Külauudised

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Kommentaar: Töövõime hindamise metoodika annab punktkirja õppimisele tagasilöögi

Ago Kivilo,

Eesti Pimedate Liidu esimees

Tuleva aasta alguses käivituva töövõimereformi ettevalmistamise raames testitakse praegu t öövõime hindamise metoodikat. Kavandatavas hindamise taotlusvormis tahetakse pimedatelt muu hulgas teada, kas vastaja suudab teistelt inimestelt vastu võtta suures kirjas trükituna või punktkirjas edasi antud lihtsaid sõnumeid. Eelnevalt on selgitatud, et lihtne sõnum tähendab näiteks teavet selle kohta, kus asub tualettruum. Metoodika koostajate arvates on pime inimene, kes suudab punktkirjas niisuguseid sõnumeid vastu võtta, seetõttu suurema töövõimega kui inimene, kes seda teha ei suuda. Punktkirja valdajal ei ole aga sellest oskusest suhtlemisel tööandjaga abi, sest tööandja ju seda kirja ei oska.

Punktkirja õppimine nõuab pingutust ja paraku ei ole kõigile soovijatele selle kirja õppimise võimalused tagatud. Seetõttu ei tunne paljud nägemise kaotanud inimesed motivatsiooni punktkirja õppida. Küsimus töövõime hindamise taotlusvormis vähendab motivatsiooni veelgi ja annab selle kirja õppimisele tagasilöögi.

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski “Napoleoni marssalid” ja Mihkel Lindebaum-Sardo “Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal”. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa “Putukad õhus, maas ja vees” ning “Linnud”. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan “Söekaevurid”, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Algab Aasta Kodu rahvalemmiku hääletus

15. jaanuarini saab iga inimene osaleda Aasta Kodu konkursi žüriis ja valida Rahva Lemmiku preemia võitja. Enim hääli kogunud kodu omanikud saavad auhinnaks 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Aasta Kodu konkursil osales seekord ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti, neist 17 on jõudnud finaali. Oma lemmiku saab valida aadressil http://www.aastakodu.ee/rahvalemmik. Kõigi hääletajate vahel loositakse välja kolm 50-eurost K-rauta kinkekaarti.

Eelmisel aastal võitis Aasta Kodu tiitli Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmanni kodu Tallinnas, mis on rajatud endise haiglahoone pööningule. Rahva Lemmiku tiitli pälvis Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis.

Sisustus- ja aiandusajakiri Kodukiri korraldab Aasta Kodu konkurssi juba 18. korda. Ürituse patrooniks on Evelin Ilves. Aasta Kodu pidulik lõpuüritus ja autasustamine toimub veebruaris.

Aasta Kodu 2014 finalistide pildid hääletamiseks on leitavad siit: https://www.dropbox.com/sh/a3mebich1xh0b92/AABrDf2QUoUW7F4JwaOQH2AVa?dl=0

Head vana aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Uue aasta 1.-7. jaanuarini toimub IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival. Traditsioonilise ja suurejoonelise muusikafestivaliga võtab Tallinna linn vastu uut aastat juba neljandat korda järjest.

“See on suur rõõm ja õnn, et tohime alustada uut 2015. aastat niivõrd eriliselt,” sõnas professor, organist ning helilooja Andres Uibo. “1. jaanuaril algab Tallinna Bachi nimeline muusikafestival, mis on ühtlasi ka aasta esimene suur muusikaüritus. Aga tuleva festivali teeb eriliseks see, et avakontserdil esineb meie tunnustatud ooperi laulja Ain Anger. Tänapäeval on väga raske leida teist Eesti artisti, kes oleks nii edukas nagu tema.”

Ain Anger on esinenud mitmetel tähtsatel ooperifestivalidel (nt Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Lutzernis jm) ning suurtel kontsertlavadel kõikjal maailmas (USAs, Austrias, Saksamaal, Itaalias jt). 2013. aastal esines ta ühes tähtsamas ooperiteatris – Milano La Scalas. Ain Anger on teinud koostööd selliste mainekate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat ning Valgetähe III klassi ordeni kavaler. Täna on Ain Anger Viini Rahvusooperi solist.

BachFest Tallinn pakub ainulaadset võimalust nautida uue aasta esimesel päeval Ain Angeri võrratut häält. Kokku toimub festivali raames 16 kontserti, mis pakuvad unustamatu ja haruldase muusikalise elamuse kõikidele kuulajatele – kavades leidub Johann Sebastian Bachi oreli-, orkestri- ja koorimuusikat ning suurejoonelisi jõulu ja uusaasta kantaate. Loe edasi: Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Toidutootmise, põllu- ja kalamajanduse faktid said kaante vahele

Põllumajandusministeerium avaldas statistikakogumiku, mis annab ülevaate Eesti toiduainetööstusest, põllu-, maa- ja kalamajandusest.

Statistikakogumik “Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides 2014” annab ülevaate toiduainete tootmisest, põllu-, maa- ja kalamajandusest Eestis aastatel 2007-2013 (Euroopa Liidu eelmine rahastamisperiood).

Kogumiku andmetest selgub muuhulgas, et aastatel 2007-2013 on suurenenud nii toiduainetööstuse kogutoodang kui eksport. Eesti maaettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on suurenenud maa-asulates tööga hõivatute arv ning tööhõive määr. Vaadeldava seitsme aasta jooksul on kasutatav põllumajandusmaa Eestis suurenenud enam kui 51 000 hektari võrra. Toodetud põllumajandussaaduste koguväärtusest poole annavad stabiilselt piim ja teravili.

Kogumiku koostamisel on kasutatud Statistikaameti, Põllumajandusministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandusameti ning teiste asutuste andmeid. Kogumiku toimetaja on Merike Koov.

Kogumiku eestikeelse versiooni saab tasuta alla laadida siit ja ja ingliskeelse versiooni siit.

65aastased ja vanemad reisijad ei pea Elroni rongides enam pensionitunnistust esitama

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab 1. jaanuarist sõidusoodustuste saamise korda – edaspidi saavad kõik 65aastased ja vanemad inimesed soodustuspiletiga reisida isikut tõendava dokumendi alusel.

“Alates 1. jaanuarist piisab vähemalt 65aastastel reisijatel Elroni rongides sooduspiletiga sõitmiseks ainult vanuse tõestamisest, pensionitunnistust neil enam kaasas kanda ei tule,” sõnas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik. “Sooduspiletiga reisimiseks on klienditeenindajale või piletikontrolörile tarvis esitada isikut tõendav dokument – pass, ID-kaart või juhiluba.”

Mai Vahtriku sõnul säilitab Elron soodustused ka teistele pensionisaajatele, kellel on oma õiguse tõestamiseks vaja endiselt esitada pensionitunnistus.

Soodustuspileti kasutamise õigus on: õpilasel; üliõpilasel; raske või keskmise puudega 16aastasel ja vanemal isikul; puudega lapse saatjal; sügava puudega isiku saatjal ning pensionäril.

Tasuta sõidu õigus on: koolieelikul; kuni 15aastasel (kaasaarvatud) puudega lapsel; sügava puudega isikul; raske või sügava nägemispuudega isiku saatjal.

Rõuge vald kaardistab veeprobleeme

Seoses 2014. aasta madala põhjavee taseme ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava täiendamisega koostas Rõuge vald küsimustiku, et saada parem ülevaade kaevude veeprobleemidest Rõuge vallas.

Rõuge valla kaevuomanikel palutakse vastata veebipõhisele küsimustikule, mille leiab siit.

Küsimustiku väljatrükke saab ka Rõuge, Viitina, Pärlijõe ja Nursi poodides ning Viitina, Sänna, Nursi ja Rõuge raamatukogus.

Kes paberil või veebis küsimustikku täita ei soovi, võib info edastada telefonile 7859 322 või 5346 7448. Vastuseid oodatakse kuni 18. jaanuarini.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

vanemine armastan mud-7631 — Hetk Vanemuise lavastusest “Armastan! Armastan! Armastan!”

Vanemuise teatri draamatrupi jõulupeol selgitati traditsiooniliselt välja aasta kolleegipreemia laureaadid, kelleks tänavu valiti Reimo Sagor, Jaanika Arum, Ott Sepp, Maria Soomets ja Ain Mäeots.

Naispeaosalisena hindasid kolleegid kõrgeimalt Jaanika Arumit Tamta rolli eest Avtandil Varsimašvili lavastuses “Armastan! Armastan! Armastan!”. Sama lavastus tõi parima meespeaosalise au Reimo Sagorile Nikala osa eest. Mõlema möödunud kevadel lavakooli lõpetanud näitleja jaoks oli preemia toonud roll esimene töö Vanemuises.

Parima naiskõrvalosa preemia pälvis Maria Soomets rollide eest lavastuses “Madisoni maakonna sillad” ja “Kajakas”.

Parima meeskõrvalosa tiitel läks sedakorda Ott Sepale Gustav Adolf Ekdahli osatäitmise eest lavastuses “Fanny ja Alexander”.

Parimaks draamalavastuseks valisid kolleegid suure häälteenamusega lavastuse “Fanny ja Alexander”, mis tõi lavastaja Ain Mäeotsale ka parima lavastaja tiitli.

Lõuna prefektuur kutsub politseitööga tutvuma

Lõuna prefektuuri politseijaoskonnad kutsuvad 30. detsembril tutvuma politseinike tegevuse, töövahendite ja –võtetega.

Lahtiste uste päeval on võimalik tutvuda märulipolitsei tegevuse ja töövahenditega, kurjategijate jälgi aitavad leida kriminalistid, liiklus- ja patrullpolitseinikud kõnelevad oma töistest põnevatest seikadest ja näitavad lähemalt, mis on „siil“ või „stalker“. Ka saab uurida politsei operatiivsõidukite masinaparki mootorrattast konvoibussini ning kurjategijate kinnipidamist demonstreerivad teenistuskoerad. Lahtiste uste päeva viivad läbi vastava jaoskonna politseiametnikud.

Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles, et lahtiste uste päev on hea võimalus kiigata lähemalt politseitöö köögipoolt. „Kui kõrvale jätta tänaval töötav politseinik või letis isikut tõendavaid dokumente väljastav klienditeenindaja, jääb suurem osa politseinike tegevusest, töövahenditest ja –võtetest paljudele siiski varjatuks. Lahtiste uste päevale on oodatud kõik huvilised ühes suurte ja väiksemate pereliikmetega seda saladuseloori politseitöö ümber avama,“ ütles prefekt.

Lõuna prefektuuri lahtiste uste päev toimub 30. detsembril algusega kell 11.00, 12.00 ja 13.00 Tartu politseimajas (Riia 132, kogunemine valvelaua juures) ning algusega kell 11.00 Põlva politseimajas (Võru 12), Jõgeva politseimajas (Suur 1), Võru politseimajas (Kreutzwaldi 52), Viljandi politseimajas (Pargi 1) ning Valga politseimajas (Puiestee 4).

Kultuuriministeerium otsib kultuurisõpru

Kultuuriministeerium soovib välja selgitada ja tunnustada neid organisatsioone ja eraisikud, kes on 2014. aastal oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju kultuurisüdmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule.

Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeeriumi ja tema valitsemisala asutused või nende töötajad ning nende poolt korraldatud projektid, samuti teised riigiasutused või riigi poolt ellu kutsutud organisatsioonid.

Esitatud kandidaatide hulgast valitakse välja kultuuri sõbrad ning kolm “Aasta kultuurisõpra”, kes on tunnustuse väljakuulutamisele eelnenud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim panustanud.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita avalduse vorm. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Niumekirja nendest saab näha siit.

Kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini. Kultuuriminister kuulutab konkursi laureaadid välja 10. veebruaril 2015. aastal kinos Artis. Täpsem info siit.

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

Lugemissoovituste rubriik 1. – 9. klassidele

Tallinna Keskraamatukogu veebilehele on lisandunud 1. – 9. klasside lugemissoovituste rubriik.

Raamatusoovitused on antud klasside kaupa, mis teeb nimekirjade kasutamise õpetajate jaoks lihtsamaks ning mugavamaks. Nimekirjas olevad raamatud on valitud viimasel paaril aastal ilmunud nii eesti kirjanike teoste kui ka tõlkekirjanduse hulgast. Raamatukoguhoidjad on näinud vaeva, et nimekirjast leiaks sobivat kirjandust erinevate teemade käsitlemisel, et oleks midagi nii poistele kui tüdrukutele, midagi õpetlikku ja midagi, mis paneks fantaasia tööle.

Kuna õpilaste lugemisoskused ja harjumused on väga erinevad, siis tasub kindlasti oma nimekirju koostades üle vaadata ka üks klass allpool ja üks klass ülalpool olevad soovitused. Iga õpetaja tunneb oma õpilasi kõige paremini ning saab nüüd raamatukogu poolt pakutavatest nimekirjadest kokku panna just oma klassile sobiliku lugemissoovituste nimekirja.

Nimekirju uuendatakse kord kvartalis.

Tutvu nimekirjadega siin.

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Tartu botaanikaaed tutvustab meeli mõjutavaid taimi

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati talvise pööripäeva puhul näitus “Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja mujalt”.

Näitus tutvustab taimi, mis sisaldavad inimmeeli mõjutavaid aineid. Näitus annab külastajale teadmisi nii ergutavate, uimastavate, rahustavate kui ka potentsi tõstvate armutaimede kohta. Osa taimi on meile igapäevasest elust tuttavad, osa taimi aga tundmatud.

Inimene on taimi ammusest ajast kasutanud oma meelte ja tajude mõjutamiseks. Pööripäevad on olnud maagilised hetked, mil vaadatakse minevikku, ennustatakse tulevikku ning suheldakse teispoolsusesse läinud hingedega. Pööripäeva maagiliste rituaalide läbiviimisel on sageli kasutatud just taimemaailma abi.

Näitus “Pöörane pööripäev” on avatud 19. detsembrist kuni 25. jaanuarini iga päev kell 10-17 TÜ botaanikaaia õppeklassis Lai 38. Sissepääs TÜ botaanikaaia piletiga.

Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.

Tegevjuht Anneli Ott selgitas, et erinevad esemed-komplektid soetas partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAK 2007-2013.a. LEADER meetme toel ja lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.

Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe Noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360 E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud. Loe edasi: Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

Vormsi jahimehed viivad ulukitele maiustamist

Jõulupühadel vältava jahirahu tähistamiseks viivad Vormsi jahimehed metsloomadele maitsvaid kartuleid, õunu ning lehisvihtasid.

Vormsi Jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul pole metsa uustulnukaid saabunud, kuid vanad sõbrad käivad ennast näitamas. “Karu nähti suvel ja ega hundijuttki päris õhust võetud ole. Järve ojal paisutab kobras vett, et talvepesa kuivale ei jääks,” lausus Varblane.

Varblase sõnul minnakse jõulupühadel esimese asjana metsa loomadele maiustamist viima. Söödakohtadesse viiakse kartuleid, õunu, lehisvihtasid ning kontrollitakse soolakute olukorda.

Kümme aastat tagasi loendati Vormsil 38 põtra, 220 metskitse, 75 metssiga ja 3 ilvest. Selle aasta seireandmed 2004. aasta omadest palju ei erine – 2014 oli saarel 45 põtra, 150 metskitse, 75 metssiga ja 7 ilvest.

Iseseisev Vormsi Jahiselts asutati 5. oktoobril 1991. Tänane põhikiri kinnitati 10. oktoobril 1998. Selts on ehitanud endisest Hullo küla kaalumajast ajakohase kokkusaamise ja jahisaagi jagamise koha.

Traditsiooniline aastavahetus Suurel Munamäel

Kolmapäeval, 31. detsembril 2014 kell 23:00 kogunetakse Eestimaa kõrgeimasse tippu Võrumaal Haanja külas, et vana aasta pidulikult ära saata ja uus vastu võtta!

Kell 23:30 toimub tuleshow Kelfirius Tuleteatrilt ning otseloomulikult ootab südaööl ilutulestik.

Peale ilutulestikku on võimalik külastada torni ning pidu jätkub kell 01:00 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel SÄDE.

Torni ja rahvamajas jätkuva peo kombineeritud pilet on 2 €.

Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Ülemöödunud nädalavahetusel toimunud jõulukuise toidukogumisaktsiooniga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 61 999 ühikut toidukaupa. Seda kasutatakse pühade eel jagatavate toiduabipakkide komplekteerimiseks.

Toidukogumispäevadel 12.-13. detsembril osalesid kokku 34 kauplust 17-s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja esmakordselt Meie Toidukaubad ehk Kevade kauplus Tõrvas. Tegelikult võib 35-ks kaupluseks lugeda Saare Selverit, kus Kuressaare Toidupank tegi oma toidukogumispäeva 14. detsembril.

“Jah, see on meie jaoks lausa supertulemus! Suur tänu kõikidele vabatahtlikele, kes aitasid seda teha!” rõõmustab Toidupanga juht Piet Boerefijn kordaläinud kampaania üle. “Tegelikult tähendab see, et kahe päevaga on inimesed meile teinud vähemalt 62 000 euro suuruse annetuse ja see on eelmise aasta detsembris toimunud toidukogumispäevade tulemusest tervelt kolmandiku võrra parem.”

Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne