Külauudised

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid
23.11 19:00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
30.11 19:00 Tallinna Linnateater Hobuveski
07.12 19:00 Tartu Athena Keskus

Piletid:
5 € – tavahind
3.50 € – hind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele
10 € – hind sisaldab kontserdipiletit ja cd-plaati (plaadi saab kätte kontseridpaigast)

Anu laulud on sillaks siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel, milles on juttu hingedest ja unenägudest aga ka kodust, armastusest ja hoolimisest. Nendes on nägemused regilauludest, muinaslood lapsepõlvest ja pildid põhjamaise looduse kargest ilust.

Talvisel pööripäeval on päike neli päeva oma pesas ja on aasta kõige pimedam aeg. Päikeselodjad on jõudnud kaldasse – täie lasti ja küllusega. Üks aga, kõige viimane ja ilma mastita, on täidetud tasase teadmise ja mullaga. Seal lodjamees kasvatab lilli. Kollastes õites ja koidukumas ta purjetab ära siit – teises suunas…

Varasemalt kaks plaati: „Tähetüdär” (2003) ja „Engi aig” (2006) väljaandnud Mulgimaa laulik on võtnud südameeasjaks omakeelse muusika loomise ning inimesteni viimise.

Soovin, et imeilus mulgi keel kõlaks lisaks lugudele ka lauludes, et see ärkaks rohkem elule, mitte ei jääks pelgalt sõnaraamatutesse ja aabitsatesse. Loodan, et ka minu tulevaselt plaadilt jääb midagi rahva südamesse helisema.

Üles astuvad:
Anu Taul – laul, kitarr, viled, torupill
Triinu Taul – laul, viled, parmupill
Tarmo Noormaa – 2-realine lõõts
Andre Maaker – kitarrid
Taavet Niller – kontrabass
Cätlin Jaago – põikiflööt (ainult Viljandis)

Spordiloengusari “Treenime mõistusega”

Uue kontserdisarja HELIjaKEEL avakontsert

Eesti autorite heli- ja sõnakunst

Hooajal 2012/2013 algab Muusikasõprade Seltsi uus neljast kontserdist koosnev sari HELIjaKEEL. Sarja läbivaks teemaks on Eesti kultuuriruumis erilised perekonnad, kus isad ja pojad ning isad ja tütred on tuntud kirjanikud ning heliloojad. Sari algab novembris Doris ja Hillar Kareva loominguga, teisel kontserdil jaanuaris tulevad esitusele Maarja Kangro luule ja Raimo Kangro muusika, kolmandal kontserdil märtsis kõlab Peeter Volkonski ja Andrei Volkonski looming ning sari lõpeb maikuus Märt-Matis Lille ja Jaan Kaplinski teostega.
Muusikat esitavad silmapaistvad eesti interpreedid ja tekste loevad autorid ise. Sari toimub koostöös Tartu kirjandusfestivaliga „Prima Vista“. Sarja eesmärk on tekitada erinevate kultuurivaldkondade vahelist koostööd ja sünergiat, hõlmata laiemat publikut ning pakkuda erilisi kultuurielamusi.

DORIS JA HILLAR KAREVA

Pühapäeval, 18. novembril 2012, kell 18:00 Tartu Ülikooli aulas

Esmaspäeval, 19. novembril 2012, kell 19:00 Hopneri majas

Kristina Kriit (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ivar Tillemann (trompet), Madis Metsamart (vibrafon, ksülofon), Diana Liiv (klaver), Doris Kareva (sõna)

Kava:
Doris Kareva: Harmoonia tund, valik luulet

Hillar Kareva: Kontsertpala trompetile ja klaverile; “Neli tuult” viiulile ja klaverile (1. Põhjatuul, 2. Läänetuul, 3. Idatuul, 4. Lõunatuul); Sonaat klarnetile ja klaverile; “Lamento” trompetile; “Neli Gemmi” ksülofonile, vibrafonile ja klaverile (1. Oonüks, 2. Jaspis, 3. Ahhaat, 4. Krüsopraas)

Doris Kareva on helilooja Hillar Kareva tütar. Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia erialal, töötanud 1979. aastast ajalehes Sirp ja UNESCO peasekretärina aastatel 1992-2008. Avaldanud luulet, esseid ja lühiproosat, tõlkeid maailmakirjandusest, pälvinud kaks riiklikku ja mitu kirjanduspreemiat, ka Valgetähe ordeni. Tema loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Alates 2011. aastast on ta taas ajalehe Sirp kirjandustoimetaja.

Hillar Kareva mahuka loomingu hulgas moodustab olulise osa kammermuusika – ka on ta kirjutanud kvaliteetseid ja läbikomponeeritud sonaate just pillidele, kel muidu repertuaari veidi napib. Kareva helikeel on heakõlaline ja rütmikas, ootamatute pööretega, siin leidub romantilist hingust ja põhjamaist kargust. Teemad lähtuvad sageli antiikmütoloogia ainestikust. Oma muusikuteed alustas Hillar Kareva viiuliõpingutega Herbert Laane käe all ja lõpetas Tallinna konservatooriumi 1956. aastal kompositsiooni erialal prof Eugen Kapi klassis. Ta oli tuntud ka kontrabassimängijana, osales nt Uno Naissoo ansamblites Swing Club ja Stuudio 8. Pikka aega tegutses ta muusikateooria õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. 2003. aastal algatati Tallinna Muusikaakadeemias rahvusvaheline Kareva-nimeline saksofoni- ja trompetimängijate võistlus.

Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid

13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.

Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530

Von Krahli etendus „Kaks tilli ja apelsin”

27. novembril 2012 kell 19.00 Võru Kandles Von Krahli teatri etendus “Kaks tilli ja apelsin”.

Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.
Armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.

Kas naerda saab – JAH
Kas nutta saab – VÕIB-OLLA
Kas igav hakkab – EI*

Lavastajad: *Kait Kall* ja *Madis Mäeorg*
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus

Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük: Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.

Sibul, Vaigla ja Rull annavad Haanjas kontserdi

Suurepärast jazzmuusikat saab kuulata detsembrikuu esimesel päeval Võrumaal Haanja rahvamajas, kus üles astuvad Riho Sibul, Raul Vaigla ja Toomas Rull.

Ole kohal:

Haanjas, 1. detsembril algusega kell 19.
Piletite hinnad: õpilane 2 €, täiskasvanu 4 €, perepilet 6 €.

Sama seltskonna kontserte saab kuulama minna veel:

6. detsembril kell 19 Otepää Kultuurikeskuses
12. detsembril kell 19 Rahvusooper Estonia Talveaias
13. detsembril kell 19 Vanemuise kontserdimajas

Piletite hinnad: 9 € ja 12 €

Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal

Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.

„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.

Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.

Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee

Vikipeedia autasustab Tartu botaanikaaias parimaid kultuurimälestiste pildistajaid

Laupäeval, 17. novembril kell 14 antakse Tartu botaanikaaia palmihoone õppeklassis üle auhinnad fotovõistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Ürituse juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes annab üle ka Tartu linna auhinnad. Tartu Ülikooli esindab kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ja etnoloogia professor Art Leete. Lisaks Tartu linna ja ülikooli auhindadele antakse eriauhinnad parimate Jõgevamaa ja ajaloolise Võrumaa fotode eest, samuti parima koduks oleva mälestise foto eest.

Musitseerib noor interpreet Karoliine-Lisette Kõiv, tutvustatakse võidupiltidest koostatud rändnäitust ning ametlikule osale järgneb teelaud. Tänavu teist aastat toimunud võistlusel, mis on osa maailma suurimast fotovõistlusest Wiki Loves Monuments, osales Eestist 75 võistlejat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. Kogu maailmas osales 33 riigist 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada oma äranägemist mööda kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.

Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet, seda toetasid Nordecon Betoon, Maaleht, Kodu ja Aed, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Võistluse eesmärk on tutvustada Eesti kultuuriväärtusi kogu maailmas vaba kasutusõigusega fotode abil ning pöörata neile tähelepanu ka Eestis. Alates esmaspäevast, 19. novembrist saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Näitus jääb avatuks 16. detsembrini, järgneva aasta vältel rändab see ringi mööda Eestit.

Võistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” koduleht: http://wikilovesmonuments.ee/
Eestist laekunud fotod: http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2012_in_Estonia

Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.

Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.

Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Erika Põlendik

Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.

Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.

Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.

Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.

Pille Rõivas

Aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon on valitud!

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti täna 2012. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Darja Saar, kes on ENTRUM’i eestvedaja. ENTRUM on Lääne-Eesti noortele suunatud meelelahutus- ja koolitussündmuste sari, mis koosneb sessioonidest, ettevõtete külastustest, esseekonkursist ja noorteprojektide konkursist „Olen ettevõtlik!“.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai noortekonverents „Lahe Koolipäev“, mis sel aastal keskendub ajale ja selle kasutamisele. Suunaks on võetud noorte movieerimine ja innustamine, seda nii põnevate esindajate kui ka teema enda kaudu. Sel aastal toimub see juba üheksandat korda.

Noortefoorumi „101 Last Toompeal“ ja Lastekaitse Liidu Noortekogu juht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles:“Meil on hea meel näha, et Eestis on olemas organisatsioone ja inimesi, kes on oma eesmärgiks võtnud noorte motiveerimise ja innustamise.“ Teidla-Kunitsõn lisas:“Ja nüüd on meil võimalik neid tunnustada.“

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 21. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on hetkel aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esile tõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum eksamisüsteemile, mille eesmärk on väärtustada eksamikorralduses lisaks faktiteadmiste ning reeglite tundmisee ka loovust, kriitilisust, innovaatilisust, eneseväljendusoskust. Need on sotsiaalsed omadused, mida nõuab meilt nii ühiskond kui ka tööturg- kool kui ettevalmistus eluks peab vastama sotsiaalsetele ootustele.

Põlva vallas alustab tegevust metsakino

Uibujärve külas Neitsijärve Loovusaidas alustab tegevust metsakino. Taluhoovi vanasse aita on asutatud väike, paarkümmend inimest mahutav kinosaal, kus umbes kord kuus hakatakse Kinobussi kaasabil näitama Eesti ja Euroopa väärtfilme, laste- ja dokfilme.

Esimene seanss toimub juba sel laupäeval, 17. novembril kell 18 kui linastub Eesti viimase kümne aasta edukaim film – ”Seenelkäik” See on Toomas Hussari debüütmängufilm, mis esilinastus 20. septembril. Film on tänaseks kogunud üle 60 000 vaataja, olles selle tulemusega üks Eesti edukamaid filme. Täpsem info filmi kohta loovusaida kodulehel
Neitsijärve talu on 19. sajandi lõpus rajatud talu, kuhu praegu rajatakse loovusaita – kultuuri- ja koolituskeskus vanades aitadest, kus hakkavad toimuma kinod, loengud ja õpitoad.
Täpsem info ja kaart kohale jõudmiseks on leitav aida kodulehelt http://ait.maripuu.eu või helistades 50 10 539.

Täna antakse Võrule üle laste- ja noortesõbraliku linna tiitel

Täna, 16 novembril Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial annavad peaminister Andrus Ansip ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull Võru linnale üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadid.
UNICEFi poolt algatatud liikumise ”Laste- ja noortesõbralikud linnad” eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Viimase 11 aasta jooksul on 23 Euroopa riiki selle liikumisega ühinenud.
2011. ja 2012. aasta jooksul jälgis hindamiskomisjon paljusid Eesti linnu ja märtsis, juunis ning oktoobris tehtud kokkuvõtete alusel otsustati vastav sertifikaat omistada Võru linnale. UNICEFi esindaja Toomas Palu ütles hindamiskomisjoni lõppistungil, et see tunnustus ei ole mitte ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi osaleda muutumisprotsessis. Lastesõbralikkus on eelkõige eeldus koostööks linnavalitsuse, ettevõtluse ja kõigi linnakodanike vahel väikeste linnakodanike tuleviku heaks ja loomulikult suur vastutus.
Kõiki lastesõbralikke Eesti linnu tutvustatakse ka teistele Euroopa linnadele.
Marianne Mett

Tartu Folgiklubi autoritunnis on külaliseks Triinu Taul

Tartu Folgiklubis klubis Jazz kolmapäeval, 21. novembril kell 19 toimuvas autoritunnis esineb Triinu Taul, plaati esitleb Kulno Malva, jämmib legendaarne Ants Taul.
Folgiklubi autoritunnis vestleb Ants Johanson ühe hinnatud muusikuga, sel korral on see Triinu Taul. Salvestised jõuavad Klassikaraadio vahendusel hiljem eetrisse – saates Folgialbum.
Oma plaati esitleb seekord ka Kulno Malva, pärimusstiilis akordionimäng kõlab naturaalses küünlavalguses. Järgneb koosmusitseerimine, eest võtavad Ants Taul eesti lõõtsadel ja torupillidel, Tiiu Taul torupillil ja Tiinamai Keskpaik kandlel.
Ürituse ajaks on kohal mänguasjad Lelulast – ootame teid koos lastega.
Piletid: lapsed põhikooli lõpuni tasuta, õpilased ja pensionärid 2 eurot, tavapilet 3 eurot, rahvarõivastiil välimuses toob lisasoodustuse (1 euro võrra).
Head tuju pole vaja kaasa võtta – seda saab kohapealt.
Täname toetajaid: Eesti kultuurkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu linn, ERR, klubi Jazz, tükikoda Bookmill, MTÜ Lelula.
Tartu Folgiklubi

Noored võtavad Riigikogu üle

Täna toimub Riigikogus iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum.

21. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes sel korral võtavad luubi alla riigieksamid, ülikooli sisseastumise korra ning tasemetööd. MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuval üritusel valitakse ka sel aastal lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Tänane kiiresti muutuv maailm nõuab koolilõpetajalt loovust ja innovaatilisust, kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, suutlikkust orienteeruda kiirelt arenevates oludes. See tähendab, et ka haridussüsteem peab toetama taoliste pädevuste kujunemist kogu haridustee vältel. Ometi ei kontrolli nende pädevuste omandamist kehtiv riigieksamite kord.

Üle Eesti läbi viidud ettevalmistavate noorte eelfoorumite põhjal on kokku pandud lõppdokument, mis täna arutluse alla läheb. Teiste hulgas tulevad üritust tervitama Riigikogu esimees proua Ene Ergma, eelmisel aastal lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli pälvinud Toidupank eesotsas Nele Hendriksoniga ning lasteombudsmani nõunik Kristi Paron.

“101 last Toompeale” alustab 16.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 16.00ni.

Perretohtri – maa suul

Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.

«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»

Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»

Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.

Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses. Loe edasi: Perretohtri – maa suul

Kuidas siis kasvatame?

Olete oodatud kuulama ning kaasa rääkima 15. novembril Solarise Aatriumis toimuvale paneeldiskussioonile teemal “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” Paneeldiskussioon toimub 18.00 – 19.30.

Diskussioon keskendub tänapäeva laste kasvatusmeetoditele. Sh tõstatatakse küsimus, kas laste füüsiline karistamine on kasvatusmeetodina aktsepteeritav? Paneeldiskussioon on sissejuhatus 21. novembril toimuvale konverentsile “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” (täpsem info siin).

Paneeldiskussioonist võtavad osa:

Loone Ots – MTÜ Lastekaitse Liit president
Igor Gräzin – Riigikogu liige, laste ja perede toetusrühma liige
Kevin Piperal – projekti Targalt Internetis noortepaneeli liige
Ivar Tröner – sotsiaalpedagoog, Eesti Lastevanemate Liidu liige

Paneeldiskussiooni modereerib Marleen Pedjasaar.

Lisainfo: Kiira Nauts, kiira@lastekaitseliit.ee

Pala kultuurimajas saab vaadata
helikopterilt pildistatud järvesid

SAARJÄRV — Saare järv ehk Saarjärv Saare vallas. Foto: Johannes Haav

Homme, 16. novembril Pala kultuurimajas avataval näitusel “Järvede kutse” saab vaadata Johannes Haava fotosid, millest enamik on pildistatud helikopterilt.

Näitusel on 17 fotot Jõgevamaa järvedest. “Enamikke veekogusid, näiteks Vooremaa järvisu järvi, olen pildistanud helikopteriga lennates õhust. Inspiratsiooni on pakkunud võrratu vaatemäng järvedest ning muustki maasikust ja elamuslik vaade maastikule kõrgusest,” lausus Johannes Haav, kes on Palal oma fotoloomingut varemgi tutvustanud. “Kohaliku kultuurijuhi Margit Soievaga on kestnud juba aastaid hea loominguline koostöö nii fotonäituste kui ka arkodionimänguga muusikaliste etteastete korraldamisel.”

Tulevikus on näitust “Järvede kutse” ja teisigi väljapanekuid fotograafe ühendava MTÜ Piltijad kaudu võimalik tellida erinevatesse paikadesse.

Jaan Lukas

Haanjas tuleb taas filmiöö HÖÖÖ

Varasemalt tuntust kogunud Haani Ökofilmide ÖÖ leiab sel aastal aset uue nime all – Haani filmiööö. Näha saab kolme erineva riigi filmi.

Reedel, 23. novembril algusega kell 18 on plaanis vaadata Prantsusmaa filmi “Armasta mind”, Saksamaa filmi “Regilaul” ja Eesti filmi “Seenelkäik”.

Enne, pärast ja vahepeal räägitakse maailma asjadest ning nauditakse ühislauale toodud maitseelamusi!

Toetab: Lektoorium

Varjupaiga loomadele annetati kaks tonni lemmikloomatoitu

Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.

Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.

MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.

Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.

Loov Eesti õpetab noortele läbi teatrietenduse ettevõtlust

Järgmisel nädalal toimub Tartus, Pärnus ja Tallinnas Heiti Pakki juhtimisel ja Endla teatri suurepäraste näitlejate kaasabil teater-koolitus “Palju õnne igaks elujuhtumiks!”

Tasuta teater – koolitus on mõeldud kõigile üliõpilastele ning loomeinimestele, kes tahavad oma vaimu värskena hoida ja tulevikus oma loovust ettevõtlikult rakendada.

Kommentaaride ja analüüsiga läbi pikitud teatraliseeritud koolitus puudutab kaht olulist teemade ringi loomeettevõtluses, millega hakkama saamine on igale loomingulisele inimesele paras pähkel. Esimene on seotud loomingu turu ja turustamisega, teine loomeettevõtte kasvamise ja juhtimisega.

“Tavalist koolituse formaati on noortel tihtipeale raske jälgida kuid konkreetsete näidete varal on infot palju kergem omandada. „Palju õnne igaks elujuhtumiks“ on spetsiaalselt Loov Eesti tellimusel kirjutatud etendus, mis on suunatud looverialade üliõpilastele ning loomeettevõtlusest huvitatutele. Etenduses mängivad tuntud Endla teatri näitlejad Piret Laurimaa, Sepo Seeman ja Tiit Palu. Koolitust viib läbi Heiti Pakk,” rääkis Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Etendused toimuvad:
19.11 kell 18 Tartu, Uus Teater, Lai 37
20.11 kell 18 Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaalis, Uus tn 5
21.11 kell 18 Tallinn, Rävala pst 8 konverentsisaal

Etendus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil www.looveesti.ee

Koolituse toimumist rahastab EAS Sotsiaalfondi vahenditest.

Põlva Metsaomanike Selts ostis büroohoone

MTÜ Põlva Metsaomanike Selts ja Riigi Kinnisvara AS sõlmisid eile Põlva linnas Kase tn 2 asuva hoonestatud kinnistu ostu-müügi lepingu.

Varem ARK Põlvale kuulunud kinnistul asuvad 196 m2 netopinnaga büroohoone, kõrvalhoone koos varjualusega ja 600 m2 suurune parklana kasutatav asfaltplats. Kinnistu omandati RKAS korraldatud avalikul enampakkumisel, tehingut finantseeriti seltsi omavahenditest.

Uute bürooruumide soetamise eesmärk oli metsaomanikele mugavama ja kvaliteetsema teenuse pakkumise võimaldamine ja seltsi edasiseks arenguks ning töökohtade loomiseks vajaliku pinna olemasolu tagamine.

„Uue büroohoone ostmise vajaduse tingis viimasel kolmel aastal kolmekordistunud liikmete hulk, mistõttu muutus olemasolev pind metsaomanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks liiga kitsaks. Praegu on alanud esimesed kolimiseelsed toimingud ja soetatud büroopinna ümberkujundamine seltsi vajadustele vastavaks. Uksed avatakse uues kohas tuleva aasta alguses,“ lausus Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse Liige Tarmo Lees.

Põlva Metsaomanike Selts on vabariigi suurima liikmeskonnaga metsaühistu, kelle 450 liikmele kuulub 20703 ha metsamaad. Seltsi põhitegevuseks on oma liikmetele ning maakonna metsaomanikele metsmajandusliku individuaalnõuande, koolituste ja infopäevade korraldamine, toetuste taotlemine, metsamajanduslike tööde (s.h. metsa uuendamine, raiete) korraldamine, kasvava metsa raieõiguste võõrandamiste ning metsakinnistute müügi enampakkumiste korraldamine ja läbiviimine.

Põlva Metsaomanike Selts ootab kõiki metsaomanikke ühistegevusest kasu saama ja seltsiga liituma.

“Meresõitja” ootab pokkeriõhtule

“Meresõitja” näitetrupp ja Rakvere kohalik pokkeriklubi kutsuvad kõiki täna kell 21:00 Rakvere Teatrikohvikusse, et pidada maha üks korralik pokkerilahing.

Sest nagu ütleb peagi esietenduseni jõudva Conor McPhersoni näidendi tegelane Sharky oma sõpradele: “Kaardilauas vennaarmu ei tunta!” Pokkeriõhtule on oodatud kõik – algajatest edasijõudnuteni. Kristo Proode tutvustab selle armutu meelelahutuse ajalugu, reegleid ja mängupsühholoogiat ning annab kasulikke nõuandeid ja nippe. Igas mängulauas saab olema professionaalne diiler, kes kaardid jagab ja parimatele osalejatele on ette nähtud ka auhinnad.

Sissepääs on vaba kuid lisaks näitetrupile ja pokkeriklubi liikmetele on mängulaudade taga vabu kohti ainult 30-le kiiremale registreerujale. Pane end kirja meiliaadressil kassa@rakvereteater.ee või helista telefonil 32 95 444

Rühmatööna valmiv ja 30. novembril esietenduv „Meresõitja“ viib vaatajad Iirimaale, Dublinisse. Sharky on jõuluõhtuks koju tulnud, et oma vanema ja pimeda venna Richardi eest hoolitseda ning koos vanade sõpradega paar tihi kaarte mängida. Kärakas ja jutud voolavad. Ühtäkki ilmub aga välja tuttav minevikust ning Sharky avastab, et on segatud millessegi hoopis suuremasse kui sõbralik pokkerimäng.