Külauudised

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot.

Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine.

Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.

„Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov.

Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks.

Maria-Elisa Tuulik

Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Euroopa Komisjonilt sai heakskiidu Eesti-Läti Programm 2014-2020, mille eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide arengut. Programmil on neli toetussuunda kogueelarvega 45,6 miljonit eurot.

Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel Foto Urmas Saard — Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel. Foto: Urmas Saard

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt oodatakse riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul erinevatelt organisatsioonidelt ideid ja projekte, et pakkuda Eesti ja ka Läti piirialadel elavatele inimestele täisväärtuslikku elukeskkonda ja atraktiivsemat ettevõtlusruumi.

„Programmiga toetatakse näiteks Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja uute ühiste ettevõtete loomist. Lisaks toetatakse Eesti ja Läti väikesadamate võrgustiku loomist, turismitoodete arendamist ning ka ühise tööturu arengut soodustavaid projekte,“ ütles Arto Aas.

Taotlusi saab esitada neljale toetussuunale

„Aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond“, kogueelarvega 11,4 miljonit eurot, toetab Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja infovahetust, ettevõtlikku elustiili, uute ettevõtete loomist, uute toodete ja teenuste arendamist ning ühiseid turundustegevusi.

Loe edasi: Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.

Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu Lumise metsa rõõm ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass Foto Urmas Saard — Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.

Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all

„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“

Loe edasi: Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

Võru raamatukogu kutsub

Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.

Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.

7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”

19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.

Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!

Invatakso soetamisel sirutas abikäe 102aastane memm

Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi, kes palus headelt inimestelt abi uue haigetele igati mugavama sõiduvahendi soetamiseks, tegi nüüd vahekokkuvõtte seni laekunud annetustest. Kampaania “Aita Antsul aidata” alguspäevadest saati on laekunud 7703,43 eurot ja sinna juurde veel ka 1500 eurot juba varem kogutud toetusraha.

Uue invatakso ostmiseks saab raha annetada otse OÜ Antsu Takso arvele või telefonioperaatorite vahendusel teatud numbritele helistades. Maainimeste seas tuleb sageli ette ka seda, et annetatakse sularaha ning Ants kirjutab selle kohta kassa sissetuleku orderid. Selliste annetustega ongi seotud kõige südamlikumad lood.

Nii näiteks annetas hiljuti 102aastaseks saanud Põlvamaa memm 100 eurot, mis võttis ka elunäinud mehel silmad märjaks. Seda vanainimest veab Ants sageli kirikusse ja poodi. Ka üks Kuusalu kandi patsient on juba kahel korral üle andnud olulise omapoolse toetuse.

Kampaania “Aitame Antsul aidata” tingis vajadus uue nüüdisaegse invabussi järele, millega oleks võimalus transportida ratastoolis inimest, lamavat haiget kanderaamis, liikumispuudega inimest ja saatjat. Ise raskeid haigusi üle elanud Ants Väärsi poolt on tegu abistamise, mitte äriga, sest ta ei teeni ei tulu ega palkagi.

Võimaluseks teda selles tegevuses toetada on annetamine avatud fondidesse: helistades telefonil 900 6677 annetad 10 eurot, OÜ Antsu Takso arveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Heade uudiste portaal Goodnews algatas heategevuskampaania, mille eesmärgiks on aidata Põlvamaa heategijal Ants Väärsil soetada uus invatakso, millega tema saab omakorda abistada hädasolijaid. Kampaania kohta saab jooksvat ülevaadet kodulehelt: http://aitameantsulaidata.ee/

Uue invabussi maksumuseks hindab Ants Väärsi ligikaudu 40 000 eurot ja oodatud on iga toetus.

Ants Väärsi kontaktid: telefon 5750 2977, e-post antsutakso@gmail.com.

Anna teada kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijad!

aasta tegijad 2014 — 2014. aasta tegijad

Head kodanikud, on aeg. EMSL ootab kandidaate kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijate tunnustamiseks.

Tunnustatakse aasta vabaühendust, aasta äriühingut, aasta avaliku võimu esindajat, aasta missiooniinimest, aasta tegu ja võibolla veel kedagi. Tähtis on, et kandidaat oleks midagi Eesti kodanikuühiskonna heaks ära teinud ja just 2015. aastal silma paistnud.

Aasta vabaühendus – eeskuju, liigutaja ja mõjutaja, ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

Loe edasi: Anna teada kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijad!

PRIAst saab toetust põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

14.-22. detsembrini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks.

Nii klientide kui ka PRIA jaoks on uudne see, et esmakordselt võetakse investeeringumeetme taotlusi vastu ainult uues elektroonilises iseteeninduskeskkonnas ehk e-PRIAs ja ka taotluste menetlemine toimub uues IT-süsteemis.

“Uute lahenduste kasutamine võimaldab taotluste menetlemist kiirendada – varasema 120 tööpäeva asemel teeb PRIA otsused 90 tööpäeva jooksul, 27. aprilliks,” ütles PRIA arendusbüroo juhataja Rauno Aun. “Usume, et e-PRIA kasutamine pole kellelegi ületamatuks probleemiks, kuid klientide soovidele vastu tulles pikendasime taotluste vastuvõttu: varem välja kuulutatud 18. detsembri asemel kestab vastuvõtt 22. detsembril kella 23.59ni.”

Toetust võib üks taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot ning toetus saab abikõlblikust kulust moodustada kuni 40%. Toetuse piirmäär sõltub kavandatavast investeeringust. Toetuse saamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Kõik juhised taotluse täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks on kättesaadavad PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu, abi saab küsida infotelefonil 7377 678. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, mille kasutamiseks saab broneerida aja ning paluda klienditeenindajalt tuge e-PRIA kasutamisel.

Maaelu arengukava 2014-2020 käesoleva meetme taotlusvoor on tänavu kolmas ja 422 kliendile on juba määratud ligi 50,7 miljoni euro ulatuses toetusi. 2014-2020 programmiperioodiks kavandatud eelarve meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on 146 miljonit eurot, käimasolevaks taotlusvooruks on eraldatud 24 miljonit eurot.

Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindis väga vähe sadanud lumi äratas lootust, et võibolla siiski ei jäägi talv taevasse

Lumesadu koduõuel Foto Urmas Saard — Lumesadu koduõuel. Foto: Urmas Saard

Iga-aastane unistuste küsimus: kas jõulud tulevad valged või mustad? Viimase puhul oleks õigem kõnelda küll rohelisest, sest koduõuel või pargialadel katab maad valdavalt hooldatud muru. Metsa all ja suurtel lagendikel on kõrge rohi koltunud ja pilt trööstitum. Varakult loojuv päike, mis pole pilvises taevas ka keskpäeval erilist valgust andnud, jätab enamiku aja ööpäevast hämaruse või kottpimeduse valda. Selles kogemuses kipub muidugi hing valgust igatsema ja küsima, kas jõulud saabuvad lumega või lumeta?

Värskel mahatulnud lumel on tundeid liigutav vägi. Täna sadas Sindis väga lühikest aega tihedat lörtsisegu, mis ühel hetkel muutus isegi laiadeks lumehelvesteks. Maa kattus õrnõhukese valge looriga, millest paistis läbi rohetav muru. Maa päris valgeks ei saanud ja puude oksad lume raskuse all ei pidanud painduma, aga ikkagi tekitas see vähene loodusekingitus märgatava elamuse. Astusin kaameraga õuele ja üritasin tabada enamat, kui loodus sel hetkel lubas näha.

Loe edasi: Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Täna tähistas oma 75. juubelit Rakvere teatri teenekas näitleja Volli Käro

Volli Käro, "Vanaema juures" 2007. aastal. — Volli Käro, “Vanaema juures” 2007. aastal.

Täna, 13. detsembril tähistab oma 75. juubelit teenekas Rakvere teatri näitleja, Eesti Näitlejate Liidu auliige ja Rakvere linna teenetemärgi kavaler Volli Käro. Vitaalne näitleja teeb jätkuvalt kaasa koduteatri premeeritud lavastuses “3 õde” ja ootel on roll 2016. aasta suvelavastuses Andrus Kiviräha romaani “Maailma otsas” põhjal.

Rakvere teatris töötab Volli Käro alates 1964. aastast ning tema loomingulises biograafias on 146 osatäitmist. Juubilarile endale on südamelähedased tööd lavastustes “Meelelahutaja” (1974), “Ciao” (1977) ja “Hind” (1998). 2009. aastal oli näitleja nomineeritud Eesti Teatriliidu aastaauhinnale Lese rolli eest samanimelises lavastuses.

Tähtpäev sai märgitud 10. detsembril Sławomir Mrožeki lavastusega “Leping”, millele järgnes soe ja südamlik vastuvõtt sugulastele, kolleegidele ja sõpradele.

Sünnipäevalaps tänas publikut ja kõiki inimesi, kellega koos on aastakümneid teatrit tehtud. ” Teater on andnud mulle võimaluse kohtuda paljude andekate, tarkade ja huvitavate inimestega. Olen kõigile tänulik, ka neile, kellele ma pole meeldinud. See ongi olnud minu kool,” märkis ta. Pensionipõlve pidav näitleja avaldas lootust, et tööd teatris jaguks veel kauaks.

Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 16. detsembril kell 13-18 ja 17. detsembril kell 9.30-14.00 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6) toimuvale doonoripäevale.

“Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt – pakume doonoritele piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale,” kirjeldas verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati oldi Kuressaares doonoripäevaga 2. ja 3. novembril ning siis külastas doonoripunkti 243 saarlast, tervislik seisund lubas verd loovutada 202 doonoril ning kokku saadi üle 90 liitri hinnalist verd. “Täname kõiki verd loovutanud inimesi ning loodame südamest, et seekordset doonoripäeva väisab samuti rohkelt doonoreid, sest nagu ütles eelmisel külaskäigul verd loovutanud Päästeameti Saaremaa osakonna juhataja Margus Lindmäe: “See tegevus on mõistlik ja mõistlikke tegevusi tuleb teha!”” toonitas Ülo Lomp.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud teha ka paljusid plaanilisi operatsioone, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Loe edasi: Verekeskus tuleb jõulukuul Kuressaare Kultuurikeskusesse

Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Luule Komissarov, Ain Lutsepp ja kohaliku elu edendaja Luule Väin. Foto Priit Tali — Ain Lutsepp, kohaliku elu edendaja Luule Väin ja Luule Komissarov. Foto: Priit Tali.

Sadala rahvamajas toimunud traditsioonilisel Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks kaks nimekat kultuuritegijat.

Luule Komissarov, kes viimasel paaril aastakümnel saanud tuntuks Laine kehastamisega ETV seriaalis Õnne 13 ja Ain Lutsepp, kes meenutas Tõnissoni mängimist Arvo Kruusemendi filmides „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“, hilisemaidki olulisemaid rolle teatri-ja filminäitlejana ja praegust tegevust Riigikogu liikmena.

Ligi kümnendat korda toimunud Torma valla eakate jõulupeo korraldasid heategevuse ja paikkonna elu edendajad Eckard Klug ja Luule Väin. Arvestades kodukandi inimeste aktiivset huvi näitekunsti vastu, kutsusid nad seekord külalisteks selle valdkonna professionaalid. Luule Komissarov märkis sissejuhatuseks, et Jõgevamaaga seob teda Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks kuulutamine.

Põhjalikumalt tuli kõneaineks Laine Rosenkampf Jägerfreundi roll alates 1993. aastast kestnud teleseriaalis „Õnne 13“. „Laine on selles sarjas alates kolmandast osast. Ma olen selle rolli üle rõõmus ja tunnen head meelt, kui televaatajad kaasa elavad ja Laine tegemisi kommenteerivad. Mu kindel soov on aga see, et Lainel peab kogu aeg olema peas sama barett. See on tema tunnusmüts,“ ütles ta oma rolli kohta. Jõulupeolised jagunesid kaheks: enamus pooldas Laine mütsi alles jäämist, kuid mõned ka moodsama vastu vahetamist.

Komissarov arvas, et seriaal “Õnne 13” jätkub niikaua, kui leidub stsenaariumikirjutajaid. „Stsenariste pole aga kuigi kerge leida olnud,“ lisas ta. Kui küsiti Komissarovilt tema hobide kohta, siis saadud vastus tekitas paljudes kuulajates kerget hämmeldust. Nimelt tegeleb ta oma kodulinnas Viljandis varakevadest kuni hilissügiseni suplemisega.

Loe edasi: Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

„Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Eile Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskuses peetud õpilaslaadal „Jäärmark“ osales 24 firmat.

Eliria Kaup (paremal) Foto Urmas Saard — Eliria Kaup (paremal). Foto: Urmas Saard

Laada toimumise valmistasid korralduslikult ette ja viisid läbi Pärnu Raeküla kooli üheksandate klasside 5 õpilast, keda omakorda abistasid veel 7 õpilast. Kogu meeskonnatööd juhtis kooli õpilasesinduse esimees Eliria Kaup (9. c). Organiseerimistöös oli peamiseks nõuandjaks majandusõpetaja Kristi Suppi, kelle algatusel alustati Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidega ja nüüd pärast gümnaasiumiastme sulgemist võttis kaheksanda „Jäärmarki“ korraldamise üle Raeküla kool.

Kaubalettidel esmapilgul märgatust

Raeküla kooli MF Topsik leidlikud neiud kasutasid oma toote valmistamiseks tarbitud plastikpudeleid. Kaks pooleks lõigatud pudelit ühendati kinniseks topsikuks liite kohta liimitud lukuga. Keskkonnasäästlik materjali taaskasutus väärib alalist tunnustust. Žürii hindas parimat toodet minifirmade esimese koha vääriliselt.

Loe edasi: „Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Selgusid Anne Vabarna nimelise elutöö preemia laureaadid

Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.

Käesoleva aastal hindas komisjon ühehäälselt vallasisese preemia vääriliseks Anna Kõivot seto omakultuuri aktiivse arendamise ja vanade käsitöövõtete elushoidmise eest. Anna on olnud toetav eestvedaja Seto Talumuuseumi rajamisel ja edaspidistes tegevustes nii laulu kui ka käsitöö õpete läbiviimisel. Anna on laulnud leelokoorides Põrste, Leiko ja Kuldtsäuk ning loonud palju olulisi laule seoses Setomaa sündmustega Leelopäeval, Seto Talumuuseumi avamisel, Tsäimaja valmimisel ning Värska valla külaliste vastu võtmisel. Hetkel on ta leelokoor Kuldtsäuk auliige, kes on alati nõu ja jõuga koori tegemiste juures.

Vallavälise preemia saab leelokoor Helmine pikaajalise, aktiivse ja viljaka seto omakultuurialase tegevuse ning tutvustamise eest Eestis ja välismaal. Leelokoor on käinud esinemas Venemaal, Saksamaal, Soomes, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Lisaks sellele on esinetud väga huvitavates kohtades nagu Sibeliuse Akadeemias Soomes, Europeade festivalidel, Kadrioru lossis ja Riigikogus. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, siis järjepidevus on kindlasti üks nende motodest. Nad õpetavad Mikitamäe noortele seto laule, käivad koos esinemas ning lauldakse-tantsitakse ka koos lasteaia lastega.

Preemiad antakse kätte Anne Vabarna omakultuuriõhtul 21. detsembril. Anne Vabarnale pühendatud päev algab kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Elutööpreemiate üleandmine ja laureaatide õnnitlemine toimub samal päeval kell 14.30 Värska Kultuurikeskuses eelmise aasta laureaatide Seto Talumuuseumi ja Igor Taro juhtimisel.

Omakultuuriõhtule on oodatud kõik seto omakultuuri austajad ja viljelejad.

Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus.

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

10. detsembril toimus Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühisel korraldusel lõppevat aastat kokkuvõttev seminar, kus teemaks olid ka tegemised lähiminevikust ja seati sihte järgnevateks aastateks.

Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel Foto Urmas Saard — Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel. Foto: Urmas Saard

Lisaks Riigikantseleile ja Lipu seltsile osalesid seminaril Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigikogu kantselei, Presidendi kantselei, Otepää valla, Põltsamaa linna, Lipuvabriku, Liputehase, Tameo Lipp ja teised inimesed. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tutvustas esimeses teemaplokis lipukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Samas plokis tegi ettekande ka Lipu seltsi juhatuse liige ja endine pikaajaline Riigikogu liige Trivimi Velliste, tema selgitas meeldetuletavalt 10 aastat tagasi vastu võetud Lipu seadust.

Nutikas lipuaabits

Uiboaed toonitas, et Eesti lipu heiskamine on igaühe õigus ja vastutus. Erinevalt paljude teiste riikide praktikast ühendab Eesti lipp riigi- ja rahvuslipu. Eestil on lipupäevi 15, lisaks kohaliku-, riigi- ja Euroopa Liidu tasandi valimispäevadel lipu heiskamised. Neile lisanduvad erandkorras heiskamised, näiteks leinalipud Pariisi terrorirünnaku ohvrite mälestuseks jne. Lipupäevade arvu peetakse üldiselt mõõdukaks. Austrias on määratud lipupäevi ainult 2, seevastu Leedus 23. Ametiasutustest oleks lipu heiskamine kohustuslik 2604-le juriidilisele isikule, neist 255 alaliselt heisanud asutust ja 2349 korraliselt lipu heisanud asutust ning inimest.

Loe edasi: Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.

“Leian, et Lastefond teeb imetlusväärset tööd toetades lapsi, kes muidu jääksid ilma abita; lapsi, kes on siia ilma sündinud mõne raske haigusega või sattunud muul viisil olukorda, kus vajavad oma tervisliku heaolu tagamiseks tuge, mida haigekassa neile ei saa võimaldada,” selgitas Haasma otsust toetada just Lastefondi. “Lapsepõlv peaks olema muretu ja õnnelik aeg, mistõttu ei tohiks need lapsed tähelepanuta jääda, vaid peaksid saama vajalikku abi. Mul on hea meel, et sain Lastefondi selle missiooni täitmisel omapoolse panusega aidata.”

Annetuse abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge. Loe edasi: Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard — Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Loe edasi: Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.

Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus Foto Urmas Saard — Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard

Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.

Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.

Loe edasi: Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Sindilgi oma „gasell“

Taani kontserni Danspin A/S kuuluv Sindi Lanka sai Äripäevalt ettevõtte edukust tunnustava „Gasellettevõte 2016“ diplomi.

Küllap valmistab eeskätt just Sindi inimestele head meelt teadmine, et viimastel aastatel tõstetakse järjekindlalt ühel või teisel põhjusel mitmeid Sindis tegutsevaid ettevõtteid nende edukuse tõttu esile.

Gasell-liikumist toetavad LHV ja Markit. Gasellettevõtte tingimustele vastab üksnes1% riigi ettevõtetest. Gasellettevõtted kasvatavad kolme aasta kestel käivet ja kasumit üle 50%; loovad kõige rohkem uusi töökohti; kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkust, kiirust, julgust. Nähtavasti seepärast ka nimetus gasellettevõte ja gaselli kontuurid diplomil, sest gasellid suudavad tõepoolest teisi edestades väga kiirelt joosta. Gasellid on pidevalt valvel ja suurendavad nõnda loomariigis oma ellujäämisšansse, mis loob hea kujundliku võrdluse ka tublimale ettevõttele.

Paslik on siinjuures meenutada, et praegune edukas villa ja lõnga värviv suurettevõte omandas selle tööstuse üheksa aastat tagasi 5 miljonit krooni aastas kahjumit tootvatelt soomlastelt. Aga näiteks tänavust aastat alustades paisus esimese kvartali käive pea miljonini, kasumiks saavutati 300 000 eurot. Tänavu oktoobris sai ekspordiga tegelev ettevõte ka „Pärnumaa Välisinvestor 2015“ tunnustuse.

Jätkuvalt investeerib ettevõte tootmise laiendamisse. Tuleval aastal tahetakse jätkata saja töötajaga ja loodetakse käibeks ca 8 600 000 eurot.

Urmas Saard

Talv algab Otepää keskväljakul 22. detsembril kell 6.48

Otepää saab talvepealinnaks 19. korda. Ott Lepland ja Liis Lemsalu laulavad Otepääl sügise talveks.

Talvepealinna pidustused algavad Otepääl juba 20. detsembril kell 11 traditsioonilise talveturuga. Turgu juhib Marika Viks, esinevad naisrahvatantsu rühm Nuustaku, eakate ansamblid Laulurõõm ja Tantsurõõm, tantsukool JJ-Street. Kavas on laadaloterii. Lapsed kohtuvad Katre-Liisi ja lemmikponidega. Laada korraldab Otepää naisselts.

Kell 12 toimub Otepää keskväljakul jõuluvanade kokkutulek. Linna saabuvad erinevate transpordivahenditega jõuluvanad igast ilmakaarest. Kohata võib tuletõrje-, politsei-, kiirabi-, posti- ja Valdur Sepa jõuluvanasid. Jõuluvanadel on kaasas kommid headele lastele ja vitsad ning õpetussõnad halbadele. Kell 17 esineb eakatele Otepää gümnaasiumis Anne Velli. Kontserdi lõpus austatakse ka ansamblit Relam nende 35. tegevusaasta puhul.

22. detsembril, talve alguse päeval, kell 6.48 laulavad Ott Lepland ja Liis Lemsalu Otepääl sügise talveks. Sügispealinn Narva loovutab valitsemissau Otepääle ja pealinn Tallinn annab üle tunnistuse, millega Otepää saab talvepealinnaks. Hommikumeeleolu loovad Otepää valla pikaajaline hea koostööpartner raadio SkyPlus, kes on juba palju aastaid aidanud viia talvepealinna sõnumit üle Eesti, ja raadio saatejuht Vaido Pannel.

Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et pidustuste kava jätkub tantsukooli JJ-Streeti esinemisega. “Rütmikas kava noorte tantsukoolilt JJ-Street annab talve tulekule erilise särtsu,” sõnas Sirje Ginter. “Kuum tee ja 19 rosinatega kringlit, tuledesäras väljak ja rõõmus talveootus teeb meele rõõmsaks ning talve alguse helgeks. Tooge kaasa hommikusi häid uudiseid ja ärge unustage lund.”

Talvepealinna avaüritused korraldab Otepää kultuurikeskus koostöös Otepää naisseltsi, jõuluvanade, Otepää naiskodukaitse ja Otepää gümnaasiumiga. Toetab Otepää vald. Talvepealinna ametlik raadio on raadio SkyPlus.

NB! Seoses talveturuga on 20. detsembril kella 9-16 liikluseks piiratud Lipuväljaku tn Munamäe tn ristist kuni Konsumi ristini. Otepää keskväljak on liikluseks suletud. Oti pubi esine on liiklemiseks ja parkimiseks avatud. Täiendav info: www.otepaa.ee

Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

Toidukogumine Mustika Prismas. Foto: Toidupank

Punastes põlledes Toidupanga vabatahtlikud jagavad toidukogumispäevade ajal kauplusekülastajatele infot ning võtavad vastu puuduses elavate kohalike perede tarbeks ostetud toidukaupa. Tegutsetakse ajavahemikus kell 12 -18. Appi on taas tulnud hulgaliselt erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kokku osaleb sadu vabatahtlikke.

Sel korral on umbes 750 vabatahtlikku osalemas 38 poes 18 erinevas linnas. Osaleb ka Haapsalu Kastani keskuse kauplus, mis liitus ettevalmistustega hiljem.

Kauplused, kus kogutakse toiduabi:

Haapsalu Kastani keskuse kauplus – esmakordselt!

Haapsalu Rannarootsi Selver

Jõgeva Kaubahalli Konsum

Jõhvi Rimi

Kuressaare Kihelkonna Säästumarket – ainult 11. detsembril

Kuressaare Rimi – ainult 12. detsembril

Kuressaare Selver – ainult 12. detsembril

Loe edasi: Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

Microsoft pakub vabaühendustele tasuta tarkvara

Microsofti tasuta tarkvara vabaühendustele on ette nähtud avalikes huvides tegutsevatele mittetulundusühendustele, kes tegelevad heategevuslike eesmärkidega.

Tasuta tarkvara saab taotleda Microsoft Product Donations lehel (inglise keeles), kuhu tuleb lisada ühingu soovitav tarkvara ja vajaduse põhjendus. Enne taotluse esitamist tuleb ühingu esindajal luua samal lehel kasutajakonto. Pärast kasutajakonto loomist kontrollib TechSoup (organisatsioon, kes hindab ühingute vastavust nõuetele), kas ühing vastab annetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sobilikud on näiteks MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus hõlmab vaesuse vastu võitlemist, hariduse edendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, kultuuri säilitamist, keskkonna säilitamist, inimõiguste eest seismist või kodanikuühiskonna rajamist. Mittesobilikud on näiteks, riigiasutused, haridusasutused, tervishoiuasutused, eraisikud, professionaalsed spordiühendused, poliitilised organisatsioonid ja usulised organisatsioonid, kellel puudub heategevuslik programm.

Saadaval on Microsofti uusim kontoritarkvara (s.h. Office 2016, Office 365), serveritooted, operatsioonisüsteemid (s.h. Windows 10), Visual Studio, Dynamics CRM tarkvara jpm.

Lisainfo: Microsofti toetusprogrammide koordinaator Heli Sepping ( a-helis@microsoft.com, tel 5905 7845) ja http://www.microsoft.com/about/corporatecitizenship/en-us/nonprofits/.
Teiste vabavaraliste programmidega saab tutvuda siin: http://mty.arenduskeskused.ee/FLEXIcontent/Kodanikuuhenduse-juhtimine/vabavaralised-programmid.html.

KÜSKi arenguhüppe taotlusvooru tähtaeg on 2. veebruar.

Arenguhüppe taotlusvoor ootab jällegi vabaühenduste projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Analüüsi tulemustest lähtuvalt peab valima projekti fookuse(d) ehk tegevusvõimekuse(d), mida arendada. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut võimekust ning seegi valik peab olema selgelt lähtuvalt vajadustest põhjendatud.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab ellu viia ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku läheb jagamisele 300 000 euro ulatuses toetusi ehk ligi 25 projektile.

Taotlema oodatakse nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevaid vabaühendusi. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.

Praktilisi abimaterjale eneseanalüüsi tegemiseks ja projekti planeerimiseks ning täpsemad taotlemise tingimused leiab siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16.

Verekeskus tuleb jõulukuul Kiviõli kunstide kooli

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 14. detsembril kella 11-14 Kiviõli kunstide koolis (Vabaduse 6) toimuvale doonoripäevale.

Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt. Doonoritele pakutakse piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust, detsembri esimeses pooles on soodusreisimise õigus doonoritel. Doonoritele on 7. kuni 20. detsembrini rongisõit terves Eestis poole soodsam.

Doonorid saavad sõita poole hinnaga ükskõik millisel marsruudil üle Eesti, esitades piletikontrolörile doonoritunnistuse koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Loe edasi: Verekeskus tuleb jõulukuul Kiviõli kunstide kooli