VaiMus esitleb: kontsert “Ring”

Kontsert “Ring” Rakvere Kolmainu kirikus 28. augustil kell 16.
Rahvakalendris on rütm ja rituaalid, mis toetavad inimest saamaks võimalikult hästi läbi enda ja ümbritsevaga. Kirikukalendris on oma rütm. Aegade jooksul on on need kaks teineteisele lähenenud, sarnasemaks muutunud.
Kui inimene saab rituaalide kaudu kindlustunde, siis ta teab, kes ta on ja miks ta on. Laul ja pillimäng on samuti rituaalid enda sisemaailma korrastamiseks.
Kadrina Kadrid laulavad rahvapäraseid koraaliviise ja Kungla mängib sekka ilmalikumaid meloodiaid. Erinevad pooled täiendavad teineteist.
Tasuta!

Tartu Rattamaratoni rada ootab treenima

18. septembril peetava SEB 14. Tartu Rattamaratoni rada on sõiduks sobivas korras ja tähistatud. Kõik rattaspordihuvilised on oodatud rajale end enne hooaja üht suurimat lõpuspurti sobivasse vormi sõitma. Sellel reedel, 26.augustil läheb lukku ka maratoni esimene ja kõige soodsam registreerimisvoor.

Maratonile saab registreerida koduleheküljel www.tartumaraton.ee, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Ministrid Helir-Valdor Seeder ja Siim Kiisler, Antsla vallavanem Tiit Tõnts ja ELASA juhataja Olav Harjo ühendavad Antslas internetti.

Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“

Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.

Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa

Vabaühendused õpivad suvekoolis spetsialistide kaasamist

Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustil Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar.

Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.

“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele, nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava. Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.

Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja
olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.

Rakvere luuleklubi Eos tähistab homme oma
25. sünnipäeva

Homme, 25. augustil kell 17 tähistab Rakvere luuleklubi Eos Rakvere teatri kohvikus ja  rahvamajas oma 25. aasta juubelit.

Pärast lühikes põiget luuleklubi ajaloosse, tunnustatakse kevadise luulevõistluse “Sahtliluuletus 2011” parimaid. Seejärel loeb oma luulet Eos ning pärast seda saavad oma luuletuste ja lauludega ette astuda kõik, kes soovivad.

Üritus on tasuta ja sinna on oodatud kõik huvilised!

Luuleklubi EOS taassündis 1986. aasta kevadel Rakveres pärast ülevirumaalise luulekonkursi korraldamist. Klubi nimi on saadud Vana-Kreeka koidujumalannalt Eos. Seda ajaloolist nime on Rakvere luuleklubi esimest korda kandnud juba 1930ndatel aastatel.

Luuleklubi käib koos iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16 Rakvere rahvamajas, kus mõnusas seltskonnas loetakse üksteise luulet, räägitakse kultuurist, luulest ja luuletamisest. Mõnikord tehakse ka luulelavastusi. Kel soovi, saab luuleklubi külla kutsuda.

Kuidas TeateTants läbi Lääne-Viru põikas

Ajagraafiku järgi ületasid tantsijad Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiri 21. augustil kell 3.17 aasta. Rakveresse jõuti kell 11.17 ning ületati Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piir kell 17.02.

Rakverest Narva poole liikudes ühinesid Sõmeru viaduki lõpus TeateTantsuga ka Vinni valla tantsijad. Kell 11.48 kerkisid esimese paari tantsujalad ning hoogne liikumine algas. Umbes pool tundi hiljem kogunesid rahvariietes naised ühispilti tegema.

Fotod sellest tantsust jäävad meenutama hetki, mida aastate pärast peetakse ajalooks.

Tekst: Anti Ronk

Fotod: Hilje Pakkanen

Laupäeval peetakse Narvas suvelaata

Narva kutseõppekeskus koostöös Narva linna ja Narva muuseumiga korraldab laupäeval, 27. augustil kümnendat korda Narva kindluse sisehoovis traditsioonilist Narva suvelaata.

„Meie kooli korraldatavad laadad on Narva ja linna külaliste jaoks saanud tuntud kaubamärgiks, mis toovad kindlusehoovi tuhandeid külastajaid,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Laada korraldamine annab paljudele õpilastele võimaluse selle ettevalmistamisel ja läbiviimisel osaleda,“ lisas Ojaots.

Suvelaadal on väljas ka Narva kutseõppekeskuse telk, kust jagatakse informatsiooni õppimisvõimaluste, eelkõige täiendõppevõimaluste kohta.

Kuuendat aastat toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni eestvedamisel võistlus kokanduserialade õpilastele erinevatest Eesti ametikoolidest, seekord siis „Barbecue Junior 2011“. 2010. aastal võitis Tartu kutsehariduskeskuse võistkond.

Terve päeva kestab meelelahutusprogramm: esinevad erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka lastele. Päevajuhiks on Ilja Golomb.

„Registreerunud osalejaid-kaubapakkujaid on juba üle 200,” ütles Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile. „Suurt huvi on meie laat sellel aastal äratanud käsitöö ja toiduainetega kauplejate seas Lätist. Paistab, et laada edu hakkab laienema väljaspoole Eesti piire,” lisas Sile.

Narva suvelaat toimub laupäeval, 27. augustil kell  9-17.00 Narva linnuse sisehoovis. Sissepääs suvelaadale on tasuta.

Eesti parimad interjöörid avanevad näitusel Võru Linnagaleriis

Eesti parimad interjöörid 2010.

Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.

sise

Luke mõisas tuleb loodusfilmide õhtu koos valgusmänguga

Laupäeval, 27. augustil algusega kell 21 toimub Luke mõisas loodusfilmide õhtu. Riietu soojalt ja mugavalt, võta kaasa piknikutekk ja tule kaasa elama. Vihmase ilma korral toimub filmide vaatamine Luke mõisa garaažis. Tasuta. Toetavad SA KIK ja Matsalu Loodusfilmide Festival.
Avatud on kärnerimaja kohvik. Lisainfo filmide kohta www.lukemois.ee
SA Luke Mõis

Pühapäeval oodatakse Kõrvemaa ringtuurile

Kunagi kuulus Kõrvemaa matka ja suusakeskuse lähipiirkonna metsaalast suur osa nõukogude armee polügooni sõjalise tegevuse õppealaks, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Seoses sellega on sellel looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul sellest ajast säilinud tihe ja ebakorrapärane teedevõrgustik. Suur osa neist teedest ei ole tänapäeval enam metsameestele ega kohalike elanike vajadustest lähtuvalt olulised ja on seega hooldamata ning kohati väga halvas ehk siis meie mõistes väga heas seisukorras. Just neid teid mööda me seiklema hakkamegi.

Pühapäeval, 28. augustil oodatakse huvilisi Kõrvemaale. Sõidetakse ringi sõjaväe kastiautoga, kuhu mahub kuni 20 inimest istuma ja uudistama. Ringtuuri kestvuseks on üks tund. Vahepeal peatume ja räägime piirkonna ajaloost, kasutame võimalust ja supleme veel rabajärves. Pereüritus on kuni nelja-aastastele lastele tasuta.

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee

Matkahuvilised kohtuvad Leevakul

Foto: hilaro.ee

MTÜ Leevakk ja Põlva Matkaklubi kutsuvad laupäeval, 27. augustil kõiki huvilisi Võhandu jõe ääres Leevakul kell 14 algavale matka-alasele perepäevale.

Kell 14, 15 ja 16 toimub instruktorite juhendamisel kanuude ja süstade kasutamise tutvustamine, sellele järgneb sõitmine Võhandu jõel.

Päevaprogrammi kuuluvad veel liikumine matkarajal, telgi püstitamine lõkkeplatsil, jalgratastega liikumine vigursõidurajal (osalejatel tuleb oma rattad kaasa võtta), takistuste ületamine köiel ronides, sõlmede tutvustamine, võistlused ja mängud lastele ning orieneteerumismälumäng Leevaku moodi.
Alates kella 17.30 jätkub üritus Leevaku külaplatsil külaseltsingu kümnenda aastapäeva tähistamisega. Kontsertkava pakuvad nii kohalikud kui külalised, tantsuks mängib Leevaku bänd. Kell 21 läheb käima öökino ”Jõujaam”. Üritus on kõigile tasuta.
Lisainfo: ruusakultuur@rapina.ee

Talurahvamuuseumis köetakse laupäeval suitsusauna

Küdev suitsusaun.

Laupäeval, 27. augustil köetakse Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis suitsusauna. Huvilised võivad osa saada nii sauna kütmisest kui ka saunamõnudest.

Saun pannakse küdema kell 11 ja kell 15 saab esimene seltskond juba sauna minna. Teise seltskonna päralt on väärt leiliruum kell 15.45 ning kolmas seltskond saab lavale minna kell 16.30.
Saunaskäiguks tuleb registreeruda telefonil 797 0310 ning sauna kasutamisel tuleb kinni pidada muuseumi poolt seatud reeglitest. Saunaskäik maksab 3 € inimesele (see on ühtlasi muuseumipääse). Oma viht ja seljapesija tuleb vajadusel kaasa võtta. Kohal on seebimeister, kelle käest saab osta seepi ja uurida ka seebitegemise tagamaid. 
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus

Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.

PRIA toetuse abil soovitakse edendada kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.
Ettevõtjate huvi oli suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..
Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.
See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.
Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.
Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.
PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.
Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.
PRIA

Suvelõpumatk Pärispea poolsaare tipus

Laupäeval, 27. augustil saab nautida veel viimaseid suvepäevi ja matkata RMK eestvõttel Pärispea poolsaare otsas ning Hara lahe rannikul. Käiakse ka Eesti mandriosa põhjapoolseimas tipus – pikalt merre sirutuval Purekkari neemel.

Kogunemine RMK Purekkari telkimisala parklas kell 12.30. Nagu teistelegi RMK üritustele toob huvilisi ka seekord Rakverest kohale Lahemaa metsabuss. Buss väljub Rakverest Aqua spaa parklast kell 11.

Sõitjatele tutvustab tee äärde jäävaid Lahemaa vaatamisväärsusi giid Evi Aluoja, käiakse ka  Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juures.

Pärispea poolsaare retke juhendab kohalike matkaradade tegija ja sealse looduse hea tundja Linda Metsaorg. Retk kestab umbes 3-3,5 tundi ja selle pikkus on olenevalt ilmast 3-5 km. Ees ootavad meri, rannataimed ja merelinnud ning tohutu hulk suuri ja väikesi rändkive.

Lõpuks pakutakse telkimisalal lõkke ääres taimeteed, piknikutoidu võtab igaüks vastavalt isule ise kaasa.

Tagasi Rakverre väljub metsabuss orinteerivalt kell 16. Tagasi sõidetakse piki poolsaare teist serva, kus näeb nii kaunist rannamaastikku kui Nõukogude sõjaväe militaarset pärandit.

Kuna 27. augustil on ka muinastulede öö, siis oma sõidukiga tulijad saavad jääda omal käel aega viitma ja rannal muinastulede süttimist ootama.

Lisainfo: tel 676 7010, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee-

 

Jõgeva kutsub IV küüslaugufestivalile

27. augustil läheb Jõgeval kultuurikeskuse pargis taas lahti küüslaugulaat.

Laadale tulevad talvevarusid pakkuma paljud Eesti kaupmehed. Kultuurikeskuses saab kuulata Priit Põldma loengut ja vaadata näitust Eestis kasvatatavatest küüslaugusortidest. Ingrid Bender räägib sibulakasvatusest.
Valitakse Eesti suurim küüslauk 2011 ja antakse välja tiitel „Kauneim küüslaugukübar 2011”.

Pakutakse Eesti oma küüslauguvanikuid, sibulapatse, ravimtaimi, mett, seeni, metsamarju, puuvilju, juurvilju, suitsutatud ja kuivatatud kala, astelpajutooteid, linaseid riideid, puukujusid ja palju muud ehedat laadakaupa.

Meelelahutus: batuudid, karussell, rodeohärg, näomaalingud, päevapiltnikud, õhupallid, jääpurika sulatamise võistlus.

Jalavaeva vähendamiseks sõidab Tähe tänava autoparklast festivalile ratastel meelelahutusrong.

Kokad soovitavad: emale kuum küüslaugukohv koos küüslaugusaiaga, kuhu on lisatud törts selle aasta värsket küüslaugumoosi; lastele pannkook küüslaugujäätisega, kuhu peale on riivitud magusat käsitsi valmistatud küüslaugufestivali küüslaugušokolaadi; issile tervituseks küüslauguleivad koos küüslauguõllega ning seejärel kehakinnituseks küüslauguga maitsestatud õrnsuitsu searibi; vanaemale hõrk küüslaugukana, millele on lisatud hapendatud küüslaugupealseid ning mis on serveeritud koos Paunvere põldudelt korjatud õiemees röstitud küüslaugumugulatega; vanaisale vanade aegade meenutuseks pits jääkülma toniseerivat küüslauguviina ning siis juba üks tummine „Külmalinna küüslaugusupp”!

Vii kindlasti omakasvatatud suurim küüslauk võistlema  Eesti suurima küüslaugu tiitlile ja tee kauneim küüslaugukübar varakult valmis!

Võsul õpetatakse voolima

Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.

Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.

Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.

 

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.

Narvas pannakse suvi purki

27.-28. augustil toimub Narva muuseumi Põhjaõues hoidistefestival „Suvi purki!”.

Põhjaõue suvehooaja lõpetab traditsiooniline hoidistefestival, kus kohalikud ja kaugemalt tulnud meistrid pakuvad oma hoidiseid maitsta ja tragimad ka kaasa osta.

Võisteldakse soolaste ja magusate hoidiste valmistamises ning valitakse proffide ja rahva lemmikhoidised, jagatakse auhindu.

Põhjaõue apteek tutvustab Eestis kasvavaid ja jagab nõu, kuidas neid kasvatada, korjata ja säilitada nii, et taimede omadused võimalikult hästi esile tuleksid ning mida nendega siis kodus ja köögis peale hakata.

Festivaliks ilmub trükist ka traditsiooniline hoidiste ja ürtide vihikuke.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.