Kahekuune kampaania tõi juurde 110 võrokest

Võru linnas kaks kuud kestnud linnaelanikuks registreerimise kampaania käigus kirjutas end linna sisse 110 inimest.

Linnapea Jüri Kaver pidas kampaania tulemust positiivseks, kuna kahe kuu jooksul suudeti oluliselt suurendada elanike sisserännet. Vaatamata sellele on üleüldine tendents ikkagi negatiivne. “Võru linna kõige suuremateks konkurentideks võime pidada Soome Vabariiki, Tallinna ja Tartut,“ kommenteeris linnapea Jüri Kaver.

Aasta alguse seisuga elab Võrus 13 789 elanikku, möödunud aasta sama seisuga oli elanike arv 13 918.

Kõigi kampaania ajal sisseregistreerinute vahel loositakse välja 1000eurone auhind. Avalik loosimine toimub esmaspäeval, 9. jaanuaril kell 12.00 Võru Linnavalitsuse infosaalis (Jüri tn 11).

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Otepää ootab taotlusi valla aukodaniku nimetusele

Otepää Vallavalitsus ootab 31. jaanuarini taotlusi valla Aukodanik 2012 nimetusele.

Aukodaniku nimetus on Otepää valla kõrgeim autasu, mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena  Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Tiitliga käib koos Otepää Aumedal, mis on valmistatud hõbedast. Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga. Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu. Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel.

Avaldus ettepanekuga peab sisaldama isiku eluloolisi andmeid ning põhjendust, miks isik võiks saada aukodanikuks ja Otepää Aumedali kavaleriks. Avaldused esitada 31.jaanuariks 2012 Otepää vallavalitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, või e-posti teel vald@otepaa.ee .

Otepää aukodaniku tiitli on juba pälvinud Kalju Ruuven, Avo Raid, Heino Mägi, Aili Miks, Andrus Veerpalu, Maila Värk, Kristina Šmigun, Aarne Steinbach (postuumselt), Jüri Stepanov (postuumselt) ja Alar Arukuusk.

Täiendavat infot leiab siit.

Viljandimaa otsib oma suveniiri

Viljandi Turismiinfokeskus korraldab koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja Viljandimaa Arenduskeskusega avaliku konkursi “Viljandimaa suveniir 2012”.

Konkursi eesmärgiks on mitmekesistada Viljandi maakonda tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Samuti tahetakse elavdada maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtjate turismialast tegevust, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi, muuta maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

Konkursist võivad osa võtta kõik üksikisikud, äriühingud, üksikettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid.

Konkursi auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht rahaline preemia 360 €, teine koht 180 € ja kolmas koht 60 €.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 23. veebruar 2012 kell 12.00. Laekunud tööd paneb Viljandi Turismiinfokeskus välja oma ruumidesse ja Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehele. Konkursi tulemused tehakse teatavaks suvise turismihooaja alguses.

Lähemalt saab konkursi tingimustega tutvuda siin

Noored leiutajad täiendavad teadmisi talvekoolis

4.-6. jaanuaril toimub Tartus noorte leiutajate talvekool, kus noortele tutvustatakse leiutamise protsessi ideest kuni toote valmimiseni. Talvekooli programm on välja töötatud SA Archimedese ja Eesti Disainikeskuse koostöös.

Talvekoolis osalemine on osa preemiast 2011. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele leiutajatele. Talvekooli eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need uute toodetena turule jõuaksid ning milliste oskustega meeskond tagab toote edu. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Talvekooli läbivaks teemaks on sel korral kosmos. Rännaku kosmosesse teeb koos noorte leiutajatega Teadusaasta saadik Mart Noorma. Õppesessioonides töötatakse leiutise kallal, mis oleks abiks igapäevases elus kosmosejaamas ning harjutatakse kätt pannkoogi küpsetamises kaaluta olekus. Lisaks tutvutakse talvekooli käigus AHHAA teaduskeskuse planetaariumis tähistaevaga ja aetakse juttu tähetargaga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba neljas, varasemal kolmel aastal on SA Archimedese, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja AHHAA teaduskeskuse koostöös korraldatava noorte leiutajate konkursi parimatele mõeldud laager toimunud suvel. Eelmistes noorte leiutajate laagrites on loodud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendatud keskkonnaprobleeme Saasta Citys ning mõeldud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Alanud on taas Nukitsa konkurss

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatukunstniku väljaselgitamiseks. Hindamisel on 205 raamatut, mis on ilmunud 2010. ja 2011. aastal: 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored.

Hääletamine kestab kuni 20. veebruarini 2012 ning seda organiseerivad kohalikud raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukoguga. (Asjast huvitatud õpetajatel ja kooliraamatukoguhoidjatel on soovitav võtta ühendust oma maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga).

Jaanuarist alates on võimalik hääletada ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi

2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.

„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe.  Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.

Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.

Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.

Improfestival kutsub noori impoviseerima

4.-7. jaanuaril toimuva Noorte Improfestivali 2012 raames on noortel ja noortega töötavatel inimestel võimalik osaleda improvisatsioonilise teatri õpitubades. Action-teatri õpituba juhendab eesti lavastaja, näitleja, näitekirjanik ning ainus litsentseeritud action-teatri õpetaja Eestis – Andres Noormets. Improteatri õpituba juhendavad Eesti Improteatri näitlejad Kati Ong ja Maarius Pärn.

Improvisatsiooniline on teater, mis sünnib ilma käsikirjata just siin ja praegu. Õpitubade eesmärgiks on arendada osalejate loovust, tõsta enesehinnangut, suurendada koostööoskust, lahenduskesksust ja esinemisjulgust. Õpitubade tutvustus ja täpsem ajakava on üleval siin. Festivali viimasel päeval on kõik huvilised oodatud õpitubade avatud esitlustele.

Lisaks õpitubadele toimub festivali raames Lille majas muudki improvisatsioonilist:
5. jaanuaril kell 18.00 improvisatsiooniline kokkamisõhtu saksa vabatahtliku Kirstine Neuhausiga
6. jaanuaril kell 18.00 kohtumisõhtu Andres Noormetsaga: lavastajaga vestleb näitleja Erni Kask
7. jaanuaril kell 12.00 action-teatri õpitoa avatud esitlus
7. jaanuaril kell 16.00 improteatri õpitoa avatud esitlus

Osalemine õpitubades on tasuline. Kohtumisõhtu, kokkamine ja õpitubade esitlused on tasuta. Improvisatsioonilisele kokkamisõhtule palutakse eelregistreeruda: Mare-Liis Klimberg, tel 7361 690 või 5303 7733, e-kirjaga mare-liis.klimberg@raad.tartu.ee

Festivali toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Täna heiskame Eesti lipud

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja n-n Rauddiviisi vastu. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas üle 6000 isiku, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vaata lisaks:
Eesti lipu kasutamise hea tava
Päikese tõusu- ja loojanguaeg
Eesti Vabadussõja kokkuvõte Estonicas

Vormsi astus Läänemaa omavalitsuste liidust välja

29. detsembril 2011 otsustas Vormsi vallavolikogu astuda välja Läänemaa omavalitsuste liidust.

Volikogu otsustas jätkata koostööd ning infovahetust Läänemaa omavalitsuste liidu ja kohalike omavalitsustega. Samuti otsustati jätkata vallale oluliste ja vajalike projektide ning tegevuste toetamist sama suurte summadega, kui vald finantseeris nimetatud projekte ja tegevusi Läänemaa omavalitsuste liidu eelarve kaudu.

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhataja

Alates tänasest töötab Väike-Maarja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtelpoeg (pildil).

Uuelt rahvamaja juhatajalt oodatakse Väike-Maarja rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvialaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu edendamisele.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootööjuhina mitmel pool Jõgeva- ja Järvamaal ning korraldanud meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korraldati ümber seni ühise juhtimise all tegutsenud Väike-Maarja valla rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direktor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rahvamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimäärusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvamajas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügisel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Koolitus Raplas “Metsaomanik ja maksud”

Neljapäeval, 5. jaanuaril kella 10-13 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis (Tallinna mnt 14) metsaomanikele koolitus „Metsaomanik ja maksud.“

Koolitusel räägitakse füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisest metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil jt õigusaktidest metsa maksustamisel ning antakse selgitusi tulude deklareerimise ja kulude mahaarvamise reeglite osas.

Lisainfo: Evelin Huul, Erametsakeskuse koolitusspetsialist, tel 683 6066, e-post evelin.huul@eramets.ee.

Õige aeg on registreerida ülipopulaarsele
Võhandu maratonile

Foto: vesipapp.ee

21. aprilli varahommikul saab stardi üks kauneim ja karmim aerutamismaraton Euroopas – Võrust Tamula järvelt alguse saav VII Võhandu maraton.

Võhandu maraton on suurepärane võimalus aerutamiselamuse hankimiseks Eestis. Läbida tuleb 100 kilomeetrit ühe päevaga huvitaval ja ekstreemseid momente pakkuval Võhandu jõel. See on aukartust äratav väljakutse kõigile aerutamishuvilistele.

Startides Võru linnast Tamula järvelt on jõekaldad esmalt madalad. Pärast mõnetunnist aerutamist muutuvad kaldad järk-järgult kõrgemaks ning jõgi jõuab ürgorgu. Ürgorg on liigendatud paljude lisaorgudega ning ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Maratoni viimases osas muutuvad jõekaldad taas madalamaks. Jõel sõites avanevad suurepärased vaated põlismetsadele ja niitudele ning liivapaljanditele, mida vanarahvas nimetas müürideks.

Aegade jooksul on jõele ehitatud kokku seitse vesiveskit. Neist mõnedest on jäänud järgi vaid varemed, aga just nende veskitammide läbimine lisab maratonile paraja portsu adrenaliini.

Aeruta osavõtjana või ela omadele kaasa otse jõekaldal – üritus on seda väärt!

Sõitu on võimalik jälgida ka reaalajas internetis.

Täpsem Info ja registreerimine maratonile toimub: www.vohandumaraton.ee

Kreeka tantsud Tartu tantsuklubis

Olavi Kõrre tantsimas.

4. jaanuaril kella 20-24 Tartus Tiigi seltsimajas kreeka tantsud.

Aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida kreeka rahvatantse Olavi Kõrre (buzuki, viiul) juhendamisel. Tegevmuusik ja Pärnu tantsuklubi eestvedaja Olavi Kõrre on aastaid tegelenud süvitsi kreeka rahvamuusikaga, mistõttu on ta lahkel meelel nõus oma kogemusi jagama tantsuhuvilistele ja rahvamuusikutele.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kella 20-24 Tiigiseltsimajas (Tiigi 11, Tartu):
4. jaanuaril, 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril. Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Eurütmia kursus Keilas

6. jaanuaril kella 18-20 ja 7. jaanuaril kella 10-14 saab erakoolis Läte (Kruusa 23, Keila) teoks Norras tegutseva eurütmisti Epp Vainu eurütmiakursus lastevanematele ja õpetajatele.

Kursus on avatud kõigile huvilistele: nii neile, kes eurütmiat varem teinud, kui ka neile, kel alles uudishimu proovida, mis selle põneva nime taga on. Kursuse osalustasu on 25 eurot. Kursust korraldab haridus- ja kultuuriselts Läte.

Kõik Elav on liikumises. Oma igapäevases liikumises kasutame me vaid väga väikest osa liikumis- ja liigutusvõimalustest. Eurütmia (kreeka keeles eu – ilus ja harmooniline, rythmos – liikumine) on liikumiskunsti vorm, kus püütakse kõne ja muusika teha nähtavaks liikumise abil. Kui võimlemine arendab inimest füüsiliselt, siis eurütmia toetab sisemiselt, süvendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning keele- ja muusikataju. Rõõm ühisest terviklikust ja harmoonilisest liikumisest avardab enesetunnetust ja rikastab maailmatunnetust.

Registreerimine 3. jaanuarini: waldorf.keila@gmail.com või tel 5193 6673.

Pühapäeval mõtiskletakse Sännas, kas kool teeb õnnelikuks

Pühapäeval, 8. jaanuaril toimub Sänna kultuurimõisas haridusteemaline seminar “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Seminaril osaleja võib olla lapsevanem, õpetaja, haridustöötaja või kodanik, kes soovib hariduse teemadel kaasa rääkida.
Rohkem infot seminari kohta leiab siit: http://www.waalaskala.com/sites/www.waalaskala.com/files/attachments/20120108-sanna.pdf

Seminaril osalemiseks on kindlasti vajalik registreerida: ragnar@uninet.ee või tel 5326 8358 Ragnar Kurm.

Rakvere otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012″.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit. Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd tuleb saata 6. jaanuariks e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn” .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui ka autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja žürii.
Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Maarja-Magdaleena gildis tuleb Tajo Kadajase autorilaulude õhtu

14. jaanuaril algusega kell 18 toimub Pärnus Maarja-Magdaleena gildis Tajo Kadajase autorilaulude õhtu.

Tajo esitleb oma laululoomingu meloodilist või lüürilist poolt läbi aastate ja oma nelja erineva seni ilmunud sooloplaadi- ja ka päris uusi laule. Õhtu kavas on laulude tekstide autoritena esindatud Seili Ülper (Sessyly), Margit Peterson, Kristi Roots ja Triin Pajuväli (Zahir). Lisaks neile veel Viivi Luik, Jüri Üdi, Artur Alliksaar ja Rabindranath Tagore. Müügil ka kõik Tajo erinevad sooloplaadid, mis vahetavad omanikku a´5€ eest. Laule saadavad kidramees ja klahvkamees ansamblist Meie – Robert Vood ja Vladimir Petuhhov.

Veel esinevad: Evelin Laanesaar, Kristi Roots, Daivi Jõerand, Alari Papa Janson, Meelis Sarv ja Kalev Koidu (KoiduSarv) ja ehk isegi mõni üllatusesineja. Margit Peterson teeb oma ahjusooja luuleraamatu “Õitsvate pärnade alleel” presentatsiooni. Seekordne luule ja muusikaõhtu toimub ülemises saalis. Õhtut juhivad Hille Kõrgesaar ja Alari Papa Janson. Pilet kaks eurot.

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

Motokrossipisikust nakatunud. Foto: Hannes Prikk
30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu