Kui TÜ Pärnu Väärikate ülikooli suvevaheaega veetvad õppurid Raba talu väravas bussist maha astusid, tervitas neid lustlikul meelel vastu tõtanud perenaine Terje Luik, keda teatakse peamiselt näitleja ja režisöörina, võibolla vähem õpetajana.
Terje Luik oma iluaia kuiva jõe sängis. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ühtset tervikut moodustav iluaed koosneb Terje sõnul neljast erinevast osast[/pullquote]Kõige rohkem terendas 50+ õppurite silme ette siiski kultusfilmis “Vallatud kurvid” peaosa mänginud 17-aastane neiu, kelle rolliks oli kaksikõdede Mareti ja Vaike kehastamine. Siiski ei sõidetud nüüd Raplamaale Juuru valla Mahtra küla teele selleks, et meenutada 1959. aasta detsembri lõpul esilinastunud filmi menu. Esmahuviks oli iluaed, mida Terje kujundab ja hooldab juba ümmarguselt 15 aastat.
Aga Terje esmane huvi oli kuulda, kas keegi külastajatest on temast ka vanem. Kelmikal naerul küsides pidi ta siiski tõdema, et üliõpilasedki võivad temast eakamad olla. Kiiruga rääkis Terje üht ja teist endastki. 25 aastat elas ta miljonite inimeste linnas Moskvas, sellest 17 aastat teenis meeldiva tööga leiba Kesktelevisioonis. Eestisse tagasi tulles ta päris sellist elupaika ei saanud, mida alguses igatses ja nii leppis Mahtras ühe maha jäetud paigaga.
Osalemissoovist teadaandmine algab käesoleva kuu keskpaigas ja kestab kuni 4. augustini, et pärast kõiki tarvilikke ettevalmistusi avada 17. augustil kümnetes koduhoovides õuemüük.
Anneli Uustalu mõtleb augustis toimuvale õuemüügipäevale. Foto: Urmas Saard
Nime saab kirja panna päeva korraldava Sindi seltsimaja meiliaadressil sindiseltsimaja@torivald.ee. Aga lisaks nimele peaks märkima koduse aadressi, andma ülevaate kaubavalikust ja teatama lahtioleku aja. Ostjatele võib pakkuda ka kohvi, teed ja teisi jooke. Selle kõrvale pannkooke, võileibu ja muid hõrgutisi. Kuid ühepäevakohvik pole ainus hea mõte, mis sobib õuemüügipäevaga kokku. Võimalik, et leidlikust jätkub rohkemakski – mida eelmiste aastate kogemused on kinnitanud. Kõigist neist headest kavatsustest palub Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu õigeaegselt teada anda. Saadetud teadete põhjal saab koostada ülevaatliku linnakaardi, millel kõik kauplemise asukohad üles tähendatud ja märgitud ka peamised kaubaliigid ning võimalikud ühepäevakohvikud.
Valminud linnakaardid jagatakse kõigile müügikohtadele välja enne 17. augustit, et linnarahvas teaks ühelt õuelt järgmisele lähemale õuele suunduda või istuda bussile ja sõita viis-kuus peatusevahet jalavaeva vähendamiseks edasi.
Sindi esimesed hoovimüügipäevad toimusid ülemöödunud aasta juulis. Siis oli peakorraldajaks linna raad.
Eesti ja Taani lipu sünnipäevad on lähestikku – 4. ja 15. juunil. Ent kummagi sündi lahutab teineteisest 665 aastat. Legendi järgi langes punasel põhjal valge ristilipp taevast 15. juunil 1219, kui taanlased pidasid tänase Tallinna asukohas meeleheitlikku lahingut meie esiisadega. Taani lipust sai maailma vanim riigilipp.
Tallinna 21. Kooli õpilaste liputoimkond demonstratsioonesinemisel. Foto: Tallinna 21. Kool
Külalised Taanist ei hoidnud oma kiidusõnu tagasi.Ent sada aastat tagasi lehvisid Eesti ja Taani lipp kõrvuti – Võrumaal Eesti Vabadussõja lahinguis, mil kakssada Taani vabatahtlikku aitasid Eesti sõjaväel Punaarmee vastsündinud riigist välja tõrjuda. Nõnda on ka Taani andnud panuse meie riigi sünnilukku.
Eesti lipu 135. sünnipäevaks saabus Tallinna Taani Lipu Seltsi viieliikmeline esindus, et anda au meie sinimustvalgele. Seltsi esimees Erik Fage-Pedersen esines 4. juuni varahommikul Pika Hermanni jalamil tervituskõnega, milles ta juhtis tähelepanu kahe riigi jätkuvale koostööle, eriti NATO raamistikus, mis teatavasti on Eesti vabaduse pant.
Samal päeval kinkis Taani Lipu Selts oma riigi lipu (Dannebrogi) Tallinna Piiskoplikule Toomkirikule. Peapiiskop Urmas Viilma pühitses lipu ja see jääb pühakotta. Taani lipu 800. aastapäeval 15. juunil saabub Eestisse Taani kuninganna Margrethe II, kes pidulikul talitusel eemaldab Dannebrogilt katte.
EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse “Hea avalik ruum” raames avatav Võru uus keskväljak taastab linna endisaegse süda, avab vaated Võru ajaloolistele hoonetele ning loob linna keskmesse ajaveetmise ja ürituste korraldamise koht.
Võru Keskväljak. Foto: Maris Tomba
“Võru inimeste aastatepikkune unistus on lõpuks teoks saanud ning me oleme üheskoos pannud Võru linna ajaloolise südame taas tuksuma. Kui Võru linn 235 aastat tagasi kaardile maha märgiti, siis nähti vajadust keskväljaku järele. Vaieldamatult vajab ka tänane linn esindusväljakut, kus toimuksid linna suursündmused, mis oleks atraktiivne ettevõtlus- ja ajaveetmise koht ning kuhu viime uhkusega oma külalised,” ütles Võru linnapea Anti Allas.
“Võru ajalooline peaväljak on omal kohal olnud üle 170 aasta, kuid viimase 70 aasta jooksul nõukogude ajal rajatud ja halvasti hooldatud pargi taustal oli pea olematuks kahanenud. Korrastades linna ajaloolist keskosa ja koondades sinna olulised avalikud funktsioonid ja tegevused anname Võru arengule uue tõuke. Täna on keskväljaku ümber paiknevad ajaloolised hooned jälle täies ilus nähtavad ja loovad võrukate jaoks uue ning piduliku väliruumi. Väliruumi, kus saab korraldada erinevaid avalikke üritusi; linnapäevi, kontserte, spordiüritusi, laatu jne,” ütles arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.
Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistati Sindis pea koolipäeva pikkuselt. Pärast pikal teekonnal marssimist ja linna raekoja ees vahepeatusena toimunud pidulikku lipurivistust jäi väheke aega puhkuseks ning kehakinnituseks, et jätkata Sindi gümnaasiumi kontserdiga seltsimajas.
Sindi gümnaasiumi lipu päeva kontsert Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Laval sõidutati jalgrattaga isegi kuningat[/pullquote]4. juuni keskpäeval hõivati Sindi seltsimaja suure saali enamik istekohti ja lipu päevale pühendatud kontsert, milles osalesid eranditult kõik Sindi gümnaasiumi klassid, võis alata mudilaskoori lauluga „Palvesse sean käed”. Nelja- kolmeaastased Sindi lasteaia lapsed laulsid „Kodulaulu”, mida nende muusikaõpetaja Ülle Ots saatis laste seljatagant vargsi piiludes ukuleelet mängides. Viieaastaste laulda oli „Kõnnin Eestimaa külas”. Sindi lasteaed on olnud Sindi gümnaasiumile palju aastaid lipupäevade tähistamise oluline partner. Ühiselt on käidud ka Pärnus lipu päeva tähistamas. Seepärast oli nende osalemine kooli kontserdil täiesti loomulik jätk kõigele eelnevale. Sindi lasteaed kasvatab oma linna gümnaasiumile hea ettevalmistusega Eesti lipuvilje kujundajaid.
Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.
Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö
„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.
Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.
Traditsiooniline lipu päeva tähistamine Sindis toimus sinimustvalge lipu 135. aastapäeval mõningase erisusega võrreldes eelmiste aastatega. Erilisust rõhutas seegi, et Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup pälvis lipuvilje edendamise eest haridusministri tänukirja.
Sindi gümnaasiumi liputoimkond koos kooli lipu ja direktor Ain Keerupiga sinimustvalge lipu 135. sünnipäeval koolimaja õuel. Foto: Urmas Saard
Kui varem on alustatud pidupäeva kogunemisega linna raekoja ees, siis täna marssisid Sindi gümnaasiumi õpilased ühes oma õpetajatega rivikorras koolimaja juurest linna sümboltorni alla. Esmakordselt sammus rongkäigu ees kolmeliikmeline kooli liputoimkond. Neiud kandsid 2,5 meetri pikkuseid sinimustvalgeid õlakuid. Sportliku ettevalmistusega 12. klassi õpilane Margit Viies kandis sinimustvalget esinduslippu, mis on tavalipust oluliselt raskem ja eeldab selle hoidjalt kindlasti paremat füüsilist võimekust. Teda saatsid ja abistasid 10. klassi õpilased Pilleriin Pihelgas ning Merili Tambu. Sama toimkond esindab Sindit ka Tallinna üldlaulupeo rongkäigus. Rongkäigu saabumist tervitasid lippude lehvitades Sindi lasteaia lapsed, naisliidu liikmed ja teised linnakodanikud. Marsihelidel võttis saabujaid vastu Pärnu Noorte puhkpilliorkester. Noored rivistusid lippudega auvalvesse ja Presidendi kella seierite asetumisel määratud ajale mängis orkester Rein Vendla juhatamisel Eesti hümni.
Sinimustvalge lipu 135. sünnipäeva tähistaval Sindi gümnaasiumi kontserdil Sindi seltsimajas.
Lipud Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Halbade näidete asemel lubage esitada ainult ühe näite, millega luua vastukaal eestikeelsetest sõnadest loobumisele.[/pullquote]Head pidupäevalised, täna tähistame kahe tähtsa sündmuse ümmargust tähtpäeva. Üks neist on ümmargusem kui teine, aga vähem oluline pole kumbki. Ilmselt paremini teame, et sinimustvalgel lipul on 135. sünnipäev ja seda on juba piisavalt palju pühitsetud ning pühitsetakse veelgi.
Palju vähem – kui mitte üldsegi – oleme eneste jaoks teadvustanud, et täna täpselt 100 aastat tagasi vastuvõetud eelpõhiseaduslikus aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ kõneldi esmakordselt eesti keelest kui riigikeelest.
Esmaspäeval tõid G4S vetelpäästjad Pärnu rannas kaldale kaks tüdrukut, kes olid täispuhutava madratsiga sügavasse vette triivinud. Laste vanemaid rannas ei olnud.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Kella 16 ajal märkas G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp, kuidas kaks varateismelist tüdrukut on täispuhutaval madratsil mängides triivinud vähemalt 1,7 meetri sügavusse vette. Kohe saatis ta neile järele kaks vetelpäästjat, kes tüdrukud koos madratsiga madalasse vette tõid.
Rannavalvurid selgitasid lastele, et täispuhutava madratsiga kaldast nii kaugele minna on ohtlik ja palusid neil rannamõnude nautimist jätkata madalas vees.
Tüdrukud olid rannas omapäi, ilma lastevanemateta.
G4S Pärnu rannavanem Kalli Lomp rõhutab, et täispuhutavate mängumadratsitega merre minek on ohtlik, kuna tugev lainetus ja tuul võib selle kergesti kaldast eemale, sügavasse vette juhtida. „Kui laps peaks täispuhutavalt madratsilt sügavamasse vette kukkuma või ujumisrõngaga üle pea käima on paanikahoog kerge tulema ja sedasi satub laps uppumisohtu,“ ütleb Lomp. „Juhul kui lapsevanemad lubavad lastel täispuhutavate mänguasjadega vees mängida, siis tuleks ise vees lapse juures olla, et talle vajadusel kohe appi minna.“
Täispuhutavate veemänguasjadega juhtub õnnetusi ja ohtlikke olukordi Eesti randades igal aastal. Näiteks eelmise aasta 16. juulil läks Pärnumaal Reiu rannas üks laps madratsiga merele ja tuul võttis täispuhutava madratsi koos lapsega kaasa. Lisaks lapsele tuli appi läinud päästjatel tuua veest välja ka kaks täiskasvanut, kel lapsele appi tõtates vees jõud rauges.
3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.
Eesti lipu 135. sünnipäeva tähistamine Põltsamaal. Foto: Väino Valdmann
Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.
Harjumatult tavatul kellaajal avati täna hommikul varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, kus Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop luges harrastusfotograafi looduspiltide taustal tema luuletusi.
Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto: Urmas SaardMikk Rätsepa pilt raamitud fotolt
Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve lausus näitust avades, et kohtus Mikuga viimati 9. jaanuaril. „Siis kinnitas ta minu küsimise peale, et kõik on väga heas korras. Ta oli optimistlik ja huvi käija emaga paljudes paikades erinevaid kontserte kuulamas. Meil oli Mikuga eelnevalt kokku lepitud näituse avamise tänane kuupäev. 31. jaanuaril nägin facebookis Miku poolt kirjutatud sissekannet, milles ta kõneles mina vormis oma matusepäevast. Ta nägi lähenevat kiiret lõppu ette. Eks lähedased kirjutasid siis õiged kuupäevad juurde, kui ta ütles, et „täna on siis minu matusepäev”. Järve sõnul oli Mikk kõik enda jaoks läbi mõelnud, isegi selle, millist muusikat tema matustel mängitakse. Samuti soovis ta oma tuha merre heitmist Türisalu pangalt, mis ongi nüüdseks tehtud.
Käesolev näitus sai teoks Miku vanaema eestvõttel. Näituse väljapaneku järjestatus on Järve poolt mõtestatud. „Esimene pilt oleks Miku sünd ja edasi kogu tema elu. Vahepeal mere pilt. Oli noor mees, elu põlvini, rahulikemaid, tormisemaid aegu. Fotod lõpevad päikeseloojanguga,” selgitas Järve.
Teisipäeval, 4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäev. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Lipu Selts kutsuvad pärnakaid Iseseisvuse väljakule lipupäeva pidulikule tähistamisele.
Lipu päeva pidulik lipurivistus Pärnus Iseseisvuse väljakul. Foto: Urmas Saard
Lipu päeva tähistamise kava algab kell 18.00 Eesti Vabariigi hümniga. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu Noorte puhkpilliorkester.
Kõnega astuvad üles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Lipurivistusel osalevad Pärnu linna koolide õpilased ja Eesti lipu seltsi Pärnu osakonna liikmed.
Tänavu möödub 135. aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikumõisas. Pärnu abilinnapead Meelis Kukk ja Siim Suursild osalevad Otepääl toimuval Eesti lipu õnnistamise 135. aastapäeva tähistamise pidulikul rongkäigul ning sellele järgnevatel üritustel. Abilinnapea ja lipu seltsi liige Marko Šorin tervitab sõnavõtuga samal päeval Sindis toimuvat lipupäeva tähistamist.
4. juuni on kuulutatud Eesti lipu päevaks. Eesti lipu selts ja Pärnu linnavalitsus kutsuvad üles kõiki heiskama majalippe.
Kogu õppeaasta kestnud ja neil päevil lõppev rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie Väike Raamatukogu” innustas esimese ja teise klassi lapsi lugema, tutvustas oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud kirjanikke ja illustraatoreid.
Rahvusvahelises lugemisprojektis “Meie Väike Raamatukogu” osalenud Sindi gümnaasiumi 1B klass. Foto: Heli Telman
[pullquote]Raamatutest arvati laste lemmikuks Sloveeni kirjaniku Koreni „Keeda mulle üks muinasjutt”[/pullquote]Lisaks Eestile osalesid projektis koolid, raamatukogud, kirjastused Lätist, Poolast ja Sloveeniast. „Kooli ainetundide rikastamise ja õpilaste lugema õhutamise kavaga ühines ka Sindi gümnaasium, Õppeaasta jooksul lugesime läbi kuus lasteraamatut,” rääkis 1B klassijuhataja Heli Telman. Raamatute loetelus oli „Lumivalge ja süsimust”, autor Hilli Rand Eestist; „Ärajäänud avastus”, Mārtiņš Zutis Lätist; „Kallista mind!” ning „Muna või kana?”, Przemysław Wechterowicz Poolast; „Keeda mulle üks muinasjutt!”, Majda Koren Sloveeniast ja „Võlusõrmus”, Peter Svetina samuti Sloveeniast. Iga projektis osalenud klass valis ise lugemise ja tegevuste läbiviimise ajakava.
Eesti heliseb pärimuse lainel. Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole kogunesid Tallinnas Tornide väljakule eile ja täna koduriigi ja välismaised parimad pärimuskandjad. Saab nautida Balticat kuuel erineval laval , lisaks sõideti eile Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.
Baltica 2019 Tornide väljaku pärimuskülas. Foto: Urmas Saard
Tornide väljaku pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, tantsitakse meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õpitakse käsitööd ja keeli, kuulatakse jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et tänavuse Baltica keskmes on kolm valdkonda – paikkondlik eripära, pidu ja keel. Peo kolmele päevale jaotatud melu täiendavad külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad. Tornide väljaku pärimuskülla koguneti Pärnumaalt, Saaremaalt, Setomaalt, Tartumaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Võrumaalt, ja pealinnastki.
Tänasel pärimuspidu Baltica avakontserdil anti välja kolm erinevat pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri preemia omistati Mooste Rahvamuusikakooli loojale Krista Sildojale, Eesti Folkloorinõukogu preemia Teotugi rahvamuusik Margus Põldsepale ning Kristjan Toropi kogumisstipendiumi pälvisid rahvakandlemängijad ja –uurijad Pille Karras ja Tuule Kann.
Kõik pärimuspreemiate laureaadid koos Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütliga. Foto: Rene Jakobson
[pullquote]tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust[/pullquote]Pärimuskultuuri preemia pälvis Krista Sildoja pikaaegse mitmekülgse kõrgetasemelise tegevuse eest, mis tugineb ehedale pärimuskultuurile ja on suunatud nii noortele kui ka vanematele. Krista on loonud Mooste Rahvamuusikakooli, andnud välja raamatuid ja õpikuid, olnud pärimuspeo Baltica peakorraldaja, algatanud etno laagrid jpm. Tema panus valdkonna ja kogukonna tegevusse on olnud märkimisväärne.
Pärimuskultuuri auhinna eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat rahastab Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital.
Pea üheksa kuud pärast Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse korraldatud Türgi teemanädala avamist Sindis ja Pärnus võis eile taaskordselt kõnelda justkui samade päevade jätkusündmusest.
Pöörlevad dervišid Istanbulist. Foto: Urmas Saard
Türgi Vabariigi suursaadik Eestis Hayriye Kumaşcıoğlu pole tänini unustanud Pärnus ja Pärnumaal õnnestunud teemanädala menu, mis toimus mullu septembris. Reedel palus suursaadik mõned teemanädalal osalejad Tallinasse Alexela kontserdimajja, kus andis kontsertetenduse Istanbuli Ajaloolise Türgi Muusika Ansambel. Kuna samad kutsutud kuuluvad ka Y’s Men Pärnu klubisse ja neil päevil külastavad Taani Y’s Men International liikmed oma Pärnu sõpru, siis viibisid nemadki suursaadiku kutsel Alexelas.
Sufi koolkond kujunes 8. sajandil Lähis-Idas. Tänapäeval laotuvad selle harud maailma paljudesse asukohtadesse. Sufismi puhul mõistetakse islami müstilist, esoteerilist ja psühhospirituaalset mõõdet. Põhiolemuselt andub sufi armastuses Jumalale ehk Jumala avaldumine ümbritsetakse armastusega.
Sufismist on lähtunud hulgaliselt türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī teosed. Loetletud poeesiast tulenevad pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.
Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.
Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto: Jukko Nooni
16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.
„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.
Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.
1. juuni päikesetõusul (kell 4.18) läidavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See on muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läidetakse.
Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto: Urmas Saard
Alates 2. juunist alustab tuli Muhumaalt oma teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna poole, tehes oma 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal 450 peatust kultuuriloolistes paikades. 33 päeva jooksul on tuli maakondade hoida ja edasi kanda. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo 1. etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.
Tule süütavad ERMI juures legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning koos nende lähedaste kolleegidega. Seejärel liigub tuli ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.
Tänavuse laulupeo avakontsert „Õpetajale“ on pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele. Kontsert on justkui ekskursioon eesti muusikalukku kummardusena kõikidele õpetajatele. Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul on ta sel tähenduslikul hetkel eriti õnnelik, et saab seda jagada oma armsa õpetaja, Silvia Mellikuga. „Silvia on mulle eluteele rohkem kaasa andnud, kui vaid oskuse koore juhatada. Tema järjekindlus ja suutlikus innustada ka lootusetuna näivates olukordades, on mind aidanud koorijuhi-teel rohkem, kui ta ise aimatagi oskab.“
Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.
Viljani pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.[/pullquote]„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.
Täna kell 16 avavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kultuuriminister Tõnis Lukas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Tallinnas Raekoja platsil toimuval avakontserdil sel aastal Eestis toimuva Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica.
Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse naisrühm Kaasike esineb samuti Tallinnas pärimuspeol Baltica. Foto: Urmas Saard
Kultuuriminister Tõnis Lukas hindab enim Baltica festivali püüdlust hoida esil ehedat pärimust. „Iga rahva kestmise jaoks on kõige olulisem hoida oma kultuurimälu. Teades ja tundes oma esivanemate pärimust, nii ehedalt kui see on tänapäeval veel võimalik, oleme rahvana rikkamad ja tugevamad,“ märkis kultuuriminister.
Mihhail Kõlvart: „Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kuid keset muutusi otsib inimene midagi püsivat. See püsiv peitub rahvuskultuuris, mis on ühtlasi iga rahvuse selgroog ja aitab jääda iseendaks. Mul on hea meel, et tänavu on just Tallinn paigaks, kus eri rahvaste rahvuspärandit pidulikul kujul väärtustatakse, hoitakse ja arendatakse.“
„Baltikumi ühine pärimuspidude pärl Baltica toob kokku nii Eesti erinevate piirkondade pärimusrühmad kui pakub Eesti inimestele teiste riikide pärimusrühmade rikkalikku pärimuskava,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. „Pärimuspidu Baltica kuulub Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu festivalide hulka, mistõttu on Eesti Folkloorinõukogul võimalik kutsuda Eestisse teistest riikidest heal tasemel folkloorirühmi.“
Transpordi- ja logistikaettevõte ACE Logistics saab 2020. aasta alguses Rae valda Lehmja külla uue, praegusest 2,5 korda suurema 5 miljonilise logistikakeskuse, mille paneb püsti Mapri Ehitus.
ACE Logistics uus hoone
[pullquote]Büroo osa fassaadile ja katusele tulevad hoone energiatõhusust tõstvad päikesepaneelid[/pullquote]Andres Matkur, ACE Logistics Grupi tegevjuht ütleb, et Tallinna Lennujaama juurest, kus on tegutsetud nüüdseks juba 20 aastat, paneb ettevõtte Rae valda kolima ruumipuudus ja vajadus laieneda. Uus hoone on projekteeritud ettevõtte kasvavatest vajadustest lähtuvalt. “Meie uus logistikakeskus saab olema 2,5 korda suurem, saame kindluse, et tuleme toime tänasega võrreldes vähemalt viis korda suuremate kaubamahtudega. Täna ei ole meil piisavalt üheaegseid laadimisvõimalusi, laadimissildade arv on piiratud, veokitega on seetõttu raskevõitu opereerida. See kõik tähendab omakorda ebaefektiivseid tööprotsesse, mida saab uue hoone lahendustega oluliselt parandada,” räägib Andres Matkur.
MTÜ Öövalgel koostöös Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Postimehe ning Rüütli tänava ettevõtjatega korraldavad Pärnus esimese valgusfestivali „ÖÖvalgel“, mis toimub 27.-28. septembril Pärnu vanalinnas.
Valgusfestival on ainulaadsetest valgusvisuaalsetest lavastustest ja installatsioonidest koosnev festival. Valgusfestivali omapäraks on hoonetele loodavad videomappingud, kus keskseks tegelaseks on inimene. Fookuses on etenduskunstide lühivormid, kus domineerivaks ideeks on traditsiooniliste vormide põimimine kaasaegsete tehnilis-loominguliste vahendite ja võimalustega, et sünniks elegantselt balansseeriv elamuskultuur. Pärnu valgusfestivali etendusi saab näha Tallinna väraval, Rüütli 25 hoonel ning Pärnu raekoja seinal. Lisaks etendustele luuakse Rüütli tänava ja selle lähiümbruse hoonete vaateakendele Pärnus elava kunstniku Madli Lavini maalidest installatiivne kunstigalerii.
Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.
Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard
Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.
“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.
Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.
Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.
Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Asukohaga Hiina lõunarannikul oli Macau Portugali koloonia, kuni läks aastal 1999 taas Hiina omandusse. Hetkel on riik Hiina eriline administratiivpiirkond, s.t. Macau valitsussüsteem erineb mandri-Hiina omast.
Macau
Macau on suur kuurortlinn ja põhiline hasartmängu turismi sihtkoht. Tegelikult sõltub majandus väga otseselt turismist ja hasartmängudest, niisiis on see tuntud kui „Aasia Las Vegas“. Lisaks on sealne hasartmängu tööstus seitse korda suurem kui Las Vegases toimiv tööstus, nii, et kui sul tekib kohaliku või interneti kasiino taga kerge igavus, siis Macau on kindel koht kuhu poole tuleb oma sammud edasi sammuda.
Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.
Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad[/pullquote]4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.
