Võru kinos Kannel linastub värske Eesti mängufilm *”KIRJAD INGLILE” neljapäeval 10. märtsil 2011 kell 19. Linastusel on kohal ka filmi režissöör Sulev Keedus, kes juhatab seansi sisse ning peale filmi lõppu räägib kõigi huvilistega ka pikemalt.
“Kirjad Inglile” on film aastaid tagasi Afganistani sõdima saadetud ning seal islamiusu omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast (Tõnu Oja), kes
kodumaale naastes seisab silmitsi teistlaadi sõjaga. Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, meeste ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel. Kusagil nende lahingute keskel on tema tütar Ingel, kelle Kirotaja on otsustanud pärast aastaid kestnud eemalolekut üles leida. Ainsaks juhtlõngaks telefonis kostnud tütre nutt ja sidevahendiks kaustik täis tütrele adresseeritud kirju. Kuid kodumaal on temaga teised plaanid, ja linna valitsevad naised näivad just temalt närivale tühjustundele lunastust ootavat.
Jeremia Juunas Kirotaja osas astub üles Tõnu Oja, teistes osades galerii andekaid ja isikupäraseid naisi: Katariina Lauk, Ragne Pekarev, Tiina Tauraite, Mirtel Pohla, Ketter Habakukk jt.
Sänna kultuurimõis Võrumaal annab teada maastikukunstist: Kristjan Ait / Kaarel Susi – Viitina juurtega kunstnik/graafik/disainer/fotograaf ja “3 nurka”.
Igaüks meist on tajunud hetke, mil teatud element on oma loomulikust keskkonnast välja kistud ja asetatud mujale. See tekitab põnevaid kontraste ja võib meis esile kutsuda vastakaid emotsioone — nagu sigaretikoni pooleliolevas õllepudelis või viiesajane keset kõnniteed. Samamoodi on vormidega looduses. Enamasti oleme harjunud nägema ebakorrapäraseid või vaataja seisukohast juhuslikke kujundeid (puud-põõsad, künkad, pilved). Harva kohtab silm midagi karjuvalt rangete vormidega ja täielikult korrapärast. Siit sündis idee kõrvutada Lõuna-Eesti sujuv kuppelmaastik teravanurgeliste
kolmnurkadega, ja uurida, kuidas need objektid koos töötavad.
Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoorLustaka “Sabatantsuga” vallutasid väikesed pidulised 3. märtsil Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi aula. Toimus maakonna lasteaialaste ja algklasside õpilaste folklooripäev.
Osales kümme kollektiivi: Võru loovuskooli kandlekool (juhendaja Milja Udras), Parksepa kapell (Ene Lumi) ja Parksepa keskkooli 3.a klassi rahvatantsurühm (Helle Liloson), lasteaia Sõleke folkloorirühm (Lea Sikk), lasteaia Päkapikk folkloorirühm (Kadri Mähar), Vasteliina gümnaasiumi 2. klassi folkloorirühm (Helju Sarapuu), Rõuge põhikooli 2.-3. klassi tantsulapsed (Merike Helekivi ja Terje Raju), Puiga põhikooli tantsurühm (Silja Oss), Võru 1. põhikooli tantsurühm Tsõõrike (Maie Pau) ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rahvatantsurühm (Kaja Reiska).
Tantsude ja laulude vahele mahtusid pillide tutvustus ja tantsumängud kõikide piduliste osavõtul. Lõpuks õpiti lihtsatest puupulkadest rütmipille meisterdama ja nendega mängima. Loe edasi: Lapsed lustisid Võru folklooripeol
Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.
Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.
Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva
Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.
Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.
Rõuge noortekeskuses arutletakse täna kell 18 selle üle, kuidas meelitada valda uusi elanikke, luua uusi töökohti ning parandada veelgi valla kuvandit väljapoole.
Arutelu kutsel seisab kirjas:„Teretulnud on ka kõik muud ideed mis arendavad vallaelu ja muudaksid seda paremaks. Kohtumisel järgime põhimõtet, et ükski idee pole halvustamist väärt või vale. Kõik mõtted pannakse kirja, et paremaid neist edasi arendada. Tule kohale, räägi kaasa ja ole valla tuleviku suunajaks!“
Oodatud on kõik ärksad vallakodanikud, vanusest ja töökohast olenemata – kõik need, kes valutavad südant koduvalla tuleviku pärast.
Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.
Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.
Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.
Neljapäeviti 3., 10., 17., 24. ja 31. märtsil kell 18-20 saab Uue-Antsla rahvamajas osa võtta lapitöökursusest (kokku 10 tundi).
Tutvutakse lapitöö töövahenditega ja õpetatakse erinevaid lapitöötehnikaid. Kursuse käigus õmbleb osaleja juhendaja käe all omale lapitehnikas eseme. Kursusel osalemine on tasuta ja pole ka vanusepiirangut. Kaasa võtta puuvillaseid kangajuppe, töövahendid on kohapeal olemas. Karille Õpitoa toimumist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Info ja registreerimine tel 5806 9541 või karille.bergmann@gmail.com.
Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.
Päevaprogramm:
9.30 Kogunemine, registreerimine
10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil
11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid – Jaanus Põldma
12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees Mart Timmi
13-13.40 Lõuna
13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord – Tiiu Tarang, Avo Kons.
15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.
16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest – Sirje Madisson
Infopäev on tasuta.
NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel 517 6330, 5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.
12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).
Päeva mahub ka õpituba „Nukk ja vari”: nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri, ühe vanema teatriliigi sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest; koos publikuga valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval elavaks muuta.
Õpituba ja nukuetendus sobivad igas vanuses lapsele, ka emale-isale, vanaemale-vanaisale. Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palutakse registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud.
Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee.
Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.
1995. aastal rajatud Obinitsa Seto muuseumitare, mis tutvustab peaasjalikult setu perede elu aastail 1920-1940, eksponeerib näitusel „Setu pitsid” ainulaadset setu käsitööd: valge ja värviline pits; pühaserätid ja ilukäterätid, naise rahvarõivad.
Näitusel on väljas ka eelmisel aastal ilmunud setu värvilise pitsi raamatu pitsid – nii originaalid kui ka koopiad.
Setu pitsi töötuba toimub 17. märtsil kell 13. Näitusele tulijat ootab ka üllatus!
Võrumaa kahe hokiklubi, Rõuge Snaiprite ja Metsavenna HK sõpruskohtumise ning sisuliselt ka maakonna mitteametliku meistritiitli võitis Rõuge meeskond 8:2. Vastse-Roosas peetud kohtumist asus kümmekonna sekundiga 1:0 juhtima küll kodumeeskond ja seisuni 2:2 püsis mäng tasakaalus, kuid siis panid Rõuge hokimehed oskused maksma ja läksid oma teed.
Pärast mängu võisteldi veel ka bullitite (karistusvisete) löömises, kus mõlemad meeskonnad panid välja viis lööjat, ning siingi jäid 3:1 peale Rõuge Snaiprid. Rõuge meeskond on maakonna parim teist aastat järjest, mullu võideti 4:0.
28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond
Dolgoševi Marta. Foto: Uma LehtVõro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ «Ütski tark ei sata taivast» lõppvoori, viktoriini perrä om 8. klassi opilaisist kõgõ parõmb võro keele mõistja Dolgoševi Marta Orava koolist.
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.
Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade
Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.
Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.
Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.
Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.
Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.
Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.
Võrumaa Lastekaitse Ühing korraldab 26. veebruaril Võru Kultuurimajas Kannel perepäeva, kus jagub tegevust ja meelelahutust igas vanuses inimestele.
Kavas on:
Meisterdamispesad lastele
Nõustamiskojad noortele, täiskasvanutele
Kandle aias ootavad osalejaid kuum tee ja pannkoogid ning seiklusmängud
Erakondade debatt teemal “Lapsed ja perekond”
Üritus kulmineerub heategevusliku kontserdiga, kus üles astuvad Eda-Ines ja Valdo ning Kadri ja Guido.
Pääse üritusele on 2 €; üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 1 € ning lastele tasuta.
Lugupidamisega
Anu Kikas
18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee
Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.
Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.
„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.
Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.
32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.
Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.
Võrumaa teenetemärgid:
Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.
Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.
Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.
Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.
Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad
Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.
Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.
Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide ühistegevuse.
Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.
12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.
Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:
I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.
IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)
Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.
Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.
Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.
Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.
Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.
Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.
Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.
Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides
12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).
Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.
