Võrumaa

10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust

Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.

Kuni su küla veel elab….

Tänud kõigile. Aado Kuhlap

Ilmuvad Võru linna vapiga postmargid

Eeloleval kolmapäeval, 5. märtsil laseb AS Eesti Post käibele Võru linna vapiga postmargid. Tegemist on iseliimuva margiga, mille hind on Eestisisese lihtkirja tariifi järgi 0,45 eurot ning tiraaž 1 000 000. Margid trükiti trükikojas Vaba Maa, margi kujundajaks on Indrek Ilves.

Võru on linnavappe tutvustavas standardmarkide sarjas järjekorras kolmas linn peale Sindit ja Mõisaküla. Viis esimest linnavappi, mida markidele kanda, loositi välja mullu varakevadel linnade ja valdade päevadel. Peale Võru vapiga markide on Eesti Postil kavas tänavu turule paisata ka Saue ja Elva vapiga margid.

Iseliimuvatest markidest kõneldes ütles Eesti Posti juhtaja Ülle Eplik, et tegu laialt kasutatavate ja lihtsalt ümbrikule kantavate markidega, mille kogutiraaz on ligi 4,5 miljonit aastas.

Koos margiga ilmub esimese päeva ümbrik ning kasutusel on esimese päeva tempel, samuti on Eesti Posti kodulehel võimalik tutvuda Võru linna tutvustava tekstiga.

Rõuge TV kutsub otsesaadet vaatama

Homme Rõuge TV järjekordne otsesaade. Lähme eetrisse teisipäeval 4. märtsil kell 19.00 Rõuge Noortekeskusest. Saate koostisosad on järgmised:

Vabariigi aastapäeva üritus
Rõuge valla aunimetuste saajad
Kalapüügivõistlus Rõuge Purakas
Stuudiomäng
Intervjuu Alexander von Samsoniga
Sport – hoki ja saalijalka cup

JAGA, RÄÄGI EDASI SÕBRALE, VÕTA KOKKU TERVE PERE JA VAATA!

Algas plakatikonkurss “Eesti 10 aastat ELis ja NATOs”

Europe Direct’i teabekeskused Võrus ja Põlvas kutsuvad kõiki huvilisi osalema plakatikujunduskonkursil, et tähistada koos Euroopa Liidu sünnipäeva.

Käesolev aasta on Eesti jaoks äärmiselt tähtis, kuna täitub 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisest ning maikuus leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised.

Plakatikonkursile oodatakse töid, mis on valminud arvutis mõne graafilise programmi abil ning mida on võimalik A3 formaadis kvaliteetselt välja printida.

KUI TAHAKSID…

– näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
– olla osaline teabekeskuste ühise näituse loomisel
– võtta 2. mail osa Euroopa Päeva tähistamise peost klubis Kino (alates 18+)
– võita auhinnaks 300 € väärtuses kinkekaart firmalt Euronics
…SIIS OSALE KINDLASTI PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik tööd, millele on lisatud plakati kohustuslikud elemendid:

1) Isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub teemast
2) Logod (lae alla siit)
3) Piisavalt ruumi olulise info juurde lisamiseks

Pildid tuleb esitada vektorgraafikas (nt Adobe Illustrator, Corel Draw, Inkscape) või rasteris (nt Photoshop, Gimp).

Valminud tööd saab saata aadressidel gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või ingrid.lepasson@polva.maavalitsus.ee hiljemalt 26. märtsiks. Iga osaleja võib esitada kuni viis iseenda tehtud tööd, mis peavad olema vaadatavad enamlevinud brauseritega.

Osaleja annab töid võistlusele esitades korraldajatele õiguse plakateid tasuta ümber töödelda, avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.

Kõik laekunud plakatid vaatavad korraldajad enne veebis avaldamist üle. Korraldajatel on õigus keelduda andmesidevõrku mittesobivate piltide vastuvõtmisest. Konkursi tingimustele vastanud tööd laetakse üles Facebooki lehele. Võitja selgitatakse välja Facebookis enim “meeldib” saanud tööde seast. Hääletamine läheb lukku 1. aprillil 12:00. Võitja kuulutatakse välja Facebookis ning Võru ja Põlva Maavalitsuste kodulehtedel. Lisaks peaauhinnale loositakse välja teabekeskuste meeneid.

Plakatikonkurssi toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru ja Põlva Maavalitsused.

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Loe edasi: Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võru ja Aluksne juhid otsisid ühisosa

Eile Võru linnavalitsuses toimunud Aluksne suurvalla juhtide ja Võru abilinnapeade kohtumisel arutleti vastastikku kasulike tegevuste üle ning kaardistati ühised vajadused.

Ligi kaks tundi kestnud kohtumise käigus selgus, et kummalgi poolel on teineteisele väärt kogemusi jagada, olgu need siis keskkonna- ja energiasäästliku eluruumi kujundamisel või uute töökohtade loomisel. Läti pool, keda visiidil esindasid Aluksne suurvalla volikogu esimees Arturs Dukulis ja aseesimees Aivars Fomins uurisid muuhulgas Võrus tegutseva Saksa ettevõtte Danpower tausta, et olla valmis nende võimalikuks laienemiseks Lätti. Võru juhid eesotsas abilinnapeade Sixten Silla ja Kalev Ilvesega said aga lõunanaabritelt väärt infot Lätis toimunud haldusreformi võludest ja valudest.
Pikemalt peatuti eri projektide rahastamisel ja võimalike ühisprojektide kirjutamisel, ent arutleti ka koolireformi, lasteaedade, turismi ja ajaloomälestiste säilitamise/esitlemise teemadel.

Kuna nii Aluksne kui ka Võru jäävad oma riigi ääremaale ja on seetõttu paljude eluvaldkondade arendamisel vaeslapse osas, leiti terve rida punkte, kus mõlema poole huvid juba lähitulevikus ristuda võiksid.

Kriuhkamehe aastapäiv

Vele Henno (kural) ja Eeri. Pilt eräkogost

Räpinä kihlkunna Vilustõ külä miis Kiudo Henno (Henno Kiudorf, 83) kõnõl’ inne vabariigi aastapäivä üte ummamuudu luu, mille peräst täl, kodokandin tuntul kriuhkamehel, seoniaoni tsipakõsõ hinge vaivas.

«Vabariigi aastapäiv oll’ suur pühä kõigilõ, külä oll’ iks lippõ täüs. Mitte nigu nüüt, et kolmõ-nellä tükkü näet, ku läbi Põlva sõidat! Popsi, nuu es panõ muidoki – lipp oll’ küländ kallis osta,» tulõt’ Henno miilde, kuis inne ilmasõta aastapäivä avvostõdi ja peeti.

Henno perren peeti vabariiki ja sinimustvalgõt lippu suurõ avvo seen. Uma lipp oll’ nii pühä, et üte kehvä nal’a peräst olõssi väiku Henno 1936. aasta Eesti vabariigi aastapääväl piaaigu kõva nahatävve saanu.

«Tuu päiv oll’ mu noorõh eloh edimäne kõgõ häbüväärsemb,» mäletäs Henno. «Naabritaloh elli üts Stalini usku poiskõnõ, Siilivaski Jaan, minost oll’ tä mito aastat vanõmb. Ei tiiä, kuis tälle tuu kommunisti vaim päähä lei.

Mi, tõsõ külä poiskõsõ, lasimi niisama külä vaihõl suusõga ümbre. Timä sääde meid pikkusõ perrä ritta. Lelläpoig Artur oll’ kõgõ pikemb, timäle anti toki otsah verevät värmi rõivakalts ja nii mi läbi külä lätsimi. Ma olli viimäne ja tüke viil viimätsembäs jäämä. Ku ma nüüt olõ luudusõfilme nännü, sõs kilpkunna poigõ vette rühkmine om mu tuukõrdsõ suusatamisõga üttemuudo. Loe edasi: Kriuhkamehe aastapäiv

Rõuge kutsub rajalugu tegema

Võru linn tunnustab tublimaid

Täna õhtul Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul-kontsertaktusel kultuurimajas Kannel tunnustavad Võru linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Tõnu Jõgi linna silmapaistvamaid inimesi ja asutusi. Jagatakse linnapea vapimärke.

Rahvaküsitluse tulemusena pälvis tiitli “Võro liina tego 2013” Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine. Peale selle tunnustatakse veel kümmet linnavalitsuse valitud eri valdkonna esindajat.

Läinud aasta tegija on Kairi von Wolff, kultuuritegelane Maire Udras, sporditegelane Hillar Irves, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja Eve Ilisson, kultuuri- ja haridusasutus Võru Kunstikool, mittetulundusühing Haanja Rattaklubi, ettevõte Kagu Elekter, sihikindel arendaja/ettevõtja Indrek Klampe, noor Sander Lebreht ja toetaja Janno Prants.

Linnapea tänavused vapimärgid saavad Võrumaa Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa ja Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt.

Algas Võrumaa aasta Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

17.-19. veebruaril käis Võru maakonna delegatsioon Peterburis avamas Võrumaa aastat. Koostöös Eesti peakonsulaadiga ja Eesti Kontserdiga toimuva aasta eesmärgid on turismiturundus, kultuurivahetus ja ettevõtluskontaktide vahetus.

Võrumaa delegatsiooni esimene päev oli suunatud ettevõtlus- ja turismikontaktide loomisele. Äritegemise võimalustest ja kogemustest Vene turul rääkisid Viktor Mironov firmast Consulting Team ja Puhkus Eestis esindaja Arina Süvarand. EAS kaubandusatašee Toomas Kästik tutvustas EASi poolt pakutavaid võimalusi osaleda seminaridel ja messidel.

Teine päev oli sisustatud kultuuriüritustega – avati suitsusaunanäitus, külastati Peterburi Kultuuri- ja Kunstiinstituuti. Õhtul toimus Võrumaa aasta pidulik avamine, millega tähistati ka Vabariigi aastapäeva. Sel puhul andsid võrukeelse kontserdi Indrek Kalda, Paul Kristjan Kalda ja Ann Kuut. Külalistele pakuti parimaid Võrumaa palasid Uma meki laualt.

Maavanem Andres Kõiv kinkis peakonsul Viktoria Tuulasele Rõuge kihelkonna rahvariided, mida peakonsul erinevatel Võrumaa aasta avamisega seotud üritustel kandis. Eesti peakonsulaadi esindussaali jäävad kogu aastaks kaunistama Viive Kuksi graafilised lehed.

Loe edasi: Algas Võrumaa aasta Peterburis

Haanja vallas tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva

*EV 96. aastapäevale pühendatud kontsert – aktus 21. veebruaril Haanja rahvamajas.

*Tervisekilomeetrite kogumine Haanja terviseradadel 22. veebruaril.

*Eesti Vabariigi iseseisvuspäevale pühendatud üritus Veclaicene rahvamajas 23. veebruaril.

*Mälestustseremoonia Suure Munamäe Vabadussõja mälestusmärgi juures 24. veebruaril.

Sirje Pärnapuu

Võrus avatakse homme Lõuna-Eesti inimesi ja kogukondi käsitlev fotonäitus

Teisipäeval, 18. veebruaril avatakse Võru kultuurimajas Kannel fotograaf Ingmar Muusikuse näitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad”, mis vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.

Rändava fotonäituse pidulik avamine toimub teisipäeval algusega kell 13 Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13, Võru). Näituse avamisel tutvustatakse projekti “Elu kahe maailma piiril”, räägitakse Võrumaa avastamist väärt paikadest ning kuulutatakse välja projekti “Elu kahe maailma piiril” meenekonkurss.

Rohkem infot projekti “Elu kahe maailma piiril” kohta www.visitsouthestonia.com.

Rõuge saab peagi uue laste ja noorte mänguväljaku

MTÜ Rõuge Kool tellimusel ja eestvedamisel on valminud Rõuge laste ja noorte mänguväljaku ehitusprojekt.

Kõigile ohutusnõuetele vastava, visuaalset nauditava ja Rõuge kaunisse keskkonda sobiva mänguväljaku projekti on heaks kiitnud Rõuge vallavalitsus. Ehitusprojekti valmimist toetas rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm.

Rõuge laste ja noorte mänguväljaku projekteerimine on mänguväljaku ehitamise esimene etapp. Mänguväljak rajatakse Rõuge kooli juurde MTÜ Rõuge Kool, Rõuge põhikooli hoolekogu, Rõuge vallavalitsuse, kohalike ettevõtjate ja kogukonna koostöös. Mänguväljaku ehitamise eesmärgiks on parandada kohalikku elukeskkonda.

Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa Vapimärgi pälvis tänavu Viktor Puolakainen ja teenetemärgi Aare Hõrn.

Viktor Puolakainen töötab Võrumaa kutsehariduskeskuses üldainete õpetajana. Ta on töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Võru 1. keskkoolis ja Vastseliina gümnaasiumis. Õpilased hindavad tema erudeeritust, laia silmaringi, inimlikkust, heatahtlikku suhtumist ja õpilaste probleemidest arusaamist. Kooli direktorina on Viktor Puolakainen töötanud Nursi 8-kl koolis, Võru kaugõppekeskkoolis, Parksepa 9-kl koolis, Võru 2. keskkoolis ja Vastseliina sanatoorses internaatkoolis.

Parksepa 9-kl kooli direktorina valmis koolile koostöös lastevanemate, õpetajate, rajooni juhtkonna ning Võru EPT ja Väimela näidissovhoostehnikumiga 1991. aastal uhke juurdeehitus ning 1992. aastal täismõõtmetega võimla. Tänu nendele ehitustele võis Parksepa kool hakata kandma Parksepa keskkooli nime.

1994-1999 oli Viktor Puolakainen Võru linnavalitsuse abilinnapea haridus- ja sotsiaalvaldkonna alal. Sellesse perioodi jääb tema eestvõtmisel Võru Järve kooli rajamine ja sõprussidemete loomine Iisalmi linnaga Soomes. Viktor Puolakainen on olnud Võru džuudoklubi Rei asutamise juures, tema antud nime kannab tantsutrupp Katariina. Loe edasi: Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid

Sõbrapäeva tähistamine Haanja rahvamajas

Reedel, 14. veebruaril kell 20.00 toimub Haanja rahvamajas peoõhtu “Meri põlvini”. Külla tuleb rohkearvuline Rõuge isetegevuslaste seltskond. Külaliste poolt pakutav programm saab olema väga rikkalik.

Pilet eelmüügist 5 EUR ning peoõhtul kohapeal 7 EUR.

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Vastseliina rahvamajas

21. veebruaril kell 18.00 toimub Vastseliina rahvamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus.

Üritusel tunnustatakse ka vallakodanikke ja antakse kätte spordistipendiumid.

Esinevad Võrumaa rahvamuusikud, tantsuklubi Maarja peotantsijad, Katrin Pavlov, Peeter Pai ning Vastseliina ja Misso isetegevuslased.

Peale kontserti on avatud ka kohvik.

Euroopa filmikohvik II – “Võõras”

Europe Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.

Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.

Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.

Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.

Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Võru Pensionäride Päevakeskuses avati uued ruumid

Hetk ruumide avamisürituselt. Foto: Ulis Guth

Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.

Elukestev õpe

Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Memento Võrumaa Ühendus palub abi

25. märtsil möödub 65. aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Seda paljudele eestlastele traagilist päeva tähistatakse maakondades 14. juunil – üleriigilisel leinapäeval – mälestusrinnamärkide kätteandmisega 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele. Rinnamärkide kätteandmist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Memento Liidu ja maakondlike Memento ühendustega.

Memento Võrumaa Ühenduse soov on 14. juunil Võrus toimuval küüditatute kokkutulekul rinnamärgiga meeles pidada võimalikult kõiki küüditamise ohvreid. Vastavalt Eesti Memento Liidu ja Presidendi Kantselei vahelisele kokkuleppele annetatakse rinnamärgid vaid Memento liikmetele. Memento Võrumaa Ühenduse nimekirjas on praegu 94 küüditatut, kuid maakonnas elab neid tunduvalt rohkem. Kahjuks aga raskendab isikute andmekaitse seadus nimekirjade täiendamist. Siinkohal palutaksegi abi, et täiendada 1949.a. küüditatute ja Siberis sündinute nimekirju. Memento Võrumaa Ühendus peab nimekirja esitama 1. märtsiks Tallinnasse kinnitamiseks. Vajalik oleks teada represseeritu nime ja elukohta (valda). Võimalusel võetakse kodanikuga ühendust ja palutakse luba tema lülitamiseks märgisaajate nimekirja

Andmeid saab saata elektronposti aadressile : silver.sild.002@mail.ee või telefonil 5102242.

Linn jätkab Tamula järve rannaala heakorrastamist

Võru linnavalitsus kavatseb sel aastal jätkata Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikke tegevusi, korraldades selleks otstarbeks riigihanke.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastatava projekti aluseks on varasemad uuringud. Töömahukas ettevõtmine puudutab Juudi pargi ja Võlsi teega piirneva rannaala keskkonnakaitselisi tegevusi. Nimetatud rannaalal on kavas nö Niidu tänava pikendusele kanali süvendi rajamine ning liiva- ja mudapüünise ehitus. Peale selle puhastatakse väiksemad kraavid ja abajas ning tehakse puude kujundusraie.

Enne seda niidetakse vaadeldavalt alalt roostik ja võsa ning tehakse ettevalmistused settemuda paigaldamiseks. “Esialgselt väljatõstetud settemuda ja pinnas tõstetakse veepiirist vähemalt 10 meetri kaugusele, et vältida settemuda kandumist järve tagasi. Väljatõstetud pinnas peab enne laialilükkamist nõrguma ja tahenema,” täpsustas projektijuht Aivar Nigol.

Hiljem on kõnealune rannaala kavas heakorrastada, et see sulanduks Juudipargiga.

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.