Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.

Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.
Loe edasi: AIVAR RAUDVER: IGA PÄEV ON AUHIND, MIS MA SAAN MIDAGI NENDE MEESTE HEAKS ÄRA TEHA