Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.

Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.

Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.

Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.


Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Loe edasi: Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Tihemetsas tuleb septembris seenefestival

MTÜ Tihemetsa Vilistlane korraldab 14.–18. septembrini Pärnumaal Saarde vallas seenefestivali.

Festivalil saab seenenäitust uudistada, koos spetsialistiga seenel käia, toimuvad 23 käsitöötuba, kuus loengut, seenepidu ja seente degusteerimine. Õpitakse seentest toite tegema, demonstreeritakse ja maitstakse koduseid hoidiseid ja toite. Saab vaadata näitust „Sahvririiul –  perenaiste seenehoidised”.

Seenenäituse avamise eel on seeneretked:e esmaspäeval, 12. septembril kell 14 retk juhendajaga „Metsa seenele!” (eelregistreerimine); teisipäeval, 13. septembril kell 12 retk juhendajaga „Metsa seenele!” (eelregistreerimine).

Lisainfo: Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus, projektijuht Marika Kose marika.kose@mail.ee.

Linamuuseumis õpetatakse kangastelgedel kuduma

Eelseisval sügisel käivitub Tsiistre linamuuseumis kangastelgedel kudumise õpituba.

Kursusega „Kangastelgedel kudumine – algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” algab linamuuseumi õpitubade sari. Sari koosneb kuuest kahepäevasest tsüklist ja õpitoad toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011.

Õpetatakse erinevaid kangakudumise tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned eri tehnikates kangaproovid.

Õpitubade mõte on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, samuti algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle nüüdisajastamine.Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, kangakudumise õppematerjalide autor, käsitöönäituste kuraator jne.

Õpitubadesse registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.

Alt-Lauri talu korraldab mahepäeva

Homme. 30. augustil on kõik mahetoidu ja keskkonnahoidliku põllumajanduse huvilised oodatud osalema Alt-Lauri talu mahepäeval.

Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus on avatud uste päev, mille raames  toimub õpitubasid kõigile huvilistele. Märgusõnadeks on mahetoit ja ökosüsteemid.

Toidutegemise koolitusel õpivad osalejad kokk Silver Silmere eestvedamisel valmistama kukeseene-porgandi-cappuccino-suppi, mopikastmega barbecueliha ja talujuustu lisandeid ehk juustumoosi. Mahetoidust toiduvalmistamine toimub kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30, II grupp kella 15.30-17. Koolitusele tuli ette registreerida.

Oluline osa ökosüsteemis on putukatel. Putukateadlane Ants-Johannes Martin otsib koos huvilistega talu juures põnevaid putukakohti ning pajatab sealsete asukate elust. Putukate elu teeb paremaks ka sepp Heikki Põldma, kes õpetab kimalasepesade ehitamist. Meistri käe all saab iga osaleja ka päris oma kimalasepesa valmis teha. Õpituba toimub samuti kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30 ja II grupp kella 15.30-17. Osalejatel tuleb ennast ette registreerida!

Osalemine avatud uste päeval ja õpitubades on kõigile tasuta. Kui tekib vabu kohti, saavad kohalviibijad ka meelepärastes õpitubades osaleda.

Rohkem infot: http://www.elfond.ee/et/demofarm/mahepaeev-alt-lauri-talus

Kapsasalatimeistreid oodatakse konkursile

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub nii amatööre kui ka meistreid osalema kapsasalatikonkursil.

„Olgu su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist,”  innustavad korraldajad.

Salatid on oodatud 3. septembril Eesti põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritustele  „Tartu sügisnäitus” ja „Tõuloom 2011”. Maitsvaima ja meelepäraseima salati valivad külastajad.

Tõelisi salatimeistreid premeeritakse auhindadega! Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest  leiab samal päeval avatavast uuelt näituselt „Kasulik kapsas”.

Konkursi sujuvamaks toimimiseks palutakse osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Uue jahiseaduse ettevalmistamine on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.

Pärast Eesti Erametsaliidu (EEML) pöördumist mitme valitsusliikme poole on keskkonnaministeeriumi juhtimisel augustis toimunud intensiivsed läbirääkimised juba kaks aastat ette valmistatud jahiseaduse eelnõu „värskendamiseks“. EEML on pidanud vajalikuks viia jahindus kooskõlla euroopalike õigusprintsiipidega, andes maaomanikele suurema rolli jahinduse korraldamiseks omal maal. Läbirääkimiste teine osapool, Eesti Jahimeeste Selts, on samas pidanud sobivaks ENSV ajast üle tulnud jahinduskorralduse säilimist.

„Maaomanike soovide arvestamine jahinduse korraldamisel on elementaarne kõigile demokraatlikele õigusriikidele,“ selgitas EEML-i juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Omanikud soovivad, et nende maale jahti pidama tuleval isikul oleks selleks omanikuga eelnev kokkulepe. Ootus on, et jahinduse eesmärgil suureks aetud ulukipopulatsioonidega kaasnevate kahjude kandmises osaleksid ka jahindusorganisatsioonid ning kahjud hüvitataks õiglaselt.“ Loe edasi: Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Peagi on tulekul Eesti esimene taimetoidumess

1. oktoobril kell 12-18 leiab Tallinnas Solarise keskuse aatriumis aset Eesti esimene taimetoidumess, mida korraldab Eesti Loomakaitse Selts.

Taimetoidumessi eesmärk on tutvustada taimetoitluse võimalusi ja retsepte, tuua messile kokku taimetoitu propageerivad ning tooteid ja toorainet müüvad ettevõtted ja organisatsioonid. Lisaks tutvustatakse toitumise mõjusid inimese tervisele, loomade heaolule, loodusele, kliimale ja kogu ühiskonnale.

Mess toimub ülemaailmse taimetoidu päeva egiidi all.

Messile oodatakse oma tooteid ja teenuseid tutvustama taimetoitude tootjaid, maaletoojaid, taimetoitlust propageerivaid organisatsioone ja taimetoite pakkuvaid toitlustusasutusi.

Messil osalemine on nii osalejatele kui ka külastajatele tasuta.

Lisateave kodulehelt: http://www.loomakaitse.ee/taimetoidumess

Estonian Champions 2011 in Stroke Play are sorted now

Champions: Eero Sikka and Merlin Palm. Photo: Mats Soomre

The Estonian National Championship in Golf was held by Estonian Golf Association and hosted by Estonian Golf & Country Club at Manniva Village, Jõelähtme over the last weekend. Actually it was the  first time in 18 years when Championship was not held by Tallinn Golf Club.

Three great days sorted out the Champions who are Eero Sikka from Saare GC and Merlin Palm from Tallinn GC. Scores via GolfBox. The best mens team was EGCC: Mait Schmidt, Janar Toomesso and Jan Larsson. And the best ladies were from TGC: Merlin Palm, Annika Meos & Anastasia Kharchenko.

There were 117 golfers registered for the Championship in total, including players from Russia and Sweden.

EGCC golf course was and still is in a superb condition after Omega Mission Hills European Qualifier.

Photos of the Championship were taken by Estonian Golf Photographer Mats Soomre.

More golf news from Estonia and abroad  by Estonian Golf Blog.

Leo Siemann

Muinastulede ööl võis mere ääres viibida tuhandeid inimesi

Muinastulede öö veebikaardile oli eile kella 23ks kantud 657 lõkkekohta. Kaardile märkijad lubasid süüdata 950 lõket ja sellega lubas mere äärde tulla 34 000 osalejat.

The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu
The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu

Eestist saabus 450 teadet koos lubadusega süüdata 530 lõket ja kutsuda 13 700 inimest mere äärde. Tegelikult võis Eestis traditsioonist osa võtta vähemalt 50 000 kaasmaalast.
Soomes 163 lõkketeadet, 350 lõkkega ja 15800 inimesega, aga tegelikult võis olla 4-5 korda rohkem.

Allikas: www.mereblog.com

Kuu pärast tähistab Paide oma 720. sünnipäeva

1. oktoobril tähistab Paide linn oma 720. sünnipäeva. Juubelikontserdil esinevad Koit Toome, Ivo Linna, Gerli Padar, Lauri Lugu, Anti Kammiste ansambel ja Sirje Graubergi Laulukooli lapsed. Esinevad mitmed artistid, kellel on Paide linnaga oma lugu.
Ivo Linnal oli Paides esimene kontsert juba 43 aastat tagasi ning Koit Toome mäletab lapsepõlve talvesid Vallimäel ning suvesid tehisjärves ujudes. Juubelikontserdil esitatakse Hando Runneli ja Priit Aimla sõnadele kirjutatud viise, ka need kaks eestlastele olulist
kirjameest, on pärit Paidest. Ivo Linna ütles, et tema jaoks on Hando Runneli laule lauldes avastamisrõõm alati suur, need sõnad on eestlastele armsaks saanud. 

Kontserdil saavad külalised kuulda Paide linna tekkeloost ja tähtsatest hetkedest. Linn tähistab oma sünnipäeva 1. oktoobril Paide Spordihallis, kuhu on oodatud nii Paide linna elanikud kui ka inimesed teistest Eestimaa paikadest, kes tunnevad huvi selle armsa linna vastu, mida kodumaa südameks kutsutakse. Piletid on juba müügil.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Algavad taas Maarja-Magdaleena gildi luuleõhtud

Foto: Pärnu Postimees

10. septembril kell 18-20 oodatakse luulehuvilisi taas Pärnusse Maarja-Magdaleena gildi muusikakambri luuleõhtule.

Uue hooaja avaürituse avapaugu annavad Orelipoiss Jaan Pehk ja Contra. Veel esinevad

Terje Heinmets ( Pärnu)
Ando Riiman (Tallinn)
Auli Lehola (Tallinn)

Fil (Pärnu)
Punkbänd M.A.A. (Pärnu). M.A.A. astub lavale ka oma n-n hittlooga, millega alles hiljuti võideti merelaulude konkurss.

Esinejate nimekiri veel täie

neb. Pilet kaks eurot.

Kelle veel huvi esineda, siis on mõned vabad kohad!
Lisainfo: Margit Peterson, tel 5904 3234.

Plaanil saab õppida maakivitöid

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.

Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3

Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Perimüslaagrist vaibaga kodo

Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht
8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Hassi Maanus. Foto: Uma Leht

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

 

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?

Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?

Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.

Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.

Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Allikas: Bioneer.ee

Haapsalus põrutas mosse otse elumajja

Foto: laanlane.ee
Haapsalus sõitis laupäeval kl 15 ja 16 vahel sõiduauto Moskvitš Lahe ja Suur-Liiva tänava nurgal sisse puust elumajja, kirjutab www.laanlane.ee. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada, samuti oli suuri purustusi majal, inimesed kannatada ei saanud.

Kohal käis politsei, kes palus autojuhil alkomeetrisse puhuda. Praegu pole teada, kas juht oli joobes või mitte.

Õnnetuse hetkel juhi kõrval istunud mees rääkis sündmuskohal, et ei tea, miks õnnetus juhtus. Ta pakkus, et oma osa võis olla päikesel, mis Vasikaholmi poolt liikunud auto juhile näkku võis paista. Kiirus oli kõrvalsõitja hinnangul 40-50 km/h.

Moskvitšil oli küljes järjelkäru, millega mehed olid teel küttepuude järele. Sama maja, mida auto rammis, olevat varemgi sel moel kannatada saanud, sest asub laugja kurve peal. Vaata fotogaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ»

Kama Kaido ja Margna Epp. Foto: Uma Leht
Vana Võromaa kõgõ esierälidsembä kirändüsavvohinna «Kanepine hamõ» võit timahava Kama Kaido, kuulutõdi vällä 13. põimukuu pääväl Kanepin Kaika suvõülikoolin.

«Kanepine hamõ» om Kanepi raamatukülä avvohind ja tuu saa kümme aastakka tagasi vällä tulnu raamadu iist. Avvohinnas omgi kanepidsest rõivast ummõld hamõ.

Kama Kaido sai «Kanepidse hammõ» 2001. aastagal vällä tulnu «Ümbreilma reisikirä» iist. Autor oll’ korgõst preemiäst üllätünü ja arvas’, et tulõ iks viil elon mõni raamat kirota.

Kah’os olõ-i võrokiilset reisikirja purjõlaiva Lennuk ümbre ilma sõitmisõst inämb koskilt saia. Suvõülikoolin olnu kirändüshuvilidsõ tiidse kõnõlda, et ku väega pääle passi, sis internetioksjonnõ pääle pantas mõni vaihõpääl müüki.
Ka avvohinda hinnäst, hamõt, es saa Kama Kaido kõrraga sälgä panda. Põhjus oll’ lihtsä: suvõülikooli kõrraldaminõ võtsõ Kanepi raamatukülä vidäjä Margna Epu võhma är ja hamõ es saa tuus aos valmis.

Suvõülikooli peräst es nakka Kanepi rahvas timahava kõrraldama ka eräle Kanepi raamatukülä päivä, midä om tettü kolm perämäst aastakka.

Margna Epp ütel’, et no om hamõ valmis ja tuu üleandmisõ jaos oodõtas mõnt pidolidsõmbat ja suurõmbat ettevõtmist. Kanepidse hammõ omma inne saanu Kõivu Madis, Kauksi Ülle ja Rahmani Jan (üten Laaksose Heliga kirotõdu raamadu iist).

Harju Ülle, Uma Leht

Kosmoseturism Sännas võib alata

Täna kell 20 avatakse Võrumaal  piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).

Sänna Taevarada on päikesesüsteemi makett mõõtkavas 1/1 000 000 000. Rada saab alguse Sänna kultuurimõisa lähedal vanas mõisapargis troonivast Päikesest ja kulgeb kuue kilomeetri kaugusele. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Kosmoseturistid saavad edaspidi mõisast laenata jalgratta, et kogu rada kiiremini läbida.

Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683

Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Otepää vallavalitsus küpsetab kooliminejatele pannkooke

1. septembril, teadmiste päeval, toimub Otepää valla kooliminevatele lastele ja lastevanematele ning lasteaialastele Otepää vallavalitsuse ees kell 11-13 pannkoogipäev. Pannkooke moosiga jagavad vallavanem ja vallavalitsuse ametnikud.

Pannkoogipäeva toetab Elva Tarbijate Ühistu ja Otepää Naisselts.

“Soovime korraldada meie valla lastele ühe rõõmsa ja meeldejääva päeva,” sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. “Soovime kõigile lastele, õpetajatele ja lastevanematele ilusat kooliaasta algust.”

Otepää vald maksab esimesse klassi minevatele õpilastele 100 euro suurust kooliminekutoetust ehk n-n ranitsatoetust. Vallas on gümnaasium, põhikool ja huvikoolina muusikakool. Lisaks sellele tegutseb erakoolina Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. Kokku läheb praegu  teadaolevate andmete kohaselt Otepää valla koolides esimesse klassi 48 last, Otepää gümnaasiumisse 38 last ja Pühajärve põhikooli 10 last. Otepää gümnaasium oli Postimees.ee koolide pingereas Valgamaa koolidest parim.

Otepää hariduselus on tulekul muudatused – alates 1. jaanuarist 2011 ühinevad linnas asuvad lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks. Tulevikus on plaanis ehitada lasteaiale ka uus hoone, on algatatud ka detailplaneering lasteaia ehitamiseks.

Monika Otrokova

Jälki «uma» kotus man

Põlva üts vähätsit kunsti kaemisõ kotussit kand nimme Gallõrii ja pakk kunstitöie näütämise võimalust innekõkkõ umilõ inemiisile.

«Mi elämi iks Võromaal,» põhjõndas umakeelist nimevalikut Gallõrii ni kõgõ maja pernaanõ-umanik Möldre Karin.
Gallõrii om Põlvan Võro uulitsan. Sinnä sisse astõn kaes edimält vasta Karini maalit pilt umast esäst.
«Mu esä Möldre Rein om peri Kasaritsa kandist,» nimmas Karin.

Naane astsõ Eesti kunstiakadeemiähe 35aastadsõlt ja lõpõt’ klaasi eriala minevä aasta. Ütsjago ummi klaasitöid om täl ka gallõriin nätä.

Karini minevä aasta ilmunun kunstitöie kataloogin om klaasiteosõ «Kaja» man timä hindä võrokeeline luulõtus.
Uma gallõriiga taht Möldre Karin kunsti näütämise kotust pakku innekõkkõ umilõ, paigapäälitsile inemiisile.
Parhillaki omma sääl kaemisõs vällän Põlva kunstikooli lõpõtanu ja TÜ maaliosakunnan opmist alostanu Valge Alo maali.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hiiumaal Soeras tähistati riigi taastamise aastapäeva talutööga

Juba üheksandat korda sai Soera talumuuseumis Eesti Vabariigi taastamise aastapäeval, 20. augustil teoks talutööde päev. Side eelmise vabariigiga on kah olemas, sest nii masinad kui ka töömehed on ennesõjaaegsed.

Soera talumuuseumi perenaine Õie Laksberg on seda meelt, et miski ei saa riigi taastamise auks olla suurem kummardus kui oma kätega tehtud töö.

“Miks ta meil 20. augustil on?” arutles Laksberg ja vastas ise. “Mis kaunistaks üht eestlast rohkem kui mitte oma kätega tehtud töö! Niisugune vanade tööde meeldetuletamine sellisel pidupäeval, ma arvan, et see on igati kohane. Vähemalt tunnen oma hinges, et see nii on.”

Loe edasi Hiiu Nädalast.

Omavalitsused, maavalitsused ja MTÜd saavad toetust taotleda tervise edendamiseks

SA Innove ja Sotsiaalministeerium kuulutavad 29. augustil avatuks taotlusvooru meetmes „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine.” Välja on võimalik jagada kuni 1 109 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja riigieelarve toetusraha.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti saab raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Taotlusvoorust võivad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, maavalitsused ning MTÜd, mille partneriks projektis on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Toetuse taotlemise eelduseks on terviseprofiili olemasolu, plaanitavad tegevused peavad lähtuma kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse poolt koostatavast terviseprofiilist ja tervise arengu- või tegevuskavast ning pakkuma lahendusi seal kaardistatud terviseprobleemidele.

Toetust on võimalik taotleda ühe projekti kohta 3200 kuni 19 200 eurot. SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul jagub toetusraha kindlasti kõigile maakondadele, sest vooru eelarve on jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi. “Toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Taotluste esitamise tähtaeg Innovesse on 3. oktoober 2011 kell 17.

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad 7. septembril Tartus ja 9. septembril Tallinnas, lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Taotlusdokumentatsiooni ja täiendav teave meetme kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Allikas: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove