Külauudised

Admiral Pitka luurevõistlus toimub tänavu Võrumaal

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis

Tänavu toimub rahvusvaheline sõjalis-sportlik Admiral Pitka luurevõistlus Võrumaal. Võistlusrada läbib kuut Võrumaa omavalitsust ning selle pikkus on umbes 130 kilomeetrit. Võistluse baaslaager hakkab paiknema Rõuge vallas Nursipalus.

Luurevõistlusel osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes peavad trassil lahendama sõduriülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis arutasid eile admiral Pitka luurevõistluse korraldamise üksikasju. Kõivu hinnangul on luurevõistlus Võrumaa jaoks auasi ning ta on kindel, et kaitseliitlased tulevad selle korraldamisega suurepäraselt toime.

Pindise sõnul vajab võistlus õnnestumiseks head Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaarameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maanteeameti toetust ja koostööd. Maavanem lubas selles osas igati kaasa aidata, et võistluse korraldus saaks ladus olla.

Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on erineda teistest Euroopas ja maailmas toimuvatest militaarvõistlustest raskusastme poolest. Seda iseloomustab pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastutegevuse stressitekitavates tingimustes.

Mullu toimus võistlus Harjumaal ja selle võitis J. Kuperjanovi jalaväepataljon, tänavune võistlus toimub 4.-8. augustini Võrumaa metsades.

Oodatakse kandidaate Põlvamaa teenetemärkidele

Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Eelmisel aastal autasustati Põlvamaa vapimärgiga Ülle Podekrati ning Põlvamaa teenetemärgi pälvisid Kaja Leppoja, Mihkel Peedimaa ja Anne Vasarik.

Andres Arrak sel pühapäeval Nursi külakeskuses

Jaanuarist märtsini toimuvad Rõuge valla erinevates paikades taas vestlustunnid kolme huvitava ja inspireeriva inimesega.

Esimene kohtumine toimub juba 11. jaanuaril, pühapäeval, kell 13.30 Nursi külakeskuses. Majandusteadlane, endine õppejõud ja lektor Andres Arrak tuleb meiega mõtisklema selle üle, et ka ääremaal on võimalik edukalt ellu jääda ning hästi või vähemalt rahuldavalt toime tulla.
Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda.

Järgmised kohtumised leiavad aset veebruaris, kui Rõugesse tuleb külla Raul Olle ning märtsis, kui Viitina külakeskusesse on oodata Aivar Hallerit.

Korraldab MTÜ Revolutsioon, toetavad Rõuge vald ja Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Vanemuine annab seitse muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 9.-25. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis, Paides ja Tallinnas seitse traditsioonilist muusikalikontserti – seekord kannavad need alapealkirja “Tarmo Leinatamme mälestuskontsert”.

Vanemuine alustas selle väga menukas kujunenud kontsertsarjaga üksteist aastat tagasi. “Memory” ellukutsujaks, muusikajuhiks ning dirigent – konferansjeeks oli Tarmo Leinatamm, kes koostas igal aastal köitva programmi armastatud lauludest, mis pärinesid Vanemuise teatri kavas olnud, olevatest või alles tulevatest lavastustest.

“Memory 2015” muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, konferansjee Hannes Võrno. Solistidena esinevad lauljad-näitlejad, kes on osalenud Vanemuise muusikalilavastustes, mille muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.

Mälestuskontserdil osalevad Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Lauri Liiv, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Pirjo Püvi, Reigo Tamm, Janika Sillamaa, Merle Jalakas, Priit Strandberg, Simo Breede, Linda Kolde, Hedi Maaroos ja Kalle Sepp.

Praeguseks on Tartu ja Viljandi kontserdid välja müüdud, veel on võimalik osta pileteid Paide, Jõhvi ning Tallinna kontsertidele.

Vaata toimumisaegu siit!

Suvine juubelilavastus vajab kostüümiabi

Fotol: Virumaa Rahvaülikooli õpilased ja õpetajad kooli ees. Allikas: SA Virumaa Muuseumid

Käesoleva aasta augustis saab Kunda mõisas lavaküpseks spetsiaalselt Virumaa Rahvaülikooli juubeliks kirjutatud lavastus “Maili. Virumaa Rahvaülikooli lugu”. Kuna etenduse osaliste hulk on päris suur ning koosneb peamiselt vabatahtlikest harrastajatest, koguvad Virumaa Rahvaülikooli Selts ja Ranna-Viru Rahvateater täiendust oma kostüümilaole.

Eriti oodatud on erinevad ennesõjaaegsed või neile sarnased riietusesemed ja ajastutruud aksessuaarid. Neid võib pakkuda ka laenuks.

Meeste…

… vestid (soovitavalt ülikonnavestid);
… kõrge värvliga ülikonnapüksid (vanaisade tüüpi);
… pintsakud;
… kaabud, sonimütsid;
… portfellid;
… kirsad, saapad (ka nõukogude sõjaväe aegadest);

Naiste…

… ennesõjaaegsed pluusid, seelikud, jakid vms esemed;
… nö vanaemade lakaga põlled;
… kübarad.

Viruma Rahvaülikooli Seltsi juhatuse esimehe, Kaido Veski sõnul on proovisaalis olev näitemäng olemuselt ajalooline fiktsioon, nukra alatooni, kuid rõõmsa pealispinnaga vabaõhulavastus, mis kõneleb aastatel 1925-1940 Kunda mõisas tegutsenud esimesest nn maa-tüüpi rahvaülikoolist.

“Selle tegelased on enamuses küll reaalselt eksisteerinud, kuid tegevus kätkeb endas nö näitemängu näitemängus – ülevaadet kooli tegevusest, tolle aja inimeste omavahelisi suhteid, ajaloolist aktsenti ning ääretult kaunist armastuslugu,” lisas Veski.

Etenduse lavastajaks on Tiit Alte, peaosalisteks Carmen Mikiver, Tarvo Sõmer, Margus Mankin, Kaido Veski, Tea Parts ja Tauno Küngas. Lisaks löövad lavastuses kaasa harrastusnäitlejad üle terve Eesti ning rahvatantsijad, -muusikud ja laulukoorid Virumaalt. Etendust mängitakse neljal korral, ajavahemikul 5.-8. augustini Kunda mõisas.

Ühendust saab seltsiga aadressil selts@selts.ee või telefonitsi numbril +372 5656 7467. Kindlasti tasub silma peal hoida ka seltsi veebilehel aadressil www.selts.ee.

EK:Labor viib noored maailma metropolidesse

Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.

EK:Labor on Eesti Kontserdi publiku- ja haridusprogramm, kuhu oodatakse osalema kuni 30aastaseid muusikasündmuste korraldajaid. Selle eesmärk on Eesti noorte kultuurikorraldajate arendamine ja neile uute tegutsemisvõimaluste loomine, samuti uue publiku kaasamine.

Žürii hindab just rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust ideid vääriliselt ellu viia – auhinnana tuleb noortel korraldada oma produktsioon suure välisfestivali programmi osana võrdselt kogenud professionaalidega.

“Oleme lähedal kokkuleppele mitme kõrgetasemelise festivaliga programmis osalemiseks, sealhulgas New Yorgis ja Brüsselis,” kinnitab programmi produtsent Madis Kolk. Noorte projektid võivad jõuda ka teiste suurlinnade välisfestivalidele, mida otsustavad välisfestivalide korraldajad, kes kuuluvad ka EK:Labori žüriisse ning mentorite ringi.

Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub perioodil 2015-2017. Konkursile valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesandeks on ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või erinevaid kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt.

Programmis osalevatele gruppidele luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega, põhiliselt festivalijuhtidega nii Euroopast kui ka USAst. Iga aasta tulemused pannakse publiku ees proovile sügisel, auhindade hulgas on kontaktide sõlmimise ja esinemisreise. Kolme aasta võitjad osalevad konkursi finaalis, kus peaauhinnaks on osalemine maailmamainega välisfestivalil.

2015. aasta konkursile oodatakse ideid 1. veebruariks. Statuudi leiab Eesti Kontserdi kodulehelt.

Mooste folgi peapreemia nominendid on selgunud

Eelmise aasta peapreemia noppis ansambel Miinus Seitse. Foto: Riho Semm

500 kohaline statsionaarse helitehnika ja valgustusega kontsertsaal ehk Mooste Folgikoda on kevadel 24.-25. aprillil valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Seekord asub 25. aprilli õhtusel kontserdil võistlustulle 18 muusikalist kollektiivi. Kohal on eelmisel aastal festivali peapreemia võitnud ansambel “Miinus seitse” Tallinnast, Publiku lemmiks 2012 ja Noortepreemia 2013 võitnud ansambel “Wigla” Tallinnast, laste ja noortesõbraliku Põlva linna preemia 2009 võitnud ja patrooni Ingrid Rüütli ja žürii tunnustust pälvinud noorte ansambel Singelus Tartust. Eelmisel aastal tunnustust pälvinud ansamblid KoKoKo ja Ars Apta ning juba aastaid Mooste folgil osalenud ansambel VEA .

Uuteks tulijateks on seekord muusikalised kooslused Sõmer, Tabas & Varblane, Kavilda Kunztnikud ja Nõo Muusikakooli viiulivirtuoosid Tartumaalt, Janne Suits ja Kristi Kool ning HarlEtno@J.S.Viljandimaalt. Aile Alveus ja Antzud Tallinnast. Järvamaad esindab ansambel Arhailised Mehed ning Harjumaad ansambel RannabRe. Üksinda astub seekord võistlustulle Maarja Nuut ning rahvusvahelist seltskonda esindavad Les Wilson ja Evelyn Kanepi Inglismaalt ning Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.

Kuna 2015. aasta on muusika aasta ning muusikal on väga suur väärtus ka meie mälestuste hoidjana, siis on ka Mooste folk sel aastal pilgu kohalike juurte juurde suunanud. Kevadise festivali muusikakonkursi kohustuslikuks looks on Moostest pärit lauliku Alice Porossoni lauldud “Üts noor ja illos tütarlats”. Teise loona esitavad võistluskontserdi osalised vabalt valitud rahvamuusika interpreteeringu.

XVI Moisekatsi Elohelü rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel ning unustamata sealjuures oma juuri.

Folgisuvi algab Moostest!

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ Kanepi vallamajas

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ on Kanepi vallamajas 5. jaanuarist – 27.veebruarini 2015.

Veebruarikuus täitub 95 aastat päevast, mil allkirjastati Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks.

”Näitus, annab dokumentide ja fotode vahendusel ülevaate nii rahulepingu sõlmimisest kui selle sätete ellurakendamisest. Näituse koostasid riigiarhiivi arhivaar Eeri Kessel ja publitseerimistalituse peaspetsialist Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Lõppenud aasta tõi Suurele Munamäele külastajaid juurde

Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: erakogu

2014. aastal kasvas Suure Munamäe külastajate arv 1,3% võrra võrreldes 2013. aastaga. Torni külastas 2014. aastal 34 380 inimest ning see on suurim külastajate arv pärast majanduskriisi algust. Rekordiline külastajate arv pärast torni renoveerimist jäi aastasse 2007, kui torni külastas 55 000 inimest. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgem tipp, 317 meetrit, mis asub Haanja kõrgustiku keskosas. Mäe otsas asuva vaatetorni tipust avaneb imeilus vaade 50 kilomeetri raadiuses. Suure Munamäe vaatetorn on ehitatud 1939. aastal.

Suure Munamäe vaatetorn on talvisel ajal (novembrist märtsini) avatud laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15.

Lisainfo!

Võrumaa ootab vapi- ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

Võru Maavalitsus ootab hiljemalt 29. jaanuariks 2015 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi andmiseks. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· omavalitsuse ametnik
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· külaelu edendaja

Maakonna aunimetusi omistatakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on oma tegevusega Võrumaad tutvustanud või teinud Võrumaa heaks midagi erilist.
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele.
Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel!

Väike talvekontsert Rõuges

Võrumaal Rõuge vallas tegutseva Jaanipeebu kitarrikooli edasijõudnud õpilastel lõppes jätkukursus, mille lõpetab hubane talvekontsert.

Kavas on esitada Ojakääru, Pehki, Rahmani, Sööti, Sal-Salleri, Talsi, Tuksami jt loomingut.

Kontsert toimub pühapäeval, 18. jaanuaril 2015 kell 15 Rõuge rahvamajas.

Sissepääs prii.

Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab seoses lubatud sõidukiiruse alandamisega Pedja-Kaarepere lõigul 17. jaanuarist Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel rongide sõiduplaane.

„Alates 17. jaanuarist muutuvad rongide väljumis- ja saabumisajad Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel kuni kümne minuti võrra,“ sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Muudatused on tingitud lubatud sõidukiiruse alandamisest Pedja-Kaarepere lõigul.“

Ronnie Kongo sõnul pikeneb Tallinn-Tartu reiside sõiduaeg sõidukiiruse alandamise tõttu kuni kaheksa minuti võrra. „Samas leidsime võimaluse lühendada Tartu-Koidula ja Tartu-Valga reiside sõiduaegasid,“ sõnas Ronnie Kongo. Loe edasi: Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht

«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

Horoskoop lamba-aastas

Pulga Jaan,
talupoig

Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.

Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.

Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.

Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.

Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle. Loe edasi: Horoskoop lamba-aastas

Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Põlvamaa kultuuripärl 2014 Aapo Ilves. Foto: Põlva maavalitsus

Eile, 9. jaanuari õhtul autasustati Põlvamaa aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi Mooste Folgikojas.

Piduliku auhinnagala avasõnad lausus maavanem Ulla Preeden “Maailm ilma muusikata, oleks üks nukker ja tühi paik. Elu ilma terviseta nii samuti. Meie aastaalguse peol kohtuvad alati vaimne ja füüsiline tervis ning kultuur on see, mis ühendab ja toob kokku. Ajaratas veereb ju ikka katkematult, kuid mitte aeg, mis möödub, ei muuda meid, vaid see, mida meie ise selle ajaga teeme.”

Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva Maakonna Spordiliit andsid üle 16 aastapreemiat.

Loe edasi: Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Räpinas tuleb loodusõhtu „Villisega Venemaal“

Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud

Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Maavanemad külastavad Viljandimaad

Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus

7. ja 8. jaanuaril külastavad maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Viljandimaad. Läinud aasta lõpuga lõppes Viljandi maavalitsuse koordineerimise periood ning maavanem Erich Palm annab maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Võru maavanemale Andres Kõivule.

Viljandi maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd neljandas kvartalis, uue aasta esimesel perioodil on see Võru maavanema ülesanne.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks pöörab koordineerija sel perioodil rohkem tähelepanu maavalitsuste ühiste seisukohtade kujundamisele.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab sisuliselt, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused kogub kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku just koordineeriv maavalitsus ning esitab need asjaomastele institutsioonidele.

Mitmed olulised ametkondlikud kohtumised korraldatakse seetõttu just koordineerivas maakonnas. Viljandimaal toimuvale ühisele maavanemate ja siseministeeriumi esindajate nõupidamisele lisaks tutvutakse esimesel päeval ühiselt Viljandi vallas asuva Bestra Engineering AS ning Viljandis asuva Cleveron OÜ tegevustega. Samuti tehakse ringkäik Kõpu ja Heimtali mõisates ning vaadatakse „Vilma“ majas asuvat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uut õppehoonet. ERM-i Heimtali Rahva muuseumis kohtutakse teisel päeval tekstiilikunstnik Anu Rauaga.

Maavalitsuste maasekretärid kohtuvad samuti Viljandis 8 ja 9. jaanuaril. Siis on kõne all Riigikogu valimiste ettevalmistamisega seonduvad teemad. Sellekohase ettekande teeb Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning Viljandi maavalitsuse raamatupidamise- ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar räägib finantsküsimustega seonduvatest muudatustest Siseministeeriumi haldusalas.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rosma Koolituskeskus kutsub põnevale loengule

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

6. jaanuaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari teine loeng. Koos lektori Viigi Viiliga mõtiskletakse teemal “Vaimne maailmavaade, kas oht või võimalus?”

Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?

Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Rukkiaasta algas hiidleiva lahtilõikamisega

Jaan Lukas

Pühapäeval kuulutas Eesti Rukkiselts Tallinnas Raekoja platsil toimuval jõuluturul 2015 aasta rukkiaastaks. Tseremoonial lõigati lahti 1,8-meetri pikkune rukkileib. Eriliselt pika rukkileiva lõikasid lahti president Arnold Rüütel, Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk põllumajandusminister Ivar Padar, Leibur AS juhatuse esimees Asso Lankots ja Eesti Pagarite Seltsi eestvedaja Arnold Kimber.

“Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu. Viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis paraku vähenenud. Peame oluliseks rukis taas eestlaste toidulauale tagasi tuua,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Viimased aastad on Eesti tarbijad andnud rukkile lootust, sest üha enam soovitakse oma toidulaual näha kodumaist ja tervislikku rukkileiba. Rukkiaastaga tähistatakse Eesti kohaliku rukkisordi Sangaste 140. sünnipäeva ja selle aretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva,” lisas ta. Talirukki Sangaste kasvatamist toetakse Eestis maaelu arengukava meetmest Kohaliku sordi taimede kasvatamise toetusega. Toetuse rakendamise tulemusena on talirukkisort Sangaste suurima kasvupinnaga sort Eestis Vahur Kuke sõnul.

“1889. aasta Pariisis läbi viidud esimesel maailmanäitusel omistati rukkisordile Sangaste suur kuldmedal. 1893. a Chicagos toimunud maailmanäitusel aga 1. auhind. Unikaalseks aspektiks rukkiaastal 2015 on samaaegne EXPO maailmanäitus Milanos, mille juhtteemaks on planeedi toitmine ning kus oma paviljoniga on esindatud ka Eesti Eesti paviljonis pakutakse külalistele rukkileiva vürtsikilu ja vutimunaga. 2015 oleks aasta, mil Eesti tõestab maailmale, et 140 aastat pärast Sangaste aretamist on sort – ja rukis üldisemalt – Eestis endiselt au sees. Rukkiaastal on võimalus näidata, milliseid rukkitooteid Eestis valmistatakse, keskendudes ekspordivõimekusega toiduainetoodete esitlemisele, eesmärgiga leida Eesti toiduainetetööstusele uusi turge, partnereid ja investoreid ning turundada Eestit kui atraktiivset toidu- ja agroturismi sihtkohta,” rääkis Vahur Kukk.

Rukkiaasta välja kuulutamise algatajaks ja põhiliseks tegevuse läbiviijaks on Eesti Rukki Selts, Põllumajandusministeerium, Eesti Taimekasvatuse Insituut, Olustvere Teenindus-ja Majanduskool, Eesti Maaülikool, Sangaste vald, Sangaste Rukkiküla, Sangaste Rukki Maja, osaühing Simuna Ivax ja Moe Peenviinavabrik.

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium