Külauudised

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Täna Otepää-Elva vahelisel klassikalisel Tartu Maratoni rajal peetud 6. Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Võidutiim läbis 63 km ajaga 2:47.40.

Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos Foto Ardo Säks — Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitja Spordiklubi CFC koosseisus Martten Kaldvee, Christopher Kalev, Martin Remmelg ja Henri Roos. Foto: Ardo Säks

Teatemaratoni alustas kõige teravamalt SuusaAkadeemia võistkond (Risto Vaher, Vahur Teppan, Priit Viks, Mart Kevin Põlluste), kes juhtis nii pärast esimest teatevahetust Matul kui ka võistluse poolel maal Kuutsel. Kolmandas vahetuses asus CFC poolelt rajale aga laskesuusakoondislane Martin Remmelg, kes tegi Viksiga minutilise kaotuse tagasi ning nii jäi asi otsustada viimase vahetuse meestel. Ankrumeeste duellis oli CFC Henri Roos SuusaAkadeemia Põllustest selgelt üle, finišis oli kahe mehe vahe 3 minutit ja 46 sekundit. Kolmandana lõpetas Team Gameking (Siim Lehismets, Tomas Kaurson, Timo Simonlatser, Peeter Kümmel). Lähemalt on tulemustega võimalik tutvuda SIIT.

“Võib öelda, et tiimi esitus oli väga hea, kõik läks nii nagu plaanisime. Oma vahetuses tahtsin endise koondisekaaslase Viksi ikka kinni püüda ja see ka õnnestus,” muljetas Remmelg pärast võistlust.

Loe edasi: Kuuenda Tartu Teatemaratoni võitis Spordiklubi CFC

Viimastel päevadel mahasadanud lumi võimaldab ka Sindis suusatada

Kümnendat talve Sindi suusarada hooldav After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima ütles, et sedakorda lubas mahasadanud lumekogus avada väiksema valgustatud ringi 7. veebruaril.

Kalmeri sõnul pole ka 10 cm paksune lumekiht küllalt piisav selleks, et päris korralikku rada saada. Seepärast pole ta praegu veel pikemale ringile jälgi peale lohistanud. Üks tänane suusatajatest ütles enesekindlalt, et küll tuleb veel lund peale ja ei nurisenud, et mõnes kohas vähese lume tõttu üksik kõrs pisut suuska kraapas. Oma tütrega suusatama tulnud ema oli väga õnnelik, et pärast kolmeaastast vahet taas suusatada saab. Keegi eriti sportlikus vormis suusataja tegi uisusammul järjepanu ilma kordagi puhkamata aina uusi ja uusi ringe 1,8 km pikkusel rajal. Ühed olid suusatamist lõpetamas, teised alles suuski alla panemas.

Sindi suusarajal. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Viimastel päevadel mahasadanud lumi võimaldab ka Sindis suusatada

Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Pea seitse aastat tagasi kohtus Kadri Hinrikus Sindi gümnaasiumi nooremate õpilastega Sindi linnaraamatukogus, nüüd kuulasid terase meelega algklasside õpilased lastekirjaniku raamatute esitlust Sindi gümnaasiumi aulas.

Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele Foto Urmas Saard — Kadri Hinrikus loeb oma loomingut Sindi gümnaasiumi aulasse kogunenud algklasside õpilastele. Foto: Urmas Saard

Kirjanik ladus püstises asetuses kõik oma üheksa raamatut lauale, et uudishimulikud silmapaarid näeksid kogu tema kirjanduslikku loomingut ainsa silmapilguga.

[pullquote]Kas te olete ise hakanud ka naerma, kui oma lugu kirjutate?[/pullquote]„Minu vend on minust kolm aastat vanem. Tema kõrvalt õppisin lugema. Mina lugesin Sipsikut, Astrid Lindgreni lugusid ja teisi lasteraamatuid, mis minu lapsepõlves olid kättesaadavad,“ alustas Hinrikus.

„Et ei unustaks ära, kuidas meie vanavanemad kunagi elasid, kogusin lugusid juba kümme aastat tagasi. Ema ja isa mälestustest sündisidki kaks esimest raamatut.“ Esimesena valminud raamat “Miia ja Friida” jõudis lugejateni 2008. aastal. Kuidas kohtusid raamatus kaks pisikest tüdrukut? Oma ema, isa ja tädi lapsepõlve jutustustustele kirjutas ta juurde mõne loo ka enda mälestustest ja täiendas seda fantaasia killukestega.

Loe edasi: Kadri Hinrikus külastas jälle Sindi lapsi

Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.

https://www.youtube.com/watch?v=t1bQty1Azmk&t=8s

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“

[pullquote]Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest![/pullquote]Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu Liblika lasteaias toimus hädaabinumbri 112 ohutuspäev „Oskan aidata“. Tänavu oli peateemaks jääohutus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

[pullquote]õnnetuskohale sõitmise asemel said nad koos laste ja õpetajatega Tuletõrjeauto Tantsu tantsida[/pullquote]Euroopa 112 päeva ohutuspäeval „Oskan aidata“ õpetatakse lastele, millal ja kuidas helistada numbrile 112 nii Eestis kui kogu Euroopas.

9. veebruaril korraldas Pärnu Liblika Lasteaed koostöös tervishoiuvaldkonnas tegutseva firmaga Eldred OÜ Pärnu lasteaedadele Euroopa hädaabinumbri 112 jääohutuse päeva „Oskan aidata“. Ohutuspäev toimus juba kolmandat aastat ning sellel tuletatakse lastele meelde hädaabinumbrit 112 ning õpetatakse läbi mänguliste ja põnevate tegevuste, kuidas ennast ja teisi hätta sattudes aidata. Sellel aastal on õpetussõnade põhirõhk jääohutusel.

Pärnu Liblika lasteaia direktori Aime Dreimanni sõnul on väga oluline lastele ja muidugi ka täiskasvanutele pidevalt meelde tuletada hädaabinumbrile 112 helistamist.

Loe edasi: Ohutuspäev Pärnu Liblika lasteaias

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Loe edasi: Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja — Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Loe edasi: Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Ena „Inimhetked ja kohtumisretked“ sõnaga sõnas

Erinevates ilmakaartes rännanud teejuht Ena Mets peatus 8. veebruari õhtul Sindi linnaraamatukogusse kogunenud väikese hulga inimestega, kellest igale ühele kinkis maailmarändur kolm sõna.

Ena Mets Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Ena Mets Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta usub, et lood omavad jõudu andvat ja tervendavat väge.[/pullquote]Pisut enam kui poolteist tosinat inimest istus Sindi linnaraamatukogu lugemissaalis kaarjalt paigutatud toolidel. Raamaturiiulite vahele veetud pesunööril rippusid fotod vaheldumisi tekstidega, mida on erinevatel aegadel sõnastanud Stanislaw Jerzy Lec, Ema Teresa, Saint Exupery ja teised isiksused. Laual ja põrandal süüdatud tulukesed lisasid ruumile õdusust ning tillukesed muusikariistad tekitasid teatavat põnevust. Väikese seltskonna ette istus Ena Mets, kes võtnud nõuks asuda küünlakuul rännakule mööda Eestimaad. Oma retke alustas ta Võrust ja loodab lõpetada Ruhnus 3. märtsil, peatudes seitsmeteistkümnes saja aasta vanuse riigi asurkonnas.

Loe edasi: Ena „Inimhetked ja kohtumisretked“ sõnaga sõnas

Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Seenioride Vabaajamess toob pühapäeval, 11.veebruaril Pärnu Kaubamajakasse seeniore nõustama eri valdkondade spetsialistid ja oma tegemisi tutvustama Pärnumaa kultuurikollektiivid ja kogukonnakeskused.

Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses toimuvat Seenioride Vabaajamessi Foto Urmas Saard — Piret Hallik-Sass tutvustab Tervise keskuses pühapäeval toimuvat Seenioride Vabaajamessi. Foto: Urmas Saard

Vastuseid saab hetke põletavamatele küsimustele: pensionidega seonduvale, elektri- ja gaasipakettide valikuks, kinnisvara- ja notaritehinguteks. Nõu saab ka terviseküsimustes – ravimitest kuni tervisekeskuste ja ravimtaimedeni. Kaasa võetakse ülihead pakkumised seenioridele alates sooduskoodidest elektripakettidele, kontserdipiletitele ja terviseteenustele kuni erinevate tervisenäitajate mõõtmiseni.

Messi laval rullub lahti kirev programm, mis sisaldab nii kultuurikollektiivide esinemisi kui ka väärtuslikke loenguid. Kell 12 alustavad esinemist Pärnumaa kultuurikollektiivid, maalimas saab näha ka ARS stuudio maalikunstnikke.

Kell 13 astub aga lavale legendaarne südamekirurg Dr Toomas Sulling, kes tutvustab oma äsjailmunud raamatut “Südamega südamest” ja jagab hiljem ka autogramme.

Kell 14.45 tutvustab tööd teraapiakoertega Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. Kell 15 näeb laval taaskasutusmoe kollektsiooni, mis on disainitud spetsiaalselt seenioridele ja peale seda tutvustatakse spordiklubi sobivust ja kasu eakatele.

Loe edasi: Seenioride Vabaajamess pakub nõuandeid põletavamatel teemadel

Ülipika EV100 sünnipäevakutsega saab liituda kuni 18. veebruarini

Kõik eestimaalased saavad panustada EV100 sünnipäevakutse loomisesse laadides veebiportaalis www.ev100kutse.ee üles oma rõõmsameelse portreefoto. Ülipika kutsega pöördutakse maailma poole kutsumaks inimesi Eestisse külla ja osa saama EV100 kultuuriprogrammist.

Projekti eesmärk on luua koos eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, kus saavad osaleda ka e-residendid. Fotode kogumiseks on loodud portaal www.ev100kutse.ee, kuhu huvilised saavad üles laadida oma rõõmsameelsed fotod. Naeratavate fotodega soovitakse ühtlasi purustada müüt alati mornidest eestlastest. Hetkel on näha portaalil vilkumas juba saabunud tuhandeid fotosid üle Eesti.

Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Foto üleslaadimisel tuleb valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

„Meie käest on korduvalt küsitud autentimise vajalikkuse kohta ja palutud sellest loobuda. Kindlasti saaksime ilma selle nõudeta rohkem fotosid ja veelgi pikema kutse, kuid autentimine on vajalik just selleks, et saaksime maailmale öelda – need inimesed fotodel on tõepoolest ehedad Eesti inimesed; tegemist ei ole lihtsalt portsu ritta laotud portreedega. Sellised toredad küllakutsujad on päriselt olemas ja nad esindavad valitud maakonda oma ametliku eesnime all, nii nagu kirjas ID kaardil. Mitte Kojamees, vaid Tarmo; mitte Bravuuritar, vaid Anu Nataly jne. Samuti võib kindel olla, et nii Tanel Padar, Anne Veski kui ka Kaja Kallas on oma fotod üles laadinud isiklikult, sest oma PIN koode ju teistele naljalt ei anna,“ räägib Viive Aasma, üks projekti eestvedajatest. „Autentimine on üks momente, mis teeb selle projekti unikaalseks kogu maailmas. Mitte kunagi varem ei ole meelelahutusliku kontseptsiooniga projektis nõutud isikutuvastamist. Loomulikult tutvustab selline eriline sünnipäevakutse Eestit maailmale ka kui e-riiki, mis on samuti üks projekti eesmärkidest. Sellist ideed ei saa iga riik isegi kopeerida,“ selgitab Aasma. Loe edasi: Ülipika EV100 sünnipäevakutsega saab liituda kuni 18. veebruarini

Otepää kirjakandja Liia Piho sai Valgetähe medali

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Teenetemärkide saajate seas on Otepää kirjakandja Liia Piho, kes pälvis Valgetähe medali.

Liia Piho Foto Monika Otrokova — Liia Piho. Foto: Monika Otrokova

Liia Piho on läbi ja lõhki Otepää inimene – sündinud ja kasvanud Otepääl. Kirjakandja teed alustas ta 1994. aastal. Postiljoni amet on perekonnas edasi kandunud põlvest-põlve – ka Liia ema oli postiljon. Liia peres kasvab kaks poega – 9 ja 11 aastane, pereisa töötab Eesti Elektrivõrgus. Vabal ajal tegeleb Liia spordiga, ta harrastab suusatamist ja võrkpalli ning osaleb Eesti Posti erinevatel võistlustel. Liiale meeldib teha puutööd ja tegeleda aiandusega, tema üheks hobiks on teha taludele puusilte, sest siis on kirjakandjal lihtsam talu üles leida.

Lisaks sellele kirjutab Liia luuletusi ja proosat, tegeleb maalimisega ning on osalenud mitmetel kirjandusvõistlustel. Valgetähe medali saamine tuli talle suure üllatusena.

“Ei osanud sugugi arvata, et sellise au osaliseks saan,” sõnas Liia Piho. “Tähtis on, et iga inimene teeks seda, mida ta teeb, hästi. Vaatamata sellele, kes, millisel positsioonil elus on, tuleb säilitada head südant ning sallida teisi inimesi.”

“Mul on siiralt hea meel, et omakandi tubli ja töökas kirjakandja on pälvinud kõrge autasu. Õnnitleme ja täname Liia Pihot,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Lipu seltsi kingitus Eesti Olümpiakomiteele

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud aitavad sportlastel meeles hoida, et ka kaugel PyeongChangis olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

XXXIII taliolümpiamängud toimuvad PyeongChangis 09.-25. veebruarini. Eesti olümpiakoondisse kuulub 22 sportlast kuuelt spordialalt.

Jüri Trei annab lipud üle. Foto: pressisõnumiga →

Samal teemal:

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Välisministeeriumi diplomaadid esinevad Eesti Vabariigi juubeli eel Eestimaa koolides ja kultuuriasutustes loengute ja näitustega “Eesti diplomaatia 100”.

Eesti Posti Tervikasi Eesti diplomaatia 100 — Eesti Posti Tervikasi “Eesti diplomaatia 100”

31. jaanuaril korraldas välisministeerium koostöös isamaaliste organisatsioonide ja Eesti Postiga oma peamaja suures pressisaalis Eesti Posti Tervikasja esitluse ja ajaloolase Ago Pajuri loengu meie diplomaatia ajaloost.

Mullu 7. septembril möödus 100 aastat Maanõukogu istungist, kus võeti vastu Jaan Tõnissoni ettepanek saata välja esimesed Eesti välisesindajad. Maanõukogu juhatuse otsusega omandas Eesti välisdelegatsioon suhete loomiseks välisriikidega lõpliku kuju 1918. aasta 31. jaanuaril.

Saatkonda kuulusid Jaan Tõnisson, kes pidi Eestit esindama Skandinaavias, Ants Piip lähetati Londonisse, Karl Robert Pusta ja Ferdinand Kull Pariisi, Mihkel Martna ja Karl Menning Berliini.

Delegatsiooni liikmetele tehti ülesandeks edastada oma sihtkohamaa valitsusele Maanõukogu memorandum poliitilise olukorra kohta Eestis ja pöörduda saadud vastusega tagasi kodumaale.

Loe edasi: Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Euroopa Saunamaraton läks igati korda

3.veebruaril 2018 toimus IX Euroopa Saunamaraton, kus startis 175 võistkonda. Läbida tuli 21 erinevat kaardil märgitud saunapunkti, osales 13 eri rahvusest saunalist.

Euroopa saunamaraton 2018 Otepääl Foto Monika Otrokova — Euroopa saunamaraton 2018 Otepääl. Foto: Monika Otrokova

IX Euroopa Saunamaratonil osalesid lisaks eestlastele ka venelased, norrakad, ameeriklased, poolakad, soomlased, senegaallased, lätlased, inglased, sakslased, venezuellased, mehhiklased, luksemburglased. Võistlejad pidid Otepää piirkonnas leilitama erinevates saunades, karastama ennast jääaukudes, külastama kilesaunu, kümblustünne, suitsusauna, jääujulat, saunu autodel, torusaunu.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et nii toredaid saunakostüüme pole pikka aega olnud. “Kõik võistkonnad olid oma väljanägemise pärast pingutanud ja nautisid saunasid,” lisas Sirje Ginter. “Ilm soosis seekord meie ettevõtmist.”

Võitjad valiti välja nende 4-liikmeliste võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel. Loositi välja parim naiste võistkond, kelleks oli “Nunnad hoos”, kes said Sangaste Lossi kinkekaardi.

Loe edasi: Euroopa Saunamaraton läks igati korda

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga — Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

[pullquote]2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade[/pullquote]Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Loe edasi: Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

Juhtrajasõidu karikasarja avaetapp Haapsalus

27. jaanuaril kogunes Haapsalu Noortekeskusesse veidi üle 30 mudelisportlase, et läbi viia juhtrajasõidu karikasarja 2018 aasta avaetapp. Kavas oli kolm klassi: PR-24, Open-12 ja ES-24.

Janis Nabokins Foto Urmas Saard — Janis Nabokins. Foto: Urmas Saard

Veel aasta tagasi oli Haapsalus seis väga nutune, sest Päästeamet oli teinud linnavalitsusele ettekirjutuse selle ruumi sulgemiseks, kuna puudus tagavaraväljapääs tulekahju korral. Linnavalitsus korraldas ka konkursi tagavaraväljapääsu ehitamiseks, kuid pidas laekunud pakkumisi liiga kalliks. Selle tõttu otsustati kevadised Eesti Meistrivõistlused, mis olid võistluskalendri järgi plaanis läbi viia Sindis, korraldada erandkorras Haapsalus, et teha sümboolne viimane kummardus sellele suurte traditsioonidega kohale. EMV Haapsalus toimuski, kuid mõne aja möödudes hakkas Haapsalust tulema infot, et linnaisad ikkagi otsustasid tagavaraväljapääsu ehitada. Vähe sellest! Leiti raha ka uue juhtraja ehituseks. Raja projekteeris ja ehitas Janis Nabokins, kes on ise tiitlitega sõitja ja ka Sindis võistelnud. Vahetult enne MM-i Itaalias, septembrikuus, sai rada Haapsalus valmis. Rada on 46 meetrit pikk ja samuti tähistatud värvikoodiga, nagu Sindis. Seega asub nüüd Eesti uusim ja pikim rada Haapsalus. Avavõistlus viidi läbi 13 jaanuaril, kust meie pesamuna Karin Mets tõi koju kaks auhinda: 2. koht noorte arvestuses ja 3. koht juunioride arvestuses.

Loe edasi: Juhtrajasõidu karikasarja avaetapp Haapsalus

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Loe edasi: Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga — Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

[pullquote]Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal[/pullquote]28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Loe edasi: Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Tartu rahu aastapäeval möödub leitnant Kuperjanovi surmast 99 aastat

MTÜ Julius Kuperjanovi Selts korraldab Tartus Raadi kalmistul legendaarse väejuhi ja Vabadussõja kangelase Kuperjanovi kalmul mälestustalituse, mis toimub küünlapäeval algusega kell 11.00.

Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil Foto Urmas Saard — Julius Kuperjanovi bareljeef tema hauamonumendil. Foto: Urmas Saard

MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder andis teada, et traditsiooniliselt on hauasamba juures austusavalduseks üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond. Mälestuspalvuse peab pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Sõnavõtuga esineb ja asetab pärja pataljoni esindaja.

„Helikandjalt kuuleb Titanicu hukkumise saagast paljudele tuntuks saanud meloodiat, mida viimase päästepaadi lahkudes laeva orkester mängis,“ ütles Teder. Paljudel mälestustalitustel sageli kõlava koraali “Jumal sul ligemal” sõnade autor on 19. sajandi esimesel poolel elanud Inglismaa luuletaja Sarah Flower Adams. Viisi looja on protestantlikule kirikumuusikale tugevat mõju avaldanud helilooja Lowell Mason.

Teder tahab mälestuspäeval lugeda katkendeid kahe eesti ja kahe soome võitleja meenutustest Paju lahingus. Näiteks saab teada, kuidas leitnant Kurejoogi sai rinnust haavata ja mida ta kolme tunni kestel lumes lamades pidi läbi elama. Yrjö Mustoneni sinelis ja varustuses olevat olnud 20 kuuliauku, aga mees pääses üksnes mõne üksiku tühise kriimustusega.

Paju lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid, mis avas sissepääsu Valga linna. Hoolimata punaste ülekaalust õnnestus Eesti partisanidel ja Soome vabatahtlikest koosnevatel Põhja Poegadel Paju mõis enda valdusesse võtta. Kahjuks sai selles kangelaslikus lahingus surmavalt haavata Julius Kuperjanov.

Urmas Saard

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Jaan Poska Mälestusfondi üleskutse.

Lipp on heisatud Foto Urmas Saard — Lipp on heisatud. Foto: Urmas Saard

Eesti riik saab 100-aastaseks! Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!

Kaunistagem juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heisakem 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, ning 24. veebruaril, meie iseseisvuspäeval, sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Kutsume üles ka eestlasi välisriikides seda tegema. Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
SA Jaan Poska Mälestusfond

Talvepealinn kütab sauna: tulekul on Euroopa Saunamaraton

3. veebruaril antakse Kääriku Spordikeskuses kell 12.00 start juba järjekorras üheksandale Euroopa Saunamaratonile. Saunamaratoni finiš on sealsamas kell 17.30.

Saunamaraton 2017 Foto Monika Otrokova — Saunamaraton 2017. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal on kõigil võistlejatel võimalik ennast jäädvustada punase vaiba tseremoonial, mängib Pühajärve Puhkpilliorkester ja sähvivad fotograafide välklambid.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et saunu, mida läbida, on sellel aastal mitmesuguseid. “Meil on hulgaliselt tünne ja jääaukusid, on ovaalsaun, Nõukogudeaegne nostalgiasaun, ehtne eesti suitsusaun, puuküttega leilisaunad. Üks saun on autosaun Haapsalust, mis on ehitatud inglise Saueri sisse,” lisas Sirje Ginter.

Nagu traditsiooniks juba saanud, valib rahvas ka oma lemmiksauna, mis saavad Otepää valla poolt auhinnaks küttepuud. Euroopa Saunamaratoni kuldsponsor Lemmik Mees OÜ paneb peaauhinnaks välja kümblustünni. I-III koht loositakse välja esimese kolmekümne parima seast. Saunaomanikud panevad välja oma auhinnad saunasid külastavatele võistlejatele.

Loe edasi: Talvepealinn kütab sauna: tulekul on Euroopa Saunamaraton

Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Eelmisel nädalal kaevasid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad Pääsküla prügila tagant rabametsast välja suure koguse mürske.

Pilt 26 jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas — Pilt 26. jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Nii Pääsküla raba kui Männiku tee äärde jääv piirkond on populaarne vaba aja veetmise koht. Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et kahtlastest ning lõhkekeha meenutavatest leidudest tuleb kindlasti hädaabinumbril teada anda, ise neid puudutada või transportida on eluohtlik!

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul leitakse Männiku piirkonnast pidevalt erinevat lahingmoona, mida on vaja demineerida. “Põhja päästekeskusest saadud info kohaselt on viimase kolme aasta jooksul Männikult leitud üle 5000 lõhkekeha, kuid viimane leid oli ka demineerijate jaoks harukordne,” märkis Šillis. “Reedel käisid kaevetöödega tutvumas ka linnaosavalitsuse töötajad. Mürsud olid korrapärase rivina maetud ühe rabatee äärde. Kuna Pääsküla raba ja Männiku tee äärde jäävad metsad on populaarsed vaba aja veetmise kohad, tuleks kahtlastest ning lõhkekehi meenutavatest esemetest kindlasti hädaabinumbril teada anda. Pääsküla prügila tagant leitud mürsud olid üsna käidava koha peal,” ütles linnaosavanem.

Loe edasi: Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Sindi ja Paikuse koolinoored tähistavad Tartu rahu ühise konverentsiga

Sindi gümnaasiumi aulas toimuval Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverentsil osalevad Paikuse põhikooli üheksandate ja Sindi gümnaasiumi kaheksanda kuni 12. klasside õpilased.

Tartu rahu konverents Sindi gümnaasiumis 2016 a Foto Urmas Saard — Tartu rahu konverents Sindi gümnaasiumis 2016. a Foto: Urmas Saard

[pullquote]konverents on avatud kõigile ajaloohuvilistele, mitte ainult kahe kooli õpilastele ja õpetajatele[/pullquote]Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima ütles, et nende kool on Tartu rahu auks õpilaskonverentse korraldanud juba palju aastaid ja tänavune koostöö Paikuse põhikooliga ei ole esmakordne. „Kuid tänavune konverents eristub mõneti eelmistest. Varen tegid ettekandeid õpilased, sellel aastal on põhirõhk vilistlastel. Seeläbi luuakse võimalus õpilasi ja vilistlasi rohkem ühendada,“ selgitas Kandima.

Lisaks Tartu rahulepingu sõlmimise üksikasjadele käsitletakse ka läbirääkimistele eelnenud sündmusi, mis kokkuleppele jõudmise võimalikuks tegid. Samuti tutvustatakse Eesti rahudelegatsiooni liikmeid.

Loe edasi: Sindi ja Paikuse koolinoored tähistavad Tartu rahu ühise konverentsiga

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard — Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Kolmeteistkümneseks saanud Sindi noortekeskus kinkis oma sünnipäeva peol saja-aastasele Eesti Vabariigile arvutigraafika ringis valmistatud sinimustvalge male.

https://www.youtube.com/watch?v=huNE_fFxaOg

Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila Foto Urmas Saard — Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila. Foto: Urmas Saard

27. jaanuaril tähistas teismeline Sindi Avatud Noortekeskus sünnipäeva koos oma eakaaslastega, kellega viibisid ühises seltskonnas ka vanemad inimesed. Uksel tervitas külalisi päevajuht Karl Hussar, kes juhatas saabujad kohtadele. Siim Kaspar Kollamaa mängis reipa meeleolu tekitamiseks vahva klaverisonaadi “Türgi marss”. Euroopaliku muusikavormi looja on olnud Wolfgang Amadeus Mozart.

Keskpäevase kogunemise juhatas sisse 22 minuti pikkune videoülevaade noortekeskuse peamistest tegemistest. Video valmis tänavu jaanuaris. „Vaeva nägi noorteaktiiv eesotsas president Kaur Kasemaaga, abiks Fred Hussar, Kimo Varik ja Remii Metsmaa, toetas keskuse juhataja Helle Vent,“ selgitas Karl. Sindi noortekeskuse tegevus ei mahu tervenesti kunagise raudteejaama peahoone esimesele korrusele ära. Väljapool maja tegutsevad juhtraja automudelismi ringi huvilised, iluvõimlejad, ronimisseinal turnijad ning ekstreemsporti harrastavad rulatajad, rulluisutajad, tõuke- ja BMX-ratturid. Küllaga tegevust jätkub ka Pärnu maantee ääres asuvas hoones: keraamika, kitarrimäng, trummid, fotograafia, pinks, piljard, lauamängud, kabe, male, kondiitri võlumaa, Sindi Raadio, arvutigraafika jm. Seda kõike on korraga liigagi palju, et paarikümne minuti jooksul videot vaadates täit ülevaadet saada.

Loe edasi: Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile