Koolitusprogramm MTÜ-dele

Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab tasuta koolituskursuse MTÜ-dele programmi 1.1.0603.08-0002 raames Lüllemäe Kultuurimajas
18.-19. veebruaril ja 3.-4.märtsil 2012, alustame 18.veebruaril kell 11.00. Koolituse viib läbi MTÜ Sebra Koolitused, lektor Marek Mekk
Läbitavad teemad:
Mittetulundusühingute suhtekorraldus, tegevuse analüüs ja aruandlus;
teavitustöö ja osalusprotsessi kavandamine, tagasiside ja avaliku arvamuse uuringute läbiviimine (28 ak tundi)

Lisainfo ja koolitustele registreerimine 15.jaanuarini
enekaas@gmail.com  või 53301511 Ene Kaas

Ilmus raamat Uue Maailma lood

Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on – intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja.

Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust — lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu.

Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.

Kellel on huvi, saab lisainfot siit.

A-Galeriis avatakse Kaire Ranniku isikunäitus

Alates tänasest on A-galerii Seifis võimalus vaadata Kaire Ranniku isikunäitust PÜHENDUSEGA H-LE, mis on pühendatud kunstniku vanaisale, kes oli kullassepp ja kellassepp. Näitusel on eksponeeritud ehtelooming, mille inspiratsiooniks on vanaisa lõpetamata tööd.

Kaire Rannik näitusest: “Näitus on pühendatud minu vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp. Vanaisa kunagise äri asemel kõrgub praegu Müürivahe tänaval Kinomaja, seda kohta ei ole võimalik täpsemalt määratleda.
Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt. Loodan, et vanaisal ei ole selle vastu midagi.”

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2012.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

A-galerii on ainus Tallinna vanalinnas ligi 70 professionaalse metallikunstniku loomingut esindav ehtegalerii, kelle tegevuste hulka kuulub ka galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis näituste korraldamine. Galeriis on esindatud oma töödega väga erinevate käekirjadega mitme põlvkonna loojad.

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.

Maakultuurikonverents ja mõttetalgud

Reedel, 20. jaanuaril kell 13 leiab Ruusa Kultuurimajas aset maakultuurikonverents ja mõttetalgud.

Ettekanded teemadel:
– Kersti Murumets „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“
– Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal”
– Aare Kasemets „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõned esialgsed küsimused mõtteärgituseks talgudel:

*Millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kui hästi/halvasti on need kaardistatud?
*Kuidas toimida, et see lisaks kodukandi noortele ja vanematele, naistele ja meestele, põliselanikele ja hilisematele tulijatel nende elus vajalikku vaimuväge, eneseteadvust ja elumõnu?
*Mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkas kõnelema, oleks kodukandi kutse?

Sihtgrupp: piirkonna koolide õpetajad, kultuuritöötajad, koduloohuvilised, külaaktivistid jt huvilised. Kõik on teretulnud!

Osalemisest palume teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel 517 6288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel 799 9545, muuseum@rapina.ee.

Haanjamaal Suhka talus hakatakse regilaulu laulma

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 18 ootame kõiki regilaulu huvilisi Suhka tallu Mäe-Suhka külla Haanimaal.

Laulame vanu laule ja räägime juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto.
Oodatud on nii suured kui väikesed lauluhuvilised.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Lääne-Virumaa IX etlejate luulekonkurss “Hingel ja südamel”

Pajusti klubis 11. veebruaril 2012 algusega kell 13.

Pajusti klubi on etlejate luulepäevi korraldanud alates 1998.aastast. Üle mitme aasta kutsume taas konkursil osalema nii õpilasi kui ka täiskasvanud etlejaid (deklamaatoreid).

Konkurss toimub neljas kategoorias:
A. Põhikooli õpilased
B. Gümnaasiumi õpilased (ka ametikoolid)
C. Täiskasvanud
D. Kollektiivid (rühmatööd)

Repertuaari valikul piiranguid ei ole. Lähtuge pealkirjast – Hingel ja südamel
– Üksikesinejatel palume esitada 2 (kaks) luuletust eesti autoritelt.
– Kollektiividel esitada seotud luulekava ühe või mitme autori loomingust.

Konkursi zürii annab hinnangu igale esinejale. Kolm paremat igas kategoorias saavad auhinnad. Kõik osalejad saavad tänukirjad.

Lp. Juhendajad, kirjandusõpetajad ja koolide huvijuhid! Palume innustada ja julgustada oma õpilasi konkursil osama.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 3. veebruar 2012 Pajusti klubisse e-kirja teel: pajustiklubi@hot.ee või aadressil: Pajusti klubi, Tartu mnt 11 Pajusti alevik, Vinni vald 46603.

Registreerimisel palume esitada järgmised andmed:
1. Esineja (esinejate) ees- ja perekonnanimi, vanus ja klass, kui on tegemist õpilastega ning õppeasutuse nimetus.
2. Juhendaja nimi.
3. Esitatav repertuaar (autorid ja pealkirjad, või kava pealkiri).
4. Osavõtja või juhendaja telefon või e-kirja aadress.

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Head pealehakkamist sobiva repertuaari leidmisel ja omandamisel!

Info:
Inge Arula tel 505 7645
Pajusti klubi tel 325 7401
pajustiklubi@hot.ee

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Kutse ühistöö meistriklassi


InFacTo
International Food and Activity Tourism –project

Võrumaa Kutsehariduskeskus kutsub kõiki TURISMIETTEVÕTJAID ja VÄIKETOOTJAID PIIRKONNA ÜHISTOOTE ARENDAMISE meistriklassidesse. Teine osa toimub Haanjas, Koke Külalistemajas 12. jaanuaril kell 17.00-21.00.

Eesmärk: ettevõtjate piirkonnapõhiste ühispakettide koostamise ja tootearenduse väestamine.

Tulemus: meistriklassi toel väljatöötatud uued tootepaketid, hoogustunud ettevõtjatevaheline koostöö piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks.

Meistriklassi teemad:

  • Piirkonna tugevused, konkurentsieelis ja eristumine turul.
  • Ressursid ja nende arendamine turismitooteks.
  • Pakettimine, programmimine ja võrgustikusisene koostöö.
  • Piirkonna-ja paketipõhised kvaliteedikokkulepped.
  • Turundus ja piirkonna mainekujundus.

Meistriklass on ettevõtjale ja osalejatele TASUTA, etteregistreerimisel e-kirjaga infacto.vkhk@gmail.com

Ühistegevuse väestamist rahastatakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Projekti eesmärk on arendada toiduturismi ja aktiivse turismi kostööpakkumisi rahvusvahelisele turule. Kohtumiseni MEISTRIKLASSIS!

Eda Veeroja
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Tel +372 503 2341, Eda.Veeroja@gmail.com

Haanjas kohaliku köögi töötuba

Kolmapäeval, 11. jaanuaril kella 18-21 on kõik oodatud kohaliku köögi töötuppa.

Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpitakse üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Lõõtsa mängimise õpitoad Haanja rahvamajas

Jaanuarist maini toimub igas kuus 2 lõõtsa õpituba. Jaanuari lõõtsa õpitoad toimuvad Haanja rahvamajas 14. ja 28. jaanuaril algusega kell 10.

Õpituba kestab 60 min. Juhendaja on Tarmo Noormaa Haanjamaalt!
Tarmo lõõtsamängu saab kuulata Youtube’s: Nõianeitsi jaUkuaru valss.

Oodatud on lõõtsahuvilised olenemata vanusest! Alustame algusest! Soovijatel palume võimalusel lõõts kaasa võtta. Olemas on mõned lõõtsad. Palume registreerida: ivirausi@gmail.com

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Kohtumiseni!
Ivi ja Taisto
pärandkultuuri programmi elluviijad

Väikekandle õpitoad Haanjas

Jaanuarist maini toimub igas kuus 2 väikekandle õpituba.

Jaanuari väikekandle õpitoad toimuvad Haanja rahvamajas 12. ja 26. jaanuaril algusega kell 18. Õpituba kestab 60 min.

Oodatud on suured ja väikesed kandlehuvilised! Alustame algusest!

Rühma suurus orienteeruvalt 10 inimest (väikest ja suurt). Kandled olemas.

Soovijatel palume registreerida: ivirausi@gmail.com

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Pria ja Haanja vald.

Kohtumiseni!
Ivi ja Taisto
pärandkultuuri programmi elluviijad

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu

Keskkonnaameti tellimusel on Kobras AS ja Eesti Maaülikool koostanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõu avalik väljapanek toimub 02.01.2012-12.01.2012.

Avalikud arutelud toimuvad:
09.01.2012 kell 17:00 Rõuge rahvamajas
11.01.2012 kell 17:00 Haanja rahvamajas
12.01.2012 kell 15:00 Võru Vallavalitsuse saalis

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda alates 02.01.2012 Keskkonnaameti veebilehel ja tööpäevadel Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Võrus Karja 17a (E-N 9:00-16:00, R 9:00-12:00), Haanja Vallavalitsuses  (E-R 8:00-16:30), Rõuge Vallavalitsuses (E-R 8:00-16:30), Võru Vallavalitsuses (E-R 8:00 – 16:30, lõuna 12:00 – 13:00), Lasva Vallavalitsuses (E-N 8:00-17:00, R 8:00-15:45, lõuna 12:00-13:00), Vastseliina Vallavalitsuses (E-N 8:00-17:00, R 8:00 – 16:00, lõuna 12:00 – 13:00).

Ettepanekuid ja arvamusi seoses Haanja looduspargi kaitsekorralduskava eelnõuga on  võimalik esitada kuni 20.01.2012. Ettepanekud ja arvamused palume edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5300 9241) või Kobras AS keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon 730 0316).

Ekspordikoolitused Lõuna-Eesti ettevõtjatele

EAS koostöös Marketingi Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsuvad Lõuna-Eesti ettevõtjaid erinevatele ekspordivaldkonna koolitustele. Ekspordivaldkonna koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koolitused on peamiselt suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele valdkondlike ja sihtturge puudutavate teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Koolitused toimuvad:

24.01.2012 Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Võrus

25.01.2012 Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus

26.01.2012 Välismessikoolitus Valgas

09.02.2012 Brändi loomise koolitus Võrus

16.02.2012 Internetiturunduse koolitus Võrus

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine www.eas.ee/ekspordikoolitused

Rakvere Teater tänab publikut erakordse aasta eest

2011. aastal esietendus Rakvere Teatris 8 uuslavastust ning anti 352 etendust, mis teeb aasta iga päeva kohta peaaegu ühe etenduse. Neist 232 etendust toimus statsionaaris ning 120 väljasõitudes. Väljasõidu-etendused omakorda jagunevad 56 linnades ja 64 maal toimunud etenduse vahel. Kokku käis Rakvere Teatri etendusi aasta jooksul vaatamas 68 485 külastajat, neist täiskasvanuid 47 374 ja lapsi 21 111.

“Esmalt kummardus ja tänu kõigile kolleegidele Rakvere Teatris, teatri- ja kultuurimaastikul – selja taha jäi ilus ja elamuslik aasta. Veel sügavam kummardus aga publikule, kes hoolimata segasest ajast leiab aina enam tee kultuuri ja teatri juurde, sõnas teatri juht Joonas Tartu. „Vaatame tulevikku positiivselt ning kutsuma kaasa mõtlema, ütlema ja nautima kõike seda huvitavat ja rikastavat, mis me ümber pidevalt toimumas!”

Rakvere Teater soovib kõigile imeilusat uut aastat ja ootab teatrisõpru külla ka värskel aastanumbril, mille sisse on planeeritud tuttavaid lemmikuid, hulganisti väljasõite ja mitu eriilmelist uuslavastust, millest esimene, „Armastus tööpostil“ stardib 18. veebruaril.

Eesti Loomakaitse Selts korraldab esmakordselt suure heategevuskontserdi

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 4. veebruaril kell 19 Nokia Kontserdimajas suure heategevuskontserdi „Hea lugu ja hea tegu“, mille piletitulust luuakse toetusfond hättasattunud loomade abistamiseks. Kontserdi patroon on Maarja-Liis Ilus.

“Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda – kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse – hea loo,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. “Ühtlasi loodame läbi heategevuskontserdi teavitada inimesi loomakaitse olulisematest valupunktidest ja abistamisvõimalustest Eestis,” selgitas Valtin.

Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, vennad Johansonid, Lenna, Liis Lemsalu, Chalice, Orelipoiss, Robirohi, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari-Ann Ahas ja õhtut juhib  Märt Avandi. Etteastete vahel näidatakse videoklippe, mis tutvustavad loomakaitsevaldkonna teemasid ja Eesti Loomakaitse Seltsi ning teiste loomi abistavate organisatsioonide tegevust.

Kontserdile eelneb tänuüritus, mille raames tunnustab Eesti Loomakaitse Selts oma pikaajalisi toetajaid ja koostööpartnereid.

Kontserdi piletid on müügil alates 2. jaanuarist üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.

Võrumaa Turismi lehekülg nüüd ka Facebookis

Võrumaa Turismil on nüüd Facebooki keskkonnas konto, kuhu Võrumaa Turismiliit ja Võrumaa Turismiinfokeskus panevad üles ajakohaseid uudiseid ja postitusi uute toodete, teenuste ja ürituste kohta. See on hea võimalus kõigil, kel on olemas Facebooki konto, leida üles Võrumaa Turism ning liituda jälgima Võrumaa Turismi asju – selleks tuleb klikkida LIKE.

Lisaks kohalikule infolevikule aitab see ka ülejäänud Eesti ja maailma inimestel Võrumaad märgata.

Võrumaa Turismi lehekülg Facebookis
www.visitvoru.ee

Võrumaal leiab aset kultuuritöötajate tänuüritus

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril algusega kell 12 toimub Võru kultuurimajas „Kannel“ Võrumaa kultuuritöötajate pidulik tänuüritus.

Rahvakultuurikeskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tänukirjadega tunnustatakse 2011. aasta silmapaistvamate rahvakultuurisündmuste läbiviijaid. Maavanema tänukirja saab kolleegide poolt 2011. aasta parimaks valitud maaraamatukoguhoidja. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp kuulutab välja kultuuriaasta preemiad ja „Kultuuripärl 2011“ laureaadi.

Kultuuritöötajaid tervitavad Võru maavanem Andres Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, kultuuriaastast annab ülevaate maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik. Muusikalise tervitusega esinevad Vastseliina Muusikakooli õpilased.

Tule huvitavale kontserdile!

Kolmapäeval, 11.jaanuaril kell 19 toimub Rõuge rahvamajas väga omapärane kontsert, kus esineb kitarrivirtuoos Enver Izmailov.
Krimmi-tatarlane Enver Izmailov on üks omalaadsemaid kitarriste maailmas. Eripäraks on tema mängutehnika, kus tavapärane pillikäsitlus on asendatud tapping – tehnikaga. See võimaldab kasutada täiesti uusi kõlavärve ning faktuure. Kontserdil kuulemegi peamiselt rahvamuusikatöötlusi, mille alged on Indias, Usbekis, Kasahhis, Kirgiisias, Balkanimaades ja muidugi Krimmis ning lähiümbruse rahvaste muusikas.
http://www.youtube.com/watch?v=zvaZkA9cc5U&feature=related

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi

Lugu minu vanaemast

Vanaema kingitud valge õitepilv

Aasta 2012 on kuulutatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Külauudiste tegijad kutsuvad lugejaid üles kirjutama oma mälestusi vanavanematest ja näitavad ise eeskuju.

Oma vanaema sain tunda vaid veidi üle kümne aasta. Seda oli häbematult vähe, aga piisavalt selleks, et teda mitte unustada. Minu vanaemal oli kuus lapselast ja mina nende hulgas ainus tüdruk. Selge see, et pidasin ennast oma vanaema lemmiklapselapseks, leidis ta ju minu jaoks alati aega.

Mäletan tema tööd. Ta töötas nõukogudeajal pangas ja oli seal tähtis tegelane. Tema juurde saamiseks pidin helistama all uksekella ja valvuri küsimise peale pidin ütlema vanaema nime. Kui valvur mind sisse lasi, siis lausa pakatasin uhkusest – näete, ma tohin siia minna. Istusin koos vanaemaga klaasist seina taga ja vaatasin, kuidas ta prillid ninal lehti lappas ja arvelauaga klõbistas. Ta oli pearaamatupidaja. Mina arvudest sel ajal veel suurt ei jaganud, küll aga meeldis mulle kirjaklambreid üksteise otsa lükkida, sain ilmatupikki kirjaklambrikette.

Mäletan, et vanaemal oli üks tuttav õmbleja, kelle juures me vahel käisime. Vanaema armastas küll ka ise õmmelda (tema tehtud punane valgete täppidega kleit oli üks mu kindlaid lemmikuid), kuid minu esimese koolivormikleidi ümbertegemise usaldas ta siiski oma tuttavale õmblejale. Asi selles, et kõik vormikleidid olid mulle lihtsalt suured. Vanaema õmblemislembust meenutab mulle siiani tema vana Singeri õmblusmasin. Loe edasi: Lugu minu vanaemast

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse  Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi  hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.