Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.
HELVE LAASIK
Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.
Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.
Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.
Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.
Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi. Nii palju raamatukogudest.
Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele. Loe edasi: Mitte ainult raamatukogude tarkvarast
Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.
Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”
50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.
Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.
Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.
Tõnu Lilleorg
15. november – 3. detsember 2013 korraldab Tartumaa Arendusselts seoses piirkonna arengustrateegia uuendamisega ümarlauad.
Reedel, 15. novembril kell 15:00 – 17:00 Võnnu kultuurimajas (Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu piirkond)
Teisipäeval, 19. novembril kell 15:00 – 17:00 Lääne-Tartumaa Arenduskeskuse kontoris (Puhja, Nõo, Konguta ja Elva piirkond)
Esmaspäeval, 25. novembril kell 15:00 – 17:00 Laeva kultuurimajas (Alatskivi, Vara, Peipsiääre, Laeva, Tähtvere, Tartu ja Kallaste piirkond)
Teisipäeval, 3. detsembril kell 15:00 – 17:00 Kambja kooli saalis (Haaslava, Ülenurme ja Kambja piirkond)
Ootame aktiivset osavõttu! Täpsem info www.tas.ee Registreerimine: kadri@tas.ee
Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Loe edasi: Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Pille Rõivas
Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.
Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.
Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.
Monika Otrokova
Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.
Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister
Võrumaa silmapaistvate mittetulundusühenduste konkurss -Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!- teeb kokkuvõtteid 28. novembril Haanja rahvamajas toimuval mittetulundusühenduste traditsioonilisel sügiskonverentsil, kus tunnustame maakonna MTÜsid, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, silmapaistev ja teistele ühendustele eeskujuks. Seega, ootame Sinult, hea võrumaalane, arvamust ühendusest (MTÜ, SA, seltsing), kes just Sinu arvates tunnustamist vääriks. Lisa nimele ka põhjendus, et ka meil oleks ülevaade ühenduse tegemistest.
Kandidaate ootame kuni 15. novembrini e-postile margit@vaa.ee, või postiaadressile Võrumaa Arenguagentuur SA, Jüri 12, Võru.
Margit Lukka
Võrumaa Arenguagentuur
Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.
Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.
Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.
Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.
Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.
Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.
Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.
Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.
7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.
Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.
Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.
Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.
Kaile Kabun,
Võru instituudi projektijuht
1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.
Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.
„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.
„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.
Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.
Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.
Liina Liiv
5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.
Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.
Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.
Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk
Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.
Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.
„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.
Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde
Kuni 2.detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse välja kuus auhinda.
Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.
Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.
Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Anneli Kundla, Krista Kalda, Tiivi Tiido, Kai Kannistu, Katre Saar, Kristi Vastisson, Vaike Rajaste ja Leida Mägi.
Lisainfo: www.viljandimaa.ee
Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.
Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.
Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee
Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui lapse õiguste kuud. Erilise tähelepanu all on Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades).
ÜRO Lapse õiguste konventsioon on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. Lapse õiguste konventsiooni peaeesmärk on aidata kaasa, et igale lapsele oleks tagatud võimalus igakülgseks arenguks ja heaoluks. Konventsiooniga ühinemisel võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eestis elavale lapsele.
Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:
Täna praegu toimub Eesti Maaülikoolis “Maakonverents”, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud.
Maakonverentsil arutelevad Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder , Triinu Rennu Maa-Ametist, Alar Astover ja Siim Maasikamäe Eesti Maaülikoolist, Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskusest, Heikki Kalle Hendrikson&Ko-st ning põllumees Märt Riisberg .
Maakonverentsi ettekanded käsitlevad Eesti maaõigust, maakasutust ja selle muutusi, planeeringute, sh Rail Balticu rolli maakasutuse suunamisel, põllumajandusmaa tulevikku jpm.
Eestis on PRIA andmetel 2013. aastal 951 447 hektarit põllumajandusmaad, millest 628 090 hektarit on põllumaad ja ülejäänu rohumaa. Põllumajandusmaa kasutamine on alates 2003. aastast tõusnud ning prognooside kohaselt kasvab põllumajandusmaa pind lähiaastail veel. Haritavast maast 51,1%-l kasvatatakse teravilja.
Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.
Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.
Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.
Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.
Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.
Lisainfo: www.lahemaa.ee
Tillu kodukohvik on nüüdseks Põlva äärelinnas raudtejaama vastas tegutsenud juba pool aastat. Selle aja jooksul on kodukohvik külastajaid üllatatud põnevate maitsete ja toidukooslustega ning seetõttu on saadud ka hüüdnimi Müüdimurdjad. Tillu kodukohvik on oma õdusa interjööriga leidnud tee inimeste südametesse.
Novembrikuu õhtuid soovitakse aga eriliselt mõnusateks muuta, mistõttu leiab igal nädalalõpul kodukohvikus aset õdus muusikaõhtu kontsertsarjast ,,Tilluke muusikamaius”.
Kohviku perenaise Eve Veski sõnul soovitakse kontsertidega panna nurgakivi Põlva kohvikukultuuri vundamendile.Esinema on kutsutud muusikud, kelle muusika kohviku omanikele endile väga hinge läheb ning kelle helid nende kodukohviku miljööd täiustavad.
Igaks kontserdi toimumise ajaks valmib põnev erimenüü, mis sisaldab ka esineva muusiku lemmikrooga. Kontserdipileti esitamisel on samal õhtul tagatud ka tasuta sissepääs ööklubisse “Kino”.
Kontsertide toimumise päeval avatakse kodukohvik kell 19.00. Kontserdid ise algavad kell 20.00, mistõttu jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada. Kodukohvik jääb avatuks kuni südaööni.
Kontserdid saavad toimuma 01.11, 9.11, 15.11, 23.11 ja 29.11.2013.
Tillukese muusikamaiustamise avavad 1. novembril Hedvig Hanson ja Andre Maaker.
Lisainfo: Eve Veski, tel 520 6576, www.talutoit.blogspot.com
![IMGP8639 [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP8639-1600x1200.jpg)
6. novembril on Otepää valla Pühajärve raamatukogus külas neli Eesti tuntut kirjanikku: luuletajad Jürgen Rooste, Doris Kareva, Eda Ahi ja prosaist Peeter Helme.
Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnas, et kõik kirjandushuvilised on oodatud 6.novembril kell 13.30 Pühajärve põhikooli saali kuulama, kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja autogramme võtma.
Doris Kareval ja Jürgen Roostel on ilmunud hulk luuleraamatuid, nende looming on tuntud ja lugejate poolt hinnatud. Noorluuletaja Eda Ahi võitis oma debüütkoguga “Maskiball” 2012.aastal Betti Alveri luulepreemia. Prosaiste esindavalt Peeter Helmelt on ilmunud neli romaani: “Puudutus”, “September”, “Varastatud aja lõpus” ja hiljaaegu “Tuleviku mäletajad” I osa. Peeter Helme teeb lisaks raadios kirjandussaateid ning avaldab kirjandustemaatilisi artikleid.
Üle-eestilisi kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seekordne ringsõit on juba kümnes. Pühajärve raamatukogust suunduvad kirjanikud kohtumisele Valka.
6. novembril kell 14.00 toimub Lüllemäe Kultuurimajas raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed”.
Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.
Kaika Laine
Hiite kuvavõistlus kestab kuni 31.10. (kaasa arvatud). Piltide saatmist ei maksa siiski päris viimasele päevale jätta. Aeg ajalt ikka juhtub, et mõnel saadetud pildil ei ole looduslik pühapaik ning selle asemel on tarvis saata mõni teine pilt. Ette võib tulla ka tehnilisi tõrkeid.
Seni saadetud pildid, võistluse juhend ja piltide üleslaadimine: http://www.maavald.ee/kuvad/
Kuni 31.10. saab Maavalla kojale esitada ka ettepanekuid tänavuse aasta Hiie sõbra nimetamiseks ning hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamiseks.
Allikas: Ahto Kaasik
Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.
Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy
Ühiselt otsitakse vastust küsimusele: miks eelistada looduslikku ehitust? Teemaks looduslike materjalide ajalugu ja looduslike materjalide kasutamine täna; savi, lubi ja puit ehitusmaterjalidena.
Koolituse viib läbi Kati Männik, traditsiooniliste materjalide spetsialist-koolitaja. Koolituste kestvused 3-4 tundi.
9. nov koolitusele registreerimine ja info triinu@vvvs.ee, telefonil 5254 172.
Järgmised koolitused:
23. november „Looduslikud värvid“
Sise- ja välisvärvid
Kaseiin- ehk kohupiimavärv, lubivärv, munaõlitempera, linaõlivärv, keeduvärv
Looduslike värvide ajalugu ja valmistamine
Segame läbi erinevad värvitüübid ja keedame traditsioonilist keeduvärvi ehk rootsi värvi.
Loe edasi: Vapramäe Loodusmajas algab säästva eluviisi koolitussari
