Tallinnas tuleb juba VII Kammermuusika Festival

2005. aastal suure tähelepanu all sündinud Tallinna Kammermuusika Festival toimub seitsmendat korda 11.-25. septembrini Tallinna Raekojas, Hopneri majas, Jaani, Kaarli ja Rootsi-Mihkli kirikus. Festival on Tallinn 2011 Euroopa Kultuuripealinna ametliku programmi osa. Festivali raames antakse taaskord välja Marje ja Kuldar Sink’i nimeline PLMF preemia „Noor Laulja 2011″.

Laiahaardeline ja sisukas programm 13 kontserdiga pakub esmakordselt kammerooperit, muljetavaldavat plejaadi Eesti tippmuusikutest ning väljapaistvaid külalisesinejaid – dirigent Jonathan Brett (UK), viiuldajad Hugo Ticciati (Rootsi) ja Michael Süssmann (Norra), oboe mängija Malcolm Messiter (UK), pianistid Simone Di Crescenzo (Itaalia) ja Aksel Kolstad (Norra) jpt.

Festivali kunstiline juht on ooperilaulja Pille Lill.

Festivali leht Facebookis!

Toetajad:  Tallinn2011, Sokos Hotel Viru, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, WSI, AdNet, QP jt.

 

Emajõele tulevad puidust platvormid

Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla  vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist  rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik  jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tööd lõpetakse tänavu novembris.

Maarjalaat Tartus

 

Täna peetakse Tartu kesklinnas taas Maarjalaata, kus kaubeldakse sügisandide ja muu talukaubaga, kohal on ka Peipsi-äärsed sibulamüüjad.
Septembrikuu teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne.  Tänavu on laadal umbes 370 kauplejat. Sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, mett, seeni, marju, muud talukaupa ja kindlasti ka istikuid.Raeplatsilt saab varuda talvesibula ja -küüslaugu. Sibulakasvataja Peipsi äärest õpetab, kuidas teha sibulapalmikut. Suupooliseks pakutakse muu kauba hulgas ka suitsutatud seasabasid, suitsuvutt ja -küülikut ning kõrnekaraskit, ka meemüüjaid on tänavu palju. Mahekauba huvilised saavad tutvuda  eesti mahepõllunduse toodanguga ja kohtuda nende kasvatajatega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil, Küüni tänaval ja Kaubahoovi pargis kella 17ni.


 

Roheline energia kogub tarbijaid

Eesti Energia „Rohelise energia“ hinnapaketi tarbijate arv ületas lõppeval nädalal 5000 piiri.

Võrreldes aasta algusega on rohelise energia tarbijate arv kasvanud kolmandiku võrra, teatas energiafirma pressiesindaja Marina
Bachmann. Kasv tuleneb peamiselt keskkonnasäästliku mõtteviisi levikust.

„Rohelise energia klientide hulk moodustab praegu veel vaid pisut üle ühe protsendi kõikidest Eesti Energia klientidest, kuid aasta
aastasse on tuule- ja hüdroenergiat eelistavate elektritarbijate arv stabiilselt kasvanud. Usume, et samasugune kasv jätkub ka eesolevatel aastatel,“ ütles energiamüügi juht Karla Agan.

Rohelise Energia kliendid tarbivad sel aastal hinnanguliselt 33 GWh taastuvat elektrit, mida on pea sama palju kui Paide linna aastane tarbimine. Tänu sellele jääb atmosfääri paiskamata ligi 20,8 miljonit kuupmeetrit süsihappegaasi. Sama keskkonnamõju saab saavutada, kui vähendada Eesti teedel sõitvate autode arvu 7000 võrra.

Rohelise energia hind on tavaelektrist veidi kallim: Kodu 1 paketis on hinnaerinevus 1,06 eurosenti/kWh ehk ligi 10 protsenti.

Selguvad Lõuna-Eesti parimad vigurivändad

Maanteemuuseumis Varbusel kohtuvad täna jalgrattavõistluse Vigurivänt maakondlike võistluste võitjad, et selgitada välja Lõuna-Eesti osavaimad vigurjalgratturid ja parimad liiklusteooria tundjad.

„Vigurivända võistluse peamine eesmärk on ärgitada noori jalgrattasõiduks vajalikke teadmisi ja oskusi omandama. See võistlus ühendab lõbusa ja kasuliku, mis ongi parim viis ohutussõnumi noorteni viimiseks,“ rääkis maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu.

Laupäeval algusega kell 10 astub võistlustulle 17 koolinoort. Esindatud on Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Tartu linn.
Nagu eelmistel aastatelgi, on kavas liiklustestide lahendamine, vigursõit ning kiirendus- ja aeglustussõit.

Raja kõrvale seisma ei jää ka võistlejaid ergutama tulnud vanemad ja õed-vennad, kes saavad end testida vigursõidus. Kui mõõduvõtud on lõppenud, ootab kohaletulnuid ekskursioon maanteemuuseumi välialadel.

Hageri kiriku orel kõlab jälle

Homme keskpäeval algaval kontsert-jumalateenistusel taaspühitseb EELK peapiiskop Andres Põder sisse Hageri
kiriku 160-aastase oreli.

„Perfektse töö oreli restaureerimisel tegi Olev Kentsi Orelitöökoda,“ rääkis Kohila vallavalitsuse nõunik Eeva Kumberg. Projekti ekspert ja konsultant oli Göran Grahn Rootsist.

Sihtasutuse Hageri Lambertuse Kiriku juhatuse esimees Juhan Põld tunnistas, et 2008. aastal alustatud restaureerimisprojekt tundus esialgu üsna ülejõu käiva ettevõtmisena, kuid tänu annetajatele, kümnele heategevuskontserdile ja heategevusmüükidele on tänaseks kokku kogutud enam-vähem täpselt vajaminev summa.

„Hageri kiriku restaureeritud orel on osa Eesti ja Euroopa kultuuripärandist, oleme tulevaste põlvede jaoks talletanud suure peatüki Eesti oreliloost,“ rõhutas Põld.
Restaureerimiseks kulus kolm aastat ja veidi üle 40 000 euro.

Saaremaal hukkus tulekahjus mees

Eile õhtul kell 16.25 sai häirekeskus teate tulekahjust Kaarma vallas Vantri külas, kus põles ühekordne kivimaja.

„Maja oli päästjate saabudes suitsu täis ja seda pressis välja nii akendest, ustest kui katusealusest,“ kirjeldas Lääne-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo töötaja Sirle Matt.

Majja sisenenud päästjad leidsid välisukse vahetust lähedusest meesterahva ja tõid ta välja, kuid tema elu päästa ei õnnestunud. Majas põles tuba-köök. Esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse voodis suitsetamisest.

Kustutustöödel osalesid päästjad Kuressaare ja Kihelkonna päästekomandodest, Mustjala ja Pihtla vabatahtlikud päästjad ning operatiivkorrapidaja. Tulekahju kustutati kella 17.17-ks.

Valgamaal tuleb seenenädal

Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas viiakse tuleva nädala teisipäevast laupäevani läbi Valgamaa seenepäevad.

Huvilistel on korraldajate teatel võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Täpsem info ja päevakavad leiab Valga linnavalitsuse koduleheküljelt.

Eesti kutsub Soome kultuurigurmaane külla

EASi turismiarenduskeskus käivitas Soomes kampaania „Tuliko kulttuurinälkä?“ („Kas tuli kultuurinälg?“), millega loodab Eestisse meelitada põhjaanbritest kultuurituriste.

Kolm nädalat kestva kampaania fookuses on EASi teatel sügisesed kultuurisündmused, disain ja Eesti parimad toidukohad.

„Kuna Helsingi kannab järgmisel aastal maailma disainipealinna tiitlit, on see nende jaoks hetkel aktuaalne teema, mistõttu kõrgendatud huvi on garanteeritud. Kuna septembri lõpus toimub ka meie traditsiooniline Disainiöö sündmus, siis loodame sellele ka põhjanaabreid kutsuda,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Kampaania keskendub Suur-Helsingi ja Tampere piirkonnale, sihtgrupiks on kultuurihuvilised vanuses 25-55 aastat. Eesti piirkondadest keskendutakse kampaanias Tallinnale, Tartule ja Pärnule.

Tänavu I poolaastal viibis Eesti majutusettevõtetes 360 795 soomlast, kes veetsid siin kokku 720 022 ööd. Mullu sama perioodiga võrreldes oli tänavu majutusi 1,5 protsenti rohkem ja ööbimisi 1,6 protsenti rohkem.

„Seda võib pidada heaks tulemuseks, kuivõrd Soome turistide ja eriti nende ööbimiste arv kasvas 2010. aastal märkimisväärselt. Jätkuv tõus oleks juba tõsine kindaheitmine iseendale, kuivõrd soomlasi käib Eestis niigi kõvasti rohkem kui teisi naabreid, seega
teeme nüüd tööd, et saavutatut hoida,” kommenteeris Mutso.

EE alustas tuhavälja tuulikupargi testimist

Suletud Narva tuhaväljale Eesti Energia (EE) poolt rajatava tuulikupargi 17 tuulikut on tänase seisuga saanud külge labad ning alanud on nende testperiood.

„Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad,“ ütles ettevõtte pressiesindaja Marina Bachmann. „Enne
elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi.“

Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad 200 meetri kõrgusel merepinnast ja need on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja
Sinimäelt. Tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusel oleva paepinnaseni.

Tuulikupargi aastane elektritoodang saab Bachmanni andmeil olema umbes 90 GWh, mis vastab ligi 35 000 keskmise tarbimisega
Eesti pere tarbimisvajadusele.

Tuulikupargi maksumus on 58 miljonit eurot, elektrit peaks jaam hakkama tootma novembris.

Otepääle kerkib uus kiirabijaam

Otepääl algas keskpäeval nurgakivipanek väikelinna uuele kiirabijaamale, mis valmides peab tagama kiirabitöötajatele vajalikud
tingimused nii igapäevatöö tegemiseks kui ka suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Uude hoonesse on kavandatud moodsad tingimused kiirabibrigaadi tööks ja olmeks. Hoones on ruumid patsientide erakorraliseks vastuvõtuks, kahe kiirabiauto paigutamiseks ning vajadusel täiendavate kiirabibrigaadide olmeks. Hoone katusele tuleb helikopteri maandumisplats.

Vallavalitsuse teatel loob uus kiirabijaam senisest paremad tingimused ka Otepää suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Hoone rajab SA Tartu Kiirabi. Projekt valmis Lunge & KO arhitektuuribüroos, ehitajaks on AS Tartu Ehitus.

Toidu kallinemine maailmas peatus

Augustis jäid toiduainete hinnad maailmas juuliga võrreldavale tasemele, selgus ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO neljapäeval avaldatud statistikast.

FAO poolt arvutatav maailma toiduhindade indeksi augusti keskmine väärtus oli 231 punkti ehk punkti võrra vähem kui kuu varem. Samas oli indeks võrreldes 2010. aasta augustiga tõusnud 26 protsenti. Kõigi aegade kõrgeimal tasemel oli FAO toiduhinna indeks tänavu veebruaris – 238 punkti.

Indeksi arvutamisel on aluseks võetud aastatel 2002-2004 maailmas valitsenud hinnatase, mille alusel määrati indeksi baaspunktisummaks 100. Seega on toit ligemale kümne aastaga maailmas kallinenud rohkem kui kaks korda.

Suurematest toidugruppidest kallines augustis teravili – 2,2 protsenti ning protsendise tõusu tegi kuuga läbi ka liha. Seevastu
piimatooted ja suhkur odavnesid mõnevõrra.

Võru linn ootab tegevustoetuse taotlusi

Võru linnavalitsus ootab järgmise aasta tegevustoetusteks ja ürituste korraldamiseks taotlusi kuni 1. oktoobrini.

Raha on võimalik taotleda kolmeks otstarbeks: huvitegevuse toetamiseks, ürituse korraldamiseks või tegevustoetuseks. Toetuste andmise korrad ning blanketid leiab aadressilt www.voru.ee.

Rahvaloenduse testimine sai läbi

Statistikaamet lõpetas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse viimase testloenduse, kus 11 päeva jooksul mängiti läbi kogu loenduse kulgemine. Testist võttis osa üle 300 statistikaameti töötaja ja vabatahtliku.

„Üheteistkümne päeva jooksul mängisime vähendatud mahus läbi kogu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse toimumise – nii loenduse interneti teel kui ka rahvaloendajate külastused kodudesse,” rääkis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Testimise tulemused võetakse kokku eelseisva nädala jooksul, et saaksime vajadusel teha viimaseid parandusi ja täiendusi enne rahvaloenduse algust selle aasta viimasel päeval.“

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Võrus otsitakse kaevukaante vargaid

Võru linnavalitsus pani välja 500 euro suuruse vaevatasu inimesele, kelle vihje aitab tabada kurjategijad, kes ööl vastu neljapäeva varastasid Vilja tänavalt kaheksa sadeveekaevu malmkaant.

„Viimastel nädalatel on siin-seal üksikud kaevukaaned kaduma läinud, kuid sellist massilist vargust pole veel ette tulnud,“ kommenteeris linnahoolduse vanemspetsialist Risto Aim.

Kaevukaante vargustega on linnale tekitatud suurt kahju. „Ühe kaane maksumus on umbes 250 eurot, kuludesse lisandub veel paigaldustöö hind,“ sõnas Aim.

Täna avatakse Rotermannis puidust installatsioon
„Lipp lipi peal“

9. septembril kell 18 avatakse puitarhitektuuri välkkonkursi võidutöö „Lipp lipi peal“, mis on püstitatud Rotermanni kvartalisse. Võidutöö väärtustab puitu kui head ja keskkonnasõbralikku materjali, millest on võimalik luua huvitavaid arhitektuurilisi lahendusi.
Autorite Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavandi kohaselt koosneb installatsioon kahest elemendist, mille erinevad väljaulatuvad osad pakuvad põnevaid ruumielamusi. Infopunkt on varustatud puutetundliku ekraaniga arvutiga, kus igaüks saab külastada Eesti metsa- ja puidusektori ning keskkonnaalaseid veebilehti, samuti leida infot puidu kasutusvõimaluste kohta.

Infopunkti täiendab puidust lava, kus saab kohtuda sõpradega, pidada avalike kõnesid või lihtsalt jalga puhata. Pimedal ajal on infopunkt valgustatud selle sisse paigutatud lampidega, mis lisab kogu Rotermanni platsile visuaalset efektsust. Silmapaistev installatsioon jääb Rotermanni kvartalisse kuni hilissügiseni.
Installatsiooni avamisüritus toimub Tallinnas toimuva rahvusvahelise arhiektuuribiennaali raames. Avamisüritusele on oodatud kõik huvilised. Installatsioon on osa Tallinn 2011 kultuuriprogrammist ning ühtlasi tähistatakse sellega ka kestvat rahvusvahelist metsa-aastat.
Puitarhitektuuri välkkonkursi korraldasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo. Projekti juhtimise eest hoolitses OÜ Savaa disain ja kommunikatsioon. Võidutöö idee autoreid premeeris 2000 euroga Eesti Kultuurkapital. Konkurssi ja võidutöö ehitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pille Rõivas
Erik Konze fotod

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames toimuvad kohapealsed ekspertarutelud

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17 Rõuge rahvamajas –  teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas –  teemaks metsad ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15  Kütioru keskuses – teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjasthuvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  730 0316) ning Keskkonnaameti kodulehelt.

 

 

 

Täna kuulutati välja Eesti lipu teemalised konkursid

Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Lipu Selts kuulutasid täna, 8. septembril välja Eesti lipu teemalised konkursid. Noored saavad oma loovust väljendada foto-,video- ja arvutijoonistuste kaudu.
Fotokonkursi üheks olulisemaks eesmärgiks on anda julgustust noortele fotograafidele, kel on õnnestunud tabada Euroopa reiside käigus meie rahvuslipp ja talletada see. Joonistuskonkursiga soovitakse innustada noori kasutama joonistamisel ka lisaks tavapärastele kunstivahenditele ka arvutiprogramme. Video oma audiovisuaalsete võimalustega on tänapäeva noortel enim levinud meeleolu talletamise mooduseid, soovime vaadelda, kuis noored suudavad etteantud teemal talletada meie rahvuslippu ja kas jagub ka tundeid tekstilises osas.
„Meie riigilipp on üks oluline identiteedi kandja ning konkurssidega soovime anda noortele võimaluse märkamiseks, väärtustamiseks ja joonistuste, fotode ja videode kujul ka jäädvustamiseks seda kaunist sümbolit,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.
Konkursile laekunud töödest valib professionaalidest ja ekspertidest koosnev žürii välja parimad. Auhindamine toimub 14. oktoobril Tallinnas.
www.entk.ee/eestilipp<http://www.entk.ee/eestilipp>
Lisainformatsioon: Tarmo Kruusimäe, Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik,
tel 521 9885.

 

Keskraamatukogu korraldab suvelõpu raamatutäika

Tallinna Keskraamatukogu

Tallinna Keskraamatukogu müüb homme, 9. septembril kella 12-18 raamatutäikal ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures koguses või millest on välja antud uusi trükke.

Raamatute hinnad on vahemikus 0,13-1,6 eurot. Müügis olevate raamatute nimekirjaga saab tutvuda aadressil http://www.tln.lib.ee/raamatumyyk. Ilusa ilma korral toimub raamatute müük Tallinna  Keskraamatukogu (Estonia pst 8) ees, vihma korral raamatukogu saalis.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidjalt Sille Rossilt, telefonil 683 0919, aadressil sille.ross@tln.lib.ee

Klaasilinna helinad klaasipealinnas Järvakandis

Laupäeval, 10.septembril kell 16 toimub Järvakandi kultuurihallis tasuta klaasimuusika kontsert. „Klaasilinna helinad“, mis on ühtlasi ka VI Eesti õpilaste kunstikonkursi ”Minu klaas 2011” autasustamis-tseremoonia. Eesti klaasipealinnas on sel laupäeval võimalik näha ja kuulda algajate Järvakandi noorte ja suurte kogemustega muusikute – Ülo ning Vambola Kriguli, visioone alternatiivsetel klaasist muusikainstrumentidel. Klaaspillid on valmistatud Järvakandile ajalooliselt olulistest toodetest – aknaklaasist, pudelitest, klaasikamakatest ning Järvakandi Klaasimuuseumi klaasikoja puhutud käsitööst. Kultuurihalli galeriis saab viimast päeva näha ka kõiki konkursile laekunud klaasi-, kujutavat ja fotokunsti ning lugeda Eesti noorte klaasiteemalist kirjandust. Konkursi tulemusi saab näha: http://www.jarvakandi.ee/.

Sigrid Algre, Järvakandi vallasekretär

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab
17. septembril matkapäeva

VVV matkapäev algab kell 11 maastikumängu ja fotojahiga Luke mõisas.  
Teeme orienteerumise veidi lõbusamaks. Pildistame ja lahendame ülesandeid. Kogunemine Luke mõisa parklas. Matk kestab 2-4 tundi. Grupi suurus on 20 inimest. Retke juhivad Kairit ja Karin Raud. Registeerimine telefonil 517 8912, Karin.
Kell 15 toimub seiklusmäng Karijärvel. Seekord on seiklusmängus rohkem orienteerumist, punktide otsimist ja matkamist. Matk kestab neli tundi. Rada võib olla kohati raskesti läbitav ja väikelastele sobimatu. Soovitav on kummikud jalga panna. Matka lõpus on väike kehakinnitus. Kogunemine Vapramäe parklas. Gruppi mahub 20 inimest. Retkejuhid on Katrin Raadom ja Lauri Toim. Palume kindlasti registreeruda e-kirja teel lauri@luua.edu.ee, lisainfo telefonil (569 89 658, Katrin).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Triinu Pertels
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Looduslodi avab sügissõitude hooaja laiendades sõidupiirkonda Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale

Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts