Kui noorsootöötaja kolleegiga Noorusemajja jõudis, olid jäämurdmise mängud juba alanud. Kiire, Tootsi ja Teele asemel võis õpperuumis valida, kas istuda Vladimiri, Paolo või Joveta kõrvale. Grupi ees seisid Lauri ja Köstri asemel aga suure naeratusega Antonio ning Ieva.
Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus. Foto: Uudo Laane
Milliseks kujuneb meie ühine koolitee läbi mitte-formaalse õppe, ei kujutanud me sel hetkel veel ette. Selge oli see, et oma arusaamad Oskar Lutsu Kevades nähtud koolielust pidime me unustama. Aeg oli kirjutada ühiselt oma Kevade erasmus+ viisil.
13.-21. augustil toimus Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “DIY: Diversity and Inclusion fot Youth – Do it Yourself!“.
Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches koos juunior-koolitaja Helin Laanega Hispaaniast ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Leedu, Itaaliast, Sloveeniast, Slovakkiast, Hispaaniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Igast riigist kolm kuni neli osalejat.
Tänasel taasiseseisvumisepäeval peetud Uhla-Rotiküla 10, 4 kilomeetri pikkuse teise elamusjooksu võitis Taavi Tambur, naistest oli parim Anu Teppo. Kõigi osalejate vahel välja loositud jalgratta võitis fortuunaks olnud Viola, kes kinkis peaauhinna oma vennale Meirole.
Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja. Foto: Urmas Saard
Sparta jooksja Taavi Tambur puudutas finišilinti ajaga 35.18,1. Järgmisena ületas ajaga 35.57,7 lõpujoone tähise Marek Nõmm. Pjedestali kolmanda koha kindlustas endale Timmo Jeret, jooksu peakohtunik Priit Neeme mõõtis tema stopperiajaks 36.32,7.
Naiste arvestuses mõõdeti Anu Teppo tulemuseks 43.37,6. Üldarvestuses tuli ta 12. kohale. Jaana Õunaid oli ajaga 46.29,5 naiste teine. Naistest kolmandana läbis lõputähise Anu Taveter.
Noormeestest osutus parimaks Ragnar Lelle ja tüdrukutest Laura Kallas. Seenioride arvestuses oli meestest parim Jaanus Aus ja naistest Anu Teppo. Uulu jooksjatest oli meeste seas kiireim Tõnu Tamm, naistest Sirje Kõresaar. Raeküla jooksjatest oli väledam Alo Treial ja naistest Anu Teppo.
1. septembrist on Pärnumaa lasterikastel peredel maavanema korralduse alusel maapiirkonna bussiliinidel, mida doteerib riik, sõit tasuta.
Reedel, 18. augustil allkirjastas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava maakonna bussiliiniveo sõidukilomeetri tariifi, piletihinna ja sõidusoodustuste kehtestamise. Sama maavanema korraldusega hakkab kehtima ka tasuta sõidu õigus nelja- ja enamalapselise pere liikmetele, kes on rahvastikuregistri andmetel Pärnumaa kohalike omavalitsuste elanikud.
Pärnu linnaliindel kehtestab soodustused linnavolikogu. Seal on linnakodanikel omad soodustused ka lasterikastel peredel.
Tasuta sõidu õigusega isikutele on esimene ühiskaart tasuta.
Juba mõnda aega köidab möödujate tähelepanu Pärnu-Lihula maantee äärne uus tavatult lookleva kujuga hoone, mille tumepunasele seinale on kinnitatud Audru kihelkonna triibulise seeliku värvides peened liistud.
https://youtu.be/cwg51NWc4WU
Aruvälja külakeskus Audru vallas. Foto: Urmas Saard
Eile õhtupoolikul toimus Pärnumaal Audru vallas Aruvälja külakeskuse avamispidu, mille juurde kuulus ka traditsiooniline lindilõikamine. Piduliku toimingu viisid läbi Audru vallavolikogu esimees Jaanus Põldma, Audru vallavanem Siim Suursild, AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla, Audru vallavolikogu liige Mati Sutt ja Aruvälja raamatukogu juhataja Malle Kiisk.
Uusehitis valmis asukohas, kus kasutuskõlbmatuks muutunud 80-aastane koolihoone lammutati. Omaaegset koolimaja, hilisemat rahvamaja ja külaseltsi tegevuse paika meenutab nüüd teepoolselt küljelt nähtav makett, mille õuepoolne avatud osa, mõõtmetega 6,5 x 3 x 3,5, on tehtud lastele mängumajaks. Maja ehitamist juhtis Mati Sutt, abistasid Ervin ja Edgar Tomson ning õpilasmalevlased. Mati Sutt valmistas ka suure puust majavõtme, mis liikus pidupäeva sõnvõtjate käest kätte.
Sindis üritatakse 1983. aastal avatud laululava uuesti kasutusele võtta ja anda 1969. aastal alguse saanud Sindi Rockile senisest suurem mõõde.
Mirko Reiman, Sindi abilinnapea. Foto: Urmas Saard
Hillar Sojonen on meenutanud, et kui talle anti ilma pikema mõtlemise ajata projekteerida Sindi laululava, terendanud noore arhitekti nägemuses Sydney ooperiteatri kujundiks loodud „purjed“, mille autoriks oli taanlane Jørn Utzon. Üks veeäärne rajatis püsib tänini kenasti oma kohal. Kümmekond aastat noorema ehitusega pole nii hästi läinud.
Vaatamata viletsale seisundile peab Sindi linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Mart Tõnismäe rajatist pärast mõningast kõpitsemist siiski sedavõrd tarvitamiskõlblikuks, et 26. augustil peetakse legendaarne Sind Rock just selles paigas.
Sindi abilinnapea Mirko Reiman ütles, et tööd on tehtud viimased paar kuud. Põhikonstruktsioonid on hästi ehitatud ja peavad veel vastu isegi vandaalitsejate rammule. Toore jõuga on purustatud kividest laotud seinasid. Tekitatud risu on minema veetud. Eelmise kuu keskpaigas valas Sindi firma Ambroosius OÜ laululava esisele uue serva. Tantsupõrandana kasutatud murenenud betoonpind asendatakse ajutise lahendusena kinnitallatud freesasfaltiga.
Muinsuskaitselise väärtusega hoone sindelkatus vajab kindla aja tagant uut tõrvamist. Viimati tehti seda paar kuud rohkem kui neli aastat tagasi.
Sindi muuseumi katuse tõrvamine. Foto: Urmas Saard
Tänase töö tellis Sindi linnavalitsus Lääne-Virumaal asuvalt osaühingult Põhjala Puu. Töö tegid ära lumivalgetes ülikondades tegutsenud Alar ja Janno. Üks meestest asus survepihusti agregaadi juures, teine kõndis vastu viilkatust toetatud redelit üles-alla ning pihustas tõrva sindlitele. Muuseumi juhataja Heidi Vellend vaatas rahulolevalt nobedalt ja oskuslikult töötavate meeste tegevust kõrvalt, heites samaaegselt murelikke pilke hallikaks tõmbuvasse taevasse, kust päris jämedad üksikud piisad otsaesist tabasid. Õnneks üksikuteks ähvardusteks need piisad jäidki, kuigi täpselt samal ajal Sindist mitte kaugel kallas vihma nagu oavarrest. Vihm peseks värskelt tõrvatud katuse puhtaks ja tööd tuleks korrata.
„Ühel aastal just nii juhtuski, sai poole tehtud, kui tuli tugev sadu peale ja pärast seda nägi katus välja nõnda nagu polekski midagi tehtud,“ meenutas Vellend. Tõrvamine ei ole juhataja sõnul odav töö.
Hoonele paigaldati Saaremaal valmistatud materjalist sindelkatus 2006. aastal.
Käesoleva nädala kolmapäevast reedeni toimub Tori rahvamajas iga-aastane muusikakooli koosmängu suvelaager. Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk annab teada, et laagris õpitakse erinevates koosseisudes mitmesuguseid pillilugusid. Laagris osaleb veerandsada õpilast ja kõik muusikakooli õpetajad ning seal omandatud kava tulebki laupäevasel pargikontserdil ettekandele.
[pullquote]Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt[/pullquote]Teppan-Kolk räägib sellestki, et Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt. Seoses sellega on kõigil kontserdikülalistel võimalik toetada trummikomplekti ostu.
Kogu koosmängu suvelaager kutsub kõiki linlasi kontserdile!
Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.
Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto
Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.
Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?
Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.
Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?
Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.
Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?
Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!
On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.
Eesootaval nädalavahetusel algab Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival. Hiljuti sai Kuhjavere küla ka oma legendi, mille autor, Järvamaal tegutseva Alburahva teatri dramaturg ja näitleja Küllike Veede põimis kokku vanadest tondijuttudest ja praegustest kohalikest oludest.
Küllike Veede avas Kuhjavere loo sünni telegitaguseid ka Külauudiste protaalile. Mis saab teoks aga 19-20 augustil toimuval Kuhjavere külateatrite festivalil, sellest rääkis üks korraldajatest Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.
Küllike Veede, paljud külad on saanud legendid juba ennemuistsetel aegadel, teatrifestivali korraldav Kuhjavere küla aga alles hiljuti ja tänu teile. Mis andis inspiratsiooni Kuhjavere loo loomiseks?
Loomulikult küla nimi. Ja festival. Kaugemate paikadega tekib see häda, et olusid tunned vähe ja kui kirjalikku materjali appi otsima hakkad, sünnib pigem midagi kodu-uurimuslikku. Sellisele ei tihka üleannetusi külge pookida. Nii et võtsin hoopis muistsed tondijutud appi.
Kuivõrd on Kuhjavere lugu üles ehitatud vanaaegsete legendide põhjal, kui palju on selle sünnis tänapäevast?
Lõbus peab olema, vähemalt luues. Harva, kui alustades on aimu, kuhu välja jõuad. Kuhjavere legendi juures muidugi vaikselt lootsin, et lõpuks külamaja sünnib, festivalid hakkavad toimuma ja keegi osalistest suuremat viga ei saa. Tundub jah, et seekord on rohkem vana, kuigi enamasti balansseerivad mu jutud päriselu ja muinasloo piiril. Vahel võin isegi foto lisada, sedavõrd päris on tegelane või toimumispaik, ja siis vupsab midagi täiesti jaburat hulka.
Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.
Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard
Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr Puškini vaarisa Hannibali auks.
Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.
Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.
Ansambel Vanad Sõbrad mängib üldjuhul tantsuks. Oskar Tominga ja Margus Siilak ütlesid, et Sindi Kiriku pargis antud kontsertesinemine oli üli harva esinev sündmus.
Vanad Sõbrad Oskar Tominga ja Margus Siilak. Foto: Urmas Saard
Sindi suvekontsertide sarjas 12. augustil aset leidnud kontsert toimus käesoleval hooajal esimest korda vabas õhus, sest nädal varem ei riskitud Lõõtsavägilasi muutlike ilmaolude tõttu ebamugavasse olukorda seada. Eemalt kostev kõuemürin Oskarile ja Margusele muret ei tekitanud, vähemalt välispidiselt näisid mehed päris rahulikena. Tegid isegi nalja, et taevast tulev müdin saadab muusikat loodusliku tümpsuga ja vajalik elektergi saadakse kõuepilvest.
Kontserdi algusajaks leidsid kümmekond pikka pinki, millel igal üksikul ruumi neljale-viiele inimesele, tänulikud istujad. Uued pingid muretses linnavalitsus spetsiaalselt taoliste vabaõhu kogunemiste jaoks.
Kuulajate poolelt vaadatuna sättis ennast vasakpoolsele istmele Margus, kes mängib akordionit ja põrutab jalaga samal ajal suurt trummi. Ka helipuldi näppimine kuulub tema ülesannete hulka. Paremal poolel istuv Oskar mängis akustilist kitarri ja pani vajalikul hetkel taldrikud kumisema. Mõlemad mehed müristasid ühtviisi hästi ka kahehäälset laulmist.
See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.
Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard
Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.
Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.
Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.
President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard
Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.
Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.
President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Lottemaa ja Pärnu kesklinna vahele rajatava kergliiklustee rahastamist linna piires, samuti kergliiklustee ehitamist Vana-Pärnus kulgeva Haapsalu maantee äärele.
Olemasolev Raeküla ja Lottemaa vaheline tee pole enamikes lõikudes jalgratstega sõiduks mitte eriti mugav. Foto: Urmas Saard
Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks on Pärnu osas 9 km pikkune, kulgedes kesklinna sillast linnatänavaid pidi Pärnu ja Tahkuranna valla piirini. Sealt edasi plaanib Tahkuranna vald ehitada kergliiklustee kuni Lottemaani.
Tahkurannal on hetkel ettevalmistustööd käsil ja loodetavasti valmib valla piires asuv tee 2019. aastal. Linnas valmib tee Pärnu linnavalitsuse teatel 2018. aasta sügisel. Erinevatel lõikudel on plaanis teha mitmesuguseid töid: uuendatakse olemasolevat kergliiklusteed, tagatakse ohutud peale- ja mahasõidud, markeeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus tee koos valgustusega. Projekti kogumaksumus on 1 443 642 eurot, millest Euroopa Liit tasub 1 168 944 ja linna eelarvest makstakse 274 698 eurot.
Haapsalu maanteel rekonstrueeritakse olemasolevat kergliiklusteed Siimu sillast kuni Audru valla piirini ja paigaldatakse valgustus. 1,5-kilomeetrine tee peab valmima juba tänavu.
Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti kogumaksumus on 366 646 eurot, millest Euroopa Liit tasub 264 913 eurot ja linna kanda jääb 101 733 eurot. Vajalikud riigihanked on läbi viidud ning lepingud sõlmitud. Lepingud sõlmiti teede ehitamiseks aktsiaseltsiga TREF Nord, omanikujärelevalvet teostab OÜ Toomtsentrum. Ehitusega tahetakse alustada lähiajal.
Jaak Känd, kelle mütsi serval selgitav sõna „Jutumees“, pole mitte üksnes väga heas tähenduses suur ja alati oodatud jutumees, vaid ka suurepärane luuletuste lugeja, keda kuuldud väljapool Pärnutki.
Jaak Känd Pärnu Nullpunktis. Foto: Urmas Saard
Rüütli tänavalt Jekateriina kiriku suunas diagonaalselt üle Lastepargi sammudes märkab terane silm kõnniteeplaadil märgistust, mis märgib XVII – XIX sajandi Pärnu kindluslinna geograafilist keskpunkti. Samas paiknes Uus turg. Nüüd asub Rootsi-aegse turuplatsi ühes nurgas Nullpunkti nimeline kohvik, mille kõrval mõnus istuda, tuttavatega kohtuda ja kolmapäeva õhtuti kuulata ühe mehe vahendusel luule valikut tervest maailmast.
Eile õhtul luges Jaak Känd Nullpunktis eesti ja teiste poeetide luulet juba üheksandat korda ning lubab sellega jätkata kuni augusti lõpuni. Tänavu suvel harjutab Känd sarnaste avalike esinemistega ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlustel osalemiseks. Kolmapäevaseid etteasteid nimetab ta “Luulesiiditeeks”. Luulehuvilised pärnakad mäletavad, et esmakordselt kuuldi teda taolises formaadis vabas õhus esinemas Hommiku tänaval Kolhethi restorani ees, paar nädalat ühte jutti, kõigil päevadel lõuna paiku.
Augustiarvamus on populaarse tänavafestivali Augustiunetus eriprogramm, mis soovib Pärnusse tuua arvamusfestivali vaimu. Sel talvel taasloodud Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab uute vilistlastraditisoonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja andma panus oma väärtuste hoidmisse.
Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Foto: Urmas Saard
Augustiarvamus toimub 1875. aastal valminud hoones, kus praegu tegutseb Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, aga mis enne I maailmasõda oli haridustempliks kõigile, kes Pärnust ülikooli läksid. Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaste hulgas on palju eesti rahvusmõtte sõnastajaid ja Eesti Vabariigi loojaid. Aldur Vunk küsib: „Kas annab selle kooli mudel ja eeskuju ka praktilist teavet tänapäeva koolikorralduse planeerimisel (kui me üldse vajame uusi konstantinpätse ja jürivilmse)?
Pärnu koolivõrk on läbinud mitmeid reforme, paljud koolid on liidetud teistega, mitmed lihtsalt suletud. Marit Raidi küsib: „Mis saaks, kui luua reformidest räsitud Pärnu üldhariduskoolidele ühine vilistlasidentiteet ja koguda ideid, millised traditsioonid, eesmärgid ja suunad saaks olla ühised kõigile Pärnu üldhariduskoolide vilistlastele. Kuidas saavad linna ja maakonna arengusse panustada need vilistlased, kes tunnevad, et käes on tagasi andmise aeg?“
Reorganiseeritud Pärnu VI Keskkooli vilistlane Rainer Toome arvates, võiks olla võimalus ja põhjus kodulinnas taas kokku saada, olenemata, millise kooli vilistlased me oleme. Peab muutuma linn koos aja ja inimestega ning kujundama endale maine, kuhu on alati tagasi oodatud kõik Pärnus õppinud inimesed.
Lõõtsavägilased Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Margus Põldsepp avasid Sindis käesoleva aasta suvekontsertide sarja linna seltsimajas.
Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard
Tänaseks kavandatud selle aasta esimene suvekontsert pidanuks linnarahva ootuste kohaselt toimuma Kiriku pargi varjuliste puude all. Paraku heitliku meelega ilm ei lasknud helitehnikat lageda taeva alla tuua, sest puudus teadmine, kas keset kontserti võib taas vihmasahmakas kaela sadada. Kuigi eelnevalt anti teada võimalikust kontserdi asukoha vahetusest, tekitas see ikkagi mõningast segadust. Osa inimesi kogunes parki, teised läksid aegsasti seltsimajja. Et ka pargis oodanud rahvas ansambli Lõõtsavägilased kontserdist päris ilma ei jääks, alustati esinemisega kümmekond minutit hiljem.
Noortest muusikutest sõnakam pilli- ja laulumees Andres Eelmaa ütles Lõõtsavägilasi tutvustades, et nende ansambel asutati 2013. aasta jõulukuul. Lõõtsavägilaste sünnipäevaks arvatakse siiski järgmise aasta 29. jaanuari, kui toimus ansambli esimene ametlik proovimäng. Ansamblis mängib kolm noorhärrat. Noorim on 13-aastane Tobias Tae (lõõts, järellaulja), vanuselt järgmine 15-aastane Rasmus Kadaja (lõõts, järellaulja) ja vanim 16-aastane Andres Eelmaa (lõõts, basskitarr, eestlaulja). Kolmekesi omandavad nad muusikalist vilumust ja teadmisi Karksi-Nuia Muusikakoolis, mille direktor on Margus Põldsepp. Tema on ka noormeeste juhendaja.
Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid piirkondi, mis pakub võimalust avatud talude külastuseks, siis Vigala 43liikmelise reisirühmana haarasime kinni võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu.
Raudkivid Pätsi momumendi jaoks korjati sealt samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks. Austust ja lugupidamist vääriv külastus kunagise presidendi vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt on maaeluminister Tarmo Tamm toonud koolikavasse strateegia, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja- ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C. R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.” Ringsõit hõlmas kuute talu.
Hommikune kohtumine Reet Karukäpa õuel
Esimeseks vastuvõtjaks oli Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus on üks ajalooline fakt: ta on sündinud 17. juunil 1940, päeval, kui Nõukogude väed tungisid Eestisse. Enne lõunat oli Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud, ta omandas doktorikraadi geoloogias. Meile tutvustas ta talu tagasisaamise lugu. Keerulised olid maaparandustööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal väheviljakas. Seepärast peab Karukäpp õigemaks kasvatada mustsõstart. Sel aastal rikkus kevadkülm hea saagi võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea. Loe edasi: Avagem enam oma koduväravaid, et linlased saaks maale tulla
Eile avati Saaremaal Asva külas viikingiteemaline seikluspark, mis on esimene etapp sinna rajatavast Viikingite külast.
Viikingite küla rajaja, Saaremaa juurtega ettevõtja Karjar Lemberi sõnul alustati teemaküla rajamist septembris. „Esimese etapina sai valmis Viikingite seikluspark. Tulevasse viikingite külla rajatud seikluspargis saab tõelise viikingite vallutusretkede elamuse, turnides suures kõrgseikluspargis. Siin on üle 50 seiklusliku turnimiselemendi ja kolm vahvat õhusõitu. Pargis leidub vastavalt julgusele ja oskustele rada igas vanuses „viikingile“. Kõrgeimal, enam kui 12-meetri kõrgusel asuvalt rajal, pannakse proovile ka julgeimad seikluseotsijad,” lausus ta.
Lember rääkis, et rajatavas Asva Viikingite külas ja uues linnuses saavad kokku erinevad ajastud läbi kolme aastatuhande. „Tegevused on põimitud tänapäevaste atraktsioonide ning tegevustega ja lisaks tutvustatakse erinevaid loomi ja linde. 2018. aasta suvehooajaks avatavas külas saab olema vahva nii ajaloohuvilistel, kui ka seiklusjanulistel. Lisaks saab linnuses ka muistsel kombel pidu pidada, keha kinnitada ning unenägusid nautida.”
Kajar Lember on tuntud ka kui Jõgevamaal Kaiaveres asuva turismiettevõtte Vudila rajaja ja arendaja.
Pärnu Avangard Galeriis avatud Helena Keskküla näituse “Liivatera ballaad” uue video vaatamise järel esinesid Rüütli tänaval väikese kontserdiga Lee Taul koos Kalle Pilliga, kelle esinemise viimase looga liitus üllatuslikult ka Keskküla ise.
XXV Viljandi pärimusmuusika festival tegi neljal päeval uut ja vana ning juubelifestival sai koos publiku ja esinejatega tõdeda, et vana arm ei roosteta – festivali külastas rekordarv külalisi.
Nikns Suns laulja Priit Oks astus lavalt maha kuulajate sekka. Foto: Urmas Saard
Juubelifestival pakkus palju uut ja tõi kokku vanad sõbrad; koos rahvaga nauditi pärimusmuusikat 61 kontserdil ja 34 õpitoas, muusikat jagus ka maakonnakontsertidele Pilistveres, Suure-Jaanis ja Tääksis ning õhtutundidel Tantsumajadesse. Festivalirütmidega liitus lisaprogrammi näol terve Viljandi linn. Üllatusi pakkusid spontaansed kooslused, jämmid, esmakordne Pillide duell ja Trad.Attack!i üllatuskontsert. Peokülalistele kingiti tasuta Lõpukräu: Kukerpillid ja kukeprillid.
Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et sellel aastal oli festival hästi äge suuresti tänu Eesti enda esinejatele. „Tänavu oli väga palju kodumaiseid küpseid kooslusi, kes pakkusid väga head kvaliteeti ja andsid lavadel endast viimase. Väga mitmed esinejad nagu Curly Strings, Duo Malva&Priks, Nikns Suns, Naised Köögis esitasid meie festivalil esmakordselt oma uut plaati ja publik hindas seda kõrgelt,” viitab Noormaa suurtele rahvaarvudele ja täissaalidele. “Väga hästi töötas rahva soovil tagasi kutsutud Ööklubi Lauluväljakul, kus tohutu energiaga andis publikule heas mõttes kõrvakiilu uue hingamisega Angus ja muidugi Zetod. Kes polnud ammu näinud Puuluupi või Estbeli, said kindlasti meeldiva kontserdi osaliseks,” lisab programmipealik.
5. ja 6. augustil Järvamaal Albus toimuval Eesti Joogimeistrite festivalil ja laadal on iseäranis arvukalt esindatud väikepruulikojad. Oma toodangut esitlevad ka mitmed mahla- ja limonaaditootjad. Mitmekülgne joogikultuuri tutvustamine põimub muheda meelelahutusega tuntud artistidelt. Külauudistele rääkis sündmusest peakorraldaja Arlet Palmiste.
Kas koos ideega tuli kohe mõte sündmus läbi viia Järvamaal Albus? Mismoodi sealsed tingimused korraldamist soosivad?
Me elame kolme kilomeetri kaugusel Albu mõisapargis asuvast Jäägri Villast. Iga kord, kui Tallinnast tulen või Tallinna lähen, sõidan ma sellest mööda ja imetlen selle koha ilu. Peidetud tuled puude vahel, purskkaev jne. Mul tekkis soov selles imelises pargis midagi korraldada ja kui hakkasin uurima joogivalmistamise ajalugu, siis oli plaan selge.
Läbi ajaloo on mõisate juures tegutsenud pruulikojad. Toodeti viina ja viidi seda Venemaale ja toodeti ka õlut, mida peamiselt müüdi mõisakõrtsides. Seepärast tundus plaan just käsitöö pruulikojad mõisaparki kokku tuua ainuõige. Jäägri Villa peremees Valeri oli kohe ideega nõus ja valmis igal moel kaasa aitama. Otsustasime teha ürituse kahel päeval, kus esimesel päeval toimub festival kontsertprogrammiga ja teisel päeval tasuta üritus, kus kõik huvilised saaksid omavahel kohtudes kogemusi jagada.
Kas selline sündmus toimub Eestis esmakordselt?
Kindlasti ei toimu see Eestis esmakordselt, aga kindlasti on see esimene analoogne üritus väljaspool Eesti suurlinnu. Seepärast toetab esmakordset ettevõtmist ka Väikepruulikodade Liit.
Oma sünnipäeva tähistab Euroopa Eestlaste Koor peadirigendi juures Varbuse Muusikamõisas. Laupäeval, 5. augustil kogunetakse laululaagrisse ning 6. augustil kell 16 esineb koor erikülalisena Lenna ning ansambli Estonian Voices kontserdil “Ootab armastus”.
Kalev Lindal, Euroopa Eestlaste Koori peadirigent
Kümne aasta jooksul on kooris laulnud üle 200 inimese. Hetkel on aktiivseid liikmeid 130 ringis – need on Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Kasahstanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis ja Tšehhis elavad eestlased, sekka muust rahvusest elukaaslasi ning estofiile. Kokku saadakse vähemalt kaks korda aastas laululaagrites, lisaks kontsertreisidel ja väiksematel üritustel.
Euroopa Eestlaste Koor on osalenud kahel viimasel üldlaulupeol (2014 valikkoorina), võrukeelsetel Uma Pido laulupidudel, Eesti kultuuri üritustel paljudes Euroopa riikides, samuti Kanadas ja USAs. Mullu sügisel sai koor hõbediplomi Interkulturi koorifestivalil “Canta al mar” Callelas, Hispaanias.
Algselt Pärnumaale Paikuse valda kavandatud kolme kilomeetri pikkuse kergliiklustee asemel ehitatakse käesoleval suvel valmis umbes kolmandiku võrra lühem tee, mis ulatub kuni Seljametsa lasteaiani.
Seljametsa kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard
Väljakuulutatud hankega ehitamise õiguse võitnud AS TREF Nord oli tänaseks jõudnud mulla eemaldamisega Põlendmaa teeristist mööda. Kahe kilomeetrise lõiguga alustati Sinioja teeristist. Tee süvendisse veetakse aluspinnaseks liiva. Paralleelselt käib ka valgustuse ehitus.
Tee ehitamine sai võimalikuks tänu omanikule, kes loovutasid tasuta maanteega piirneval alal neile kuulunud maad. Kuna üks omanik keeldus oma maad 140 meetri pikkuselt ja 11 meetri laiuselt tee ehitamiseks andmast, jääb esialgul populaarse Seljametsa karjääri supluspaigani kergliiklustee rajamata. Täna ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, et kindlasti tahetakse tuleval aastal projektiga jätkata ja selleks otsitakse senisest kavatsusest erinevaid võimalusi. Võimalik, et kergliiklusteega minnakse edasi teiselpool maanteed.
Hetkel on lahtine ka EAS-ilt taotletav toetus, aga Erkmann loodab siiski raha saada. Projekti maksumus on 395 000 eurot, millest vald tasuks 85 500 eurot.
5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.
Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard
Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.
Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.
„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“
