Külauudised

Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Laupäeval, 9. novembril kell 11.00 algab Vapramäe Loodusmajas säästva eluviisi koolitussari kõigile huvilistele. Esimesel korral tehakse sissejuhatus looduslikku ehitusse ja kõneldakse looduslikest ehitusmaterjalidest.

Ühiselt otsitakse vastust küsimusele: miks eelistada looduslikku ehitust? Teemaks looduslike materjalide ajalugu ja looduslike materjalide kasutamine täna; savi, lubi ja puit ehitusmaterjalidena.

Koolituse viib läbi Kati Männik, traditsiooniliste materjalide spetsialist-koolitaja. Koolituste kestvused 3-4 tundi.
9. nov koolitusele registreerimine ja info triinu@vvvs.ee, telefonil 5254 172.

Järgmised koolitused:
23. november „Looduslikud värvid“
Sise- ja välisvärvid
Kaseiin- ehk kohupiimavärv, lubivärv, munaõlitempera, linaõlivärv, keeduvärv
Looduslike värvide ajalugu ja valmistamine
Segame läbi erinevad värvitüübid ja keedame traditsioonilist keeduvärvi ehk rootsi värvi.
Loe edasi: Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari

Homme algab mõtluskontsertite sari “Hingekristallid”

Novembrikuu jooksul toimub rida meditatiivseid kontserte sarjas “Hingekristallid”. Hingedeaja kontserdid on kantud igavikulistest helidest ning esivanemate pärandist.

Tarmo Tabas (laul, raamtrumm, lüüra), Toivo Sõmer (lauto, seto kannel, lüüra) ja Aivar Täpsi (laulvad kristall-helikausid, gong) esitavad meditatiivseid improvisatsioone regilaulu, rahvakoraalide ja gregooriuse laulu teemadel. Lisaks erinevatele rahvapillidele on kontserdil instrumentideks laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse
erinevaid tasandeid. Helid viivad meid alateadvuse piirimaile kohtuma meie tõelise väega ja lisavad lauludele ajatumat mõõdet.
Helide valguses löövad meie sisemised kristallid eriliselt helenduma. Ruum, kus kontsert toimub, muutub eriliselt pühalikuks ja ülendavaks.

Pühakutepäeval 01.11.2013 kell 18.00 Peetri kirikus, Tartus.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 14.00 Maarja-Magdaleena rahvamajas, Jõgevamaal.
Mardipäeval 10.11.2013 kell 17.00 Alatskivi lossis, Tartumaal.
15.11.2013 kell 20.00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal
Taassünnipäeval, 16.11.2013 kell 17.00 Walge Galeriis, Paides

Korraldajad tänavad Eesti Kultuurkapitali Hingekristallide kontsertsarja toetamise eest.
Hingedeajal süütame küünla lahkunutele. Mõtiskleme kaduva ja igavese üle.

Allikas: MTÜ Tähevalgus

Eesti ja Läti koostöö loob piirialade elanikele uusi võimalusi

Regionaalminister Siim Kiisler kohtub täna Cesises oma Läti kolleegiga. Kohtumisel on aruteluks kahe riigi koostöö raudteetranspordi arendamisel ning ülepiiriliste teenuste tarbimisel.

„Piirialadel elavate inimeste jaoks on oluline, et nii tihedalt seotud riigid oma teenuste korraldamisel ja arengu planeerimisel teeks tihedat koostööd. See loob neile inimestele täiendavaid võimalusi nii tööks kui teenuste tarbimiseks,“ ütles regionaalminister Kiisler. Ta tõi näiteks maksuarvestuse, kus tõhus dialoog kahe riigi vahel on andnud inimestele käegakatsutavaid tulemusi – alates 2012. aastast ei pea Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed kompenseerima tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet.

Kiisleri sõnul on riikidevaheline koostöö Lätiga väga hea, kuid sellele vaatamata kerkib üles ka lahendamist vajavaid probleeme. „Meil tuleb leida lahendus Valga kutseõppekeskuses lätlaste õpetamisega seotud probleemistikule ja käivitada sujuv piiriülene patsientide vaba liikumine,“ tõi minister välja.

Eesti-Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjoni moodustati 2004 aastal. Komisjon kohtub kord aastas. Komisjoni tööd juhib Eesti poolt regionaalminister, Läti poolt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister. 2013. aastal juhib komisjoni tööd Läti regionaalminister.

Kohtumisel arutati ka RailBalticu arendamisega seonduvat ning samuti kiire rongiühenduse käivitamist Tallinn-Valga-Riia suunal. Piiriülese koostöö tõhustamiseks on moodustatud kahe riigi erinevatest valdkondlikest ekspertidest ja riigiasutuste esindajatest koosnevad neli töörühma – sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, transpordi, energeetika ja keskkonna, hariduse, turismi ja spordi ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Töörühmad valmistavad ette ühised meetmeid ja tegevusi oma valdkonna arendamiseks ja kitsaskohtade eemaldamiseks.

Allikas: Siseministeerium

Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Põllumajandusministeerium tutvustas eile maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjonile ettepanekut suurendada maaelu arengukava rahastamist ligi 70 miljoni euro võrra.

Otsetoetuste arvelt lisandub ettepaneku kohaselt maaelu arengukavasse 40 miljonit eurot ning varem maaelu arengukava vahenditest otsetoetustele planeeritud 19 miljoni eurot. 4,9 miljoni euro võrra suureneb Euroopa Liidu poolne rahastamine ja viimase kahe punktiga kaasneb ka Eesti riigi poolse kaasrahastamise suurenemine. Kokku plaanitakse maaelu arengukava rahastamist suurendada ligi 70 miljoni euro võrra.

„Ministeeriumi ja põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on olnud, et toetused peavad jõudma nende tootjateni, kes ka reaalselt põllumajandussaadusi toodavad,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Täiendavate rahaliste vahendite lisamine maaelu arengukavasse võimaldabki suunata toetused aktiivsetele tootjatele ning toob tervikuna rohkem investeeringuid põllumajandusse ja maapiirkondades majandustegevuse mitmekesistamisse.“

Ettepaneku kohaselt lisatakse vahendeid keskkonnasõbraliku majandamise, loomade heaolu, põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringute, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute, kiviaia taastamise ning teadmussiirde ja teabe toetustele. Loe edasi: Maaelu arengukava saab juurde ligi 70 miljonit eurot

Hingejutu inne hingipäivä: ettekuulutus tõsõst ilmast

Mu kallis ämm oll’ vast juba mitu aastat Vana-Roosa kalmuaian puhanu, ku ütel hummugul ütel’ mu tõnõpuul: «Tiiät, imä käve mul üüse külän ja ütel’, et keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Vähä kõhedu tunnõ külh oll’, a mõista es midägi arvada. Järgmädsel üül pesse miis minnu üles. Esi üleni higine ja näost jumala hall. Ütel’, et tedä oll’ tahetu är tappa. Õkva nigu suur raskus olõvat tä pääle lammõnu nii, et es saa ei kätt ei jalga liiguta ja hing jäi kah kinni. Oll’ tahtnu minnu appi kutsu, a helü es tulõ vällä.

Viimätsen hädän olõvat saanu kuigi kätt nii pall’u liiguta, et ristimärk pad’a pääle tetä. Vandsõ jumalakeeli, et pääle tuud oll’ uma silmäga nännü, kuis kolm musta kujju tarõst vällä lätsi. Rassõ tunnõ oll’ kaonu ja hingämine piaaigu kõrran. Edimäne asi, miä päähä tull’, oll’gi tuu, et imä tahtsõ laskõ tedä hindä manu viiä.

Paar järgmist üüd olli rahuligu. A kolmanda päävä hummugu helisi telefon ja saimi teedä, et meheveli om väega rassõn saisun Tartu haigõmajan. Valla sotsiaaltüütäjä oll’ löüdnü tä sängü iist põrmandu päält. Mõtlimi kõrraga, et ku imä ütte poiga es saa hindä manu viiä, sõs nüüt pruuv tõist…

Õnnõs nakas’ meheveli iks paranõma. Läts’ müüdä mõni nätäl ja ütel pääväl sai miis matusõkutsõ – tädipoig oll’ koolu. Tuu oll’ külh nigu välk selgest taivast: tä oll’ kõgõ parõmban vannusõn ja tävven jõun. Viil tükk aigu ildamba hüpäs’ mu mehele päähä, et tädipoig oll’gi tuu lähkü inemine, kelle kotsilõ imä ütel’: «Keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Antoni Annika, Tagakolga, Rõugõ khk

Edesi saa lukõ Internetist www.umaleht.ee

Metsaomanikud kutsuvad metsaõhtule

MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kutsub metsaõhtule “Kuidas pihlakas rändrahnu pooleks murdis ja teeservast mahasaetud kuusepoeg surnust üles tõusis” ehk pilke puudele ja metsale Eesti külavaheteedelt.

Aastatel 2005-2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja bioloog Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise tehes reportaaže ajakirjale Loodusesõber. Ingmar pildistas, Juhani kirjutas.

Eesti on pisike, siiski annab tükk maad tema pinnal astuda, kui otsejoones püüda minna. Eesti on ilus, sellest saad päriselt aimu siis, kui kõnnid metsaradu ja põlluteid pidi.

Mis jäi Loodusesõbra retkedel silma metsa ja puude maailmast? Seda saab vaadata 14. novembril 2013 kell 16.00 Eesti Maaülikoolis, Kreutzwaldi 64 kaldauditooriumis. Pilte näitavad ja nähtu üle arutavad koos teiega Juhani Püttsepp ja metsateadlane Veiko Uri.

Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Kolmapäevall allkirjastavad 14 Eesti ettevõtet Mitmekesisuse kokkuleppe, et edendada oma ettevõttes mitmekesisust ja võrdset kohtlemist.

Projektijuht Kari Käsperi sõnul aitavad ettevõtted selliselt kaasa majanduse arengule: “Oskuslik mitmekesisuse juhtimine pakub lahendusi Eesti ettevõtete ees seisvatele väljakutsetele nagu tööjõupuudus või oma teenustele ja kaupadele turu leidmine.”

Mitmekesisuse kokkuleppe allkirjastamisel esineb ettekandega ka rahvusvaheliselt tuntud kaasamise-, juhtimise- ja kommunikatsiooniekspert Stephen Frost, kes aastatel 2007 – 2012 töötas Londoni Olümpiamängude Organiseerimiskomitees mitmekesisuse ja kaasamise juhina. Frost annab ülevaate, miks on ühele ettevõttele kasulik personali, juhtimise ja turunduse osas arvesse võtta mitmekesisuse dimensiooni.

Projekti ettevõtete koordinaator Kelly Grossthal tõdeb, et maailmakogemuse näitel aitab mitmekesisuse oskuslik juhtimine ja võrdse kohtlemise edendamine ettevõttel püsida konkurentsivõimelisena, soodustab innovatsiooni ning parandab nii töötajate kui klientide rahuolu. “Eesti ettevõtted on õnneks mitmekesisuse teemadel järjest uudishimulikumad, osalevad aktiivselt koolitustel ning edumeelseimatel neist on ka reaalsed tegevusplaanid,” lisas Grossthal. Loe edasi: Mitmekesisuse kokkuleppega liitub 14 uut ettevõtet

Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on valmis saanud Harjumaal Harku vallas Viti külas. Täna peavad Vääna-Viti Kodu elanikud soolaleivapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkinud peremajad on elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimesele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitas AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmis 55 kümne- kuni üheteistkümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on 29,3 miljonit eurot. Loe edasi: Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Tugev tuul lõhkus Võrus kortermaja katuse

Täna varahommikul Võruni jõudnud tugev tuul purustas Võrus Jüri 30b kortermaja katuse ja põhjustas linnas teisi kahjustusi.

“Jüri 30b kortermaja katuse hävimine on praegu teadaolevalt suurim kahju, mille tugev tuul Võru linnas põhjustas,” ütles linnapea Jüri Kaver. “Ilmselt on väiksemas ulatuses kannatada saanud katuseid aga rohkem ja me ei tea, mida tuuline päev toob.”

Linnavalitsus on Kaveri kinnitusel valmis katuseta jäänud majaelanikele pakkuma abi, kui see peaks vajalikuks osutuma. “Täna hommikul sai aga ilmselt kõigile taas meelde tuletatud, kui vajalik on oma vara kindlustada,” lisas linnapea.

Tugev tuul on Võrus murdnud puid, suuremaid oksi, üht-teist ümber lükanud. Iiliti tõusis Võrus varahommikul tuul kuni 24 meetrini sekundis. Ilmateenistus prognoosib õhtuks tuule raugemist.

Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Sel neljapäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis eakatele suunatud liiklusteemaline infopäev. Arutletakse teemal “Kuidas liikluses terveks jääda”.

Liiklusohutust on harjutud õpetama peamiselt lastele ja noortele, aga Eesti Maanteemuuseum murrab tänavu taaskord traditsiooni ning suunab liiklusteemalise tähelepanu ka eakatele. “Statistika näitab, et üle 65-aastaste inimeste osa Eesti ühiskonnas aastatega kasvab. Eakad osalevad üha aktiivsemalt ühiskondlikus elus, kuid samas ei arvesta tänane liikluskorraldus piisaval määral eakate individuaalset omapära,” põhjendas maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu õppepäeva vajalikkust.

Infopäeva ” Kuidas liikluses terveks jääda” vestlusringi juhivad Indrek Koemets Lõuna prefektuurist ning liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. “Kui juba muuseumisse on tuldud, siis ei saa üle ega ümber maanteede ajaloost,” märkis Õispuu. Tutvutakse teedeajalooga ning uuritakse, kuidas on kujunenud liiklusreeglid. Muusikalist vahepala pakub muuseumi oma töötaja Kaja Kerner, kes võlub akordionist välja mõnegi uhke pilliloo. Loe edasi: Eakad koguvad maanteemuuseumis liiklustarkust

Noortebänd 2013 poolfinalistid on selgunud

Üks poolfinalistidest - OUU — Üks poolfinalistidest – OUU

Selgunud on kaheksa Noortebändi poolfinalisti, kelleks on: Ouu, Ziggy Wild ja No More Fridays Harjumaalt, Phosphorus Trio Viljandimaalt, Wilhelm, Incipit ja Her Memorial Discourse Tartumaalt ning The Pedestrian Hit Squad Pärnumaalt.

Žüriiliige ning lauljatar Anneliis Kits on sageli mõtisklenud selle üle, mis toimub Eesti naisvokalistidega, kuid Tallinna viimane eelvoor tõestas, et võimsa hääle ning naiseliku poweriga lauljad ei ole kuhugile kadunud. “Selliseid vokaale ei kuule väga tihti ning see on täiesti vaimustav,” nautis Kits viimases eelvoorus Ziggy Wild’i ja No More Fridays’i võimsaid etteasteid.

Eelvoorude žürii koosseisus olid Anneliis Kits, Mikk Taniel, Helen Tammemäe, James Self ja Markus Rafael Nylund.

Novembris algab publikuhääletus internetis, kus selguvad kaks viimast poolfinalisti. Poolfinaalid toimuvad Tallinnas Von Krahlis 9. ja 16. novembril, Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub 29. novembril Club Hollywoodis.

Noortebändi tõmbab sel aastal käima Starter, kajastavad Raadio 2 ja Õhtuleht, hoogu annavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eesti Autorite Ühing, PVX kauplus Muusik ning paljud teised koostööpartnerid. Noori artiste filmib Epistula ja arendab Stereo-tunnel.

Mesindusse on maaelu arengukava abiga investeeritud üle 6 miljoni euro

Mesindusega seotud projektidesse on maaelu arengukava 2007-2013 vahendistest investeeritud 3,7 miljonit eurot. Koos mesindussektori omaosalusega ületavad investeeringud 6 miljoni euro piiri, rääkis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti Viljandimaal toimuval konverentsil “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse”.

“Mesindusse on viimase kuue ja poole aasta jooksul läbi maaelu arengukava jõudnud märkimisväärne hulk investeeringuid,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Mesindusega seotud ja mesinike endi esitatud taotluste järgi on toetusi määratud ligi 200 projektile, mille kogumaksumus ühes omafinantseeringuga ületab 6 miljonit eurot ja millele on toetusi määratud ligi 3,7 miljonit.” Loe edasi:

Uuring: Inimesed peavad oma huvi keskkonnaküsimuste vastu suureks, mõjutamisvõimalust väikeseks

SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) eestvedamisel värskelt valminud uuringu kohaselt hoolivad eestlased küll keskkonnast, ent osalevad seda puudutavate otsuste tegemises harva.

Üheks peamiseks põhjuseks võib pidada madalat usku kaasarääkimise võimalustesse. Uuringu projektijuhi ja KÕKi juristi Siim Vahtruse sõnul näitab uuring laialdaste muutuste vajadust. “Paljud vastanutest jätsid neid puudutavate otsuste tegemises osalemata, sest ei uskunud, et saaksid midagi mõjutada. Sellist suhtumist võib nimetada ka osalusheitumuseks,” selgitas Vahtrus. “Seadusest tulenevad kaasarääkimise võimalused on keskkonnalubade ja planeeringute puhul head – muutust on vaja eelkõige kodanike ning ametnike teadmistes ja käitumisharjumustes.”

Lahendustena näevad KÕKi juristid teadlikkuse suurendamist kaasarääkimise võimaluste kohta ning tõhusamate osalemisvõimaluste pakkumist. Võtmetähtsusega on seejuures ametnike tegevus, sh plaanitava tegevuse kohta teadete avaldamisel. “Mõnele ruutsentimeetrile kokkusurutud lühiteade lehesabas või kümnete teiste teadete hulgas avaldatud tehnilis-juriidiline tekst ei tekita ilmselt kelleski äratundmist, et teda nüüd siiralt oodatakse olulise otsuse tegemises kaasa rääkima,” leidis Siim Vahtrus. Samuti on oluline anda osalejatele sisulist tagasisidet, et ei tekiks tunnet, nagu oleks ettepanekute tegemine tühi vaev.

Lisaks keskkonnaotsustes osalemisele uuriti Eesti elanike huvi keskkonna ja seda puudutava info vastu, info kättesaadavust ning samuti teadmisi õigusliku regulatsiooni kohta. Uuringu kohaselt on eestlaste huvi keskkonda puudutava info kohta suurem kui tegelik informeeritus ning teadlikkus enda õigusest infole. Seadusi peetakse keskkonnavaldkonnas oluliseks meetmeks.

Uuringu viis KÕKi juhtimisel läbi uuringufirma OÜ Tartu Klaster. Veebipaneeli küsimustikule vastas enam kui 330 inimest, lisaks sellele intervjueeriti ka valdkonnaeksperte – asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga saab tutvuda veebilehel: http://k6k.ee/tegevused/projektid/teadlikkuse-uuring

Saue linna fotonäitus

UNESCO valis Eesti mittetulundusühingu rahvusvahelisele näitusele

Täna avatakse Pairiisis UNESCO peakorteris fotonäitus säästva arengu ja vaimse kultuuripärandi vahelistest seostest. Seal on väljas kuus näidet maailma eri piirkondadest: Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval esindab Eestit Karula kandi MTÜ Maavillane, seisab Rahvakultuuri Keskuse pressiteates.

Näitusega tahetakse näidata, kuidas traditsioonilised teadmised, oskused, kombed ja tavad toetavad säästvat arengut. See ei puuduta mitte ainult turismimajandust, vaid paljusid igapäeva elu tahke tervishoiust ja keskkonnahoiust elatise teenimiseni.

MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab noori taluperesid, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega. Säästva arengu seisukohalt on tähtis, et seda tehakse kooskõlas looduse ja kohalike traditsioonidega. Oma lammaste villast valmistavad nad Eesti villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamisteenust ja karjatervise konsultatsiooni. UNESCOle soovitas Maavillast Rahvakultuuri Keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.

Näitusel osalemine on suur tunnustus Eesti inimestele, kes hoiavad oma kultuuripärandit elavas kasutuses.

Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.

Ametid alustasid kampaaniat „Kasutatud auto osta targalt!“

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul näitavad nii tarbijakaitseametisse laekuvad kaebused kui kolme ameti kontrollialane koostöö, et kasutatud autode valdkonnas on tarbijate teadlikkus madal ning tarbijate eksitamine auto andmete ja tegeliku müüja osas paraku üsna levinud.

„30. novembrini kestva kampaania eesmärk on anda inimestele head nõu, kuidas kontrollida enne auto ostu auto ajalugu, tehnilist korrasolekut ja auto tegelikku läbisõitu, aga samuti seda, kes on auto tegelik müüja. Soovime juhtida tarbijate tähelepanu võimalikele probleemidele ja suurendada nii ostjate kui ettevõtjate teadlikkust oma õigustest ja kohustustest,“ selgitas Sooniste.

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson lisas, et auto tehniline seisukord mõjutab otseselt liiklusohutust. „Avarii teinud sõiduki soetamises pole iseenesest midagi halba, aga ostja peab olema sellest teadlik. Maanteeamet teeb kõik selleks, et vähemalt Eesti registris olnud sõidukite tehnilisi andmeid ja ajalugu saaks ühtsest allikast kontrollida.“

„„Puhas Leedu käsitöö“ võib küll olla kaunis, kuid autos istujale on sellest vähe abi, kui näiteks turvapadjad õnnetuse korral ei avane,“ ütles Adamson.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm toonitas, et paralleelselt teavitusega jätkavad ametid ka ühist kontrollitegevust.

„Konkreetselt meie ameti huviorbiidis on jätkuvalt käibe varjamine ja varifirmade kasutamine maksupettuste eesmärgil, lisaks sellele fiktiivsed komisjonimüügid, soetusdokumentide võltsimine ja ümbrikupalgad. Ettevõtjatel on õigus oodata ka riigi poolt seda, et oleks tagatud õiglane konkurents ja maksude mittetasumine ei oleks konkurentsieelis,“ tõdes Helm.

Lisaks kampaania raadio-, interneti- ja telereklaamidele on valminud ka kasutatud autode teemaline veebileht Ostatargalt.ee, kust saab praktilist infot kasutatud autode ostmise kohta ja vaadata juhendavaid Youtube’i klippe.

4. novembril toimub kampaania käigus ka avalik ümarlaud, kus kolme ameti peadirektorid ja kasutatud autode turul tegutsevate ettevõtete esindajad räägivad praegusest turuolukorrast, seadustest tulenevate nõuete täitmisest/mittetäitmisest ning võimalikest lahendustest olukorra parandamiseks.

Konkurss „Ettevõtlik pärnakas“

Tegemist on Pärnu Linnavalitsuse ettevõtluskonkursiga, mis arendab ettevõtlikkust ning aitab kaasa uuenduslike ideede loomisele.

Miks konkursil osaleda?
Konkursil osalemine annab hea võimaluse:

kohtuda ettevõtlike inimeste ja oma ala asjatundjatega;
koguda vajalikke teadmisi ettevõtlusega alustamiseks;
saada väärtuslikke nõuandeid ja personaalset nõustamist, kuidas äriideed arendada edasi äriplaaniks;
võita oma äriplaani elluviimiseks 3000 eurot.

Kuidas osaleda?
Mõtle oma idee läbi ja pane kirja
Äriidee peab sisaldama:

toote/teenuse detailset kirjeldust;
projekti pika- ja lühiajalisi eesmärke;
toote tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike põhiprotseside kirjeldust;
konkurentsisituatsiooni kirjeldust;
projekti maksumust ning rahastamisallikaid.

NB! Äriidee peab realiseeruma Pärnumaal.

Ideede esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Kuidas täpsemalt osaleda, saab lugeda Pärnu linna kodulehelt

Mis on Saue linna “Aasta tegu 2013”?

Saue Linnavalitsus korraldab taaskord konkursi „Aasta tegu“, et väärtustada linnale ja linlastele olulise tähtsusega ettevõtmist või sündmust, mis on aasta jooksul linna arengut ja tuntust positiivselt mõjutanud.

Konkursile võivad ettepanekuid esitada kõik sauelased ja Saue linna ettevõtted. Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 04.11.13 kas aadressile saue@saue.ee või siis Saue Linnavalitsuse infolauda. Kirjalikus ettepanekus tuleb põhjendada, miks just see ettevõtmine või sündmus on eriline ja kes on need inimesed, kes sellega seotud on ning samuti tunnustamist vääriksid.

Täpsemalt saab konkursi ja tingimuste kohta lugeda Saue linna kodulehel

Nädala foto

Pargisügis. Vaikelu valge pingiga. Foto: Silver Kommusaar — **Pargisügis. Vaikelu valge pingiga.** Foto: Silver Kommusaar

Seeder: investeeringud toidutööstusesse loovad maale uusi töökohti

Eesti lihasektori soov ja suutlikkus investeerida näitab, et tahetakse areneda ja toota suurema lisandväärtusega toodangut, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Põlvamaal Arke lihatööstuse uue tootmishoone avamisel.

“Eesti toiduainetööstus peab olema pidevas arengus, et jõuda tootmise efektiivsuses Lääne-Euroopaga võrreldavale tasemele. Meie lihatööstuste pudelikael on seni olnud esmatöötlemiseks elusloomade viimine Eestist välja, nii et päris oma tapamajaga uus tootmishoone on kindlasti samm selle kitsaskoha lahendamise poole,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul on võtmesõnaks investeeringud. “Arke lihatööstuse näide tõestab, et investeeringutega uutesse tootmishoonetesse ja seadmetesse on võimalik mitte ainult tõsta efektiivsust ja pakkuda uusi tooteid, vaid luua ka töökohti maapiirkondadesse,” ütles Seeder.

Arke lihatööstuse uue tootmishoone netopind koos tapamajaga on 4635 ruutmeetrit. Ehituse üldmaksumus koos projekteerimise ja uue alajaamaga oli ligi kuus miljonit eurot, millest ligi kaks miljonit eurot saadi toetust maaelu arengukavast 2007-2013. Investeeringu abiga on juurde loodud 20 uut töökohta ning käibe kasvuks planeeritud kuni 50%.

Ministri sõnul näitavad põllumajandusministeeriumi tellitud uuringud, et Eesti tarbija hindab kodumaiste lihatööstuste toodangut. Uuringufirma EMOR juunis avaldatud uuringust “Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2013” selgub, et Eesti lihatoodangu osakaal on suurim keeduvorstide ja viinerite (98%), suitsuvorsti (96%) ning suitsuliha kategoorias.

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstuse ülevaatest 2012. aasta kohta selgus, et Eesti lihasektori kogutoodang moodustas mullu toiduainete tootmisest 21%. Eelmisel aastal kasvas sea-, lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnuliha ja veiseliha tarbimine.

KredEx korraldab Võrus õppepäeva korteriühistutele

ihtasutus KredEx korraldab laupäeval, 16. novembril kell 10.00 – 12.00 Võrus renoveerimise teemalise infopäeva korteriühistutele.

Kogunemine Võrumaa Toidukeskuse Katariina saalis (Koidula 7). Toimub infotund, millele järgneb renoveeritud objekti külastus koos spetsialistiga.

Üritus on tasuta ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil reg@kredex.ee märksõnaga Võru. Kohtade arv on piiratud.

Üritus leiab aset Energiasäästunädala raames, mis toimub 11.11-17.11 üle Eesti. Lisainfo www.energiatark.ee.

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Käimasoleva piimakvoodi arvestusperioodi esimese poolaasta tulemustest selgub, et esimest korda on Eesti piimatootjad riigile eraldatud tarnekvooti ületanud, kasutades kuue kuuga ära üle poole kvoodist.

Ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 on Euroopa Komisjon Eestile määranud piima tootmiskvooti 692,9 tuhat tonni, sellest moodustab tarnekvoot 686,3 ja otseturustuskvoot 6,6 tuhat tonni. Kvoodiomanike poolt PRIAle esitatud aruannetest kuue kuu tootmise kohta selgub, et sel perioodil on tarnekvooti täidetud 51,41% ulatuses kogu aasta tarnekvoodist, otseturustuskvooti 30,91%.

“Osa riigile kinnitatud kvoodist on reservis ja tarnekvooti on reaalselt välja jagatud 673 394 120 kilogrammi. Kui arvestusel see kogus aluseks võtta, siis, on tootjatel tegelik tarnekvoodi täituvuse protsent esimese poole aasta kohta koguni 52,4%,” tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre.

Piimakvooti kui ELi turukorraldusmeedet ületootmise piiramiseks on Eestis tulnud rakendada alates 2004. aastast. Esmakordne on olukord, kus kvoot teatud perioodi jooksul täitub kiiremini kui ajaline etapp eeldab. Kui riik tervikuna ületab kogu aastast kvooti, rakendab Euroopa Komisjon ületaja suhtes trahve, mis puudutavad otseselt ka kvooti ületanud tootjaid. Loe edasi: Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide saab esitada 10. detsembrini

Lääne Maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks.

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja teist korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi 4 inimest: Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 21. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses Lääne maavanema vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@lmv.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10.detsembril 2013.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Minister peab kodanikualgatust “Maale elama” edulooks

“Maale elama” meeskond tutvustas eile siseministeeriumis projekti tulemusi ja mõju ning tegi ettepanekuid, kuidas soodustada maale elama asumist ja pidurdada maapiirkondade tühjenemist elanikest.

Kodanikualgatus sai üksmeelse tunnustuse osaliseks. Regionaalministri Siim Valmar Kiisleri sõnul sai projekt hakkama sellega, mida tema ei suutnud – muuta ühiskonna hoiakut maal elamise suhtes. Ministri nõuniku Sulev Valneri sõnul on tegemist viimaste aastate suurima regionaalpoliitilise edulooga, mis peab kindlasti jätkuma.

“Maale elama” algatuse laienemise osas üle-eestiliseks oldi eri meelt. Ühelt poolt peeti vajalikuks algatuse jätkumist. Teiselt poolt jäi kõlama seisukoht, et maapiirkondade asustamine ning sellega seotud kampaaniad on pigem maaomavalitsuste endi ülesanne.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Projekt näitas, et linnaelanikke, kes eelistavad elukeskkonnana maapiirkonda on väga palju, kuid mitmetel põhjustel ei saa nad oma soovi kohaselt toimida. Sellele vaatamata on “Maale elama” algatuse mõjul tänaseks Lõuna-Eestisse kolinud juba üle 34 pere.

Projekti rahastas 2013 aastal regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.