Viljandi maakond saab suure tunnustuse osaliseks

Alates 3. novembrist 2011 pärjatakse Viljandi maakond rahvusvahelise Safe Community võrgustiku poolt turvalise paikkonna tiitliga.

„Selline tunnustus saab võimalikuks tänu heale koostööle paljude Viljandimaa asutuste vahel, kes vastutavad meie elanike turvalisuse eest“, ütles Viljandi Terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap kommentaariks pikaajalisele süsteemsele ennetustööle vigastuste ennetamise valdkonnas.

Viljandi Maavalitsuses toimus sellega seoses 26. septembril kohtumine Viljandi maavanema Lembit Kruuse ja Rootsi Karolinska Instituudi WHO koostöökeskuse Turvaliste kogukondade võrgustiku sertifitseerija Guldbrand Skjönbergi vahel. Omavahelises vestluses käsitleti peamiste teemadena koostöökorraldusi ja -võimalusi kodaniku, omavalitsuse ning riigi vahel turvalisema keskkonna loomiseks. Jõuti ühisele järeldusele, et odavam on suunata  jõud/tegevus teavitus- ja ennetustööle, kui hiljem inimkaotusi kannatada. Maavanem Lembit Kruuse üles, et teavitus ja inimeste hoiakute muutmine on parim, mida pakkuda saame ja avaldas lootust, et eesmärgid, mis üldiselt on kõigile mõistetavad: et ükski laps ei saaks vigastuste tõttu surma, et meie inimesed ei hukkuks autoavariides, tuleõnnetustes, et noored ei tarvitaks narkootikume ja alkoholi tarbimine elanikkonnas väheneks.

Sellega, et turvalisuse edendamine on maakonna prioriteetvaldkond, nõustus ka kohtumisel osalenud Viljandimaa Omavalitsuse Liidu tegevdirektor Jaan Looga.

Vigastuste ennetamisel on tõenduspõhiseks osutunud turvaliste kogukondade põhimõtete järgimine (Safe Community). Turvaline on paikkond, kus on teadvustatud õnnetuste ja  vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad ja keskkonna riskitegurid ja kus teadlikult ja koordineeritult tegeletakse vigastuste arvukuse vähendamisega. Maakonnale on võrgustikku kuulumine märgilise tähendusega, suurendades maakonnas elavate inimeste turvalisust kuid olla samas ka maakonnana atraktiivne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Turvalise kodukandi tiitel on rahvusvahelise võrgustiku poolt varasemalt omistatud Eestis vaid Rapla maakonnale ja Läänemaale.

Arenenud lähimaade kogemused näitavad, et enamus vigastusi on ennetatavad. Kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus mitmeid kordi väiksem ja sama taseme saavutamine peaks olema ka Eesti eesmärk.

Loksa Lasteaia lapsed saavad mitut kultuuri tundma

Loksa Lasteaed osaleb projektis „Mitmekultuuriline lasteaed“. Projekti rahastavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja Loksa Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus on 2 680,49 eurot. 95% projekti summast (2 546,46 eurot) rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja 5% (134,03 eurot) Loksa Linnavalitsus. Loksa Lasteaias septembrist detsembrini läbiviidav projekt kannab nime „Eesti keelt kõnelev Loksa“.
Projekti eesmärgiks on Loksa Lasteaia vene keelt kõnelevate 5-7.a lastele eesti keele omandamise toetamine, sobiva keelekeskkonna loomine eesti keele õppeks ning Eesti kultuuri tutvustamine, kaasates õpetajad ning lapsevanemad.

Projekti käigus planeeritakse järgmisi üritusi laste ja vanematega:
– Õppekäik aeda
– Väljasõit Kolgaküla talumuuseumisse
– Väljasõit Rocca Al Mare vabaõhumuuseumisse
– Mardi- ja kadripäeva tähistamine
– Rahvamängud lasteaia hoovis
– Käsitööring ja käsitööde näitus
Projekti lõpuks valmib kokkuvõttev film materjalidest, mis tegevuste käigus läbiviidud.
Tulemused, mida loodetakse projektiga saavutada:
·         Lapsed on tundma õppinud Eesti ajalugu ja kultuuri. Lapsed tunnevad ära piltidelt esemeid ja rahvatähtpäevi, oskavad neid nimetada eesti keeles.
·         Kontaktid eesti ja vene laste ja lapsevanemate vahel, aktiviseerub ühistegevus. Laste ja lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Rohkem ühiseid ettevõtmisi.
·         Eesti keele suhtlemisoskuse paranemine. Aktiivsem ja julgem osalemine eesti keelses suhtluses nii lasteaia tegevustes kui ka väljaspool.
·         Väheneb eraldumine ja kõrvalejäämine Eesti ühiskonnaelust.
·         Luuakse positiivne suhtumine teise rahvusrühma esindajatesse. Eesti ja vene rühmade vaheliste ühisürituste korraldamine.
·         Ühe linna elanike suurenenud ühtekuuluvustunne.
 

Novembris esilinastub Haanjas Eesti film “Täitsa lõpp”

Filmi lühisünopsis:

Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu ja nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse jumaldatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, kuid mõistab, et raha kulutamiseks pole enam aega ning soovib suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp…
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, heade inimestega kohtumisest ja ogarate inimestega toime tulekust ning soovitud armastuse leidmisest.

11. november 2011 kell 20.11
Film on märgistusega MS12 ehk mitte soovitav alla 12-aastastele.
Pileti hind 3€ ja 2€ (õpilane, õpetaja, tudeng, pensionär, ajateenija)

Abjas õpitakse edukaks

Tasuta kursus “Õppides edukaks!” algab teisipäeval, 4. oktoobril kell 15.30 Abja Päevakeskuses, Pärnu mnt 10, Abja-Paluojal.

Kursuse maht 24 tundi. Õppeaeg teisipäeviti kell 15.30 -18.00.

Isiku arengut ja toimetulekut toetaval kursusel käsitletavad teemad:
Majanduslik ja sotsiaalne kapital.
Minu sotsiaalne kompetents.
Raha ja pangandus.
Laenud, maksegraafikud.
Eelarved ja maksud.
Teenuspakettide võrdlus.
Pere eelarve.
Tööjõuturg, nõudlus ja pakkumine.
Minu kompetentsid ja arenguvõimalused.
Interneti kasutamine.
Võimalused ja ohud.
Sotsiaalmeedia.

MTÜ Abja Koolituskeskus
Info ja registreerimine e-postiga abjakoolitus@hot.ee, tel 5811 8872 (Sirje Rist)

Tartumaal hukkus tules inimene

Täna päeval põles Tartumaal Nõo vallas elumaja. Majja sisenenud peremees hukkus tules.

Teade õnnetusest Meeri külas saabus häirekeskusse kell 13.20. Päästjate saabudes tuli maja akendest ja ustest paksu suitsu. Päästjad sisenesid kustutustöödeks majja. Esialgse info kohaselt hoones inimesi ei olnud, kuid selgus, et majaomanik oli enne meeskondade saabumist põlevasse majja sisenenud ning päästetöötajad leidsid toast tema surnukeha.

Põlengus hävis elumaja kahe toa sisustus. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Kogu Eestis on käesoleval aastal tules hukkunud kokku 56 inimest, neist Tartumaal on tules hukkunud kolm inimest.

Esmaspäeval algab Võrumaa Ettevõtlusnädal

3.–9. oktoobrini toimub Võrumaa Ettevõtlusnädal, mis pakub tihedat programmi koos huvitavate esinejate ja töötubadega. Üritustele on oodatud kõik ettevõtlikud inimesed, alates õpilastest kuni juba tegutsevate ettevõtjateni.

Selle-aastase ettevõtlusnädala märksõnaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid, koostööd, usaldust ja jätkusuutlikkust.

Nädala avaüritusel, esmaspäeval kell 18 räägitaksegi ettevõtluskultuurist, sh klienditeenindusest. Praktilisi kogemusi teeninduskultuuri parendamisest jagab Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni direktor Piia Laurson. Teisipäeval toimub Võrumaa ja Venemaa ettevõtjate info- ja kontaktseminar „Kuidas toimib Eesti-Vene piir“. Teisipäeval leiab aset ka Kagu-Eesti ettevõtluspäev, kus oma ettevõtluse senisest teekonnast räägib Veikko Täär. Päeva raames toimuvad töötoad, jagatakse kasulikke nõuandeid oma ideede realiseerimiseks. Kolmandal päeval keskendutakse kaubamärkidele, patentidele, Euroopa Liidu standarditele ning sertifikaatidele. Neljapäev on pühendatud noortele. Toimub töötuba, kus õpitakse valmistama ning arendama EL-i turgudele sobivat ning keskkonnasõbralikku toodet. Õhtul saavad noored rääkida oma kogemustest ning põnevatest üritustest, mida nad ise on läbi viinud või milles osalenud. Kohapeal jagatakse infot rahastamisvõimaluste kohta, mida Euroopa Noored programm pakub. Ettevõtlusnädalale pannakse meelelahutuslik punkt reedel, mil toimub lõbus spordivõistlus Võrumaa ettevõtete vahel.

Võrumaa Ettevõtlusnädala täpse programmi leiad siit.

Ettevõtlusnädalat korraldavad Võru Linnavalitsus, Võrumaa Arenguagentuur, Võru Maavalitsus / Europe Direct Võru teabekeskus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Võru maakonna noortekeskused.

Võrumaa Ettevõtlusnädal toimub 3.-9. oktoobrini 2011 kestva üle-Eestilise ettevõtlusnädala raames, mille kohta leiad infot: http://www.eas.ee/ettevotlusnadal/

Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Avalike suhete spetsialist
Tel 785 0948
Gsm 5344 1055
E-post: marianne.mett@voru.ee
www.voru.ee

Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.

„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.

„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.

Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.

“Tapa linna mälumäng” juhend

  1. Võistluse eesmärk

Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.

  1. Toimumise aeg ja koht –  hooaja jooksul toimub viis mängu:

24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas

  1. Mälumängu temaatika – temaatikas kajastuvad:

a)     aktuaalsed maailmasündmused;
b)     Eestimaaga seonduv;
c)     ajalugu;
d)     kultuur;
e)     sport;
f)       küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.

  1. Võistkondade koosseis ja registreerimine

Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt

15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.

Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.

Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.

  1. Mälumängu küsimused

Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.

Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.

  1. Osavõtutasu

Mälumängu osalustasu on 10 €   ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.

  1. Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.

Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal

Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.

Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.

Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.

Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.

Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.

Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.

„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.

Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.

Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.

Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.

Metsa- ja maastikupõlenguid oli tänavu vähem

Tänavu kaheksa kuuga oli Eestis 1347 metsa- ja maastikutulekahju, mida on ligi 350 võrra vähem kui mullu samal ajal.

Metsatulekahjusid oli tänavu kaheksa kuuga 28, mullu samal ajal oli neid kahe võrra rohkem.

Nii mullu kui tänavu sai metsa- ja maastikupõlengutest alguse kaks hoonetulekahju. Päästeamet tuletab meelde, et kulupõletamine on aastaringselt keelatud ning soovitab sügisel maavaldustel hein ära niita, et kevadisi kulupõlenguid vältida.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohuindeksi arvutusi arvestades kuulutab Päästeamet tuleohtliku aja alates
1. oktoobrist lõppenuks. Samas soovitab Päästeamet endiselt teha metsas lõkkeid selleks ettevalmistatud kohtades.

Autoroolist 30 päevaks arestimajja

Kolmapäeval kella 23.20 ajal märkas politseipatrull Valga linnas Kuperjanovi tänaval vingerdava ja ebakindla sõiduviisiga autot
Ford Escort. Järgnes tagaajamine, mis päädis roolijoodiku vahistamisega.

Politseipatrull andis kummalisi kaari teinud sõidukile vilkuritega peatumismärguande, millele ees liikunud Fordi juht reageeris hoopis kiiruse lisamisega. Kiirus tõusis kuni 100 km/h, kuigi lubatud kiiruseks sellel tänavalõigul on 30 km/h.

Suure kiiruse tõttu sõitis Ford ringliiklusega ristmikul teelt välja kiviktaimlasse ning peatunud autost põgenesid eri suundadesse neli meest, kes kõik sündmuskoha lähedalt tabati.

Autot juhtis 18-aastane Viljar, kes oli alkoholijoobes ja sõiduki juhtimisõiguseta. Järgmisel päeval määras kohus talle karistuseks 30 ööpäeva aresti.

Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar Kaimar Karm: „Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on raskeim liiklusalane rikkumine ning selle juhtumi puhul oli tegemist üliohtliku teoga, kus vastutustundetu juht seadis peale enda ohtu ka oma sõprade ja teiste liiklejate elu ning tervise. Efektiivsete ja rikkumise raskusega proportsionaalsete karistuste kohaldamine taoliste juhtumite puhul aitab parandada liiklusohutust.“

Valga politsei on tänavu taotlenud aresti 15 liiklusrikkujale.

Täna on Haanjas Mihklilaat

Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub täna algusega kell 12 Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.

Laadale on oodatud kõik suured ja väiksed nii lähedalt kui kaugelt – müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus!

Laadale on registreerunud juba 42 müüjat, kes pakuvad:
– küpsetisi,
– suitsuliha,
– lambaliha,
– metslooma suitsuvorsti,
– jõhvikaid, astelpaju marju jms,
– mett,
– köögivilja,
– kosmeetikat,
– käsitööd – puidust, lõngast, riidest jms,
– ehteid,
– istikuid jpm.

Avatud ka tasuta Second hand!

Uuri infot ka sündmuse Facebooki lehelt!

Tallinlane hukkus tules

Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.

Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.

Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

 

Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva

Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.

Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.

Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.

Valitsus suurendas karistusi röövpüüdjatele

Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika.

„Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult. Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.

Uudsena on sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.

Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega. Näiteks kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.

2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Algas etnomuusika auhindade hääletus

Eesti pärimusmuusika keskus jagab koostöös Raadio 2-ga 15. oktoobril Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol tänavusi etnomuusika auhindu, mille võitjad selguvad rahvahääletusel.

Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja kuues kategoorias: parim album, parim ansambel, parim pärimuslaulik, parim holalaulik, parim instrumentalist ja parim lugu.

Võitjad selguvad Raadio 2 kodulehel (http://r2.err.ee/etno) läbiviidava avaliku hääletuse teel. Hääletus algas 28. septembril ning kõigil on võimalus oma hääl anda järgneva kahe  nädala jooksul.

Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Etnokulp on kõnealuses žanris ainus auhind, mis antakse rahva lemmikutele. „Tõsi, auhinnagalal annavad ka Raadio 2 ja Eesti pärimusmuusika keskus välja oma eriauhinnad, kuid rõhk on ikkagi muusikasõprade arvamusel,“ selgitas ta.

Saagikoristus hakkab lõppema

Eestis oli 15. septembriks koristatud 96 protsenti teravilja, 75 protsenti rapsi ja rüpsi ning 49 protsenti kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet täna.

Tänavune saagikoristus on kulgenud eelmise aastaga võrreldes üsna sarnases tempos ja on peagi lõppemas. Koristuspinna hektarilt on saak veidi suurem kui mullu. Viimasel kahel aastal on rapsikoristus nihkunud veidi varasemale ajale.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja 299 000 hektaril, sellest on teraks koristatud 96%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2765 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2619, nisu 2943, otra 2649 ja kaera 2429 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 89 100 hektaril, millest kolmveerand on koristatud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1672 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest ligi poolel on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 870 kilogrammi kartuleid.

Esmakordselt toodetakse otsepilt Haanja100 rajalt

Plaani karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab esmakordselt rattamaratoni Haanja100 ajaloos liikuva pildi otseülekandena internetti. Laupäeval, 1. oktoobril saab alates kella 10.30-st jälgida Plaani karjamõisa toitlustuspunkti läbivaid rattureid veebilehel tipikas.tv/otse. “Eesti Pagar” nime kandev toitlustuspunkt asub 100 km sõitjatele 42. kilomeetril, 100 miili sõitjad läbivad karjamõisa lausa kaks korda (55. ja 99. km).

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Anname endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab umbes kella 13.45-ni, sest siis on eeldatavalt finišis 100 km võitja ja saame võitja nime otse-eetris teatavaks teha.

Haanja 100 “Eesti Pagar” TP2 Plaani karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Arvestuslikult:

  • esimene 100 miili rattur Plaanil (55 km) kell 9.40
  • esimene 100 km rattur Plaanil (42 km) kell 10.50
  • esimene 100 miili rattur teist korda Plaanil (99 km) kell 13.00

Otseülekande meeskond: reporter – Jaanus Mark, operaator – Karel Saarna, tehniline tugi – Taavi Lüütsepp ja Maanus Hurt.

Info: Haanja100 kodulehelt ja Facebooki lehelt
Plaani karjamõisa muud tegemised kodulehelt ja Facebookist
Rõuge TV tegemised


Rootsis lõppes päästeõppus

Täna jõudis Rootsis Nynäshami lähistel lõpule seni suurim Läänemere rannikureostustõrje õppus Boilex 2011, millest võtsid Rootsi, Soome ja Vene reostustõrjeekspertide kõrval osa ka Eesti spetsialistid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus Rootsi vetes kahe laeva kokkupõrge, mille tagajärjel valgub naftatankerist merre ligi 20 000 tonni naftat.

Kolmepäevase õppuse eesmärk on tõsta Läänemere-äärsete riikide valmisolekut reageerimaks suurtele reostustõrjeoperatsioonidele, parandades erinevate riikide teadmisi üksteise ressurssidest ja kaasamise protseduuridest.

Harjutatati reostussündmuse info edastamist, rahvusvahelise abi kaasamist ning laiaulatusliku reostuse likvideerimise juhtimist. Samuti mängiti läbi avamerel ja rannikul reostuse kokkukogumine ning reostunud lindude puhastamine.

Valitsus tõstis sisserände kvooti

Valitsus kehtestas täna vastu võetud korraldusega Eesti käesoleva sisserände piirarvuks 1344 inimest, mis vastab välismaalaste seaduses sätestatud ülemmäärale ehk 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast.

2011. aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitus juba tänavu 31. augustil, mistõttu ei saa kvooti tõstmata aasta lõpuni välja anda enam ühtegi sisserände piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba.

Käesoleva aasta 13. jaanuaril kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 1008 inimest, mis moodustab 0,075% Eesti alalisest elanikkonnast. Seega suurendas valitsus 2011. aasta sisserände piirarvu 336 isiku võrra.

Võrreldes 2010. aastaga on tänavu enam kui kahekordistunud isikute hulk, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud tähtajalise elamisloa liiki
kasutatakse ära lihtsamalt Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse saamiseks. Selgus, et paljudel juhtudel luuakse äriühing üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus.

Lõppes metsloomade vaktsineerimine

Veterinaar- ja toiduamet lõpetas sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise piirialadel.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu- ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva. Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud
rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise
efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.