Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.
Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €
Tallinna Botaanikaaeda saavad sõbrapäeval, 14. veebruaril, kaks sõpra ühe pääsmega.
Kas tead, millisest puust valmistatakse paberit Hiinas või miks on saanud mõni taim endale nimeks hambuline kõlupea? Subtroopikas õitsevad erivärvi jasmiinid, kaunis rooshibisk, hurmav austraalia kannike jpm. Kõike seda ja palju muud näeb Tallinna Botaanikaaias 14. veebruaril sõbra või armsamaga tulles eriti soodsalt.
“Vaatamata külmadele ilmadele on heade sõprade kohtumispaigaks kahtlemata troopiline botaanikaaed”, sõnab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Lopsakate taimede, troopilise kliima ja ehtsa linnulaulu saatel on võimalik läbida ümbermaailmareis kõigest tunniga,“ lisab Kähr.
Pakkumine kehtib 14. veebruaril naeratavatele sõpradele.
Tallinna Botaanikaaia kasvuhooned on huvilistele avatud iga päev kell 11-16, avamaakollektsioonid kuni 17.00.
Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.
Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.
Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.
Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast. Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad
Täna, 12. veebruaril kell 16.00 saavad Tallinna noored kokku Kopli noortekeskuse õuel (Kopli 98), et vastlaliugu lasta ning võistelda kelgu ehitamises.
Üritusest „Vastlaralli“ saavad osavõtjad kaasa lüüa mitmel viisil. Traditsioonilisele vastlapäeva liu laskmisele saab osaleda ka kelgu ehitamises ja selle katsetamise võistlusel. Iga võistkond saab lahendamiseks ka üllatusülesande, mis määratakse vastavalt ilmastiku oludele.
Osalemine on kõigile tasuta ning liulaskmiseks on vajalik kelgu olemasolu. Ootame kõiki noori vanuses 7-26 aastat. Parimatele väärtuslikud ja põnevad auhinnad.
„Vastlaralli“ toimub Tallinna noortekeskuste vahel viiendat korda. Üritusele on kutsutud kõik Tallinna noortekeskused, et tähistada noortega üheskoos vastlapäeva. Kõigile vastlapäevast osavõtjatele pakutakse ka vastlakuklit ning kuuma teed.
Üritust korraldab Tallinna Noorsootöö Keskus ning toetavad Skypark, Lasergame ja Kalev Spa.
Pühapäeval toimus 1268 suusataja osavõtul Tartu Maratoni peaprooviks kutsutud Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõit ja 2. Tartu Teatemaraton.
„Maratoni peaprooviks kutsume üritust just seetõttu, et ettevalmistused on samasugused nagu nädala pärast Tartu Maratonil. See annab väga hea võimaluse näha, kus peaks midagi teistmoodi tegema, mida veel paremaks teha,“ sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.
Päev pärast peaproovi kokkuvõtet tehes on klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonijuht Greete Kempel tuleva nädalavahetuse suhtes optimistlik. ”Peaproov näitas, et üldiselt on kõik hästi. Arvestades ilma ja olukorda on rajaolud väga head ja nädalavahetuseks lubatud viis kuni seitse miinuskraadi tulevad vaid kasuks. Lumepuuduse üle kurtma ei pea. Eilne päev oligi pigem mõtisklemise koht” Ainukese paranduskohana toovad korraldajad välja vajaduse tulevaseks maratoniks tuua välja rohkem laudu ja inimesi teeninduspunktidesse. Põhimaratonil on ju aga ka pea seitse korda rohkem osavõtjaid, kui seda oli nädalavahetusel. Loe edasi: Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt
12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”. Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.
Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964). Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine
Sõbrapäeval 14.veebruaril kell 19 etendub Rõuge rahvamajas Imre Kalmani operett “Tsirkuseprintsess”. Muinasjutt on täis imelisi meloodiaid ja kirglikke tundeid.
Osades: Peeter Kaljumäe, Rene Soom, Margit Saulep, Ülla Millistfer
Südamlik õhtu romantilise muusikaga – sobilik just sõbrapäeval!
Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.
1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.
Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.
See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.
Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?
Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.
Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:
Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
Sinu suhtumist valdade ühendamisse.
Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.
Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.
Head vilistlased, endised töötajad, lapsevanemad ja sõbrad!
Libatse kool tähistab oma 25. aastapäeva 28. märtsil 2013 koolimajas.
Pidulik aktus ja sellele järgnev meeleolukas koosviibimine algab kell 18.
Tantsuks ansambel Polero.
Avatud on baar.
Osavõtutasu eelregistreerimisel 8 eurot, kohapeal 10 eurot.
Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.
Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.
KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.
Neljapäeval, 21. veebruaril 2013 algusega kell 19 astub Võrumaal Haanja rahvamajas üles kollektiiv Kokkukukkumine:
Jaak Johanson – laul, kitarr
Krista Citra Joonas – india bambusflööt
Mai Jõgi – basskitarr
Ain Agan – kitarr
Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.
United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.
Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.
26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.
Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.
Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.
Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.
Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.
Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.
Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.
Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.
„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”
Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.
Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.
Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.
Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.
Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.
„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.
Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.
Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.
AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.
Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.
42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.
Talvepealinnas Otepääl viiakse 10. veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlus –Euroopa saunamaraton. Otepää saunaomanikud on saunamaratoniks valmis. Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri andmeil osaleb sellel aastal saunamaratonil 20 Otepää piirkonna sauna. „Esindatud on peaaegu kõik saunatüübid: suitsusaun, kümblustünn, torusaun jne. Lisaks ootavad võistlejaid ees mitmesuguseid atraktsioonid saunades – näiteks saab ühest saunast uiskudega jääle uisutama minna.
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 18ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Euroopa Saunamaraton Otepääl toimub juba neljandat korda. Võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbib, on võitja. Võistkonnad on 4-liikmelised. Eelmisel aastal osales Euroopa saunamaratonil 449 saunalist, kes pidid läbima 15 erinevat sauna. Saunamaraton Otepääl kuulutati möödunud aasta parimaks turismiürituseks Valgamaal.
Monika Otrokova
Täna Alutagusel peetud Estoloppeti suusamaratoni kiireim mees oli Timo Juursalu. Kohalik suusasportlane läbis 40 kilomeetrit klassikalises sõidustiilis ajaga 01:57:41. Teisena ja vaid neli sajandikku hiljem ületas finišijoone Andre Mets. Kolmandale kohale võitles end Eno Vahtra, kaotades võitjale kaheksa sajandikuga.
Naiste arvestuses oli parim Laura Rohtla, kes läbis distantsi ajaga 02:09:10.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 1000 ja lühikesele 160 suusatajat.
Võit oli virumaalase Timo Juursalu eesmärk.”Teistel poistel oli täna libedam suusk, aga minul oli suurem tahtmine. Ma teadsin täpselt, kuidas lõppu sõita, olen seda siin tuhandeid kordi proovinud,” ütles kodurajal sõitnud Juursalu.
Alutaguse maratoni start. Foto: Tarmo Haud
Juursalu tunnustas ka kohalike määrdemeeste tööd. “Minu suusad valmistasid ette Janek Vallimäe ja Dmitri Reinmets. Ütleme nii, et algul pidas ja lõpus oli juba väga hea. Tean, et siin mõned mehed läksid uisusuusaga ja nemad hävisid kindlalt. Libisemine oli täna suhteliselt raske ja need uued tõusud, mis rajal sel aastal sees, on ikka päris head. Peab juba maailmatasemel mees olema, et siin lihtsalt paaristõugetega läbi lükata,” lisas sel hooajal juba pea 2500 suusakilomeetrit kogunud sportlane. Mees loodab teha hea sõidu ka 42. Tartu maratonil.
Selgunud on 26.-27. aprillil Mooste mõisas toimuva XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad. Folgipeole registreerus 27 kollektiivi Eestist, aga ka Poolast, Venemaalt, Mordvast, Soomest ja Rootsist. Kuna võistluskontserile pääsejate arv on piiratud, valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 kõige tugevamat nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale, milleks on 1000 eurot.
XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali läbivaks teemaks teemaks on kultuuriline mitmekülgsus Eestis, erinevate rahvuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu ning rahvamuusika järjepidevus tänapäeva muutuvas ajas, uutes vormides ja traditsioonides säilitades sideme vana ja uue vahel.
Tänavu osalevad võistluskontserdil: ansamblid Singelus (Tartu), Foron Doce (Värska), Vea (Tarvastu), Tuulepuu (Karksi-Nuia), Vedan Kolod (Venemaa), Merema (Mordva), duo Karolina Cicha ja Bart Palyga (Poola), Ersa-Moksa ansambel (Eestis elavatest vähemusrahvuslastest), Eesti Poolakate Seltsi esindus Polonia, Epifolium (Tallinn), MAV (Tallinn), Midrid (Viljandi), ARS Apta 3(Viljandi), duo Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabrana (Viljandi), duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu (Viljandi), Ebakõlar (Tartu), Wigla (Tallinn), Mälutagune (Tallinn), Krüüt (Harjumaa), Nolens Volens (Harjumaa).
„Festivali ainulaadsus põhineb loomingulisel võistluskontserdil, mis toimub laupäeval, 27 aprillil kell 18 Mooste Folgikojas ning nõuab võistlejatelt põhikomponendina eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust,“ selgitas festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Võistlejaid hindab viieliikmeline žürii.
Lisaks võistluskontserdile kuuluvad festivali programmi ühislaulmised Mooste järve ääres Uma Pido kooridega, simman TeateTantsus osalevate tantsurühmade ja festivalil osalevate muusikutega, esivanemate öine mälestamine looduslikes pühapaikades ning vabalava kontserdid Veskitetris. Festiavali peakontsert lõpeb 27 aprilli südaööl autasustamisega.
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.
Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.
MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.
MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18
Metsapealinn 2012 Rakvere annab metsapealinna tiitli Elvale üle 17. veebruaril 42. Tartu maratoni finišis. Sümboolne Metsapealinna avapalk saetakse finišikoridoris läbi vahetult enne maratonivõitja saabumist. Seejärel annavad Rakvere esindajad Metsapealinna lipu ja tiitli üle Elva linna esindajatele.
Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordselt. Metsapealinnale annavad sisu erinevad metsaga seotud ettevõtmised. Metsapealinnas toimub 27. aprillist kuni 4. maini metsanädal, aprilli teisel poolel toimub maamess ja raievõistlus „Kevadkarikas 2013”.
27. aprillil avatakse Eesti matkahooaeg ning 4. mail toimub linnarahva metsapäev, kuhu oodatakse ka Eesti Vabariigi Presidenti.
Elva on Eesti kümnes metsapealinn.