Võrumaa

Urvastes tuleb vaseliste õpituba

Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.

Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites

Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.

Registreeruda saab telefonil 529 2373.

Käivitus viie Leader-piirkonna projekt

30. märtsil algas Leaderi viie tegevuspiirkonna ühine projekt ehk ettevõtlusnõustajate koolitus, mis on Võrus tuntud kohaliku tegevuspiirkonna ülese projektina nimega “Ettevõtlusalane nõustamine Võrumaal”.

30. märtsist kuni 16. maini osalevad viiest Lõuna-Eesti Leader-tegevusgrupist välja valitud 15 ettevõtlusnõustajat koolitusprogrammis, mis kestab kokku 11 päeva ja hõlmab ettevõtluse ning nõustamisega seotud teemasid.

Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnast on osalemas viis koolitatavat: Liina Vähi – MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ettevõtluse meetme nõustaja, Ave Tamra – Uma Meki projektijuht, Martin Mark- ettevõtja, Ivi Martens – SA Võrumaa Arenguagentuur ettevõtluskonsultant, Tiina Hallimäe – Võru linnavalitsuse ettevõtluse vanemspetsialist.

Koolituse eesmärk on arendada ettevõtlusnõustamise tegevust partnerluskogu tegevuspiirkonnas ja suurendada ettevõtlusaktiivsust spetsialistide kaudu, kes omandavad proaktiivse nõustamise koolituse ja suhtlemistreeningu kaudu. Lisaks Eestis toimuvale koolitusprogrammile on projektiga “Ettevõtlusnõustajate koolitus” kavandatud ka ettevõtlusnõustajate praktika Soomes Kauhanjoel, Suupohja Arendusühingu tegevuspiirkonnas, et tutvuda sealse ettevõtjate nõustamise süsteemiga.

Seebitegu Pikakannu seltsimajas

Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.

Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.

Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.

Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.

Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee

Ave Tamra
www.pikakannu.ee

Setomaal õpetatakse pühapäeval rekvisiite meisterdama

Setomaal Obinitsas Seto seltsimajas toimub pühapäeval, 10. aprillil rekvisiitide tegemise õpituba.

Rekvisiitide tegemisest räägib ja näidisrekvisiite aitab valmistada Raina Varep, kes on pikka aega töötanud Vanemuise teatris rekvisiitori ja kostümeerijana.

Info ja registreerimine: Rieka 5620 3374.

30. aprillil toimub Võhandu maraton

30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.

Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.

Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.

Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“

Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“

Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.

Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.

Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

393292t54h1bcc — Eesti ema monument Rõuges

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Mai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.

Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.

Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.

Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Sõna vägi

Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja

Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.

Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…

A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»

Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.

Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi

Urvastes loodi oma naiskodukaitse üksus

Urvaste naiskodukaitse — Naiskodukaiste aktivistid Liisa Aru ja Marje Kangro. Foto: urvasteleht.blogspot.com

1. aprillil lõid naiskodukaitse aktivistid Urvastesse oma piirkondliku üksuse. Täpsemalt tähendab see, et Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna Antsla jaoskonnast sai kaks jaoskonda. Antsla jaoskonna esinaisena jätkab Inga Niit, Urvaste jaoskond valis oma juhiks Naiskodukaitse taasasutamise algusest saadik selle töös osalenud Marje Kangro.

Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.

Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.

Airi Hallik

Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus

Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldavad 4.-20.05.2010 suurõppuse Kevadtorm 2011, mille tegevusala ulatub Tartumaalt läbi Põlvamaa Võrumaani.

Õppuse eesmärk on 2010-2011. aastal ajateenistusse kutsutud isikkoosseisul baseeruvate jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje, pioneeri-, luure-, staabi- ja tagalaüksuste kokkuharjutamine ja oskuste kontroll, kirjutab Kambja vallalehe võrguväljaanne Koduvald.ee.

Samuti harjutavad koostööd maaväe, Lõuna kaitseringkonna ja I jalaväebrigaadi staabid ning kaitseliidu Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa malevad.

Esimesel kahel päeval toimub üksuste koondumine õppuste alale. Sellele järgnevad 6 päeva jooksul jalaväepataljonide ja jalaväebrigaadi koostööharjutused. 13.-19.05.10 ööpäevaringsed õppelahingud, millega kaasneb ka lahingmüra. Järgneval kahel päeval korrastatakse õppusel kasutatud alad ja teed. 21.05.10 lahkuvad üksused õppuste alalt. Loe edasi: Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus

Võrus avatakse kolm uut näitust

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.

Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.

Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.

NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.

Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.

Allikas: Võru Linnagalerii

Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Mõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.

Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.

Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.

Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.

Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.

Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.

Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.

Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus, uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ – selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Kutsekoolid korraldavad Lõunakeskuses infopäevad

1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.

Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.

Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.

Kylauudis.ee tänab

Koolitusel osales ka koer Kofi. Foto: Elina Kononenko

Kylauudis.ee tegijad ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts tänavad kõiki, kes tulid tormisel laupäeval, 26. märtsil koos mõtteid mõlgutama, kuidas teha ühiselt paremini kodanikuajakirjandust.

Täname esinejaid Henn Sarve, Ragne Kõutsi, Sulev Valnerit ja Erkki Peetsalut ning kõiki kohalviibijaid huvitavate mõtetete eest!

Suur aitäh rõugelastele Kerli Kõivule ja Jaanus Margile, kes meile õdusa Rõuge noortekeskuse maja usaldasid ja seminari korraldada aitasid!

Rõuges said nädalavahetusel kokku maateatrid

26. märtsil toimus Võrumaal Rõuge rahvamajas Kagu-Eesti maateatripäev, sellest võttis osa kaheksa näitetruppi Võru-, Põlva- ja Valgamaalt.

Žürii koosseisus Katrin Luts, Triinu Ojar ja Ingrid Välbe andis välja järgmised tiitlid:
parim lavastus: Lasva talunike näitering – etendus „Buss” (J. Rahmani etenduse „Sõit” ainetel);
parim näitleja: Sirje Palmik Karisilla külaseltsi näiteringist lavastuses „Puhkekodusse!” (J. Järveti loo „Kits kärneriks” alusel);
parim lavašõu: Parksepa keskkooli näitering – „7 vanatüdrukut” (tantsuline meeskonnatöö);
parim klassika tõlgendus: Uue-Antsla vanaemade näitering lavastusega „Pärijad” (O. Lutsu järgi).

Ära märgiti Ale Annuse (Tsooru näitering) ja Allan Sarniku (Hargla näitering) head osatäitmised ja perfektsed murdekeele kasutajad Mart Lissmann (Puiga näitering) ja Asta Mäeorg (Tõrva näitering).

Maateatritele tõid lõbusa tervituse Võru linnateatri näitlejad, esitades katkendeid oma uuest etendusest „Loomad”.

Kagu-Eesti maateatripäeva korraldas Rõuge rahvamaja.

Riina Kööts

Parksepa keskkooli
näiteringi rahvas,
keda tunnustati
parima lavašõu eest.
Foto: Martin Mark

Pokumaa otsib töölisi kohalike hulgast

Pühapäeval, 3. aprillil kutsub Pokumaa uus juht Urmas Roht kella 10 ajal Pokukotta vestlusele Urvaste valla inimesi, kes tahaksid Pokumaal töötada püsivamalt või aeg-ajalt kaasa lüüa ajal, mil rahvast liigub rohkem.

Kõige rohkem on oodatud inimesed, kes on töötanud lastega, kasuks tulevad teadmised looduse vallas. Aga võivad tulla ka need, kellel vastavad kogemused vähesed. Lisaks ootab Pokumaa lisajõudu nädalavahetuse ürituste korraldamiseks, ka noori, kes oskavad ja tahavad tegeleda lastega.

Püsivam töö peaks toimuma nädal tööl-nädal vaba süsteemis, sest suvised kogemused on näidanud, et muidu on inimeste töökoormus liiga suur.

Väga teretulnud oleks Puukoks sobiv habemik mees oma lastesõbraliku koeraga. Puuko peaks oskama teha puutööd ja olema napsuvaba ning lastesõber. Puukol on tulevikus Pokumaal tähtis roll, ta peaks koguaeg kohal olema, hea kui Puukosid oleks kaks, sest muidu ei saakski turismihooajal puhata.

Et uue juhi esimene eesmärk on kaasata võimalikult palju kohalikke, ongi eelisjärjekorras Urvaste ja Kanepi valla inimesed. Kanepi inimesed on vestlusele kutsutud samuti pühapäeval – kell 12.

Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.

Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.

Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.

2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Pardid patseerisid Rõuge poe ees

Esmaspäeva, 28 .märtsi keskpäeval võis Võrumaal Rõuge aleviku keskuses asuva Võru Tarbijate Ühistu A ja O kaupluse ees näha vahvat vaatepilti. 35 pardist koosnev suleliste seltskond oli ennast tuisust ilma trotsides sisse seadnud poe sissepääsu vahetus läheduses. Ei heidutanud linde kaupluse ette sõitvad autod ega poodi külastavad kliendid, nemad oma asukohta ei muutnud.

Teadaolevalt talvituvad inimestega harjunud pardid Rõuge poe kõrvalt mööda voolava jäävaba jõelõigu peal. Mis aga linde rahva hulka tulema sundis, selle küsimuse peale kostus vaid paar prääksatust.

Tekst ja foto: Jaanus Mark

Alustati Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist

Keskkonnaameti tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, kaasamistegevusi korraldab OÜ Vesterra.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks korraldatakse algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru maavalitsuse II korruse saalis,
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316)

Algatuskuulutus

Homsest saab Võrumaa Muuseumis vaadata vahakujusid

Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.

Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.

Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.

Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.

Nursi raamatukogu pidas 90. sünnipäeva

23. märtsil tähistati Võrumaal Rõuge vallas asuva Nursi raamatukogu asutamise 90. aastapäeva. Õnnitlema oli tulnud Nursi külakeskusesse saalitäis rahvast.
Fotol kohaletulnud raamatust kui sõbrast, õpetajast ja teejuhatajast ühiselt laulmas. Vasakul seisab juubelipeo eestvedaja, Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit, kellel käesoleva aasta algul täitus bibliograafi ametis 23. aasta.
Tekst ja foto Jaanus Mark

Tulekul Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koosolekud

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, lähiajal on toimumas algatuskoosolekud.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine. Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud:

8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 53229241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 7300316)

Allikas: Keskkonnaamet