõiki suuri ja väikseid laadale müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus! Anna ära, müü või vaheta – otsuse teed ise!

Tore oleks, kui annad oma osalemissoovist teada komisjoni esinaisele telefonil +372 523 4029 hiljemalt 29. septembriks.

Olete oodatud!

Tulekul on Suur Paunvere Väljanäitus ja laat

XIV SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS JA LAAT

24. septembril 2011 algusega kell 10

Jõgevamaal Palamusel

Ürituse peaesineja ansambel Meie Mees, päeva juhib Ott Sepp

Tutvu sündmuse täpsema ajakavaga!

Nunnu- ja käsitöönäitus Palamuse Gümnaasiumis, kultuuriprogrammi aitavad sisustada Läti Kaitsejõudude Puhkpilliorkester, Cesise rahvatantsukollektiiv Sadancis Lätist, Kai¹iadorys’e Kultuurikeskuse rahvamuusikud Leedust. Osaledes väljanäitusel päevakohases kostüümis võid võita auhinna 100 000 eurosenti. III Paunvere Kümnevõistlus. Ilusa ilmaga kopterisõit. Maalehe hoidiste konkurss. Muuseumi platsil tervete sigade küpsetamise võistlus “Suur Sigadus”. Laada lasteaed Palamuse lasteaia õuel (korraldab Jõgeva 4H). Rohevahetus Rehe-Möldre aida hoovil. Otseülekanne Tallinna TV-s. Avatud Palamuse kirik, Palamuse apteek, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum. Palamuse Klaasikojas võimalus maalida isikupärane portselankruus, Klaasikojas ka traditsiooniline ‘Paunvere parim puhvet’.

Müüjate registreerimine:
Telefon: +372 776 2447 või reelika@palamuse.ee

Pääse 2 eurot
* Kõikide pääsme ostnute vahel loositakse välja muruniiduk hinnaga 3150 € TORO ZS3200

Hooaja avapidu Haanja rahvamajas

 

Reedel, 16. septembril 2011 kell 20 on kõik uued ja vanad sõbrad oodatud hooaja avapeole Haanja rahvamajas!

Meenutused suvistest suitsusauna päevadest: lühifilm “Kurat tuleb sauna”. See on lugu mehest ja naisest, kes püüavad lagunevat suhet päästa suitsusauna ürgses õhkkonnas.

Peol mängib tantsuks ansambel “SÄDE”.  Avatud on ka kohvik!
Sissepääs 6 €

Laudade ja kohtade broneerimine:
Ivi tel +372 5305 4164, Lii tel +372 5380 1643

Kopenhaageni Ülikooli kontserdid Eesti muusikutega

Foto: Dankultur.ee

Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band annab Haapsalus kaks kontserti – 15. septembril kuursaalis iseseisva ning 16. septembril ühiskontserdi Haapsalu Big Bandiga (dirigent Aarne Õunapuu) ja osadele orkestriliikmetele Taanis toimunud kontsertidest tuttava Haapsalu tütarlastekooriga Canzone, dirigendid Karin Lükk ja Ulrika Grauberg.

Eestit külastav Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band ehk MIBB (dirigent Mads J. Pagsberg) on asutatud 1995. aastal ning on saavutanud tunnustuse kontsertorkestrina üle 15 kontserdiga aastas. Eestis toimuvad esinemised Tallinnas ja Haapsalus.

Taani orkestri repertuaarist leiab traditsioonilisi swinginumbreid 1930ndatest ja 1940ndatest, kuid ka eksperimenteerivat bigbändi muusikat 1970ndatest. Viimastel aastatel on repertuaari ka lisandunud funk ja ladina muusikat.

Orkester annab kaks kontserti ka Tallinnas – 13. septembril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli aulas koos Tallinna Tehnikaülikooli Big Band’iga, dirigent Teet Raik ning 14. septembril kell 22 kuuleb Taani muusikuid Von Krahli baaris.

Lisainformatsioon:
Silvi Teesalu, Taani Kultuuri Instituut
Tel +372 505 8699, e-post info@dankultur.ee
www.dankultur.ee

Pärnus alustab taas Väärikate ülikool

Väärikate ülikool Pärnus alustab kolmandat hooaega. Kolmapäeval, 14. septembril kell 16 alustab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis oma kolmandat hooaega Väärikate ülikool. Osalema on oodatud pärnumaalased, kellel on vanust 50+.

Eesmärk on anda teavet  ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks. Eakate inimeste isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi, sotsiaalse vastutustunde arendamine. Ümbritseva elukeskonnaga suhtlusvõimaluste avardamine läbi ühiskonnas toimuvate muutuste teadvustamise ning nendest tulenevate väljakutsetega toimetulekuks, uute oskuste ja teadmiste omandamine, toetades nii eakate kohanemist pidevalt muutuvas maailmas.

Loengud hakkavad toimuma TÜ Pärnu Kolledži korraldamisel üle nädala kolmapäeviti
Sanatooriumi “Tervis” konverentsisaalis, Seedri 6.

Auditoorne õppetegevus toimub kaks korda kuus. Õpikodades osalemine on vabal valikul. Kavas on vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud. Aktiivne osaleja saab palju uusi teadmisi  ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.

Loengute temaatika: Pärnumaa areng ja  tuleviku võimalused; õigusalased probleemid igapäevaelus; ühiskonna projektiseerumine ja selle tagajärjed; hariduse osa ja roll elutee kujunduses; kodanikuühiskond, vabatahtliku töö; välispoliitika ja naabrussuhted; aktiivse osaluse võimalused igapäevaelus; teadusuudised, majanduselu; sotsiaalne keskkond ja meie turvalisus; väärtustel põhinev Euroopa.

Õppekäigud ja praktilised  õpikojad: arvutiga sõbraks (okt, nov, dets); minu aed – õppekäik Räpinasse 03.09.11; hõbejuusne ettevõtja (okt, nov, dets); Riigi valitsemine ja juhtimine – Riigikogu külastused (okt, nov, jaan, veeb); uued võimalused tegutsemiseks kodanikuühendustes vabatahtlikuna; õigusabi: käsitletakse teemasid, mis aitavad mõista elus ettetulevaid õigusalaseid probleeme ja leida neile võimalikke lahendusi. Teemad kajastavad inimese elu sünnist surmani, toetades võimalust elada õiguskuuleka kodanikuna.

Lisainfo telefonidel: +372 445 0531; +372 501 6715

Raplamaal algab kõhutantsutreeningute uus hooaeg

Raplas õpetatakse kõhutantsu alates 2005. aastast. Ka sel aastal on võimalik seda kaunist ja kasulikku liikumist proovida kõigil soovijatel. Algajate treeningud hakkavad toimuma erinevates kohtades – Raplas, Kohilas ja Valtu klubis.

Rapla Ühisgümnaasiumi aeroobikasaalis toimuvad treeningud kolmapäeviti alates 14. septembrist kell 17.30 ja 19.30.

ESIMENE TREENING ON TUTVUMISEKS TASUTA!

Naistele lisab kõhutantsuga tegelemine nõtkust ja naiselikkust. Ka vanemaealistel daamidel aitab kõhutants end paremini tunda. Mida rohkem keha liigub ja mida plastilisem see on, seda kaugemale lükkuvad luustikus tekkivad muutused: kangeks jääv selg, soolade ladestumine organismi jms. Naised on leevendust saanud seljaradikuliidile, kaelaradikuliidile, õlavalule (“Naistemaailm”, sept 2008).

Raplas toimuvad treeningud ka vanematele daamidele – teisipäeviti kell 17.30 alates 20. septembrist. Eelmise aasta treening näitas, et rahulik liikumine sobis ka üle 60-aastastele. Tantsul on teraapiline mõju kehale ja vaimule. Tants vabastab kehasse kogunenud pinged.

Lisainfo www.tantsud.ee

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkapäev 17. septembril

Laupäeval, 17. septembril 2011 toimub VVV MATKAPÄEV

Programm

Kell 11 – maastikumäng + fotojaht Luke mõisas. Orienteerumise käigus toimub pildistamine ja ülesannete lahendamine. Kogunemine Luke mõisa parklas. Matka kestvus 2-4 tundi. Grupi suurus 20 inimest. Retkejuhid Kairit ja Karin Raud. Registeerimine telefonil +372 517 8912 (Karin).

Kell 15 – seiklusmäng Karijärvel. Seekord on seiklusmängus rohkem orienteerumist, punktide otsimist ja matkamist. Matka kestvus u 4 tundi. Rada võib olla kohati raskesti läbitav ja väikelastele sobimatu. Jalanõudeks on soovitavalt kummikud. Matka lõpus väike kehakinnitus. Kogunemine Vapramäe parklas. Gruppi mahub 20 inimest. Retkejuhid Katrin Raadom ja Lauri Toim. Palutakse kindlasti registreeruda e-kirja teel lauri@luua.edu.ee, lisainfo telefonil (+372 5698 9658, Katrin).

Lisainfo: www.vvvs.ee

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Otepääl tähistatakse täna vanavanemate päeva

Pühapäeval, 11. septembril kell 14.30 tähistatakse Otepää kultuurikeskuses rahvusvahelist vanavanemate päeva.

Programm:
* Esivanemate tegemistest Otepää mail
* 170 aastat Pühajärve sõja möödumisest – Madis Linnamägi (Pühajärve sõdalaste järeltulija)
* Otepää Gümnaasiumi õpilaste esinemised koduloomuuseumi materjalide põhjal
* Kontsert kogu perele – BONZO

Korraldab: Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus

Homme on viimane võimalus esitada ülesvõtteid “Minu Käina” fotovõistlusele

Käina vald ootab kõiki huvilisi osalema fotovõistlusel “Minu Käina”, mille eesmärgiks on saada huvitavaid ja elulisi fotosid Käinast ja Käina vallast. Fotovõistlusele saabunud töödest valib žürii välja parimad ja võidutööd saavad premeeritud rahaliselt (auhinnafond 500 €). Parimad tööd leiavad koha 2012. aastal ilmuvas Käina valda tutvustavas raamatus.

“Minu Käina” võistlusele esitatavate fotode juures hinnatakse ideed, loomingulisust ning seda, kuidas autor Käinat näeb. Tähtis on äratuntavus. Esitada võib ka eelnevalt pildistatud, kuid varem avaldamata fotosid. Fotosid saab esitada 12. septembrini 2011. Võistlusele saab esitada töid ja neid hinnatakse kolmes kategoorias:

  • Käina – koht kui selline, loodus, iseloomulikud ehitised jms.
  • Käina inimesed – ilma käinakateta ei oleks Käinal oma nägu ega olemust. Ootame portreefotosid, reportaažfotosid üritustest-sündmustest, fotosid inimestest nende igapäevastes toimetustes.
  • Käina ajalugu ja kultuuripärand – siin on koht vanaema kangastelgedel, rahvariietel ja hiiepuudel, muuseumitele ja kirikutele, kodutaludel ja …

Tallinnas tuleb juba VII Kammermuusika Festival

2005. aastal suure tähelepanu all sündinud Tallinna Kammermuusika Festival toimub seitsmendat korda 11.-25. septembrini Tallinna Raekojas, Hopneri majas, Jaani, Kaarli ja Rootsi-Mihkli kirikus. Festival on Tallinn 2011 Euroopa Kultuuripealinna ametliku programmi osa. Festivali raames antakse taaskord välja Marje ja Kuldar Sink’i nimeline PLMF preemia „Noor Laulja 2011″.

Laiahaardeline ja sisukas programm 13 kontserdiga pakub esmakordselt kammerooperit, muljetavaldavat plejaadi Eesti tippmuusikutest ning väljapaistvaid külalisesinejaid – dirigent Jonathan Brett (UK), viiuldajad Hugo Ticciati (Rootsi) ja Michael Süssmann (Norra), oboe mängija Malcolm Messiter (UK), pianistid Simone Di Crescenzo (Itaalia) ja Aksel Kolstad (Norra) jpt.

Festivali kunstiline juht on ooperilaulja Pille Lill.

Festivali leht Facebookis!

Toetajad:  Tallinn2011, Sokos Hotel Viru, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, WSI, AdNet, QP jt.

 

Emajõele tulevad puidust platvormid

Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla  vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist  rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik  jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tööd lõpetakse tänavu novembris.

Maarjalaat Tartus

 

Täna peetakse Tartu kesklinnas taas Maarjalaata, kus kaubeldakse sügisandide ja muu talukaubaga, kohal on ka Peipsi-äärsed sibulamüüjad.
Septembrikuu teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne.  Tänavu on laadal umbes 370 kauplejat. Sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, mett, seeni, marju, muud talukaupa ja kindlasti ka istikuid.Raeplatsilt saab varuda talvesibula ja -küüslaugu. Sibulakasvataja Peipsi äärest õpetab, kuidas teha sibulapalmikut. Suupooliseks pakutakse muu kauba hulgas ka suitsutatud seasabasid, suitsuvutt ja -küülikut ning kõrnekaraskit, ka meemüüjaid on tänavu palju. Mahekauba huvilised saavad tutvuda  eesti mahepõllunduse toodanguga ja kohtuda nende kasvatajatega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil, Küüni tänaval ja Kaubahoovi pargis kella 17ni.


 

Roheline energia kogub tarbijaid

Eesti Energia „Rohelise energia“ hinnapaketi tarbijate arv ületas lõppeval nädalal 5000 piiri.

Võrreldes aasta algusega on rohelise energia tarbijate arv kasvanud kolmandiku võrra, teatas energiafirma pressiesindaja Marina
Bachmann. Kasv tuleneb peamiselt keskkonnasäästliku mõtteviisi levikust.

„Rohelise energia klientide hulk moodustab praegu veel vaid pisut üle ühe protsendi kõikidest Eesti Energia klientidest, kuid aasta
aastasse on tuule- ja hüdroenergiat eelistavate elektritarbijate arv stabiilselt kasvanud. Usume, et samasugune kasv jätkub ka eesolevatel aastatel,“ ütles energiamüügi juht Karla Agan.

Rohelise Energia kliendid tarbivad sel aastal hinnanguliselt 33 GWh taastuvat elektrit, mida on pea sama palju kui Paide linna aastane tarbimine. Tänu sellele jääb atmosfääri paiskamata ligi 20,8 miljonit kuupmeetrit süsihappegaasi. Sama keskkonnamõju saab saavutada, kui vähendada Eesti teedel sõitvate autode arvu 7000 võrra.

Rohelise energia hind on tavaelektrist veidi kallim: Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,06 eurosenti/kWh ehk ligi 10 protsenti.

Selguvad Lõuna-Eesti parimad vigurivändad

Maanteemuuseumis Varbusel kohtuvad täna jalgrattavõistluse Vigurivänt maakondlike võistluste võitjad, et selgitada välja Lõuna-Eesti osavaimad vigurjalgratturid ja parimad liiklusteooria tundjad.

„Vigurivända võistluse peamine eesmärk on ärgitada noori jalgrattasõiduks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. See võistlus ühendab lõbusa ja kasuliku, mis ongi parim viis ohutussõnumi noorteni viimiseks,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu.

Laupäeval algusega kell 10 astub võistlustulle 17 koolinoort. Esindatud on Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Tartu linn.
Nagu eelmistel aastatelgi, on kavas liiklustestide lahendamine, vigursõit ning kiirendus- ja aeglustussõit.

Raja kõrvale seisma ei jää ka võistlejaid ergutama tulnud vanemad ja õed-vennad, kes saavad end testida vigursõidus. Kui mõõduvõtud on lõppenud, ootab kohaletulnuid ekskursioon maanteemuuseumi välialadel.

Hageri kiriku orel kõlab jälle

Homme keskpäeval algaval kontsert-jumalateenistusel taaspühitseb EELK peapiiskop Andres Põder sisse Hageri
kiriku 160-aastase oreli.

„Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda,“ rääkis Kohila vallavalitsuse nõunik Eeva Kumberg. Projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.

Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.

„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost,“ rõhutas Põld.
Restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro.

Saaremaal hukkus tulekahjus mees

Eile õhtul kell 16.25 sai häirekeskus teate tulekahjust Kaarma vallas Vantri külas, kus põles ühekordne kivimaja.

„Maja oli päästjate saabudes suitsu täis ja seda pressis välja nii akendest, ustest kui katusealusest,“ kirjeldas Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo töötaja Sirle Matt.

Majja sisenenud päästjad leidsid välisukse vahetust lähedusest meesterahva ja tõid ta välja, kuid tema elu päästa ei õnnestunud. Majas põles tuba-köök. Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse voodis suitsetamisest.

Kustutustöödel osalesid päästjad Kuressaare ja Kihelkonna päästekomandodest, Mustjala ja Pihtla vabatahtlikud päästjad ning operatiivkorrapidaja. Tulekahju kustutati kella 17.17-ks.

Valgamaal tuleb seenenädal

Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas viiakse tuleva nädala teisipäevast laupäevani läbi Valgamaa seenepäevad.

Huvilistel on korraldajate teatel võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Täpsem info ja päevakavad leiab Valga linnavalitsuse koduleheküljelt.

Eesti kutsub Soome kultuurigurmaane külla

EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.

Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.

„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.

Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.

„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.

EE alustas tuhavälja tuulikupargi testimist

Suletud Narva tuhaväljale Eesti Energia (EE) poolt rajatava tuulikupargi 17 tuulikut on tänase seisuga saanud külge labad ning alanud on nende testperiood.

„Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad,“ ütles ettevõtte pressiesindaja Marina Bachmann. „Enne
elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi.“

Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad 200 meetri kõrgusel merepinnast ja need on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja
Sinimäelt. Tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusel oleva paepinnaseni.

Tuulikupargi aastane elektritoodang saab Bachmanni andmeil olema umbes 90 GWh, mis vastab ligi 35 000 keskmise tarbimisega
Eesti pere tarbimisvajadusele.

Tuulikupargi maksumus on 58 miljonit eurot, elektrit peaks jaam hakkama tootma novembris.

Otepääle kerkib uus kiirabijaam

Otepääl algas keskpäeval nurgakivipanek väikelinna uuele kiirabijaamale, mis valmides peab tagama kiirabitöötajatele vajalikud
tingimused nii igapäevatöö tegemiseks kui ka suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Uude hoonesse on kavandatud moodsad tingimused kiirabibrigaadi tööks ja olmeks. Hoones on ruumid patsientide erakorraliseks vastuvõtuks, kahe kiirabiauto paigutamiseks ning vajadusel täiendavate kiirabibrigaadide olmeks. Hoone katusele tuleb helikopteri maandumisplats.

Vallavalitsuse teatel loob uus kiirabijaam senisest paremad tingimused ka Otepää suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Hoone rajab SA Tartu Kiirabi. Projekt valmis Lunge & KO arhitektuuribüroos, ehitajaks on AS Tartu Ehitus.

Toidu kallinemine maailmas peatus

Augustis jäid toiduainete hinnad maailmas juuliga võrreldavale tasemele, selgus ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO neljapäeval avaldatud statistikast.

FAO poolt arvutatav maailma toiduhindade indeksi augusti keskmine väärtus oli 231 punkti ehk punkti võrra vähem kui kuu varem. Samas oli indeks võrreldes 2010. aasta augustiga tõusnud 26 protsenti. Kõigi aegade kõrgeimal tasemel oli FAO toiduhinna indeks tänavu veebruaris – 238 punkti.

Indeksi arvutamisel on aluseks võetud aastatel 2002-2004 maailmas valitsenud hinnatase, mille alusel määrati indeksi baaspunktisummaks 100. Seega on toit ligemale kümne aastaga maailmas kallinenud rohkem kui kaks korda.

Suurematest toidugruppidest kallines augustis teravili – 2,2 protsenti ning protsendise tõusu tegi kuuga läbi ka liha. Seevastu
piimatooted ja suhkur odavnesid mõnevõrra.